Tere päevast, eetrisse läheb intervjuu Eesti vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi ka. Tervist, proua president, tere Merko. Mul on erakordselt hea meel olla teil siin taas Kadriorus külas ja teiega vestelda. Olgu alustuseks öeldud, et Me salvestame seda saadet teisipäeval ning kui Eestis või mujal maailmas on midagi olulist juhtunud, siis tänases saates nendele sündmustele reageerida ei saa. Aga hetk tagasi saabus uudis, et Eestis võivad olla löögi all elektroonilised valimised, sest on selgunud, et on turvarisk 750000 kiibiga kaardiga, mis on siis antud välja hiljem kui 2014. aastal. President, kas see oleks väga suur probleem, kui e-valimised ära jääks? Alustame veidi kaugemalt sellele teemale otsa vaatamist. On täitsa selge, et kui meil on maailma ainuke digitaalne ühiskond, mida oma tegevusega toetab riiklik struktuur siis mingis mõttes me oleme 21. sajandi riigi beta versioon ja seetõttu me oleme haavatavamad. Me teame, et ka see turvarisk, mis on avastatud, mis puudutab Eesti ID-kaarti ei puuduta ju tegelikult ainult eesti ID-kaarti. Sarnaseid probleeme on ilmnenud ka mujal. Täna, mida me teame? Me teame seda, et on olemas reaalne võimalus, mida teadlased suudavad demonstreerida. Et kulutades üsna olulisel määral ressursse, võib ka öelda lihtsalt raha ja arvutusvõimsust on tõenäoliselt võimalik kätte saada andmed, kui me teame avalikku võtit selleks, et võtta ära kellelegi digitaalne identiteet. Keegi saaks teie eest hääletada, teie dokumente allkirjastada ja esineda, kui Kersti Kaljulaid Tehniliselt on see võimalik, me teame, et see endiselt maksaks väga ja väga palju raha. Nüüd filosoofiline küsimus on see, et kas me eile või 29. augustil, kui meil ei olnud seda reaalset teadlaste poolt tulnud informatsiooni olime 300 protsenti kindlad selles, et arvutusvõimsuste kasvades siin maailmas ikkagi meie digitaalset identiteeti miski ei ähvarda. Teoreetiliselt oled sa alati mingisuguses mõttes ju mingisuguse riskiolukorras, küsimus on riski realiseerumise tõenäosuses ja see ei puuduta enam ainult digitaalset maailma üle. Tee minemine on seotud riskiga, õhtul magama minemine on seotud riskiga. Kõik need asjad võivad olla mingisugusel asjaolude kokkusattumisel ohtlikud. Elu ongi selline, kus me võtame teatud riske ja kõike seda arvesse võttes tulebki nüüd teha otsused millised e-teenused on kasutatavad ja milliste puhul me arvame, et nende usaldusväärsus võiks väga pikaks ajaks. Noh, me võime öelda igaveseks, kui me tahame saada pihta. Kui me nende teenuste pakkumist täna jätkame. Kogu lugu puudutab ka neid e-residente, kes on enamasti tekkinud Eesti riigile just hiljem kui 2014. Ka nemad on saanud endale sellise kaardi, millega põhimõtteliselt on need ohud realiseeritavad. Kuidas Eesti riik peaks tegutsema, et e-residentsuse programm ei satuks löögi alla? Täpselt samamoodi nagu me tegutseme oma kodanikke identiteedi kaitsel võimalikult kiiresti, tuleb välja anda veaparandus, mida loodetavasti saab kaugelt rakendada, mis on eriti oluline e-residentidele. Ja loomulikult tuleb kiiresti välja hakata andma terveid sertifikaate. Aga filosoofiliselt juhin ma tähelepanu, ka need sertifikaadid on jälle terved, kuni teatud arvutusvõimsuste kasvu, nii et see kõik see maailm ongi selline ja meie digitaalse ühiskonnana tõenäoliselt talume, tajume ja talume neid riske teistmoodi kui inimesed mujal. Jälle kord on meil võimalus olla nagu maailmas esimene, kes näitab, et ka sellisel juhul on alati võimalik teha parandus ja minna edasi mitte minna tagasi. Ilmselgelt meie ühiskond ei ole võimeline ega taha minna tagasi, kui me kujutame ette, et me praegu ütleksime näiteks, et enam ei saa imikutele nime panna üle internetti, siis ütlevad kõik noored vanemad, et mis te nalja teete, parandage ära oma süsteem ja me tahame oma lapsele nime anda otse siit haiglapalatist. Et meie ühiskonda tõenäoliselt tagasi pöörata ei saa, me läheme kindlasti edasi. Meie eresidendid on meiega liitunud just sellepärast, et ka nemad tahavad olla osa sellest ühiskonnast, nii et ma usun, et siin on lahendused, on võimalik. Eestis on erakond, poliitikud, kes on kogu aeg seadnud kahtluse alla e-valimised. Kas selleks, et seekord võtta ära neilt argument, oleks targem e-valimised ära jätta? Ma saan aru, see ei ole küll presidendi otsustada, see pigem on vabariigi valimiskomisjoni otsustada, et kas selleks, et edu oleks tulevikus suurem, tasub teha mõningaid ohverdusi. Ma oma esimese küsimuse vastuses vastasin nii palju, kui ma selles küsimuses oskan ja saan kaasa rääkida, mina ei ole ei tehnoloogia ekspert ega vabariigi valimiskomisjoni liige. Minu küsimus on filosoofiline. Kas teades, et alati on kusagil mingisugused riskid, kas siis see, et meil nüüd üks konkreetne juhtum on, kus inimesed suudavad meile ühte konkreetset riski ühteviisi midagi murda, näidata? Oluliselt tõstis Õie tõstnud? Neid riske, millega me nagunii silmitsi seisime, me peame sellest aru saama, et tegelikult võib väga vabalt elame näiteks jõuludeni ja selgub, mingisugune uus asjal tuleb jälle hakata parandama. See maailm, kus me elame, see globaalne maailm, kus me elame, ongi selline ja veel üks väike nüanss kui mõnel suurel riigil või võib-olla olla ambitsioon, et kõik on kodus tehtud lahendused. Kuigi me teame, et maailmas on tegelikult ainult mõned sellised kiibipakkujad ja kõik maailma riigid kasutavad tegelikult neid. Võib-olla ambitsioon, et me teeme ainult sellise, mis on nagu juurteni meil kodus tehtud, kui sa oled Saksamaa. Meie ei anna alati kasutama kindlasti ka süsteeme, mille osad on meie mõju alt väljas. Nii nagu on uudised muutumises sündmused muutumises, on ka debattide fookused ja debati sisu muutumises, et veel enne seda, kui oli see ID-kaarditeemaline debatt Eestis nädalaid vaieldi ideoloogiliste küsimustele, et mõned võiks neist nüüd järgmiste teema käsitlus täna ka ette võtta, et see kommunismidebatt. Kuidas te sellesse suhtute, et te roosiaia kõnes ühe teise ideoloogilise debati kohta ütlesite, et see pole päris debatt, et kommunismidebatt, mis algas justiitsministri ühest algatusest selleks päris värvikaks, tsitaadid ajas ikkagi võimendusid, et kas debatt see lihtsalt vormi pärast või on sellel debatil praeguses Eesti ühiskonnas oma roll ja koht. Minu arvates ei ole, et mida me ütleme, oma tuleviku korraldamisest saaksime teha paremini või kiiremini kui me praegu üks kuu aega panustaksime, kõik sellesse, et me veel kord käiksime üle selle