Tere, Eestis elav ja Eestis sündinud Aserbaidžaan lanna sakinada Meeruva. Tere. Me kuulsime praegu teie valitud lugusi ja saate alguses, miks just selline palav? Aga mulle väga meeldib Novruzbayram meie pidu ja seepärast ma valisin see muusika esitaja on i külgelsi mova Aserbaidžaani väga kuulus laulja ja urus, päramon. Huvitav pidu Aserbaidžaanis. Me tähistame seda kaua ja see on väga-väga oluline. See on nagu uusaasta siin Eestis ja i'ga pere tähistab see pidu Aserbaidžaanis ja singa kõik aserbaidžaanlased Eestis Tallinnas tähistame, me tuleme kokku ja võtame kaasa oma rahvuslemmiktoit. Pahlawa, kärburra, etendused, Essenemised. Kust te siis kokku tulete, et aserbaidžaani kultuurikeskuses või mis koht see on, kus te siis seda novoros Bayrammi tähistate? Viimasel korral oleme tähistanud linde kivis ja kõik aserbaidžaanlased tulid ja oli kontsert. Kõik rahvused tuli ja tantsid, laulsid, oli väga huvitav vaadata, suhelda inimestega ja kõik oli rahulik ja õnnelik, kõik oli super. Nagu öeldud, teie säkina sündisite siis Eestis, aga teie vanemad ilmselt mitte. Aitäh, ja just minu vanemad on sündinud Aserbaidžaanis. Väikeses linnas väga tala nimetatakse. Ja mismoodi nemad Eestisse sattusid? Minu isa tuli töötama, kui oli see sovjetiaeg ja ta tuli Tallinnas pärast ta läks Aserbaidžaani, tutvus minu emaga. Nad abiellusid ja tulidki siia elama. Jah, nii et mõlemad vanemad pärit Aserbaidžaanist, isa tuli enne siia tööle ja siis tõi naisega mina ja minu vent. Me oleme sündinud siin, aga me kasvame aserbaidžaani kultuuris. Minu lapsepõlv oli Aserbaidžaanis, ma olen kasvanud koos oma onupoja ja onu tütradega. Ma ei ole käinud lasteaias, sest oli suuremaid lapsi, kes hoolitsesid ja mängisid minuga. Vanemad. Vanavanaema oli kõik seal, no meil oli väga suur suur pere. Mulle meenub üks mälestus nooremast põlvest ühest üritusest. Kohal oli palju külalisi ja seega palju maitsvaid rahvustoitu, nagu näiteks tolma, blow, pahlawa ja muud seesugused. Kuid mina tahtsin, kel just kartuliputru kodutoit, kui külalised tulevad, nad ei paned kartuliputru laua peale. Aga ma tahtsin, see on minu lemmiktoit vaatamata sellele. Ta oli nii palju toite. Vanaema läks ja valmistas mulle mul lemmiktoitu, sest ta armastas oma lapselast. Ma sain aru, et meie elus on kõige olulisema, et lapsed ja nende heaolu. Vaat seda ma mäletan, see on mu lemmikmälestus lapsepõlvest. Vanaemasid oli kaks, olite kordamööda mõlema vanaema juures või kuidas sellega oli? Ma mõtlen ema poolt ja isa poolt või. Ema poolt oli, aga isa poolt oli surnud, kui ma olen väga-väga väike, sest ma ei mäleta kahjuks neilt ja ma nägin ainult fotodel. Ja kasvasite siis üles sellises ehtsas Aserbaidžaani traditsioonide ja tseremooniate ja rituaalide atmosfääris. Ja, ja oli nii minu isa iga kord ütleb mulle, et sa pead oma nime eest seisma ele, nii et sul ei oleks pärast häbi teistega suhelda. Auv väärgus, vanade inimeste austamine, rassideta aitamine, need ei ole ainult sõnad meie kultuuris. Ma näen vanema näitel, kuidas nad teistega suhtlevad, aitavad, räägivad, ja vot seda ma ma näen ja ma võtan endale ka. Ja see on teile kõike nagu omaseks saanud. Teisiti ei olegi see mõeldav, sest te olete Aserbaidžaan lanna elasite siis Aserbaidžaanis oma vanavanemate juures ja kui kooliaeg kätte jõudis, tulite siia. Jah, just kooliajal ma olin siin, aga pärast Meiga suvi olme käinud aserbaidžaani. Aga sel ajal, kui