Tere keeleseadustik vajab aeg-ajalt korrastamist, nii nagu kõik meie elu korraldavad seadused ja seaduslikud. Nii on ümber saanud eesti keele arengukava tähtaeg ja valmistatakse ette uut. Aga tänases saates räägime sellest ja, ja küsime, kas ka keeleseadus vajab kohendamist. Ja saates on keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk, tere. Tervist. Saatejuht on Piret Kriivan. Et kaks olulist dokumenti eesti keele arengukava, mis nüüd kannab pealkirja uus tulevane kannab pealkirja Eesti keelevaldkonna arengukava ja keeleseadus. Missugune on kahe dokumendi omavaheline vahekord, kas keeleseadus sõltub keele arengukavast? Otseselt ei sõltu keeleseadus sätestab nõuded, kehtestab protseduurid nende nõuete täitmise kontrollimiseks ja määrab ka sunnivahendite erinevate meetmete kasutamise võimalused ja piirid. See on siis selline dokument, mis on nii-öelda otseselt kohaldatav õigusakt. Nii nagu paljud teised seadused on sellist tarbijakaitseseadus või reklaamiseadus või tulumaksuseadus. Ja, ja see on selline dokument, mida inimesed tavaliselt teavad, et selline asi on olemas, keeleseadus on olemas, eesti keele arengukava või keele valt on arengukava, on, on natukene teistsugune dokument, see, mida riik selles dokumendis ütleb, ei ole otseselt kohaldatav, ei ole otseselt rakendatav. Eesti keele arengukavas näevad siis erinevad keele valt konnas tegutsevad institutsioonid, haridusministeerium, keeleinspektsioon, valitsus tervikuna, aga ülikoolid, kellega koostöös dokument kokku kirjutatakse. Sellised nii-öelda tulevikku vaatav perspektiivid, mida me tahaksime keele valdkonnas näiteks lähema 10 aasta jooksul näha. Ja üldjuhul siis dokument sisaldab tagasivaate, sellele, mis on tehtud selle olukorra analüüsi ja, ja siis selle, mida, millele me tahaksime näiteks 10 aasta pärast jõuda. Ja selles dokumendis põhimõtteliselt saab ette näha ka selle et kui me praegu näeme, et keeleseaduses on midagi kas ebapiisavalt reguleeritud või, või ei ole mingite põhimõtetega arvestatud, siis me saame Eesti keele arengukavas põhimõtteliselt ette näha ka selle, et keeleseadust ühes või teises valdkonnas tuleks kohendada, tuleks muuta, tuleks täiendada, aga võib olla ka muid seadusi, võib-olla ka haridusvaldkonnas on seadusi, mida keelevaldkonna paremaks korraldamiseks tuleks täiendada, muuta midagi seal kohendada, nii et nad on omavahel ühtepidi nad on seotud, et nad on täiesti erinevad dokumendid. Keele arengukavasid on meil kolmas, tulemas on kolmas ja keeleseadus on täpselt sama. Praegu kehtib teine keeleseaduspärast taasiseseisvunud. Kult taasiseseisvumise alguses kehtis ju Eesti NSV keeleseadus, mis võeti vastu 1989. aastal ja see keeleseadus kehtis 95. aastani. 1995. aasta esimesel aprillil jõustus teine keeleseadus. Ja praegu siis on see keeleseadus, mis jõustus esimesel juulil 2011. Ja ühelt poolt võib vaadata, et 2011 see oli ju justkui peaaegu eile aga, aga ühiskonnas on vahepeal toimunud nii palju muudatusi. Tegelikult praegu me oleme ka selle nii-öelda uue keeleseadusega jõudnud sellisesse punkti, kus seal on mitmeid asju mida tasuks kohendada, selleks isikute keeleõigused oleks rohkem kaitstud. Ja et see, mis see keeleseaduse mõte on, et eesti keelt saaks igal pool kasutada, et eesti keel oleks korrektne, et need, kes peavad eesti keelt oskama, et nad seda ka oskaksid. Aga et need nõuded võib-olla ei oleks ka mitte ülearu koormavad või karmid, et seal tuleks üht-teist võib-olla juba muuta. Siis keeleseadusesse tuleb sisse kirjutada. Mõningad muudatused, mida noh, meie jaoks keeleinspektsiooni jaoks tulevad need muudatused tegelikult sõna otseses mõttes elust endast, meie järelevalvepraktikast ja ükskõik, mis seadust me vaatame. Kui seadus anud täna vastu võetud, siis noh, ma saan aru, et Eesti rahvas väga armastab selgeltnägijaid ja kõike kõiki selliseid tegelasi, aga seaduse koostajad ei ole selgeltnägijad. Me ei oska mõnikord ette näha neid muudatusi, mis ühiskonnas kahe, kolme, viie või 10 aasta pärast toimuvad. Ja seetõttu iga seadus on tehtud tänase päeva tarkusega. Ja keeleseadus tegelikult on tehtud 2009. 