kui palju kommunism kui ideoloogia mõjutas Nõukogude Liitu, mida me teame, on see, kui palju Nõukogude Liit oma käitumisega okupeerides Eesti riiki mõjutas kõiki meid, meie perekondi, meie vanavanemaid, meid endid, kuidas meie üles kasvasime demokraatlikke vabadusteta. See on meile teada. Me teame seda, see teoreetiline arutelu selle ümber, et kas kusagil, kas, kas marksoli teadlane või ta ei olnud teadlane minu jaoks see küll ei vääri küünlaid. Loomulikult on sellel oma kohta akadeemilises debatis, kas see peaks olema ühiskondlik-poliitiline debatt? Selles ma julgen küll sügavalt kahelda. Kommunism Eestis oli kuritegelik selle sildi all, siin tehti kuritegusid, selles ei ole mitte mingisugust kahtlust. Läheme nüüd edasi, vaatame, et me saaks oma demokraatlikud vabadused endale, oma lastele ja lastelastele kindlustatud. Aga see debatt nagu teemal, et kommunism kui ideoloogia, kommunistlikud režiimid, et öeldakse, kes ei mäleta minevikku, elab tulevikuta ja nii edasi, et, et kuivõrd on siin see oht, et see siiski jällegi ajab Eesti inimesed omavahel tülli, et ma ei mäleta ta, et kunagi üheksakümnendatel või kahetuhandendatel aastatel oleks leidunud ühiskonnas julgeid inimesi, kes oleks hakanud kaitsma kommunistlikku ideoloogiat. No ma ei ole sugugi nii kindel, et neid ei leidunud kusagil akadeemilist, aga nad ei saanud foorumit või auditooriumi. Me teame, kui kellelgi on arvamus, siis on see ka avalik ja see on, see on ajalehes. Ja ma oleksin väga imestunud, kui eesti rahvas äkki siit minu jaoks ütleme edasiviiva seisukoha mõttes tühja koha pealt kisuks üles mingisuguse pikema arutelu, ma arvan, et see torm veeklaasis on juba läbi. Aga nende režiimide kuritegudega, olgu siis kommunistid, olgu fašistid, nende uurimisega tuleb tegeleda. Akadeemilised tuleb nendega tegeleda, ühiskonna enam ei saa mitte kunagi unustada. Ja noh, ma ei tea, kuidas on sinul, aga ma ei ole küll võimeline unustama seda, mida tegid kommunistid või tegi Nõukogude Liit minu sugulasaga. Seda ei saa alustada, nii lihtne ongi. Ja loomulikult ka need, kes langesid natsirežiimi ohvriteks. Täpselt samamoodi need inimesed, need suguvõsad, need rahvad ei saa seda unustada. Aga selles ei ole ju küsimust. Küsimus on selles, millega me täna tegeleme, kas see viib meid edasi, võis eineid edasi. Ja tähtis pole ka see, et kas nendel inimestel olid üllad, aated ja vaated, tahtsid nad lõppkokkuvõttes head, aga lihtsalt. No vot, mina olen selles osas küll üsna sarnane ühe saksa tuntud naispoliitikuga, kellest kõik hakkavad juba vaikselt tüdinema ja ma olen ka selline koduperenaiseliku mõtlemisega, et minu jaoks see debatt täna ei aita mitte kuidagi meid tulevikku. Läheme järgmise debatini, nagu ma mainisin, püüdsite ka ise iseseisvuse taastamise päeval ühe kraakluse osas rahva tähelepanu juhtida sellele, et see pole päris konflikt, et jutt käib siis olematutest, vastuoludest rahvuslike väärtuste ja liberaalsete demokraatlike väärtuste vahel. Te küll osapoolte nimesid, ma arvan, et teadlikult ei maininud, aga teate, ma roosiaias nägin ise, nad tundsid ennast ära, et kes oli solvunud, kes viskas nalja, kes hiljem haaras klaviatuuri ja kirjutas teile vastu. Et kaste hiljem nendes argumentides, mis teile vastu kirjutati, leidsite, et selles debatis ikkagi on mingisugune selline filosoofilisem tagapõhi. Et sõltumata on, et üks, üks asi, mida ma ka ise seda kõnet kirjutades täiesti selgelt tajusin, see on oluline kategooria vahe, kas me räägime demokraatlike vabaduste piiramisest või suhkrusaia söömise piiramisest, ma täiesti möönan, et siin on oluline vahe. Aga kui me nüüd vaatame tavalist inimest ja vaatame poliitikut, kes üritab seista ühiskondlike vabaduste eest noh, näiteks kaitsta homoseksuaalsete inimeste õigusi, kaitsta naiste õigusi, seista vastu mittevajalikele piirangutele, mis vähendaksid demokraatiat, kaitsta meie sõnavabadust siis kas ta on laiale publikule usutav, kui ta samal ajal on valmis suhkrusaia keelama? See oli minu hoiatuse sisu ühelt poolt teiselt poolt tõepoolest, meil on tekkinud mingisugune arusaam, et et, et kuidagi olles rahvusvaheliselt koostööaldis ja kuuludes rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, võime me teha Eesti tulevikule halba, et on justkui üks d ja siis on mingisugune teine mingisugune teine meie iseolemise tee, mis võiks meid viia kuhugile Õizzangule. Palun väga vabandust, kas me teame ühtegi edukat riiki siit vahevööndist, kes ei ole kiiresti pööranud selga oma minevikule kiiresti liikunud ühisesse lääne väärtusruumi ja seejuures sellest võitnud ei tea selliseid riike. Me teame täitsa selgelt, et Eesti iseseisvuse ja demokraatlike vabaduste kaitse on suuresti seotud meie kuulumist Euroopa Liitu ja NATOsse. Ja sinimustvalge kaitsmine on võimalik just nimelt ainult rahvusvaheliselt koostööd tehes. Ja mis mind veel väga häirib, on see, et kui, kui käib vaidlus selle üle, et kes on kõvem rahvuslane, palun vabandust, mina ei tea Eestis erakonda, kelle puhul me saaksime nagu selgelt öelda, et ta on võtnud suuna lõpetamaks Eesti iseseisvus. Sellist erakonda meil ei ole. Kõik meie erakonnad, vasakpoolsed parempoolsed, liberaalsemad ja konservatiivsemad tahavad et Eestis lehvik sinimustvalge, et eesti rahvas elaks kestaks. Nad on kõik meie põhiseaduse piires. Küll aga on mul küsimus, et kui hakata rääkima demokraatlike vabaduste piiramisest, kas me siis äkki ei satu põhiseaduslikest väärtustest eemale? Vaat seda debatti me võiksime pidada. Ise mõtlesin teie kõnet kuulates ka sellele, et see sotside kraaklemine Ekrega, et kuivõrd see on tajutav hoopiski sellisest tegelikust soovist, ma ei tea marginaliseerida konservatiivset ilmavaadet, et näidata, et ühed konservatiivid on sellised, et nad tahavad olla suletud, et nad ei taha, et peresuhted oleks ainult mehe ja naise vahelised. Ja siis üritatakse näidata, et kõik konservatiivid on sellised. Aga mina jällegi ei taha, et need, kes ütlevad, et nemad on konservatiivid, ütlevad, et feminism on ohuks Eesti rahva kestmisele. Mina ei taha ennast naisena Eestis tunda ahistatuna ja tunda, et mina olen kuidagi süüdi, kui ma arvan, et naistel on ühiskonnas võrdsed võimalused ja õigused. Ja et ma peaksin ennast siis pidama kuidagimoodi ohtlikuks eesti rahvuskehandile. Minul on neli last, Eesti ühiskonnas on naisi, kellel ei ole lapsi. Sellepärast et see on nende valik või sellepärast, et nii on läinud. Kas on kellegil õigust öelda, et nemad on kuidagi süüdi või ohuks