Tere, keel loob väärtust, selline pealkiri on Eesti keelevaldkonna arengukava, mida praegu ette valmistatakse ja mis asendab eelmist, 2000 seitsmeteistkümnenda aastani kestnud keele strateegiat. Saates on haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner. Tere. Tere. Ja saatejuht Piret Kriivan. Võib-olla kõigepealt. Et kuulajad hästi aru saaksid, siis mis on tegelikult keele arengukava, millest ta koosneb ja miks teda vajan? Keele arengukava on riiklik dokument, mille kinnitab Eesti vabariigi valitsus ja mis määrab siis keelega seotud antud arengusuunad järgmiseks 10-ks aastaks ja kuni 2000 seitsmeteistkümnenda aastani, siis kehtisid tegelikult kaks dokumenti. Üks oli eesti keele arengukava ja teine Eesti võõrkeelte strateegia nüüd et uues arengukavas valdkondlikus arengukavas on mõlemad dokumendid kokku toodud. Nii et tähelepanu ei ole enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid eesti keelel kui teisel keelel võõrkeeltel ja samuti siis sellel, mis toimub eesti keelega välismaal. Sellest siis ka dokumentide pealkirjade muutused, et kõigepealt oli dokument Eesti keele arendamise strateegia, siis oli eesti keele arengukava ja nüüd on eesti keelevaldkonna arengukava. Jah, no eks riiklikult strateegilise planeerimise põhimõtted muutuvad ja seetõttu muutuvad ka nimetused, aga no ega nimetus loodetavasti seda sisu või sisukust niivõrd ei, ei mõjuta ja võib-olla tasub öelda ka seda, kui eelmise eesti keele arengukava panid kokku eelkõige Eesti keelenõukogu liikmed siis praeguse Eesti keelevaldkonna arengukava koostamises räägivad kaasa nii teised ministeeriumid kui ka haridus ja teadusministeeriumi teised osakonnad. Ja, ja samas siis me võtame keelenõukogu, Kuu ekspertidelt tulevaid ettepanekuid ka arvesse, kuidas te omavahel hakkama saate. Ega vaja jätta välja. Me vaidleme palju, jah, aga ma arvan, et nii haridus- ja teadusministeerium kui ka Eesti keelenõukogu mõlemad on huvitatud keelt heast käekäigust, on ju eesti keelenõukogus esindajad tegelikult valdkonna spetsialistid ja ei ole seal mitte ainult eesti keele kui emakeelega seotud inimesed vaid on esindatud ka emakeeleõpetajate selts. Seal on integratsiooni sihtasutus tõhus juht. Eesti keelenõukogusse kuulub ka keeleinspektsiooni peadirektor. Nii et kõik institutsioonid, kes siis ühel või teisel viisil keelte heaolu eest seisavad, on Eesti keelenõukogus esindatud? Jah, ja loomulikult me vaidleme, me vaidleme palju, võib-olla ka natukene, sellepärast et ühest küljest me tahaksime, et keelemaailm oleks ideaalne, aga samas me teame, et rahalised vahendid sellises õhukeses riigis panevad tihtipeale oma oma piirid ja et me peaksime siis leidma tasakaalu erinevate huvipoolte huvipoolte huvide vahel. Üldeesmärk on on sellel arengukavale, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. See on väga ilus eesmärk, väga ilus soov. Jah, see on, see on väga ilus soov ja me nägime võib-olla selle selle eesmärki sõnastamisega ka väga palju vaeva selles mõttes, et me tahtsime, et see eesmärk oleks inimestele arusaadav, et ta ei oleks selline väga demokraatlik või kantseliitlik ja, ja samas on kõikide nende sõnade taga juba ka valdkondliku arengukava sisu, et kui me räägime sellest, et Eesti elanik tahab, siis see on väga otseselt seotud eesti keele mainega ja, ja samuti ka siis eesti keele staatusega. Kui me kasutame sõna saab, siis see tähendab seda, et riik loob võimalused seda keelt kasutada, olgu see siis haridusõppekeelena, olgu see siis sõnaraamatut kaudu või, või saada keelenõuannet või ükskõik missugune selline taristuga seotud taristuga seotud võimalus siis inimestel võiks olla ja oskab, on väga otseselt keeleõppega seotud. Ja kuna me tahtsime ka selle võõrkeelt komponendi sinna kindlasti sisse tuua, siis ma ise inglise filoloogina olen ka täiesti kindel, et