2010. aasta tarkusega. See, mida me sel ajal oskasime arvestada, oskasime ette näha. Aga sellest saab varsti juba tegelikult 10 aastat, kui praegust keeleseadust hakati tegema. Ja ühiskonnas on tõesti mitmeid muudatusi toimunud ja nende muudatuste arvestamiseks tuleks mõningaid asju muuta, aga see, millest mina tahan rääkida, see, see puudutab nüüd keeleinspektsiooni, järelevalvepraktikat, aga aga võimalik, et teistel asutustel või nendel, kes keeleseadust rakendama peavad, on need siis kohalikud omavalitsused, koolid, haridusasutused, äriettevõtted, võib-olla neil on ka oma. Aga noh, mina saan rääkida sellest, mis mis nagu meie praktikast on välja tulnud. Nii missugune on kõige suurem ajale jalgujäämine, mis keeleseaduses praegu keeleinspektsiooni jaksan? Et tegelikult kõige suurem ajale jalgujäämine on, on see, et me ei osanud ette näha et meie väikeettevõtted ei taha eriti avalikus teabes ja reklaamis eesti keelt kasutada. Ja kui mõni nõue on keeleseadusesse niiviisi sisse kirjutatud et sellest saab kõrvale hiilida, siis siis seda paraku ka tehakse ja üks üks säte puudutab avaliku teabe ja reklaamiparagrahvi paragrahv 16, mis siis ütleb, et avalik teave on eestikeelne ja eestikeelsele teabele võib lisada tõlke võõrkeelde eestikeelne teave peab olema esikohal ja ei tohi olla halvemini vaadeldav kui võõrkeelne tekst, see on üsna selge. Aga kui tegemist on ärinimega või kaubamärgiga, kus sisaldub seesama avalik teave näiteks ärinimi või kaubamärk, ütleb, et tegemist on kohviku, restorani või mõne teenuseid pakkuva kohaga siis sellistel puhkudel ei kirjuta seadus ette, et eesti keel peab olema esikohal ja paremini vaadeldav. Ja kohe kui uus keeleseadus jõustus, siis me hakkasime nägema, et selle paragrahvi selle sätte rakendamisel hakkavad ette võtma, et eesti keelest kõrvale hiilima selliselt et see pannakse küll välja, aga niiviisi, et see on nii väike ja seda ei ole näha. Ta on kuskil kõrvalises nurgataguses kohas seadusi ja ei ütle, et ta peab olema esikohal. Ja meil on olnud selliseid juhtumeid, kus eestikeelne teave näiteks selle kohta, et tegemist on mingi noh, ütleme aksessuaaride kauplusega, et see eestikeelne teave on pandud läbipaistva kleepsuga akna allserva. Nii et sul peab olema ikkagi kotkapilk ja sa pead maha kükitama selleks, et näha, et midagi eestikeelset on kuskil olemas. On selline juhtum, kus eestikeelne teave pandi visiitkaardi suuruse lipikuga uksematile. Kuna seadus ei kirjuta ette, kus ta peab olema kui suurelt ja kui hästi nähtav siis ettevõtja näitas, oli just nimelt selle eesti keel on ikkagi üks häbiväärne keel ja tõesti, ta pandi uksematile samal ajal, juriidiliselt on kõik korrektne, eesti keel on olemas, kõik, mis on vaja, on teatavaks tehtud, ainult küsimus on selles, et seda ei ole näha. Ja, ja meie mõte nüüd järelevalvet teostades on olnud selline, et et ka selle sätte juures loomulikult kõik ärinime ja kaubamärgi õigused peavad olema kaitstud. Aga tuleks üritada kirjutada sinna sisse see mõte, et see eestikeelne tekst peab olema ilma pingutusteta kliendile nähtav, et sa ei pea seda otsima kuskilt ukse allservast ukse Matilt või, või noh, peaaegu aknaklaasiga sama värvi kleepsult, et ikkagi ja see tarbija, kliendi keeleõigus peab olema tagatud selliselt, et klient ei pea pingutama. Ja loomulikult juristidega tuleb siin nõu pidada, kuidas seda teha. Aga praegune olukord ei rahulda neid ja praegune olukord ei rahulda ka tarbijat. Tarbija lihtsalt ei, ei näe seda