Eesti rahvale või vähem väärtuslikud ühiskonnaliikmed? Sest ta on konservatiiv, mina olen ka konservatiiv, aga konservatiiv minu jaoks on keegi, kes näeb tulevikku nii palju ette, et ta suudab pisitasaühiskonda muuta selleks, et tulevikuks valmis olla. Titt peetakse moodsaks konservatiiviks, ma ei tea, võib-olla teil on endal mingisugune täpsem määratlus, et aga see moodne konservatism, et kuivõrd üldse sellel on tulevikku, sest nagu te ka ise ütlesite, et teile kiputakse asja ette ütlema, et midagi on nagu valesti. Mismoodi see poliitiline vaidlus ideede ja ilmavaate üle peaks üldse käima, et kas sots peab ütlema konservatiivid, et mida tema tohib teha ja mida tema ei tohi teha? Kui keegi debatis ähvardab piirata kellelegi demokraatlikke vabadusi, siis on teistel mitte ainult õigus, vaid ka kohustus juhtida tähelepanu sellele, et oluline osa ühiskonnast võib saada kahjustatud, kui need ideed ellu viiakse. Ma soovitan kõikidele seda, John Roosi, seda saladuseloori või pimeduseloori. Pange ennast olukorda, kus te olete poliitika kujundaja, te peate vastu võtma, kujundama seadusruumi. Aga teie ei tea, kellena te homme ärkate. Kas ärkate, homme Ukrainlasena Eestis, kellel on siin ajutine elamisluba, kast ärkate, homme lastetu naisena, kas te ärkate homme pensionärina, te ei tea seda? Ja vaat siis tehke seadusi. Vaat see on see, mis väga hästi paneb mõtte tööle just selles osas, et kuidas püsida debatis demokraatlike väärtuste piirides nendest piiridest ja need ka annab ette neile, meie põhiseadus ei tohi välja minna. See ei oleks Eesti tuleviku seisukohalt minu hinnangul mitte kuidagi lubatav, sest see samal põhjusel, mida ma ütlesin 20. augustil, kui Eesti ei ole demokraatlikke vabadusi austav riik, siis mis on meie lootus, et teised riigid austavad meie riigi iseolemisele? Mis on see lootus, millele me tuginema, me praegu, iga kord, kui me palume teistel riikidel oma seisukohti toetada siis me tegelikult otsime seda kinnitust. Te olete endiselt selles raamistikus, kus riikide enesemääramisõigust tunnustatakse. Vabandust, aga see on liberaaldemokraatlik, rahvusvaheline julgeolekuarhitektuur, meie väärtusruum ja kui me ise sellest eemaldume. Meil ei ole enam argumenti oma partneritega rääkida, me ei saa seda endale lihtsalt lubada. Küsimus on ka põhiseaduse tõlgendamisest presidendil kindlasti on võimalus tõlgendada põhiseadust ühtemoodi, aga vaadates seda debatti, siis tuuakse rahva tervis kilbile öeldakse, et ühiskonnal on kohustus kaitsta lapsi nende ütleme siis liiga liberaalsete vanemate eest selliste vanemate eest, kes võib-olla ei teadvusta neid riske, mida koolipuhvetist moosisaia ostmine endaga kaasa võib tuua, et kus see piir peaks ikkagi nagu selles mõttes jooksma, et kuidas ära tunda need punased jooned, et kui poliitikud hakkavad tegelema selles mõttes nagu poliitikaga, kus kellegile soovist head teha tegelikult ühiskonnale tehakse halba. Aga need võimalused ühiskonnas erinevad ja sõltuvad ühiskonna noh ma ei tahaks öelda arengutasemest, aga ühiskonnas ühiskonnas kujunenud muudest arusaamadest, näiteks kui sul on ikkagi väga selge väljakujunenud küpsema kraatia, kes saab täpselt aru, et kui me seisame liberaalsete demokraatlike vabaduste eest kõikide inimeste võrdsuse eest kõikide inimeste vaba enesemääramise eest. Ja siis keegi kusagil tahab piirata noh, mingisugusele toiduainele ligipääsu, et siis need on erineva kategooria teemad. Kas meie ühiskond mulle tundub, täna võib veel seda kõike käsitleda ühes pajas, see ongi see põhjus, miks ma arvan, et me täna peaksime keskenduma sellele, mis on tõesti oluline ja kuna me näeme, et Ida-Euroopas meie enda saatusekaaslaste hulgas on riike, kes on kaugenenud tegelikult demokraatlikest vabadustest, meediavabadusest otsustamise vabadusest veel mitte õnneks demonstreerimisel vabadusest, aga noh, ütleme me ei tea, mis toob tulevik, eks ju, Poolas Ungaris ei oska seda täna öelda ja nad on taganenud sellest samal ettekäändel, millest meil räägitakse. Kõige tähtsam on meie rahvus kõige tähtsam on keel ja kultuur. Siis ma tahan väga selgelt öelda, see on valekeel ja kultuur endasse sulgunud Eestis on kindlasti halvemini kaitstud. Aga kui meie inimesed veel ei tunne ennast kindlalt selleks, et nad mõistaksid, nagu armastab öelda Ahto lobjakas kategooria vahesid siis võib-olla me täna lihtsalt ei peaks oma auru kulutama sellele, et tegeleda suhkrusaiateemadega. Läheme edasi, ma tahaks rääkida majandusest, see on teema, mis võib nende ilmavaate küsimuste varju jääda ja selles äärmuste valimise ja Neisse äärmustesse surumise tagajärjel ka vastandumiseni viivas olukorras natukene kuidagi sisutuks muutuda või hägustada. Et me oleme praegu jõudnud olukorda, kus meil on täistööhõiveettevõtjad, ütlevad Nende arengut pidurdab töökäte puudus ja tööjõu sisserände piirarv on selleks aastaks juba täis saanud, et mida teie soovitate valitsusel teha olukorras, kus ühed kardavad ja teised tahaks sisserände piirarvu üldse ära kaotada? Ühest küljest on nagu kurvastav, et me tööturuna ei ole veel nii palju atraktiivsed, et, et riikidest, millele sisserände piirarv muid ei laiene, neid on üksjagu Euroopa Liidu liikmesriigid, Ameerika Ühendriigid tahab meile veel nii vähe inimesi tulla, et ma arvan, et me peame oma oma endiselt oma digikuvandi edendamisega ja selle sisuga täitmisega tegelema niimoodi, et seda meie digitaalset liivakast ei tahaks kasutada järjest rohkem inimesi selleks, et et teha siin huvitavaid, noh, ütleme teenuse eksperimente, mida nad hiljem saaksid ka suuremates riikides pakkuda, see on minu arvates esimene õppetund kogu selles debatis. Me veel ei ole atraktiivsed seda pikk tööjõule. Teine oluline nüanss minu jaoks selles debatis on, et kuna meil selgelt meie rahvastiku arv väheneb, me, meil on alla rahvastiku taastootmistasemel meie sündivus. Me oleme küll palju palju paremas seisus kui näiteks Saksamaa, eks ole, kes vajab oluliselt kiiremini uut tööjõudu kui, kui Eesti. Aga sellegipoolest see probleem on meil olemas, siis teine oluline teema, millega me nüüd peaksime tegelema, on seesama, kuidas need inimesed tuua meie platvormile, kuidas meie keeleruumi, meie komberuum on see, mis jääksid prevaleerima siin Eestis. Ja selleks on äärmiselt tähtis, et need inimesed, kes siia tulevad, tulgu nad siis kus tahes, saaksid panna oma lapsed eesti kooli, saaksid ise minna eesti keele tundi, kus keegi ei küsiks, et kust see tuleb, miks sa tuled, kauaks sa jääd, mis