et inglise keel täna ei anna või inglise keele oskus täna ei anna enam inimestele väga-väga suurt konkurentsieelist, küll aga annaks suurema konkurentsieelise ka tööturul inimestele see, kui nad oskaksid rohkemaid võõrkeeli, kui, siis ainult ainult inglise keelt, vene keel, soome keel, soome keelt, saksa keelt, rootsi keelt, hiina keel, hiina keelt jah, et tegelikult hiina keele õppimine on soome keele ja hiina keele õppimine on ka täna märkimisväärselt juba hoogustunud aga samas me näeme, et meil on väga raske leida läti keeles spetsialiste Eestis ja meie Riia Eesti kooli õpetajad käivad siin Volgas tõlkimas vajaduse korral, et võib-olla ka miks, miks mitte ka siis läti keelt osata. Aga kuidas see siis sinna arengukavasse sisse on kirjutatud, et kuidas sellel teel edeneda? No eks me mõtleme eelkõige nende viiside peale, et kuidas, võib-olla üks asi, millele, millele see uus arengukava just võõrkeelte kontekstis keskendub on see, et lastel oleks võimalus hakata õppima võõrkeeli varem, kui nad hakkavad seda täna õppima. Et täna on esimene kohustuslik võõrkeel koolis kolmandast klassist, aga samas väga paljud lapsevanemad siiski juba võimaldavad oma lastele, õpi ta võõrkeeli lasteaias ja siis tekib hästi rumal vahe selle lasteaia ja kolmanda klassi vahel. Et siis hakkab laps tihtipeale seda keelt uut keelt õppima täiesti või seda võõrkeelt õppima, sest nagu täiesti uut keelt sest vahepeal on nii palju ära unustatud ja samas on inglise keelega see probleem, et selleks ajaks, kui laps hakkab kolmandas klassis inglise keelt esimese keelena õppima, on tal võib-olla juba seal sõnavara 300 400 sõna. Samas ei ole ta kirjutama õppinud. Samas ei ole ta võib-olla sellist formaalset keeletuge keele tuge saanud, et kindlasti üks eesmärk järgmise 10 aasta jooksul on nihutada siis võõrkeelt, õppimise algus varasemaks ja kui see algus on varasem, siis on võimalik selle gümnaasiumi jooksul õppida juba rohkemaid, rohkemaid, võõrkeeli, miks mitte pida mõnda võõrkeelt paralleelselt teise võõrkeelega, et et on ju näiteks inglise ja saksa keele sõnavara suhteliselt suhteliselt lähedane ja, ja võib-olla sellise keeleteadlikkuse kasvatamine kaua formaalõppes võiks olla palju suurema kaaluga, et täna jälle ma siin pean toetuma Kauma sellisele inglise keele õpetaja taustale, et et mõnikord on päris kummaline näha, et, et inimesed või lapsed ei tunne ära või noored ei tunne ära. Et seesama Schwymmen saksa keeles on inglisekeelne sõim või, või Lernele on inglisekeelne Lõõn ja nii edasi, et miks mitte siis kasutada neid võimalusi, et võib-olla õppida kahte võõrkeelt korraga paralleelselt. Ja, ja samas siis ka võib-olla teha selliseid valikuid, et, et keerulisema konstruktsiooniga võõrkeeli hakata õppima varem, et kui vene keelt hakata õppima kümnendas klassis, siis vene keele õpetajad ikka ise ütlevad, et gümnaasiumi lõpuks saini Pukrus. Et siis lihtsalt selle kahe aastaga ei ole võimalik nii palju ära. Ma arvan, et ei peaaegu välja venekeelse lause kaaned ära tõlkima ja kindlasti pole see plaan oli, et vene keele õpetajad tõepoolest ütlevad, et et lapsed oskavad või tunnevad küll tähti, aga mitte Gümnaasiumi lõpuks, kui, kui vene keelele on antud ainult kaks aastat õppimise aega. Tuleme selle Eesti elanik tahab eesti keelt kasutada kõikides eluvaldkondades, selle juurde tagasi, et te nimetasite ka, et see on maine küsimus. Kuidas seda mainet siis hoid, kuidas seda motivatsiooni hoida, sest kui võib-olla. Me oleme kõik nõus sellega, et otseselt eesti keel ohus ei ole. Aga ometi see öeldakse ka, et me ise ohustame eesti keelde just selle motivatsiooni kadumisega. Ja ma lähen. Täiesti kindel, et et riik saab siin midagi ära teha. Ka selle motivatsiooni võti ikkagi on igas ühes, meis endis täna hommikulgi, kui ma Tartus bussiga tulin, siis ma vaatasin Tallinnasse