teie olite Aserbaidžaanis, siis vanavanemate puhul, siis ema isa oli tööl ja Eestis väga tihti ei mahtunud. Aga kui te kooli tulite, siis jälle pere kokku. Ta oli nii, et minu isa läks Aafrikasse töötama. Jää me emaga koos, olime üks aasta Aserbaidžaanis. Kui te siis Eestis kooli läksite, see kuul oli venekeelne, eks ole, just see oli vanemate soov. Või oli see teie soov, et tollal nagu ei tulnud pähe, et võiks minna eestikeelsesse kooli? Aga tolajal oli Soviet aeg ja rohkem, kõik läksid vene kooli ja vene kool oli meie maja kõrval. Ja ma mäletan, et koolis käies ma tundsin väga suur kultuurilist erinevust. Eelinesin teistest nii välimuse kui ka temperamendi poolest. Ma olin natuke eestlased ja venelased on teistmoodi. Me oleme väga temperamentne, et kui me räägime, käed lähevad, räägivad meiega koos, aga siin on natuke teistmoodi. Venelasi peetakse ka muidugi eestlastest temperamentsemad teks, aga laser on veel rohkem, siin ei ole üldse midagi arutada. Nii et erinesite, aga sellele vaatamata oli kooliaeg vist huvitav, huvitav. No väga palju sõpru, mulle meeldib minu kooliaeg ja kõik aitasid mul, kui ma ei saa aru. Me läksime naabrite külla, nad aitasid mulle koduse ülesandeid teha. Tuli nii huvitav aeg ja. Elasite suures kortermajas ja üldiselt teil olid naabritega sellised. Side ja, ja väga head suhted, nad saavad aru, et me oleme aserbaidžaanlased, me ei saa aru ja nagu iga inimene, kui sa tahad abi, siis nad aitavad sul normaalne. Mul on olnud siin inimesi, kes on ka tulnud sellistest, kuidas ma ütlen temperamentsemad laadi maadest siia elama ja ja kes on olnud väga imestunud, et suures kortermajas keegi ei tunne kedagi? Vaevalt võib-olla öeldakse tere, juhtub ka, et mitte midagi öelda ja et see on tohutu kontrast nende oma kodumaaga, kus kõik tundsid kõiki ja kõik aitavad kõiki ja nii edasi, aga kõik on ilusti kohanenud ja on levinud arvamus, et kui sa eestlasega sõbraks saada, siis oled sa temaga ka põhjalikult sõbraks saanud, lihtsalt võtab rohkem aega. Aga nüüd teie, eesti keel, te lõpetasite vene kooli, siis seda eesti keele oskamist nagu ei olnud veel suurt midagi, või siiski mul oli väga hea eesti keele õpet. Aga ma õppisin väga hästi, kui läksin töötama ja kui ma astusin Eesti ettevõtte kõrgkooli, Mainor meil oli eesti keele tunnid ja oli vaja. Mulle meeldib rääkida inimestega ja oli vaja rääkida, sest ma õppisin keeld ja mulle meeldib areneda. Ja iga kord, kui ma räägin, kellega ma ütlen, kui ma ütlen midagi valesti, palun ütle mulle niimoodi, ma võin oma eesti keel paremaks teha. Vanemad räägivad ka natuke eesti keelt või te räägite ikka paremini? Ma räägin paremini, nad ei räägi, nad natuke saavad aru, aga no väga-väga paha rääkinud nii et kodune keel on milline Aserbaidžaani ja natuke vene keeles. Isa-emaga ikkagi aserbaidžaani keeles, no see on ka hea, sest et see on ikkagi oma emakeel ja, ja te ütlesite alguses, et kasvasite üles aserbaidžaani kultuuris, aga siis kui te läksite kooli, tulite Tallinnasse vanemate juurde elama, siis tegelikult see aserbaidžaani kultuuriruumis elu ju omal kombel jätkus, et kodus oli kõik väga Aserbaidžaan elik või siiski mitte või oli selline vahepealne ikkagi elasite siis ju eestimaal? Kuidas öelda on, mul on väga lai tutvusring, on näiteks ma õppisin vene koolis, seega on mul palju venelastest sõpru. Ülikoolis tutvusin oma eestlastest sõpradega, igal suvel toimub meil eesti