eksamile sa pärast lähed, et meil oleks ligipääs eesti keelele? Hästi suur ja ma tõepoolest toetun siin sellele, mida ma olen näinud Luksemburgis, ma olen seda ka palju rääkinud, et ma arvan, et selle lasteaed eestikeelseks või et iga laps peaks suutma lasteaia lõpetades eestikeelsesse kooli, minna. See, selle debati, ma kardan, ma ise võisin algatada õpetajate aastakonverentsil, kus ma ütlesin, et minu arvates ei peaks lasteaiaealine laps olema ükskeelses keskkonnas. Jah, me seisime kunagi venestamisele vastuväitega, ma ei oska öelda, kas sellel ajal toetas seda mingisugune akadeemiline uuring või ei toetanud üldse, see oli lihtsalt puhas puhas väidet vältida venestumist, et laps peab kõigepealt saama ühe keele selgeks. Tänapäeval me näeme, et maailm on täis mitmekeelseid lapsi ja nad saavad seda paremini mitmekeelsed, mida varem nad selle keele kätte saavad. Me peame lõpuks ometi lahendama selle küsimuse, et kõiki Eestisse tulevad siin sündivad lapsed saavad eestikeelse lasteaiahariduse. See on see, mida me peame tahtma. Siin see tagajärg, mis muudab ka inimeste suhtumist, sest kui vaadata ühte hiljutist uuringut, mis näitas, et 72 protsenti küsitletutest on sisserände piirarvu muutmise suurendamise kaotamise vastu nad kardavad, nad kardavad, tulevad inimesed, kes võtavad ära nende töökohad, kes ei sulandu eesti ühiskonda. Mulle tundub, et praeguse töökohtade hirm on väiksem, aga kultuuriruumi ja komberuumi hoidmise hirm on suurem. Ja vot sellepärast tulebki luua need eeldused, et me ütleme jah, me oleme avatud ka uuele tööjõule. On see punktisüsteem, on, need on need hariduslikud nõuded vähemalt ärme neid, kes on siin kõrghariduse omandanud, magistrikraadi doktorikraadi saanud, enam siit ära lase, kui vähegi võimalik, siis seda kõike seda debatti on võimalik pidada, ühiskond usub, et eesti keel ja kultuur on kaitstud ja need eeldused tuleb luua. Ükskeelne lasteaed, ükskeelne koolisüsteem ja ma ei räägi üldse kontekstis vene keel, ma räägin ka mujalt, tulevad inimesed on selle arengu tagatis. Luksemburgi riigis muide kus tegelikult ametiasutuste keel ei olegi luksemburgi keel, kohtute keel on näiteks hoopis prantsuse keeleseadused, on prantsuskeelsed, on suudetud sedakaudu, et on olemas tagatud lasteaias ja algklassides luksemburgi keeleõpe, tõsta Luxemburgi keele rääkijate arvu olukorras, kus riiki on mõned neist aastaga tulnud juurde paarsada 1000 inimest ära läinud, umbes 100000 inimest ja selles riigis kehtib nagunii mitu riigikeelt. Kusjuures asjaajamiskeel rõhutan veelkord ei olegi luksemburgi kee, lihtsalt lastel on lasteaed ja kool, kuhu nad lähevad, mida riik pakub, on selles keeles. Me ei saa alustada valest otsast, eks ole, ütleme, et gümnaasiumis peavad välja tulema keele oskajad. Aga samal ajal lasteaias ei paku eesti keele õpet, me teame, et ka Tallinnas vene lasteaedades keelekümblusrühmades on suurem tung kui venerühmadesse. Minu oma lapselaps käib vene rühmas, sinna ei ole mingit erilist tungi. Andrus Ansip on aastaid saanud ikka ja jälle sugeda ja pragada selle legendaarse tsitaadi eest, et kui see on kriis, siis selles kriisis ma tahaksingi elada, et praeguseks on majandus taas jõudnud sellesse olukorda, kus majanduskasv pole üks-kaks protsenti, see on kuus protsenti teises kvartalis. Meil on täistööhõive palgad, kasvavad, tootlikkus kasvab ettevõtete kasumit, käibed kasvavad. Samas ehitussektoris on märke ülekuumenemisest, et mis te arvate, kas praegune valitsus peaks Ansipi valitsusele igatahes õppima ja praegu sekkuma, et tagantjärgi selguks, et jällegi see oli see õige hetk, kus oleks pidanud midagi. Tegema mulle ei meenu, millal on see hetk, mil Andrus Ansipi valitsus oleks pidanud sekkuma majanduskasvu pidurdamiseks. Ma ei arva ka, et on olemas mingisugune teoreetikute poolt kasvõi tagantjärele välja arvutatud õige punkt, kus seda oleks tulnud teha. Et majandus ongi tsükliline ja ta käis oma tsükli ära, jah, oli buum ja oli, oli kiire langus, mida süvendas vajadus minna üle eurole, eks ole siis liikvel ka pingutas rihma lihtsalt selleks et sellel hetkel oli näha, et me suudame inflatsioonikriteeriumi täita kasvu taastumisel seoses ka konvergentsiga Euroopa majandusega me enam seda täita ei oleks suutnud. Nii et see tegi seal selle jõnksu järsuks. Mis need praegust olukorda puutub, siis praegu ei anna pangad ülearu kergelt laenu, meil ei ole ülearu palju nii-öelda mõtlematult, et noh, inimesed investeerimislihtsalt, sellepärast et raha on saadavil. Eriti hea palgakasvu toetab ka tootlikkuse kasv, ülekuumenemine ehitussektoris tõepoolest on, aga ehitussektor on globaalselt üks huvitav sektor, mis on maha jäänud väga olulisel määral tootlikkuse kasvus kõigist teistest sektoritest ilmselgelt on, on seal ruumi teha investeeringuid tootlikkuse kasvu, kui seal on nõudlust. Ettevõtted saavad teha pikaajalisi plaane. Eesti ehitussektor võiks näidata teed igal pool maailmas on see probleeme, et kuna ehitussektor on killustunud, palju kasutatakse alltöövõtjate alltöövõtjaid, siis kõikidel igal pool on näha, et nad on vähem digitaliseerunud, vähem tehnoloogilised. Tehtagu seal midagi. Aga see kõik on erasektori teema, et minu arvates praegu külla. Ainus, mida riik saab teha, on hoida eelarve tasakaalus, soovitavalt ülejäägis, kui kas veelgi kiireneb? See on see, mida riik saab ja peab tegema. Aga valitsusel on praegu soov hakata ehitama munitsipaalkortereid, ergutada majandust läbi tee-ehitusprojektide, veidi tahetakse Haapsalule raudteed lähemale ehitada, et kas praegu on see õige aeg või siiski peaks ootama, millal ehitussektoril nii palju tööd ei ole. Ja siis riik saaks oma tellimuste läbi Eesti inimestele tööd anda. Noh, ma isiklikult arvan, et infrastruktuuri investeeringuid juhul kui eelarve pisitasakaalus ja meil on ka me teame Euroopa Liidust tulemas aktiivselt vahendeid praegu keset eelarveperioodi nagu me, nagu me oleme siis hakata olulisi infrastruktuuri investeeringuid edasi lükkama selleks et majandust jahutada. Seda vajadust me täna ei näe, lõppude lõpuks toimetame me ka vabal kauba ja teenuste turul, alati on võimalik arvestada sellega, et tuleb rohkem importijaid ka lõppude lõpuks saab ka ehitusettevõtjaid tulla mujalt ehitustöötajaid, töölisi saab tulla mujalt, meil on tööjõu vaba liikumine, meil on ettevõtete vaba liikumine. Me oleme suure majandusruumi üks osa. Kui selles osas olema väga veendunud, et kui majanduskasv on aeglane, siis väike avatud majandus näiteks poole