jõudes ikka bussiaknast välja ja ja mõtlesin ka selle peale, et tegelikult on ju minu valik näiteks ettevõtet. Diana, kas ma panen oma ettevõttele nimeks kummihai OÜ võib Ellab juuti. Et väga paljuski ka sellise sellise selliste valikutega, mida me ise teeme, kas me valime oma koduarvutis või tööarvutis inglisekeelsed töökäsud või eestikeelsed töökäsud. Kas ma panen oma lapsele nimeks Piret võit Häshriin pile kõik mina pean Piretiga et kõik mina samuti, aga et kõik sellised valikud tegelikult, mida, mida inimesed teevad mõjut võtavad seda, kas kas eesti keelel on, on siis selles mõttes nagu pikemas perspektiivis tulevikku, et ma usun ka sellesse kindlasti mõni üksik okei või back ka ei kujuta, et eesti keelele surmaohtu. Aga samas, kui tekivad sellised valdkonnad, kus eesti keel kaob või kaob peaaegu täielikult siis siin on kindlasti need ohukohad, noh, kas või näiteks kas või näiteks see eesti keele olukord teaduskeelena, et, et ma olen oma elus pidanud töö ka tõlkima asju eesti keelest inglise keelde ja, ja mõnikord, et kui ma olen muret tundnud, et ma olen öelnud, ma ju valda selle, selle valdkonna terminoloogiat, et mul on väga raske seda teha, siis see, kes palub midagi tõlkida, ütleb, et oi, ära muretsed, sa tunned ju kõik need sõnad ära, et nad on tegelikult inglisekeelsed sõnad, aga nad on käendumine pöörduma pandud. Et kas me räägime siis ka selles, mida, mida me kirjutame, et kas me räägime extroordi noorsetest, outfit riikidest, mida siis tegelikult oleks ju kummaliste riietena võimalik tõlkida, et, et need on kõik tegelikult inimeste inimeste endi valikud ja, ja võib-olla ka kaudselt mida, mida veel riik saab teha, et ma usun, et et meie üheks selliseks põhiliseks sihtrühmaks täna on ikkagi ikkagi noored inimesed, et kui noored inimesed otsivad kas või internetist informatsiooni millegi kohta ja kui nad ei leia seda näiteks eestikeelses trikid meedias, siis järgmine kord ülejärgmine kord nad enam ei otsigi seda eestikeelsest Vikipeediast, et nad lähevad kohe inglisekeelsete allikate juurde. Et tegelikult jah, ühest küljest inimene peab tahtma seda keelt kasutada, aga samas peaks olema ka riigi poolt loodud teatud võimalused seda kasutada. Nii, aga mis siis arengukava ütleb, kuidas riik seda tegema peab? Ei no see ongi, mida meie saame teha, et ühest küljest me saame tõesti teha selliseid mainekampaaniaid praegugi on ju väga tore EKi ka koostöös noorte inimeste mainekampaania, kus on siis pandud T-särkidele sellised sellised eestikeelsed kõnekäänud, et on pandud siis piltideks ja, ja need on sellised asjad, mida, mida siis võib-olla sellise rahalise toega saab teha või täpselt samamoodi sõnastiku, platvorme, atraktiivsed keelenõu, ÕS-i kasutamise võimalust riigieksamitel ja nii edasi, et see on see, kuhu on võimalik raha panustada, aga selline motivatsioon on ikkagi väga, paljuski meis meis endis kinni, nagu ma ütlesin, et kas ma valin oma firmale Eesti nime või mõne muu peene nime, kas ma panen oma lapsele eesti nime või mõne muu peene nimega, ma valin oma oma kolleegidega käimiseks sellise peene kõnepruugi bürokraatlikku peenegantseliitliku kõnepruugi, et kus siis sellised jätkusuutlikud sõrad võib-olla on valiidne või reli Aapne või, või ükskõik, missugused need need valikud siis on või, või ma tõepoolest näen vaeva selleks, et leida, leida selliseid sõnu või hakata kasutama selliseid sõnu, kui need on ka loodud. Mis siis on eesti lõhnaga? Te nimetasite, et on olemas valdkondi, kus eesti keel kaob, et neid ei valdkond ei tohiks olla. Eelmisel aastal ja ka varasematel aastatel on väga palju räägitud eesti keeles kõrghariduses et eelmises arengukavas oli eesmärk tagada eestikeelne kõrgharidus ja kõrgkooli lõpetajate eesti keele oskuse. Kõrge Tase. Nüüd meie hulgast lahkunud Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm on hinnanud olukorda nii, et aastaks 2020 on enamik Eesti ülikoolides pakutavast magistri- ja doktoriõppest inglisekeelne. Mida ütleb siis nüüd uus uue arengukava eelnõu, ütleme? Jahu arengukava eelnõu ütleb, et esimesel ja teisel õppeastmel ehk siis bakalaureuse ja magistriõppes peab olema võimalik kõikides õppekavarühmades õppida ka eestikeelsetel õppekavadel, kui see õppekava loomulikult avatud. Aga jah, doktoriõppega on küll selline lugu, et kuna praegu kaitstakse väga palju doktoritööd mitte Monograafiatena, vaid artiklite põhjal ja neid artikleid tuleb kuskil avaldada, siis sellised indekseeritud ajakirjad neil kõige inglisekeelsed ja, ja selle tõttu ilmselt suur osa doktoriõpe pääs tehtavast kirjutatavast on inglisekeelne. Küll aga on meil plaanis see, et kõikidel doktoritöödel oleks teadusartikli mahus selline ammendav eestikeelne kokku võtta, et mis siis omakorda aitaks selles valdkonnas võib-olla sellist sellist eestikeelset terminoloogiat edendada ja arendada, et meil on ka selleks ellu kutsutud tegelikult üks arenduskava eestikeelse terminoloogia arenduskava, mis siis samuti seda suundumust toetab, et, et võib tulla selle valdkondliku arengukava üks suurem eesmärk ongi see et üheski valk Kunnas selline eestikeelne terminit ei ei kaoks, et me jätkuvalt koostaksime eestikeelseid kõrgkooliõpikuid, et oleks, kus seda terminoloogiat kasutada tuleks. Mida aga kindlasti selline tasakaalu leidmine on ju ka oluline, sest ühest küljest me tahaksime, et meie teadus ja kõrgharidus oleks rahvusvaheline. Aga teisalt me tahaksime, et oleks eestikeelne ja just tasakaalu leidmine selle rahvusvahelistumise ja eesti keele hoidmise kaitsmise vahel on täna erakordselt olulise olulise tähtsusega, nii et me võib-olla otseselt, et täna ei saa ülikoolidele öelda seda, et, et kõik õppekavad kõikides õppeastmetes peavad olema eestikeelsed, küll aga me saame võib-olla mingisuguste toetavate mehhanismidega sellist eestikeelsust ja eestikeelse terminoloogia arengut siiski siiski toetada. Ja riik peab need võimalused leidma. Jah, riik, riik peab need võimalused leidma, rikka, leiab need võimalused. Aga samas me näeme ka seda, et, et tegelikult Ta on ka kõrgkooli. Eriti just rahvusülikooli puhul on ka kindlasti kõrgkoolidel kohustus seda, seda toetada, et kui need eestikeelsed õpikud on juba koostatud, et siis neid eestikeelseid õpikuid kasutatakse ja täpselt samamoodi me näeme, et, et ilmselt, et ka terminal jookidel on koht, kust küsida eestikeelse terminoloogia kohta just kõrgkool, kus teadlased selle valdkonnaga valdkonnaga tegelevad, ehk siis terminoloogiat koos teadlastega selle, selle uue eestikeelse terminoloogia seal seisavad. Kuidas ring saab nõuda ülikoolidelt, seda? Mehed Me ei julgegi ütelda, et, et riik nõuab, et me rohkem räägime seda, et me teeme koostööd ja me loomega ka sellel selle, selle uue valdkondliku arengukava kontekstis on plaanis luua selline keskne termini võrgustik, et me ei räägi ju ainult, et haridus ja teadusministeeriumi südames nimega keel vaid, vaid tegelikult sellesse võrgustikku võiksid kuuluda siis nii kõrgkoolide vastavate valdkondade esindajad siis terminoloogiat Eesti keele instituut, Tuudist, siis ka erinevates ministeeriumites tegutsevad spetsialistid nõunikud, kes vastava valdkonna keelt ju kasutavad ja, ja täpselt samamoodi ka euroop Po institutsioonides töötavad tõlgid, kelle seda terminoloogiat on, on vaja kasutada, et me esimesed esimesed sellised katsetused oleme juba ka siin möödunud perioodi jooksul teinud, aga aga seda me kavatseme jõustuda ja ei tasu. Ma arvan, et ei tasu arvata et ülikoolid on sellele sellele mõttele väga vastu. Sest me alles hiljuti siin ühel terminoloogia konverentsil Euroopa komisjoni poolt korraldatud terminoloogia konverentsil nägime üht inimest, kes töötab