Tere õhtust, kell sai kaheksa, uudistega on stuudios Kai Vare. Riigikogu kiitis koalitsiooni häältega heaks töölepingu seaduse, mille üle on vaieldud taasta. Opositsiooni arvates on uus seadus töötajale kahjulik. Euroopa parlament võttis vastu otsuse. Näe, töönädala pikkus ei tohi olla üle 48 tunni. Kuigi mahetoit on tavatoidust kuni kaks korda kallim, on Eesti inimesel huvi mahetoidu vastu olemas. Töötlejad julgustavad väikeettevõtteid mahetoodangut tootma. Pärnu tarbekunstnikud avasid linnagaleriis ülevaatenäituse naftat eksportivate riikide organisatsioon OPEC tegi oma ajaloo suurimaks kärpepäeva toodangus. Ilmateade lubab mitmel pool veidi lund, lörtsi ja vihma nii öösel kui päeval on jäite oht. Õhutemperatuur on öösel nullist miinus viie saartel pluss kahe kraadini päeval miinus ühest pluss nelja kraadini. Riigikogu kiitis heaks töölepingu seaduse Uku Toom. Opositsioon oli raevukalt seaduseelnõu vastu Keskerakonna esindaja Ain Seppik. Meie hinnangul töötajate garantiid ja hüved selle seadusega vähenevad oluliselt. Eelnõu iseenesest ei aita kuidagi kaasa majanduskriisi lahendamisel. Pigem viis selle kriisi üle sotsiaalseks kriisiks, kuna töötajaid saab olema senisest märgatavalt lihtsam töölt vabastada. Eelnõu toob riigile kaasa väga suuri eelarvelisi kohustusi, mida me meie arvates ei suuda täita. Ja koalitsiooni poolt reformierakondlane Tõnis Kõiv nagu räägiks teisest seadusest Töösuhted muutuvad paindlikumaks. Uus töölepinguseadus muudab töötajate olukorra paremaks töötuhüvitist tähendab 70 protsendini senisest sissetulekust. Täna 50, hüvitisele tekib õigus oma soovil lahkuval väikeettevõtjate tekib õigus saada töötukassast hüvitist, mida me täna õigus saada ei ole. Pikeneb õppepuhkus. Materiaalne vastutus muutub konkreetseks ja töötajale arusaadavaks. Sotsiaaldemokraatide esindaja Eiki Nestor tõi eelnõu suurima plussina välja selle, et on saavutatud tööandjate ja töövõtjate kokkuleppena. Ka mina leiaksin paragrahve, mida võib-olla võiks kirjutada teistmoodi, aga tema väärtus on eelkõige selles, et see on kokku lepitud seaduseelnõu, millega olid nõus tööturu mõlemad osapooled. Rohelised ei hääletanud, opositsioon oli vastu, koalitsioon poolt. Seadus võeti vastu häältega 54 27. Euroopa parlament võttis vastu tööaja direktiivi, mille järgi ei tohiks töönädala pikkus Euroopa liidus küündida üle 48 tunni. Parlament on tööaja pikkuse küsimuses Ministrite nõukoguga eriarvamusel ning eelnõu on olnud aastaid Euroopa liidus takerdunud. Strasbourgis toimus enne tänast hääletust ametiühingute meeleavaldus. Kadri Kukk räägib lähemalt. Euroopa Parlamendis hääletas 48 tunnise töönädala kehtestamise erisuste kõrvaldamiseks poolt 421 saadikut, vastu oli 273 saadikut. Eesti saadikutest vaatasid vastu Siiri Oviir, Tunne Kelam ja Toomas Savi. Andres Tarand hääletas parlamendi direktiivi poolt. Hetkel on Euroopa liidus 15 riiki, kus kehtivad erisused ja on lubatud ületunnitöö, kui inimene on selle valinud. Kõige tuntum ületunnitöökaitse on Suurbritannia, ent ületunnitöö on lubatud ka Eestis. Eesti eurosaadik Siiri Oviir leiab, et ületunnitöö keelustamine Eestis ei ole mõistlik. See tooks kaasa selle, et meil on niikuinii tööjõupuudus, see tooks kaasa, et me peame enam tooma sisse võõrtööjõudu. See lööb ka inimeste rahakotile, sest me töötame üldjuhul ju ületunde siis, kui selleks on vajadus. Ületunnitöövastased usuvad, et see kahjustab töötajate tervist ja tekitab tööturul ebavõrdsust. Pooldajad soovivad, et inimestele jääks vaba valik oma töötundide üle otsustada. Lisaks kiitis Europarlament