või kaheprotsendise eelarve defitsiidiga, seda majandus tõenäoliselt ei saa piisavalt elavdada siis selles teises pooles, et ma arvan, et me ei peaks ka liiga palju liiga palju sekkuma, et eelarve tasakaal on muidugi oluline, sellest piirist ei saa kulutamisega üle minna, sellele ei ole ka ühtegi õigustust, kui majanduskasv on kiire ja tööhõive korralik. Aga lõppude lõpuks mina olen Eesti vabariigi president, meil on rahandusminister. Meil on Eesti Panga analüütikud, meil on väga palju inimesi, kelle igapäevatöö on on nendel teemadel mõelda, pakkuda lahendusi ja siis kogu poliitikutel vastutustunnet, et teha otsuseid, mis nende arvates parimal viisil tagavad selle kasvu jätkumise. Presidendina te kohtute. Ma arvan, et igapäevaselt inimestega, kes esindavad mõnda võõrriiki pean silmas diplomaate, kuivõrd atraktiivne on Eesti investeerimiskeskkonnana, et kui palju siia tahetakse tulla, et kui palju meis nähakse võimalust? Nähakse ikka küll on teada, et meie maksusüsteem on endiselt veel suhteliselt lihtne, me muidugi ka ei tutvusta üksikisiku tulumaksusüsteemi, kus me peaaegu keegi enam ei tea, mis me maksumäär on liiga palju. Aga see ettevõtete tulumaksuvabastus endiselt toodab mingi filosoofiliselt on siin küsimus, et see soodustab kapitaliinvesteeringuid, kui me tahame tööjõumahukaid, eks ju, kahe kõrva vahel kaevandavaid ettevõtteid, kas me ei peaks pakkuma mingisugust kõrvale teistsugust altarit motiivi näiteks, et need küsimused on, aga kindlasti on Eesti tuntud kui meeldiv vähese bürokraatiaga ettevõtluskeskkond ja vähene bürokraatia on tegelikult just väikestele alustavatele ettevõtetele uskumatult oluline. Sest et suured bürokraatiat, et noh, need on suurtele ettevõtetele kasulikud, sest nemad tulevad seal igal juhul toime, mastaabiefekt teeb selle bürokraatia kulu väikseks. Hiljuti pöördus teie poole üks Saksa börsil noteeritud ettevõtte murega, mis on seotud siis apteegi omandipiirangu ka Eestis, et kes tohib Eestis apteeki omada, et nad on mures, et Eesti ja Saksamaa vahel sõlmitud investeeringute kaitse leping ei pruugi pidada, et sellised juhtumid võivad muuta Eesti ebaatraktiivseks. No see on juriidiliselt hästi keeruline küsimus, esiteks me asume mõlemad mõlemad need riigid, asume Euroopa Liidu seadusruumis, leping on, leping on vanem keeruline, juriidiline küsimus. Selles mõttes mina ei oska siin seisukohta võtta, aga selle jaoks ongi kohtud ja selle jaoks ongi ka rahvusvahelised kohtud, Euroopa Liidu kohtusüsteem, et vaielda, need küsimused selgeks. Väga paljud noh, ütleme sektoraalsed piirangud paljudes Euroopa riikides kehtivad, selline apteekide omamispiirang on, on üsna levinud, et mina ütleme, majandusliku liberaalina ei toeta ühtegi nendest piirangutest. Ma olen näinud, kui absurdne on see, kui noh, näiteks taksoturg on niimodi tsoneeritud, et inimene võib võtta oma autosse ainult linnast riigis peale kliendi sibi teise ära, tuleb tagasi, võtab jälle siit, eks ole. Et see kindlasti piirab majandusvabadust. Aga kuidas konkreetne juhtum laheneb, see on nii juriidiline küsimus, et mina ei ennustaks. Räägime valimistest ka, seekord on tulemas siis kohalike omavalitsuste volikogude valimised, et teiega ju plaanitega valima minna. No loomulikult, kas need minna, aga valida? Praegu on käimas see kampaaniafaas, kus meiega kõneletakse enamasti piltide keeles, et programmi kirjutatakse otsast, neid ka juba avaldatakse, et kuidas saavutada see olukord, kus valimised on ideede, mitte piltide, loosungite, vaimukuste võitlus. No natuke ma pean ütlema, ma ei tea, äkki mul oli endal 20. augustil seda mõju, aga ma olen nüüd viimastel nädalatel lugenud Jevgeni Ossinovski, Hanno Pevkuri ja lõpuks ka Helir-Valdor Seedri seisukohti, mis just nimelt olid maailmavaatelised ja isegi liiga palju ei tehtudki seoseid sellesse praegusesse kohalike valimiste kampaaniasse. Aga maailmavaate tutvustus on väga oluline selleks, et, et kui me leiame ennast olukorras, mida me täna ei tea, ennustada, siis on noh, me oskame ennustada nende vaadete pealt, mismoodi siis need ja teised poliitikud käituvad. Nii et ma saan aru, et väga keeruline on tänapäeval võtta mitme 1000 tähemärgiline tekste, seda lugeda, aga kõikidele valijatele, ma julgen seda soovitada, ma loodan, et, et see artiklite sari jätkub ja ka kõik teised erakonna esimehed saavad oma teoreetilised seisukohad lahti laotada. Mis puudutab nüüd kohalike omavalitsuste põhilisi teemasid, siis minu jaoks on, minu jaoks on hästi tähtis näha, kas omavalitsused nüüd, kui nad on suured igal pool Eestis mõistavad oma ülesandeid ühtemoodi. Kas nad on valmis võtma vastutust ühtemoodi. Näiteks meil on täna kohalikke omavalitsusi, kelle sotsiaalkulud on kolm korda väiksemad kui mõnel teisel. Vahe ei ole sissetulekus inimese kohta ega ka demograafilises situatsioonis selles vallas kontrollitud. Aga mingil põhjusel ühes vallas inimesed hoolivad oma nõrgematest teises vallas, ei hooli Nendele küsimustele, tuleb inimestele otsa vaadata, kui nad lähevad valimistele samamoodi. Meil on hästi aktiivsed kogukonnad, kes tahavad palju ise teha ja ise otsustada. Meil on kaasavamaid ja vähem kaasavamaid omavalitsusi, millised nad saavad järgmine kord, see sõltub nüüd inimeste endi otsustest, kas nad oskavad neid küsimusi küsida. Ja siis on veel üks teema, millele ma olen palju mõelnud, millel ei ole head lahendust. Aga Eestis täna tegelikult kohalikus omavalitsuses nagu sellist tulemusauditifunktsiooni ei ole, e-riigikontroll ei tee. Seda, on kaalutud ja leitud, et see ei sobituks meie, meie võimude lahususe mudelisse. Aga kust peaks täna üks lihtne inimene saama ikkagi võrdlemisi lihtsas keeles aru, kas tema vald on hästi juhitud või temal, linn on hästi juhitud? See on päris keeruline küsimus, sest et ilmselgelt ei saa ainult loota poliitilise oponendi ütleme seisukohtadele toimima või mittetoimiva juhtimise osas, kust me saaksime seda objektiivset informatsiooni? Mulle tundub, et me peaksime natuke mõtlema selle peale, et, et meil oleks siiski selline mehhanism, mis, mis tegeleks ka tulemusauditi ka kohalikes omavalitsustes. Kui võib-olla see on liiga keeruline, võib olla poliitikud, saavad aru, et inimesi tuleb kõnetada kuidagi lihtsamalt. Seekord on mindud seda teed. Meile lubatakse meie enda raha eest väga palju tasuta asju, kes lubab tasuta meie prügi ära viia, kes lubab tasuta lasteaiakohta, kes tasuta lasteaiatoitu, kes midagi veel tasuta, neid tasuta asju on väga palju, et