koolis, tegeleb geneetikaga seal kõrgkoolis ja tema huvi oli siis, et tema on loonud oma töörühmaga terve hulga termineid ja ta tahaks nüüd kuskile sellisele laiemale avalikkusele, kus selle kasutamiseks pakkuda, et kuskohas see koht on, et tekkis, tekkis ka selline küsimus, et, et tegelikult terminoloogiatöö on siiski kõrgkoolide jaoks väga-väga huvitav siiani olnud, et Eestis tegutseb enam kui 60, et terminikomisjoni, kes siis tegelikult neid termineid termineid ka loovad, et et ma arvan, et, et siin ei ole. Siin ei ole sellist, väga, väga suurt vastuseisu kõrgkoolide ja ütleme riigi vahel, et tegelikult see eesti keele eesti keele loomine ja eesti keele taasloomine on ju meie kõikide ühine huvi. Riigist oli nüüd palju juttu, aga, aga kas see arengukava käsitleb ka eesti keele kasutust erasektoris? No eesti keele kasutust erasektoris käsitleb arengukava just nii palju, kui seda käsitlevad nii keeleseadus kui ka kui ka töötajatele esitatavad keelenõuded, et me siiamaani oleme püüdnud just Eesti keelenõukogu algatusel emakeele seltsi algatusena püüdnud just rohkem sellistele positiivsetele asjadele tähelepanu juhtida, et otsesel otseselt ei taha ju välja tuua seda, missugused koledad ärinimed kolmest võõrkeelest koosnevad ärinimed, et igal pool on vaid vaid otse vastupidi Eesti keelenõukogu, kuhu ja emakeele selts annavad iga-aastaselt välja auhinda parimatel eestikeelsetele ettevõtete nimedele eesti nimi ja, ja võib-olla just püüame püüame ka omalt poolt tunnustada seda, mida, mida erasektoris hästi tehakse ka kindlasti erasektor on valdkond, millega tuleb tegeleda eelkõige just võib-olla sellise, meie väheneva rahvastik kui ja suureneva sisserände ja ja võib-olla tööjõu värbamisega väljaspool, et väljaspoolt Eestit. Et, et kindlasti erasektoris selliseid probleeme tekib, me täna ei näe väga märkimisväärseid probleeme, sest et enamasti need inimesed, kes kes otseselt näiteks tarbijaga tegelevad, erasektoris need inimesed oskavad eesti keelt ja oskavad nii palju võõrkeeli, kui, kui neil seal tegutsemiseks tegutsemise aja, ütleme enam-vähem, aga jah, aga kindlasti on, on selliseid, selliseid probleemsemaid, probleemsemaid osutus ja probleemsemaid valdkondi noh, võib-olla üks, millest siin palju on räägitud, on Maxima müüjad näiteks või, või Narva taksojuhi, mis on siin viimastel aastatel olnud, et tulipunktis ja ka siis meedia tähelepanu all, seega aga ei saa ütelda, et need asutused ise midagi ette ei võta, et tegelikult maxima korraldab oma töötajad selle päris palju eesti keele kursuseid ja ja, ja samuti siis püütakse seda teha, et ikkagi seal letis olevad inimesed või saalis olevad inimesed oskaksid keelt paremini või oleks saalis mõni inimene, kes oskab kehti edasi. Et kahtlemata seal seda ei saa ütelda, et meil ühtegi probleemi ei ole, et meil meil kindlasti kindlasti probleeme on, aga me ei saa ka öelda seda, et me neid probleeme ei püüa lahendada, et et riiklikul tasandil, kui ka tegelikult need ettevõtted ise püüavad oma probleeme lahendada. Kui konkreetseks saab üks keelekava minna meetmete esitamisel, et kui konkreetselt saab nõuda, et nüüd tuleb teha seda või, või antakse see roll edasi mõnele teisele seadusele või strateegiale. Jah, selles mõttes, et, et tegelikult keelevaldkonna arengukava on eelkõige selline visioonidokument ehk siis kus me tahaksime olla 10 aasta pärast nii eesti keelega, eesti eesti keele kui emakeelega eesti keele kui teise keelega eesti keele, eesti keelega välismaale võõrkeeltega, et on rohkem jah, selline visioonidokument ta ei ole ka kuigi pikk. Tegevuste tasandile me sellega ei jõua, aga keeled valdkonna arengukava rakendamiseks kutsutakse ellu omakorda siis erinevad arenduskavad erinevad programmid, kus siis tõesti on palju täpsemad tulemused, palju täpsemad arvud, et 10 aasta pärast võib