infot, mis seaduse kohaselt peaks olema avalikult kättesaadav. Kas teavitustöö mõju ei anna? Annab natukene tasapisi ja mõnel ettevõtjal ei pea noh, nii-öelda puust ja punaseks ette kirjutama, et kui suurelt ja et seal peab olema näha ja mõni ettevõtja võtab tõesti teadmiseks meie ettekirjutuse ja paneb selle eestikeelse teksti korralikult välja. Aga on neid ettevõtjaid, kes? Mulle tundub, justkui kiusu pärast seda eesti keelt ei taha näidata ja see on natukene kummaline. Aga meil on ju, aga ega see ei tähenda, et selle väikeettevõtte omanik on eestlane. Meil on ju väga paljudest rahvustest omanikke. Et meie praktika küll küll näitab, et valdavalt eestlased suhtuvad eestikeelsesse teapasse halvasti just eestlased näiteks? Noh, me ju vaatan äriregistrist alati, kes on selle ettevõtja või ettevõtte juhatuses, kes seal tegutsevad hästi, palju on vene nimedega hästi palju on eksootiliste nimedega ettevõtjaid, aga valdavalt on probleeme Eesti omaettevõtjatega. Et ma isegi ei mäleta, et meil oleks olnud sügavaid põhimõttelisi vaidlusi venekeelsete väikeettevõtjatega, kes keelduksid eestikeelse teabe väljapanemisest. Meil on isegi üks selline juhtum, kus eestlasest ettevõtja ütles, et ta ei pane eestikeelset teavet välja sellepärast et vältida eestlaste tulemist tema ettevõttesse. Et ta lihtsalt tema eesmärk ongi see, et eestlased ei saaks teada, et nad ei tuleks justkui segama neid, et nemad tahavad teenuseid pakkuda välismaalastele, nemad pakuvad inglisekeelset teenust ja, ja nad ei, nad ei pane eestikeelset teavet välja, muidu hakkavad eestlased tulema. Et see tundub natukene selline, selline kummaline, aga selliseid juhtumeid paraku on. Et, et siin tundub, et me jah, seadust tehes me ei osanud sellist noh, mõnes mõttes isegi kas üleolevat või või pahatahtlikku suhtumist ette näha ja selleks tuleks seda sätet täpsustada. Et teie saaksite selle seadusepügala ette näidata? Nii, sest et me ei saa, ütleme noh, me võime isegi arvata, et et noh, et see eestikeelne tekst peaks olema suuremalt, aga meil ei ole praegu alust ettevõtjale ette heita midagi, kui ta on seal hästi väikselt pannud. Et meil peaks olema mingi alus ja need eestikeelse teksti proportsioonid tuleks kuidagimoodi proovida sinna seadusesse sisse kirjutada. Kuidas see seadusemuudatuse tegemine käib, te peate tegema ettepaneku. Kui meie ju keelepoliitikaga ei tegele, keelend fraktsioon sellega ei tegele, me teeme järelevalvet ja keelepoliitika eest vastutab haridus- ja teadusministeerium, nii et meie oma ettepanekud esitanud haridus- ja teadusministeeriumile ja nemad juba analüüsivad neid ettepanekuid, peavad juristidega nõu ja, ja siis vajadusel ettevõtjatega erinevate huvigruppidega ja siis lõpuks saab see seadusemuudatuse eelnõu valmis ja siis ta läheb Riigikokku menetlusse. Et see on suhteliselt pikk protseduur, see ei ole nüüd ühe, kahe nädala või isegi ühe, kahe kuu küsimus. Aga samal ajal noh, see on, see on teema, mis vajab, vajab tähelepanu, kindlasti. Kuidas on audioreklaamiga avalikus ruumis see on olnud ka ikka juba juba mõnda aega. See on mõnda aega probleem ja jällegi aastal 2009 2010. Ja me tegelikult ei osanud ette näha seda, et neid suuri kaubanduskeskusi nii palju tuleb. Ja tänu nendele suurtele kaubanduskeskustele ongi seda noh, ütleme suurtele inimgruppidele mõeldud audioreklaami nii palju ja selle kohta on meil hästi palju kaebusi tulnud inimesed kurdavad selle üle, et kui nad lähevad kaubanduskeskusesse jälle, kõlab ainult venekeelne reklaam. Ja eelmisel aastal me võtsime selle üsna põhjalikult aitäh ja üle Eesti. Käisime 37. kõige suuremas kaubanduskeskuses ja võtsime stopperi kätte ja mõõtsime ajaliselt ära. Kõigepealt pidime tuvastama selle, et kas siis on ainult võõrkeelne reklaam või on mõlemad eestikeelne ja võõrkeelde. Ja, ja