miks me oleme jõudnud sinnamaani, kus me ei räägi probleemidest, vaid me lahendame neid sedapidi, et me lihtsalt maksame selle kinni. See on hästi keeruline ja me teame, et globaalsem küsimus, kui meie kohalikud valimised minu arvates lubades inimestele täna midagi kohe kätte, on poliitika ise haavatav kohe oponendi täiesti legitiimse küsimusega, mille arvelt ja mille eest? Nii et seda iseenesest on imelihtne paljastada ja ma tegelikult usun, et valija ka näeb selle üha selgemini läbi, eriti et ausalt öeldes filosoofiliselt jällegi kui kõik lubavad midagi tasuta, siis peab ju selle valimistulemuse otsustama miski muu, kui see midagi lubati tasuta. Ja me oleme ehk tagasi jälle selle ideoloogilise arutelu juures, mis on kellelegi maailmavaade, kuidas ta võiks käituda kriisis kohalikus omavalitsuses, ma arvan, see maailmavaade on pigem selline, et mina, linnapea tean ise või mina, linnapea, tahan teha seda kõike koos oma kogukonnaga. Aga kus need erinevused siis on, et mis võiks nende poliitiliste vaidluste kese nendel valimistel näiteks olla, et noh, selge on ju see, et kõik tahavad teid remontida, kõik tahavad turvalisemat, elukeskkonda kaunimat linnaruumi ma tea, vägevamad kultuurielu. No minu jaoks ongi see, kas ollakse valmis toetama inimeste enda aktiivsust, vaatame natuke Tallinnast eemale, Tallinn on siiski üks omavalitsus, vaatame väiksemaid omavalitsusi, neid, kes praegu ühinevad, moodustuvad suuremad vallad. Kuidas seal defineeritakse see et nüüd moodustuv vallavalitsus oma inimesi aitab, kas nad teavad ise paremini või nad konsulteerivad inimestega, kas neil on omal väga selge nägemus mis ei pruugi ju ka halb olla, inimesed võivad seda aktsepteerida või nad otsivad seda nägemust, et minu hirm on see, et kui tuleb poliitik ja ütleb, et aga teate, ma ei tea. Ma tahaksin teada, kuidas seal teie nurgas need asjad võiksid käia. Siis inimene peab teda nõrgaks, ütleb, et teil ei ole üldse ideid ja te ei tea üldse, mida te tegema hakkate. Mina teid ei vali. Minu jaoks on see kaasav juhtimine ja ma tõsiselt soovitan inimestel mõelda, et, et kas mitte valida neid poliitikuid, kellega tal on õnnestunud näost näkku kohtuda ja keda on ka teie seisukohad huvitanud. Aga mida teha? Poliitikutega, kes tulevad, koputavad uksele ja tahavad rääkida sulle kodakondsuspoliitikast, keelepoliitikast. Eile telekast nägin, kuidas üks Tallinna linnapeakandidaat ütles, et nendel on väga tugevad julgeoleku eksperdid sellel korral kohalike omavalitsuste volikogudesse kandideerimas, et mida neile öelda? No mis puudutab näiteks keeleõpet lasteaias, siis see minu arvates ikkagi on kohalik teema, kui me jõuame sellest ühe sammu edasi, kui nüüd laps jõuab kooli algklassidesse, kas talle pakutakse näiteks noh, tuge toimetulevaks keelekeskkonnas, milles tema vanemad võib-olla nii hästi ei orienteeru, need on selgelt kohalikud teemad teemad, mis on seotud sotsiaalhoolekandega, teemad, mis on seotud noorte huvitegevusega, need kõik on kohalike valimiste teemad. Ja seal on Eesti riik ka jätnud väga palju omavalitsustele vabadust teha asju erinevalt. Ja vot sellele peakski keskenduma valija, kuidas seal, kus omavalitsuses on ruumi teha asju erinevalt, kavatseb üks või teine poliitik neid küsimusi lahendada. Muidugi see eeldab nüüd seda, et kõik valijad tõepoolest on keskendunud sellele protsessile, saad aru, mida neile pakkuda antakse ja ja, ja mis siis, mis siis nii-öelda turul on, et ma loodan, et see jutt vähemalt mõjutab nüüd neid noori valijaid, kellel tõenäoliselt on mõnevõrra suurem entusiasm ka uurida keda siis õigupoolest saab valida, mis on see pakkumine, mida on üldse võimalik valida? Ma väga loodan, et noorte valimisaktiivsus tuleb kõrge, minu minu eesmärk on 100 protsenti, sest noored inimesed peavad olema maksimalistliku ja idealistlikult ja ka käies koolides, ma panen noortele südamele tutvuge, enne mida teile pakutakse ja see, mida ma olen siin praegu rääkinud. Täpselt sedasama räägin ma ka koolides, et need on need nüansid, asjaolud, millele te võiksite keskenduda. Ja noh, tõepoolest ega tasuta asjade lubamine minu hinnangul ei olegi enam valijale, ütleme siis läbinähtamatu, kõik saavad ju aru, et see on tegelikult maksumaksja raha, mis selle neile kinni maksab. Sel korral on kohalike omavalitsuste volikogude valimised selles mõttes unikaalsed, et sünnib väga palju uusi liituvaid omavalitsusi, et samas siiani pole riik valitsuse, riigikogu haldusreformile seda lõplikku sisu andnud, et kuivõrd te mõistate riigikogu, kes või mis ei ole tahtnud tegeleda rahastusmudeliga ja omavalitsuste uute funktsioonidega, et kas see on paratamatu, et lihtsalt enne valimisi ei julgetud seda teemat ette võtta? Ei, ma tõesti ei mõista see ebaselgus ja siis pärast valimisi see tempo, millega tuleb liituda, et olen ise vestelnud näiteks Saaremaa omavalitsustega ja ka liitumise korraldaja Alo Heinsaluga, endine vabariigi presidendi kantselei direktor, et et nad ütlevad, et see tempo on kaela murda ja saab olema päris keeruline. Noh, alati omada vastust kodaniku küsimusele. Mis puudutab siis kes mida teeb selles uues omavalitsuses? Et kindlasti on see tempo kaelamurdev, kindlasti juhtub mingisuguseid auke, kuhu kahjuks võib mõni inimeste probleem sisse kukkuda. Ma loodan, et, et omavalitsustel jätkub tarkust võtta sellisel juhul see vastutus ja mitte öelda, et riik ei ole otsustanud maa nüüd ei tee, mis on muide eriti justkui asi puudutab näiteks sotsiaalküsimustega tegelemist, siis nõrgemini juhitud omavalitsustes on hästi tüüpiline ettekääne. Riik ei ole esiteks mulle öelnud, mida ma pean tegema, teiseks mulle raha andnud ja kolmandaks otsustanud, et ma pean tegema ja nad ei mõista, et tegelikult on see nende enda kohustus otsustada, mida teha, leida need vahendid määramata osast, eks ole, eelarvest ja võtta midagi ette. Et, et see on see, see on see teema, mida ma muidugi pelgan ja ma tõepoolest olen mures. Mis see peaks haldusreformijärgses Eestis muutuma, kuidas saaks tekkida see efekt, kus tõesti inimesed märkaksid seda haldusreformi mõju, et ei jääks seda diskussiooni kammertuunina saatma, et liitut ja vallamaja asub kusagil mujal, sest seda reformi sellepärast ei tehtud, et kuidas saavutada see, et, et see sisu kannaks. Mulle annab julgust vestlemine nende valdade juhtidega, kes vabatahtlikult eelmises ringis on ühinenud ja nad kõik ütlevad, et nende kogukonnad said tugevamaks just põhjusel, et see mudel üks Valdeks kogukond lakkas