juhtuda nii mõndagi, mis tähendab siis ka seda, et, et me ei saa väga täpsete tegevusteni arengukavas jõuda, küll aga jah, oleme püüdnud seal just eelkõige kirjeldada siis seda, seda tulevikuvisiooni, kus eesti keeles seisund täpsemalt on aastal 2027. Üks oluline valdkond on, on, rääkimata, on keeletehnoloogia. Et kui meie keelt ei ole masinates, siis meid 20 aasta pärast ei ole olemas. Jah, selles mõttes, et ma ütleks, et selles loodavas arengukavas tegelikult keele Toristu Me oleme nimetanud kasutanud siin sõna keele taristu. Selle terminiga on ka olnud üksjagu maadlemist, et missugune oleks sõna, mis, mis, kata kas tõesti kõik asjad ära, et mis kataks ära nii sõnastiku keskkonnad Corp buss, et kõikvõimalikud vidinad, mis siis meiega eesti keeles võiksid rääkida ja leidsime, et kõige parem siiani oleme leidnud, et kõige parem sõna, mida kasutada on, on Toristu. Et see on siis kõik, mis on ühe keele toimimiseks vajalik Just nimelt kõik, mis on ühe keele toimimiseks vajalik ja, ja just nimelt keeletehnoloogilises võtmes, mis on keele keele toimimiseks vajalik ja võib-olla see keeletaristu on midagi sellist, mis on väga otseselt suunatud noortele. Ehk siis sellistele tehnofiilidele, mitte tehnofoobidele, kelle hulka võib-olla sellised, et üle viiekümneaastased inimesed juba juba tera tena kuuluvad. Ja kindlasti on see üks selline valdkond, mis, mis saab olema järgmise 10 aasta jooksul eelisarendatav ei saa ütelda, et meil läheks halvasti, et meil ka siin ei lähe halvasti kindlasti kõik kui masintõlkesüsteemid ja kõik sellised asjad vajavad veel kõvasti kõvasti arendamist, aga aga väga paljuski ka eesti keeletehnoloogia poole vaatab muu maailm juba üles. Ja meil ei ole, meil ei ole suurt midagi häbeneda ja võib olla ka see, et keeletehnoloogia annab ka võimalus eesti keelt õppida pida ka nendele, keda me kutsume siis niinimetatud hajus eestlasteks, ehk siis nendele inimestele, kes soovivad eesti keelt õppida välismaal, aga kellel ei ole füüsiliselt võimalik tundides eesti keele tundides eesti keele kursustel käia. Et siin möödunud arengukava perioodil haridus ja teadusministeerium tegi ühe sellise investeeringu, mille tulemusena toimib keeleõppekeskkond keeleklikk mis on ikkagi meie väga suur edulugu enam kui 30000 kasutajat ja praegu siis on loomisel järgmine tase, B1 tase nimega keeletee ja see peaks valmima 2018. aasta lõpuks juba ja edasi tahame minna siis hankida B2-taseme ja C1 taseme ja me tõesti näeme, et seda seda keelekliki juba kasutavad, kuigi tema esialgne eesmärk on eesti keele kui võõrkeele või eesti keele kui teise keele õppijad, et toetamine siis täna me näeme, et seda kasutatakse ka eesti keele kui emakeele pimisel ja näeme, et seda kasutavad nii noored lapsed, kui seda kasutavad näiteks välismaa koolides eesti keelt õppivad üliõpilased. Ja tõesti ta leidnud sellise sellise väga-väga laia kasutuse ja ühest küljest saab küll öelda, et jah, sellised investeeringud on mahukad ka, et aga samas on nad otstarbekam maad kui sellised lauskeelekoolitused, et selliseid formaalset keele tunnid õppijatele, nii et, et keeletehnoloogia peaks ka väga paljuski selliseid asju tegema, muutma keele õppimisse odavamaks. Seega, aga ikkagi tulevikku, minule on oluline, et külmkapp minuga räägiks eesti keeles. Aga selleks on vaja nii palju, kui ma olen aru saanud, on vaja selleks, et eestikeelsed programmid ühilduksid rahvusvaheliste suurte firmade programmidega ja seal me oleme ikka veel poolel teel. Ja seal me oleme kahtlemata poolel teel, aga kahtlemata Ta on siin ka hästi oluline. Eesti on tegelikult teinud päris suurel hulgal selliseid prototüüpe. Mis on siis mudelid, mis võiksid töötada, kui oleks ettevõtjatel huvi neid rohkem kasutada. Aga kuna meie turg on suhteliselt väike käe, siis võib-olla, et enam ei näe ettevõtlussektori