me ei tuvastanud mitte ühtegi juhtumit, kus oleks olnud ainult võõrkeelne reklaam, oli võõrkeelne ja ka eesti keele, nad olid kordamööda. Aga probleem oli selles, et kui inimene läheb kaubanduskeskusesse lühikeseks ajaks läheb selleks ajaks, kui kõlab võõrkeelne reklaam, siis talle jääb mulje, et see reklaam on ainult võõrkeel, sest eesti keel on ära kõlanud, taan ära kõlanud või ei ole veel kõlanud ja, ja teine asi, ma ei saa öelda, et see on probleem, aga see on lihtsalt, mis selle reklaamiga kaasneb, on see, et venekeelne reklaam tavaliselt on natukene pikem ja natukene emotsionaalsem. Et kui minna kas või mõnda kaubanduskeskusesse ja seal on noh, näiteks Juku mängumaa reklaam, siis eestikeelne reklaam, see mõni laps loeb seda näiteks seal on tore Juku mängu maasta loeb üsna rahulikult, võtab rahulikult, et see mängumaa seal on. Aga kui sedasama reklaami loed vene keeles vene laps siis on see hästi rõõmus, ta on hästi intensiivne, ta hästi emotsionaalne ja jälle jääb mulje, et võõrkeelne reklaam domineerib, kuigi mõlemad võivad olla isegi nii-öelda sekundite pealt ühepikkused. Ja kolmas asi, mis tuli välja, on see, et kui on sellised erilised kampaaniad näiteks jõulu- ja aastavahetuse kampaaniad siis paljudes kaubanduskeskustes on reklaamid eesti keelele lisaks mitmes võõrkeeles mis tähendab seda, et eesti keelt on üks kolmandik või veel vähem. Ja otseselt praegu seadusrikkumisi tuvastanud ei ole, sellepärast et seadus otsesõnu ei sätestagi audioreklaami kohta mitte midagi. Seadus ütleb üldiselt avaliku teabe reklaami kohta, et eesti keel peab olema esikohal ega tohi olla halvemini vaadeldav kui võõrkeelne. Aga noh, me saame küll seda üldpõhimõtet rakendada audioreklaami suhtes, aga tegelikult seadus ei kirjuta audioreklaamile mingeid nõudeid, et ja see on nüüd jälle üks asi, mida, mida tuleks täiendada. Et kui praegune seadus käsitleb ainult nii-öelda tekstina kirjutatud reklaami, siis audioreklaam nõuab ilmselt mingid mahu osas mingeid täpsustusi. Ja praegu on niiviisi, et kui, kui ongi üks kolmandik eestikeelsete kaks kolmandikku võõrkeelset siis me ei saa öelda, et seadust on rikutud sest nad on tegelikult ettevõtja, võib öelda, et aga me lasime eestikeelsed esimesena. Et eesti keel oligi esimees esimesel kohal, et eesti mehekeelne oligi kõvemini kui võõrkeelne ja, ja seal on meil väga raske vaielda. Aga kui oleks mingisugune mahuline määrang näiteks see Ükskõik mitu võõrkeelt siis on, ei tohiks olla rohkem kui eestikeelset näiteks 55, kümnendat eestikeelset peab olema vähemalt 50 protsenti. Ülejäänu võib olla võõrkeelne, siis oleks meie elu juba palju lihtsam ja, ja me saaksime paremini järelevalvet teostav osas. Praegusel juhul on see selline üsna ujuv ja rohkem nagu tunde küsimus ja aga tunnetega meil näiteks ei ole kohtuvaidluses mitte midagi teha. Et seal on täpselt see nii, nagu seadus ütleb, nii on, aga kui seadusega ütle, siis me otsesõnu ei saa ka mingeid ettekirjutusi teha või sanktsioone rakendada. Et ei tohiks olla selline olukord, et on eestikeelne reklaam siis inglisekeelne reklaam, siis venekeelne reklaam, siis soomekeelne reklaam ja siis alles jälle uued eestikeelne. Et kuna me elame Eesti riigis ja eesti keel on ainus riigikeel ja kõik teised keeled peale eesti keele on võõrkeeled, siis nojah, audioreklaami, siis me oleme mõelnud, et vähemalt pool reklaamimahust peaks olema eestikeelne ja meie riigi külaliste, turistide, aga ka teiskeelsete inimeste tarbijateabevajaduste rahuldamiseks võiks olla siis teine pool. Muudes keeltes aga emotsionaalsust ikkagi kuidagi ära. Te ei saa sättida ja see võib-olla ei olegi see põhiline probleem, põhiline probleem on see, et eesti keel peab olema ja, ja teda ei tohi mingil juhul vähem olla kui võõrkeelsed inimesel. Isegi kui ta läheb