olemast ja nemad juhtidena toetuvad kogukonna huvidele, räägivad hästi palju erinevate kogukondadega ja nende rolliks on siis tasakaalustada erinevate valla nurkade, erinevate kogukondade omavahelisi omavahelisi huve. Ja kõik on öelnud, et tegelikult on see tulnud Kasuks inimeste nagu kaasamõtlemise tahtele ja ma loodan seda ka sellest ringist. Loomulikult on praegu ja jääb ka tulevikus olema paremini halvemini juhitud omavalitsusi, et sellest me ei saa üle ega ümber. Minu suurim mure on, et kuidas teada, kas parasjagu ollakse hästi või halvasti juhitav. Et sellele me peaksime lahenduse leidma, aga haldusreform kui selline peaks tõstma ikkagi kohaliku juhtimise standardit lihtsalt sellepärast, et ressurssi on rohkem. Ja konkurss kohtadele on tegelikult ka ikkagi tiheda Räägime saate lõpuosas ka julgeolekust ja välispoliitikast. Viimastel päevadel on ajalehed täis murelikke kirjeldusi Venemaa ja Valgevene ühistest suur õppustest Zapad 2017. Täheldada on ka hirmu. Milleks meie, meie liitlaste ennekõike Leedu ja Poola, aga ka meie endi kaitsevägi, kaitseliit, eriteenistused peavad lähemate nädalate jooksul valmis olema. No natuke me näeme sedasama, mis oli pärast Varssavi otsuseid, aga enne nende elluviimist, et siin käidi ikka kõvasti seda hirmu otsimas ja raske oli leida. Sest noh, tegelikult NATO-l on ikkagi nagu sajaprotsendiline õnnestumise ajalugu, et NATO riiki ei ole Ta kunagi rünnatud, NATO heidutus on alati pidanud ja see põhjus, miks ta on pidanud, on see, et on alati olnud pädev. Alati on osatud riske hinnata. Ta ja neile vajaduse korral reageerida täpselt seesama toimub täna toimub nii üldises selles riskiõhustikus üldises ohuhinnangus, mis puudutab siis Krimmi okupeerimist ja Venemaa ettearvamatust kui ka siis kitsalt Zapadi saapad perioodil ollakse valmis, ollakse informeeritud, aga kindlasti ollakse veendunud selles, et lihtsalt ei ole väga praktiline ühte NATO riiki rünnata. Sa lendad niimodi tervet Natot, Nato siinolek oma pataljoniga hõlmab tegelikult kogu see süsteem Balti riikides ja Poolas kaheksatteist, NATO liitlast, see on väga kõva signaal. Ja vot sellepärast ongi ilmselt Eestist ikkagi kaunis keeruline leida neid, kes oleksid tõsiselt mures meie suveräänsuse ja iseseisvuse pärast. Küll aga tuleb selliste õppuste puhul alati olla mures mitme asja pärast. Üks on see, et me ei tea, mis toimub. Venelased ei pea kinni rahvusvahelistest kohustustest teisi osapooli informeerida see info, mida nad annavad varasemaks Nendel juhtudel varasematel harjutustel 2009 ja 2013 ei ole osutunud tõeseks alati mistõttu ka see, mida meile öeldakse, ikkagi tekitab kahtlusi. Ja loomulikult, kui liiklusta rohkem piirkonnas, siis suureneb lihtsalt juhuslike õnnetuste tõenäosus, et kõik need riskid loomulikult on ja vajalikud instantsid nendega ka tegelevad. Kuid ma ei näe Eesti ühiskonnas küll mingisugust paanikat. Te viisite teemaga NATO-le, et Ameerika Ühendriikide president Donald Trump on järjekindlalt öelnud, et kõik riigid peavad täitma seda võetud kohustuste kulutama oma eelarvest kaitsekuludele vähemalt kaks protsenti, et mis te arvate, kas see muudab NATO tugevamaks või tekitab see liigseid pingeid sisemiselt mis jätab koostajale jälje. Et kui rohkem kulutatakse, loomulikult on riike, kes ei taha kulutada kahtlemata ja tuleb leida viisid, kuidas efektiivselt kulutada, et mina ütlen ikka Euroopa partneritele, kui nad ütlevad, et noh, saage aru, mu piiride taga ei ole riske. Siis ma alati ütlen, et aga tulge investeerida meie juures. Sest noh, meil on täiesti adekvaatne ohuhinnang, mis ütleb, et Me ei suuda kaitsta oma vajadusi, näiteks õhuturbe osas meil käivadki, eks ole, Ämarist lendavad teiste hävitajad, sest et noh, meil ei ole lihtsalt hävite, me võime seda koostööd laiendada, kindlasti on see efektiivne viis kulutada seda raha, tuleb lihtsalt välja mõelda, kas need ümberjagamismehhanismid oleksid vastuvõetavad riikidele. Aga seda, et Euroopa riigid reaalselt mõistavad, et ohud ei ole maailmast kuhugi kadunud ja panustavad ressursse nende ohtude ennetamisele, nede realiseeruks. No seda ei saa kuidagi pahaks panna, kindlasti on see ainult positiivne. Te kohtusite läinud suvel ka ise president Donald Trumpiga, et kui George Bush kohtus Venemaa-ametivenna Vladimir Putiniga, siis ta ütles, et ta nägi tema silmades hinge ja leidis mehe, keda saab usaldada. Et kui teie, Donald Trumpiga ühes ruumis olite talle silma vaatasite, mida teie tema silmadest nägite? No meil oli majandusfoorumi ümarlaud, seal me rääkisime põhiliselt majandusküsimustest, noh nagu ikka Eestil on see digitaalne nüanss, mis sai ka ära mainitud. Ma olin ka tänulik, et selleks hetkeks oli hakanud jälle hargnema Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide noh, vaheline arutelu, kuidas meie kaubanduskoostööd edendada, aga mul oli ka võimalus pärast selle diskussiooni lõppu seal ühest ruumist teise kõndides paar minutit vestelda nelja silma all Donald Trumpiga ja teda huvitasid ikkagi digi- ja küberteemad, nii et midagi ei ole teha, see on see, mille järgi Eestit tuntakse vaata kuhu poole tahes, nii see lihtsalt on. Aina pingestuvad suhted Korea poolsaarel, et me näeme, et lääneriikide reaktsioon pole olnud piisavalt mõjus. Et teha lõpp nendele Aina lendu saadetavatele rakettidele, et mida nüüd teha edasi, et Põhja-Korea ei paneks rohkem tuumapomme plahvatama ja neid rakette lendama? No väga suured võtmed on Hiinas tegelikult ütleme Hiina selge, ütleme majandusliku sanktsioneerimisel poliitikaga Põhja-Korea suhtes ilmselgelt on võimalik saavutada olulist pinge lõdvendust. Kas on võimalik, et seda saavutada, see sõltub noh, diplomaatilisest paindlikkusest, eks ole, kõikides huvitatud osapooltes, Šveitsi riik on pakkunud ennast vahendajaks Ameerika Ühendriikide Põhja-Korea vahele ka selleks, et deeskaleerida seda kujunenud kujunenud olukorda. Et kõik saavad ühtemoodi aru, et ettearvamatus on halb, aga ettearvamatus kuubis, mis seal praegu toimub, et see on veelgi halvem ja kiiresti tuleb midagi ette võtta. Lootus on, et need riigid, kes tegelikult ei ole Põhja-Koreaga nii halbades suhetes kui noh, ütleme suur osa lääneriike, et nemad mõistavad olukorda ja on valmis midagi tegema, sellepärast et noh, oma otsese vaenlasega ju Põhja-Koreal, eks ole, ei ole selles mõttes seda asja võimalik lahendada, et seal ei ole võimalik mingit kaubavahetust oluliselt kinni keerata. Tahaks, et küll, aga on mitmed-mitmed Hiinas ja mingil määral