niivõrd niivõrd suurt huviga nende nende asjade vastu. Aga me kahtlemata pisitasa liigume ikkagi sellel sellel keeletehnoloogia edendamise kursil, aga siin tuleb kahtlemata endale aru anda, et et väike turg seab omaette piirid, ükskõik kui suur see tahe või soov neid asju kasutada on. Aga nagu ma juba ütlesin? Jah. Me ei ole lõpusirgel veel. Aga me oleme juba üsna finišis üsna üsna stardist juba kaugemale jõutud. Ja et ei öelnud finiši ei, siis ma oleks öelnud. Finiš. Finiši järel tuleb uus film, mis ma püüdsin teda väitis. Aga eelmine keelestrateegia lõppes siis 2000 seitsmeteistkümnendal aastal ja kestis mitu-mitu head aastat, et nüüd juba tegeletakse uuega, kas eelmise strateegiaga, mis oli siis eesti keele arengukava, kas seda on jõutud korralikult hinnata, mis oli hästi ja mis oli halvasti? Jah, me sellel korral läksime, me ei tea, kas see tee oli õige, aga sellel korral me läksime seda teed, et, et me tellisime hoopis 2000 seitsmeteistkümnendal aastal eesti keele seisundi uuringu, et me tahtsime rohkem teada Ta mitte niivõrd seda, kas tegevused, mis eelmine strateegia planeeris, kas need tegevused on ellu viidud, kuivõrd me tahtsime teada seda, kus kohas me täna täna oleme ja Tartu Ülikooli balti uuringut, et instituut meie jaoks selle uuringu läbi läbi viis ja see koosnes siis põhimõtteliselt kahest osast. Et ühest küljest nad analüüsid siis erinevaid dokumente, seda, mis on paberi peal kirjas ja, ja kas see, mis seal paberi peal kirjas on kui või mil määral seda on täidetud, aga, aga võib-olla me veelgi väärtuslikumaks pidasime antud juhul sellist kvalitatiivset tossa sellest uuringust, kus siis erinevate huvigrupp, pid, esindajaid, eksperte küsitlenud. D, ja me saime, ma arvan, üsna hea ülevaate, et sellest, kus meie või missugune täna meie keele seisund on aga lõppenud arengukava selline lõplik hinnang valmib 2018. aasta esimesel poolel, kuna arengukava alles alles lõppes kuu aega tagasi. Et me kindlasti võtame, võtame kõik need tegevused kokku, vaatame, mis on täidetud, mis on täitmata, et et võib-olla ka eelmine arengukava püstitus, mõned sellised sellised eesmärgid või kirjeldas eraga sellised tegevused, mis ulatuvad palju kaugemale keelestrateegia võimalustest. Et noh, näiteks kui me räägime sellest, et, et Ida-Virumaal on võimalus eesti keelt kasutada ta tagasihoidlik et mitte öelda puudu siis keelestrateegiaga iseenesest või nende tegevustega, mida keelestrateegia saab plaanida või planeerida, nende tegevustega, ei ole võimalik muuta eesti keelt kõnelevad ja vene keelt kõnelevate inimeste proportsiooni, et niikaua kuni Narvas on ainult kolm protsenti eesti keelt kõnelevaid inimesi, et siis ongi nii, et Narvas on keeruline leida kohta, kus oleks võimalik eesti keelt eesti keelt harjutada või kasutada, et võib-olla mõned tegevused jäid, et raha taha ehk siis puudus ressurss lihtsalt nende tegevuste elluviimiseks. Et me peame vaatama tõesti võtma võtma selle arengukava väga põhjalikult pulkadeks ja vaatama siis neid tegevusi, mis on täitmata, miks need on täitmata, aga samuti kindlasti vaatama ka tegevusi, mis on täidetud ja, ja võib-olla mille puhul on oluline küsida, et aga mis selle konkreetse tegevuse tegemise mõju ikkagi oli, et kuidas aitas kaasa kas eesti keele mainet tõusule või eesti keele jätkusuutlikkusele või kuidas see tugevdas eesti keele elujõudu. Et, et kindlasti on ka siin selliseid, selliseid kohti, mida, mida tuleb just analüüsida selle pilguga. Et on kindlasti tegevusi, mis on keele jaoks head, aga mis ei pruugi võib-olla väljapoole keeleinimeste sellist kitsast ringi ei pruugi sellisena paista ja võib-olla ka ei mõjuta meid igatist ei lähemas ega kaugemas tulevikus. Et sellega võib-olla selliseid asju. Keeleinimesed said mõtlemist praegu. No ma arvan, et me mõtleme kogu aeg keele inimestega koos