kaubanduskeskuses noh, ütleme Tallinnas või Narvas astri keskuses näiteks et talle ei tohi jääda muljet, et reklaam on ainult võõrkeel. Et ta peab ikkagi tundma, et ta, et ta elab Eesti riigis, et see on, see on Eesti riigi ülesanne ja siinkohal on hea öelda, et neljandal juunil 2019 saab täpselt 100 aastat sellest, kui eesti keelest sai riigikeel ja, ja minul on selline väike lootus, et, et vahest 2019. aasta alguseks me saaksime need olulisemad muudatused keeleseaduses tehtud, et see, et see riigikeele mõiste jõuaks rohkem inimesteni. Ja loomulikult, et ka tänavapildis oleks rohkem eesti keelt. Et inimesed paremini ja rohkem tunnetaksid, et et see on see riik, kus nad elavad ja see on see keel, mida me räägime. 2000 seitsmeteistkümnendal aastal sai üks suur reform ära tehtud haldusreform ja selle käigus muudeti ka paljude külade nimesid. Kokku muutus vist 50 küla nimi vähemalt. Aga kas see haldusreform ja see nimede küsimus puudutab kuidagi ka keeleinspektsiooni ja tekitas mingeid küsimusi ja probleeme? No otsesõnu see keeleinspektsiooni ei puuduta, aga haldusreform on tegelikult üsna otseselt seotud keeleõiguse küsimustega. Ja see puudutab venekeelse vähemuse keeleõigusi. See on hästi huvitav asi, millele jällegi paljudel juhtudel tähelepanu ei pöörata ja mida isegi ei teata. Et meil on üks väga huvitav tav vähemusgrupp vanausulised Peipsi ääres elavad vanausulised, kes on nii-öelda klassikaline ajalooline vähemus, venekeelne vähemus, nad on seal sadu aastaid elanud. Neil on oma spetsiifiline kultuur, nad räägivad oma keelt. Nad erinevad Eesti põhirahvusest, keele, kultuuri, oma traditsioonide poolest ja vähemusrahvuseks. Klassikalises mõttes saab neid pidada sellepärast, et valdavalt on nad Eesti vabariigi kodanikud. See ongi nüüd oluline vahe selles mõttes, et Narvas, Sillamäel ja Kohtla järvel elavaid vene rahvusest inimesi me ei saa juriidiliselt klassikalises mõttes pidada vähemusrahvuseks, sellepärast et vähemusrahvusest inimesed peavad olema ka selle riigi kodanikud. Aga, aga vene vanausulised on valdavalt eesti kodakondsusega vene rahvusest inimesed ja neil on oma vähemusrahvuse õigused. Ja põhiseadus ütleb, et nendes paikkondades, kus vähemusrahvusest isikud ehk siis Peipsiääre mõttes vene rahvusest Eesti kodanikud on enamuses, on neil õigus suhelda kohaliku omavalitsusega oma keeles. Need olid siis varasemalt Alajõe vald, Kasepää, Peipsiääre põhiseadus ütleb, et nendes paikkondades keeleseadus täpsustab seda ja ütleb, et nendes omavalitsustes on õigus suhelda oma keeles. Aga nüüd neid omavalitsus enam ei ole. Need omavalitsused on ühinenud suuremateks omavalitsuseks ja nüüd nendes uutes ühendomavalitsustes nad ei ole enam enamuses. Varem venekeelse vähemusrahvuse esindajad olid oma valdades enamuses. Nüüd enam ei ole. Aga põhiseaduse järgi peaks neil see õigus ikkagi olemas olema ja haldusreformiga see õigus on kadunud, kas nad seda tegelikult kasutavad või ei kasuta? See on teine küsimus. Sellepärast et ei Alajõel Mustvees, Kasepääl Peipsi ääres ei ole meil tegelikult kunagi olnud vaidlusi selle üle, et keegi tahaks vene keeles asju ajada, sest sealsetel inimestel on olnud tavaliselt ka väga hea eesti keele oskus. Aga küsimus on põhimõttes. Kui põhiseadus selle õiguse annab ja haldusreformi käigus on justkui alus, ehk siis see, et nad on enamuses ära kadunud siis seda olukorda tasuks analüüsida ja mõelda, et kas mõiste, mis põhiseaduses on paikkond ja keeleseaduses kohaliku omavalitsus, et, et kas nad vastavad või võiks selle paikkonna teistmoodi määratleda. Et põhimõtteliselt see õigus oleks ikkagi olemas vaatamata sellele, et võib-olla reaalsuses seda ei kasutata, sellepärast et see on selline selline rahvusvähemuste kaitseklausel, mis tuleb meile rahvusvahelisest õigusest ja, ja see