ilmselt on ka Venemaal siin rolli. Kuidas edenevad Eesti püüdlused saamaks ÜRO mitte koosseisuliseks või siis ajutiseks julgeolekunõukogu liikmeks? Oma otsuse tegime me ju väga ammu, ma arvan, see oli 2005, kui Eesti otsustas, et selleks perioodiks 19 20 kandideerime, vähehaaval oleme me selleks valmistunud. Ilmselgelt on ka meie diplomaatiline võimekus kogu aeg selle vajadusega arvestanud ja me oleme täna lihtsalt osavamad ja ulatuma kaugemale, kui me võib-olla ilma selle kampaaniata. Praegusel hetkel oleksime, nii et ma arvan, et selle positiivse töömehe diplomaatilise võimekuse arendamisel on on see kampaania juba praeguseks teinud ja teeb ka järgmise kahe aasta jooksul väikesel riigil on niimoodi, et mida rohkem tal on seda turvavõrgustikku, mida laiem see globaalselt on, seda parem. Et selles mõttes on see ÜRO Julgeolekunõukogu kampaania meile sõpru, loo ja toob ettevõtmine sellisena igal juhul kasu, ükskõik milliseks kujuneb siis ka lõpptulemus. Kuigi loomulikult me kaotama ei lähe. Me loodame oma väikeriigi ja esmakordse kandidatuuri, nagu kuvandile meil on, vastas Rumeenia, kes mingil põhjusel otsustas samale ajaperioodile kandideerida. Nad on mitu korda juba ka olnud. Vaatame, kuidas see kõik läheb, aga üks on täitsa selge, et meie mõistmine paraneb hüppeliselt ka teiste riikide maade probleemide tajumisel, aga ka oma suutlikkusele neid selgitada, et noh, kas või kui me võtame sellesama, näitasin see kommunismi debatt, eks ole, et me saame ju aru, et me ei mõtle igapäevaselt sellele, kuidas need teemad resoneeruvad kusagil Kreekas või Prantsusmaal või Hispaanias. Aga läbi sellise debati läbi arutelus me mõistame, et inimestel ongi erinevad maailma nägemused tulenevalt nende ajaloost ja täpselt samamoodi on kõigi tänapäevaste diskussioonidega me peame õppima iseenda probleeme esitama teistele, arusaadavalt aga selleks, et nad üldse tahaks aru saada, peame mõistma nende muresid. Püüdlikult vältisin siiani valitsusega seotud teemasid, aga 56 saadikuga alustanud koalitsioonist on alles praeguseks varsti 53 saadikut. Kuivõrd mures te olete, mõeldes sellele, et kas praegune koalitsioon peab näiteks eesistumise lõpuni vastu? Ja vot selle koha pealt ma küll ei tahaks, et Eesti eesistumise ajal tekiks meile mingisuguseid probleeme valitsuskoalitsiooni kooshoidmisega aga ma ei usu, et ma olen nüüd Eestis ainuke vastutustundlik poliitik, kes niimoodi arvab, et ma ikka usun, et kõik need koalitsiooni osapooled on samasugused. Kas peaminister Jüri Ratas peaks tegema endast kõik oleneva praegust koalitsiooni detsembri lõpuni koos hoida? Mul ei ole küll ühtegi põhjust arvata, et ta seda muide ei tee, ma arvan küll, et ta teeb seda kui tarvis, peata jätma ka Olga Ivanova Keskerakonda. Minu arvates on meil parlamendis 101 saadikut. Ja meil on olnud olukordi, kus meil on valitsus püsinud ka vähemusvalitsusena seejuures teinud keerulisi ja raskeid otsuseid. Vastutus selle eest, et Eesti riik oleks juhitud ja hästi juhitud lasub kogu riigikogul kindlasti. Aga lõpetuseks, kuidas teie peres uus kooliaasta algas, et teie peres on ju kooliealisi lapsi on, ei saanud kahjuks minna nende aktusele, üks laps võib-olla isegi oleks natuke tahtnud, et ma oleksin tulnud. Aga olin vihasool ja ei saanud minna. Tavaliselt nii, nagu kõigis peredes selgus, et mitte midagi ei ole ja kõik on väikseks jäänud. Aga kooli taheti minna või loodeti ikkagi, et see vaheaeg võiks kesta kesta veel ei, meil taheti väga kooli minna ja mindiga muusikakooli ja trennid hakkasid uuesti peale. Elu suubus oma tavapärasesse rööpasse, ma ütleksin, et minu meelest läks ka lapsevanemana võin öelda, läks ka natuke kergemaks, et aja sisustamise mured kadusid ära, et nii nagu kõik teised Eesti lapsevanemad, nii ka mina olen pidanud suvel mõtlema, et kas neil on ikka piisavalt arukat tegevust selleks, et oma suvevaheaega sisustada. Septembris algas kampaania, septembris ei joo. Mida te sellistest kampaaniatest arvate? Joon vaja neid meeldetuletusi, et kui kasvõi 10 inimest ei pärast septembrit ka enam edasi Eestis, siis tasus ära. Ma arvan, et ma just arvangi, et selle asemel et keelata ja piirata, me peame neid positiivseid arenguid igati toetama. Teil täitub kohe esimene aasta presidendiametis. Ma ei hakanud sellest täna teadlikult rääkima, sest kes tahab, on olnud kursis, kes ei taha, ei ole, aga olen imetlusega vaadanud, kuidas teie abikaasa Georgi, Renee Maximowski ei ole siiani mitte ühtegi intervjuud andnud, kas see on teadlik valik või kas me teise ametiaasta jooksul saame seda intervjuud kusagil lugeda? Nagu näha, see on tõepoolest teadlik valik avaliku elu tegelane, mina, kes on minu pereliikmed, ei ole, ei ole mingisugune saladus. Aga see, kes peab eesti rahvale rääkima oma mõtetest, mõnikord ka tunnetest, see olend meie peres mina, ülejäänud on siiski ikkagi nemad ise liiguvad Eestis ringi, teevad oma toimetusi nii, nagu nad seda senini tegid nende jaoks. Me oleme püüdnud teha nii, et see muutus oleks võimalikult väike, kuid samas loomulikult on abikaasa minuga koos siis, kui diplomaatiline etikett seda nõuab. Kuna. Salvestame seda intervjuud siis raadiokuulajad on selles mõttes eelisseisus, et nad teavad lõpptulemust, aga kohe selle intervjuu salvestamise järgselt te lähete Kadrioru aeda mesitorudest mett võtma, et ootused on suured. Ei ole, mul puudub igasugune kogemus, et mida need mesilinnukesed oleksid võinud selle mõne kuuga siin koguda, aga ootus ei ole ju mitte see, et me saaks suure saagi, vaid see, miks me seda teeme, et mesilased on siin sellepärast, et neil on oma missioon, neil on see emissioon tuletada meile kõigile meelde, et ökosüsteem on see, milleta inimene ei saa eksisteerida ja mesilased on olulised selle ökosüsteemi kvaliteedi indikaatorina. Ja sellepärast on mesilased siin Kadriorus, et me peame jätkuvalt suutma koos eksisteerida loodusega, isegi kui me oleme täiesti digitaalne ühiskond. Aga eeldame, et seal on mett, mis te sellega teete, kas te sööte ära, kingiti ära. Mis on selle tulevik? Suveniiriks läheb ja selline sai meie tänane saade. Loodetavasti kohtume teiega, proua president plaaniliselt, ma ei tea, näiteks veebruaris kui põhjust, loomulikult ka varem. Tänast salvestus aitas tehniliselt läbi viia Priit Karinud. President Kersti Kaljulaidil küsis Mirko Ojakivi kuulmiseni. Tänan, raadiokuulajad selle suhteliselt keerulise ja kiire jutu ärakuulamise eest. Saade on järelkuulatav vikerraadio kodulehel. Mobiiliäpi kaudu.