just nimelt sellises sellises võtmes ja nagu ma juba siin ütlesin, et üks asi on see, et keele inimestel kindlasti on, on oma vaade keelevaldkonnale, aga võib-olla laiemas plaanis oleksime huvitatud just sellest, et ka nendel inimestel, kes otseselt keelega ei ole seotud aga tegelikult keda ju kõiki meid Celsin, puudutab, et ka nendel inimestel oleks võib-olla suurem suurem huvi keelega tegelemise vastu võib olla suurem tahe seda keelt kasutada ja rohkem võimalusi seda keelt kasutada. Just kõikidest inimestest, kui jutt juba oli, et arvestades ka. Ma ütleksin kurba kogemust eesti keele riigieksamiga, kus ka õpetajaid ja avalikkust ei kaasatud avalikku arutellu eksamimuudatuse üle, et kui kaua seda eelnõu on veel kavas arutada ja, ja kas kas oleks vaja rohkem arutelusid ka avalike Ja kindlasti on ja, ja kindlasti ka seda arutatakse, et me oleme praegu jõudnud sellisesse etappi. Et keelevaldkonna arengukava on kooskõlastamisel valitsuse eelnõude infosüsteemis, et me, me küsime teistelt ministeeriumidel hinnangut ja, ja nende panust, ettepanekuid, arvamusi keelevaldkonna arengukava kohta ja sest ma kindlasti ta on ka selle ära ära öelda, et et me selles keelevaldkonna arengukavas oleme ühe meetmena kirjeldanud ka seda, et riik tahab, oskab ja saab kasutada eesti keelt, mitte küll täpselt sellises sõnastuses, aga see mõte võib-olla on just seotud sellega, et ka riiklikul tasandil on ju riigiametnike ja valitsuse liikmete ja riigikogu liikmete valik. Kas nad alustavad oma kõne tervikut tusega eesti keeles, tere tulemas Tallinnasse daamid ja härrad ja veel võib-olla paar lauset või nad valivad mõne võõrkeele, milles nad kogu oma oma kõne peavad, et ja, ja täpselt samamoodi ka, no näiteks kas ja kui palju riigiasutused seisavad oma valdkonnas heakeelsuse eest, et kas ministeeriumid loovad selliseid dokumente, mis on ka lugejale arusaadavad või nad loovad selliseid dokumente, mis on arusaadav, et ainult neile endile ja nende 10-le osakonna töötajale. Et võib-olla ka selline üleskutse riigile on täiesti kohane kindlasti avalikke arutelusid, et on vaja ja on rohkem vaja ja me oleme kutsunud üles ka inimesi arvamust arengukava kohta avaldama kuskil enam kui kümmekond, et arvamust on tänaseks ka tulnud. Haridus ja teadusministeeriumi koduleheküljel on link sellele arengukavale ja võimalus seal siis ka oma arvamust avaldada, oma ettepanekuid teha. Me ei saa ütelda, et me hakkame alles nüüd arutama, et tegelikult me oleme ju seda arengukava koostades arutelu, et väga paljude valdkondlike spetsialistidega ja huvigruppide esindajatega oleme me siin mitmeid-mitmeid teemasid tõstatanud, mitmeid teemasid arutada. Tänud, aga igasugused mina usun tõesti selles, et igasugused sellised arutelud kasulikud, teretulnud ja võib-olla ka mõnel puhul on oluline ükskõik missuguse otsuse või ükskõik missuguse tegevuse kommunikatsioon, et ega ei pruugigi alati olla niiviisi, et, et mõni asi on iseenesest hea või halb, aga võib-olla, et seda ei ole piisavalt selgitatud või, või piisavalt piisavalt sellest räägitud või ei ole räägitud ka mõnikord õigete inimestega, et me ei saa ütelda täna, et kas või sellesama eesti keele riigieksami kuus, mis ei oleks olnud kaasatud Eestile, õpetajad olid küll kaasatud, aga mitte need eesti keele õpetajad, kes kuuluvad eesti keele, õpetajate selts. Et mõnikord me peame vaatama ka veel võib-olla natukene natukene laiemalt, et ühest küljest jah, me kaasame neid inimesi, kes on koondunud ühingutesse seltsidesse, aga kindlasti on ka neid inimesi, kes ei ole koondunud ühingutesse seltsidesse, kes sooviksid olla sooviksid olla samuti kaasatud. Aitäh, ja mulle tundub, et ma pean kaasa aitama ja veel mõne keele saate tegema. Absoluutselt aitäh. Aitäh haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner ja jõudu tööle, aitäh teile.