peaks olema tagatud isegi juhul, kui, kui seda nagu reaalselt tegelikult ei kasutata. Ja ma lugesin põhiseaduse kommenteeritud väljaannet ja, ja seal on juristid tegelikult juba ammu ette näinud, et selline probleem võib tulla ja see tuleks lahendada, et see on ka üks asi, mida tasub nüüd mõelda ja analüüsida. Et kas me sellise demokraatliku riigina, kus vähemusrahvuse õigused peaks olema kaitstud, kas me tahaksime olla selline edukas, edumeelne, demokraatlik riik ja sellele väiksele rahva killule, kes on ju suurepäraselt lõimunud Eestis Eesti ühiskonnas, anda selle kasvõi formaalselt selle õiguse? Võib-olla neil ei ole, see ei ole isegi päriselt seda vaja, aga see võiks olla selline fundamentaalne õigus, mis on juriidiliselt olemas, seda enam, et nad on hästi lõime just nimelt just nimelt tunnustades seda, et nad on tõesti hästi lõimunud ja ja tõesti, selliseid asjaajamise ja eestikeelse suhtlemise probleeme ei ole sealkandis kunagi olnud. Tore, aga mis veel muret teeb keeleinspektsioonile? No on üks üks väga huvitav huvitav asi, mis on nüüd jällegi viimastel aastatel välja tulnud, mis puudutab keeleoskuse nõudeid ja nende kontrollimist ja nende täitmist. Nimelt ütleb keeleseadus, et erinevatel ametikohtadel töötamiseks on vaja eesti keele oskust. Ja selle tõendamiseks tuleb sooritada eesti keele eksam. Ja kuigi mõnikord arvatakse, et eksami peavad tegema mitte-eestlased ja eestlaselt segaeksamite ei nõuta siis keeleseadus ei räägi, rahvusest keeleseadus ei ütle, et eksami peavad tegema venelased, ukrainlased, valgevenelased ja eestlased ei pea seda eksamit tegema. Keeleseadus ütleb seda, et kui sa oled omandanud hariduse eesti keeles Sa ei pea eksamit sooritama. Kui sa oled omandanud hariduse võõrkeeles, pead sa sooritama eesti keele eksami. Nii et selle eksami sooritamise aluseks on keel, milles sa oled hariduse omandanud. Ja praegu me oleme olukorras, kus need, kes 20 25 aastat tagasi noorte perede na Eestist lahkusid on oma lapsed kasvatanud üles välismaal. Need lapsed on õppinud võõrkeelses koolis, nad ei ole omandanud eestikeelset formaalselt eestikeelset haridust, aga paljud need pered tahavad Eestisse tagasi tulla. Lapsed on kaheksateistaastased, 20 aastased, mõned juba 25 aastased. Ja kuna nad on omandanud, kes Inglismaal, Kesk-Prantsusmaal, kes Belgias, kes Soomes võõrkeelse hariduse samal ajal rääkides vabalt eesti keelt emakeelekõneleja tasemel siis formaalselt on niiviisi, et kui me nii-öelda oma talendid koju kutsume ja üks nendest talentidest näiteks tahab minna Maximasse müüjaks siis me teame ta suunama eesti keele eksamile sellepärast, et ta on omandanud hariduse võõrkeeles. Ja ta peab sooritama eesti keele eksam. Mis, noh, minu arvates ei ole päris õiglane, et kui inimene sõltumata rahvusest, et kui ta ikkagi oskab vabalt eesti keelt, eesti keel on tema emakeel ja on ilmselge, et ta valdab eesti keelt vabalt, peaksime ta veel eksamile saatma. Ja üks selline mõte on meil ka nagu peast läbi käinud, et võiks olla keeleseaduses mingi selline natukene lihtsam protseduur. Praegu on see eksamiprotseduur, mis on väga hea, oluline asi, aga natukene bürokraatlik ja natukene stressirohke. Ja, ja kui mõelda sellele, et me kutsume oma talendid tagasi, aga enne kui tuttava tööle saab Peame ta eksamil eesti keele eksamile saatma, kusjuures eesti keel on tema ema keeleda valdad seda vabalt, et see tundub, et see ei ole päris õiglane, ei ole päris õige ja, ja võib-olla ka liigselt bürokraatlik, et võib olla võiks keeleseadusesse sisse kirjutada nende inimeste jaoks, kes tõesti ilmselgelt ja vabalt valdavad eesti keelt sellise lihtsustatud protseduuri. Et ta ei pea seda eksami kadalipu läbima. Vaid Ta saaks tõendi selle kohta, et ta, et ta eesti keelt oskab natukene lihtsamalt ja noh, minu mõte on