ülekaalukalt heaks direktiivi, mis kohustab arvestama kõiki valves oldud tunde, samuti töötundidena. Viimane kehtib eriti pääste- ja meditsiinitöötajate kohta. Ministrite nõukogu jälle leiab tundi, täna peaks kirja minema vaid niinimetatud aktiivne valve, mitte passiivne valve. Kuna Euroopa parlament ja ministrite nõukogu peavad tööaja seadusandluse võtma vastu koos, on see olnud Euroopa Liidu tasemel takerdunud juba aastaid. Et parlament hääletas ka täna vastupidiselt Ministrite nõukogu otsusele, jätkub protsess lepitusmenetlusega. Kadrikukstrasbuur. Muud sõnumid välismaalt kokku. Tarmo Maiberg. Briti peaminister Gordon Brown, Iraagi valitsusjuht Nuri al-Maliki kinnitavad ühisavalduses, et Briti üksused lahkuvad Iraagist järgmisel aastal juulikuus Suurbritanniale haagis 4100 sõdurit, kes paiknevad riigi lõunaosas vasara lennujaama ümbruses. Nad annavad väljaõpet Iraagi vägedele, kuid vajaduse korral sekkuvad ka lahingutegevusse. Naftat eksportivate maade ühendus OPEC otsustas piirata naftatoodangut kahe miljoni barreli võrra päevas. Tooraineturud pole aga kindlad, kas sellest piisab nafta hinna tõstmiseks praegusest madalseisust. Toornafta hind on turgudel hakanud kergelt tõusma ja barreli hind ulatub 45 dollari lähedale. OPECi riigid annavad 40 protsenti maailma naftast. Eelmise tootmise Pepe tegi OPEC juba oktoobris, siis langetas ta nafta väljavedu 1,5 miljoni barreli võrra. Mainekas ajakiri. Las ta isikuks USA vastvalitud presidendi Barack Obama. Ta on ka esimene mustanahaline, kes ajakirja aunimetuse pälvib. Teiste kandidaatide seas olid näiteks USA rahandusminister Henry poolson, Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ja USA vabariiklaste kandidaat asepresidendi kohale essar preili. Parlament andis Sahharovi nimelise inimõiguse alase auhinna Hiina inimõiguste aktivistile. Uudiaale soovib 50000 euro suuruse auhinnaraha kasutada fondi, mis toetaks inimõiguste aktivistide perekondi. Sahharovi auhinda antakse isikutele, kes võitluses sallimatuse, fanatismi ja rõhumise vastu on paistnud silma erakordse süüdikusega. Tagasi Eestisse kaitsepolitseiamet esitas Merko ehitusele kahtlustuse pistise andmises. Vastavalt kahtlusele kinkis Merko Ehituse juhatuse liige Tallinna linnaametnikule raamatu ning 25 5000 kroonise reisitšeki seitsme Tallinna kinnistu detailplaneeringu korraldamise eest. Merko Ehitus kinnitas ei nõustu esitatud kahtlustusega. Põllumajandusministeeriumis esitleti Eesti konjunktuuriinstituudilt tellitud uuringut mahetoidukaupade turu kohta. Marta Grauberg käis kohal. Tarbija leiab mahetooted poest üles esmalt rohelise ökomärgi abil mõnes suuremas poes eraldi mahetoodete riiul, samas maheliha ja mahepiimatooted on ikkagi liha ja piimaletis. Millist mahetoitu tarbija poest kõige rohkem otsib? Pille Liiva konjunktuuriinstituudist. Kõige rohkem on tarbitud käibe poolest piimatooteid. Et meil kauplustes on saada näiteks pajumäe, talu Tiit kohupiimad, erinevad kohupiimakreemid mitmetes poodides, eriti ökopoodides on väga lai hulk taimeteesid, mis on mahedalt toodetud kartulit, köögivilja, mahemett, muned igas tootegrupis tegelikult kuskilt leiab ka Eestis toodetud mahetooteid. Mahetoidukaubad on tavatoidukaupadest kuni kaks korda kallimad, samas on olemas kindel tarbijagrupp, kes on nõus seda hinda maksma. Kui me oleme varasematel aastatel teinud tarbijauuringuid, siis selline 10 20 protsenti sinna lisa maheda eest on päris suurel osal Eesti tarbijatest aktsepteeritav. Kui praegu moodustab mahetoodang toiduainete jaemüügis laias laastus protsendi, siis ministeeriumi arengukava