see, et see et see protseduur võiks käia ka näiteks keeleinspektsiooni kaudu ja, ja me ei peaks inimeste riiklikule tasemeeksamile saatma vaid inimene tuleb meile vestlusele, ema, tõesti, me hindame tema keeleoskust ja me ütleme, et sa ei pea eksamile minema, sul on emakeelekõneleja tasemel keeleoskus, mine ja teetööd, kus sa tahad, siis teie otsustate? Võiks olla natukene lihtsam protseduur, sellepärast et meil on praegu selline otsustusõigus nende inimeste puhul kes on kunagi sooritanud Tööalase kategooria eksami aastal 91 kuni 95 tehti-kategooria eksameid ja need tunnistused on sellised, ega nad õieti midagi ei näita. Aga keeleseaduses on selline säte, et kui tööandja hindab, et inimese keeleoskus on piisav siis on see piisav ja tööandja võiks siis keeleinspektsiooni poole pöörduda ja küsida hinnangut ja meie annamegi oma hinnangu, et kas inimene oskab eesti keelt või ei oska. Ja kui ta oskab, siis me ei pea teda uuesti eksamile saatma, et selline õigus meil on praegu olemas. See aitaks natukene seda bürokraatiat vähendada ja võib-olla ka inimese jaoks selle Eestisse tulemise natukene lihtsamaks ja kergemaks teha, et me kohe ei sea tema tema ettetakistust eksami näol. Eks eksami tegemine, iga eksami tegemine on natukene keeruline ja, ja ma arvan. Me võiksime pakkuda neile inimestele natukene lihtsama protseduuri, kuidas seda täpselt teha, see on jällegi juriidiline küsimus, seda haridusministeeriumi juristid arutavad, aga see oleks selline asi, mis noh, aitaks natukene neid, kes tahavad Eestisse tagasi tulla, et natukene kergemaks seda seda teha ja meil on tegelikult mõned juhtumid meie praktikas, kus on meil vene rahvusest inimene, kes ei ole kunagi Eesti koolis käinud. Aga kes valdab vabalt eesti keelt. Ja, ja nüüd ongi meil praegu käsil üks juhtum, kus inimene on andnud meile kõik oma haridust tõendavad dokumendid ja sealt ei tule välja, et ta oleks eesti keeles kunagi õppinud. Aga ta valdab eesti keelt vabalt. Et noh, ma ei tea, kas, kas nüüd me peame seda inimest otseselt saatma eksamile sellepärast et ta teeb oma tööd eesti keeles ja teeb seda väga hästi. Et see ei ole mingit probleemi sellega. Et võib-olla sellistel puhkudel võiks olla natukene natukene lihtsam protseduur. Et seda noh, ka eksamistressi maha võtta, bürokraatiat vähendada ja natukene lihtsustada seda seda töösaamist näiteks. Ma pean tunnistama, et see jutt pöördus, viimane viimane jutt pöördus hoopis teise suunda, kui ma arvasin, sest mulle tundus, et kui jutt läheb hariduse omandamise peale eesti keeles, siis tuleb juttu venekeelsest koolist. No venekeelsest koolist tuleb ka rääkida ja ennekõike tuleb rääkida venekeelsest lasteaiast. Sest noh, tahame või, või ei taha keelt õpitakse ikkagi ennekõike, mida nooremas eas, seda parem. Ja koolieelse lasteasutuse õppekava ütleb, et eesti keelt hakatakse õpetama kolmandast eluaastast ja viiendast eluaastast võiks juba rakendada keelekümblust. Aga meil ei ole õpetajaid. Meil ei ole lasteaia õpetajaid piisavalt ja praegu ma olen siin kokku löönud, et ikkagi üle 1000. Õpetaja, kasvataja, õpetaja, abi on lasteaedades üle Eesti puuduges piisavalt eesti keelt oskaksid üle tuhamile 1000. Tähendab need inimesed töötavad, aga neil ei ole piisavalt eesti keele oskust, et lastele eesti keelt edasi anda. Et see on üks hästi tõsine probleem ja kui lasteaias ja esimeses teises, kolmandas klassis keelt selgeks ei saa siis edaspidi läheb see juba väga raskelt. Et üks asi, mida, mida peab analüüsima on eestikeelse lasteaiaküsimus üldse eesti eestikeelse ühtse haridussüsteemi küsimus, mida me oleme kogu aeg arutanud eestikeelsele gümnaasiumiõppele, me oleme ju formaalselt sellised mõttes üle läinud, et 60 protsenti õppest ongi juba eestikeelne. Aga see on natukene ikkagi sedamoodi. Me oleme maja ehitamist alustanud katusest ja korstnast. Katus on valmis, no olgu, natukene tilgub läbi, aga ta on valmis ka vundament ei ole seinu, ei ole selle vundamendi keeleõpe, vundamendi me paneme ikkagi lasteaias ja, ja, ja see, mida me riigina peaksime tegema, on hoolitseda selle eest, et meie lasteaedades oleks piisavalt eesti keelt oskav vaid lasteaia õpetajaid. Õpetaja abisid lasteaiajuhatajaid. Seda on hästi lihtne, muide siin saates mikrofoni ees öelda. Hästi raske on seda teha. Aga kui me räägime näiteks eesti keele arengukavast, siis eesti keele arengukavas. Me saaksime 10 aasta perspektiivis vaadata, kust siis need 1000 või natukene rohkem lasteaiaõpetajad saada. Et me saaksime selliseid sihte seada. Aga see siht peaks seal olema kindlasti kirjas, et see on meie suund. Me ei kuluta järgmist kahtekümmend viit aastat selle peale, et me arutame ja arutame, mida tähendab eestikeelne haridus, mitu tundi, mis õppeaineid vaid et me ikkagi võtame selle seisukoha, et seal haridus peakski eestikeelne olema. Vähemuskeelekomponent peab kindlasti jääma, see on rahvusvahelise õiguse nõue. Ja selle kohustuse me oleme endale võtnud, et vene laps eestikeelses lasteaias peab ka saama venekeelset õpetust. Vene laps eestikeelses koolis peab mingis mahus saama ka oma emakeelset õpetust või oma emakeeleõpetust aga valdavalt peaks olema siht selline, et Eesti haridussüsteem on. Eesti keelt viimane küsimus, kui me oleme rääkinud palju muudatustest, mida on vaja keeleseaduses teha ja, ja sellest, kuidas keele arengukava muutub. Keeleinspektsioon ise. Kas keeleinspektsioon ka peaks kuidagi muutuma? Huvitaval kombel Ma vaatan, et me oleme kogu aeg natukene muutunud ja meie ülesanded on natukene muutunud, on meil on juurde tulnud üks selline järelevalve valdkond, mida varem üldse ei olnud ja väga tundsime puudust selle üle, me teeme järelevalvet keeleõppefirmade kvaliteedi üle ja juba kaks aastat oleme seda teinud. Kõigepealt Me osalesime selles protsessis, kui keelega Ta firmad pidid taotlema tegevusluba siis meie vaatasime üle nende õppekavad ja õpetajate kvalifikatsiooni. Ja tänase seisuga on 53 keeleõpe, firmad saanud haridus- ja teadusministeeriumilt tegevusloa. Et nad võivad täiskasvanutele eesti keelt õpetada selleks, et nad saaksid sooritada eesti keele tasemeeksami. Ja nüüd selle ajaga, mis me oleme tööd teinud ja, ja neid õppekavasid vaadanud ja nende tundides käinud, on hakanud nagu selginema see, et millised firmad on paremad, milisada, natukene halvemad. Ja meil just eile oli väike nõupidamine haridus ja teadusministeeriumi keeleosakonna juhatajaga, kellega ma siis pidasime nõu selle üle, et kui nüüd me leiame, et mõni firma ei vasta seaduse nõuetele, et milliseid ettepanekuid neile teha, mida haridusministeerium saab teha, et näiteks neid keeleõppefirmasid toetada, millist koolitust anda milliseid õppematerjale ette valmistada ja mida meie omalt poolt saaksime teha, et see keeleõppe kvaliteeti ikkagi paremaks läheks. Et ei oleks nii, nagu siin aastaid ja aastaid on olnud, et inimene käib, käib kursustel ja, ja inspekt seal 10 aastat järjest kirjutab kontrollakti, et keeleoskus ei ole paranenud. Et see on lihtsalt maksumaksja raha, inimese enda raha ja aja raiskamine, et ei ole mõtet käia sellistel kursustel, kus ta mitte midagi ei saa, et meie tahaksime, et need kursused oleksid efektiivsed. Et nad oleksid kvaliteetsed, õpetajad teaksid, mida nad teevad ja et keeleõppijad teaksid, mida nad saavad. Et nad saaksid seda, mille eest nad on maksnud. Et see on üks väga oluline tegevus, mis meile on juurde tulnud ja, ja ma, ma tahaksin küll väga loota, et sellest on meil selle üldiselt täiskasvanute keeleõppeolukorra parandamisel palju kasu. Aitäh keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk, jõudu tööle. Aitäh.