kohaselt võiks see seitsme kuni kaheksa aasta jooksul kasvada kolmekordseks. Minister Helir-Valdor Seederi sõnul on eesmärk reaalne ning ministeerium aitab Omalt poolt toetuste suurendamisega kaasa. Me ei toeta mitte ainult maheelulaadi ja mahe mõttelaadi, vaid et ka selle tulemusena tuleks mahetoodangut, mis tähendab seda, et me toetusi tulevikus ei maksa mitte ainult hektaripõhiselt, vaid arvestame ka loomade olemasolu, nii, et kes suudab teatud territoorium poodiumil rohkem maheloomi üles kasvatada, täitis kõiki nõudeid, see saab ka suuremat toetust. Kuna tootmismahte turu maht on väike, on mahetootmine ja turustamine praegu väikeettevõtete võimalus, usub toiduliidu juhataja Sirje Potissepp. Töötlevad. Tööstusel valmisolek on olemas, sest on ju teada, et see on maailmas ikkagi tõusev trend. Oodatakse juba, näiteks mahekurki, oodatakse mahe-astelpaju. Pärnu tarbekunstnikud avasid linnagaleriis ülevaatenäituse, kus on väljas puitu, klaasi, keraamikat ja Pärnu kandile, eriti omast tekstiili kokku 14-lt kunstnikult Ülle häälikes kohal. Pärnu kunsti ülevaatenäituste rea lõpetab traditsiooniliselt tarbekunst, kuigi see kunstiliik on tundnud siin praegustest paremaidki ehk pole kunagi olnud võimatu panna kokku professionaalsel tasemel ekspositsiooni. Kuna tarbekunsti näo määrab enamasti ümbruskonna tööstus, on Pärnu kunstnike ülevaatenäitusel jätkuvalt ülekaalus tekstiil. Pärnu rakenduskunstnike ühenduse liige Kristel Kallo selgitas. Kunagi soosid sama meie enda linakombinaati Sindi vabrik, teine tekstiilikunstnikke siia juurde ja ja lähtuvalt sellest siis on ka traditsioone siiani olemas. Näed nüüd muidugi see vanem põlvkond tekstiilikunstnik ära, et siis ei oska öelda, et kas siis enam nii väga domineerib, aga noori on, on praegu ju olemas, siin Kadri Rebane siidimaalidega siin või Kristi tuhkrud on, kes teeb hästi palju vilditud asju. Tekstiil on, jah, tundub südant, tähendab asi meie kandis, kahe nädala pärast saab see aasta otsa, milline on olnud aastal 2008 Pärnu tarbekunstnikele ja mul on hea meel, et Pärnu tarbekunstnikud suhtlevad oma vahel hästi palju. Ka kunstnik on ikkagi traditsioonilist üsna individualist, siis meie puhul ma ei nagu ei taju seda omavahelist hõõrumist või konkurentsi kõigest, nagu võetakse rõõmuga osa ja ühiselt aetakse asjad. Kui on mingid projektid, siis nagu näiteks praegu punane torn ja Maarja-Magdaleena gild siin neid jõulu pritsi teevad, siis, siis on seal kõik nõu ja jõuga abiks. Pärnu linnagalerii juhataja Alar Raudoja sõnul on tarbekunstnike kohta Pärnu üldisel kunstimaastikul keeruline määratleda. Selle tarbekunstikoha tõenäoliselt määravad hetkel tarbekunstnikud ise. See sõltub sellest, kui hästi nad ennast tunnevad, kui palju nad viitsivad näitusele töid teha. Ja see, mis mida välja panna, see on nüüd täna näha. Ja sellele hinnangut on hästi raske anda. Tarbekunsti ei ole kindlasti seal on välja surnud, aga ma arvan, et tema paremad taas tulevad. Paremad ajad on veel ees. Tarbekunsti ülevaatenäitus Pärnu linnagaleriis jääb avatuks kuni 10. jaanuarini. Ja ilmast öösel on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vähest lund, lörtsi ja vihma, on jäiteoht. Puhub kagu ja lõunatuul kolm kuni üheksa, saartel ja rannikul kuni 12 meetrit sekundis. Temperatuur on öösel nullist miinus viie saartel pluss kahe kraadini. Päeval on samuti pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab veidi, püsib jäiteoht. Puhub lõunatuul kolm kuni üheksa, saartel kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme miinus ühest pluss nelja kraadini.