rahvuslaager, kus võivad oma aserbaidžaanlased, armeenlased, venelased, soomlased ja teised. Me saame omavahel väga hästi läbi ning isegi suhtleme edasi ka pärast laagri. Aga vot kui ma elan siin, mul mul on, vajan natuke aserbaidžaani. Mul on vaja seda ja seepärast ma alustasin õpetama tantsualastele. Ma ma, ma ei ole õppinud kuskilt tantsu ei ole ja ma olen nüüd tantsuõpetaja juba kolm aastat aserbaidžaani pühapäeva koolides. Aid andja, Orhan, seal kaks erinevad koolid. Kohtume Noorte Aserbaidžaan lastega ja meil on noorteühik mool. Ja need tähistame, Novruus, paeraam ja muud Aserbaidžaan, jaaniriigipühad, Eesti pühad ka, vot meil on nii huvitav, et meil on rohkem pühi kui tavaline, kui isa on eestlane ja sul on ainult eesti pühid, kuid seal on Aserbaidžaan, on sul on ainult Aserbaidžaan jaanipühid, aga meil on kokku, tähistame kõik, see on väga huvitav. See mõte on siin saadetes kõlanud küll, et väga paljud inimesed on rõõmustanud selle sarja esinejatest, et nüüd on põhjust mitmeid, väga ilusaid ja toredaid pühi tähistada. Vahetevahel ongi nii, et üx pidu järgneb teisele näiteks jõulude paiku uusaasta paiku, sealt edasi. Näiteks Aserbaidžaanis ei ole jõuluaeg ja aga minu sõpradena tähistavad ja minu käest on nendega koos, sest no see on nende pühan. Miks ma ütlen ei, vabandust, ma ei tähenda, see on natuke ebanormaalne ja ma olen inimene, mulle meeldib inimesed rõõmsaks teha ja seepärast ma tähistan nendega koos. No aserbaidžaani tantsuõpetaja olete, see tähendab seda, et õpite ise ja õpetajate üheaegselt just Väga raske, sest ma ei ole professionaalne, ma, ma olen õppinud Youtube'ist. Vaatasin videot ja arenen, vot nüüd tulevad õpetajate teine maal või takistanist. Vaata, ma käin nende master klassis ja siis õpin ise ja õpetan lapsed. Ja meil on väga hea kollekti. Õpetajate lausa kahes kohas ja lapsi jätkub. Jah, ja mul olnud kaks grupid, nagu ma ütlesin, ai, Taanis on suured tüdrukud. Suured 12 kuni 17 aastat vana, see on seitse tüdrukud üks grupp ja teine grupis on kuus või kaheksa lapsed, aga seal on natuke nooremad lapsed ja nad algasime nendega õpetama. Septembrikuus. Ja see on algus, kroop Aga õpile ja nendele meeldib mulle ka. Ja kui midagi toimub siinses aserbaidžaani kogukonnas näiteks algavad mingid tantsutunnid või pidu, korraldatakse kas või novoros või mis iganes, et siis see jõuab iga viimse kui Aserbaidžaan laseni, kes Eestimaal elab. On väga raske küsimus, sest noh, ja kui juhtub midagi, siis inimesed räägivad selle ürituse kohta ja kõik tulevad, vot näiteks mina panen Facebooki. Niisugune üürites on, tulge. Aga ma ei tea, kes vaadabki ei vaata ja kui inimene teab, kui tal on aeg, siis ta tuleb, aga, kuid ta ei saa siis täis. Need tantsutrupid ütleme, et nad võiksid olla ka suuremad, aga ilmselt on lapsi, kes mingil põhjusel ei saa sinna tulla. Ja sest meil on kahjuks ainult üks kord nädalas ja see on laupäev. Siis sai ta aru, et laupäev on vaba päev ja võib-olla kõikidel on plaanid võib-olla muud ja sest on nii, et ma ei saa kõik lapsed tulla. Aga võib-olla pärast meil on kaks korda nädalas, proovime, vaatame, me kasvame ja proovime teha seda professionaalselt. Vaatame, kuidas läheb. Kõige rohkem Aserbaidžaan elab ilmselt Tallinnas just Tallinnas, aga elab ka mujal. Ka Tartus ma tean väga palju aserbaidžaanlased elavat Narvas, vot täpselt ja on. Võib-olla ma arvan, et ja kogu Eestis on. Vahel juhtub ka nii, kasvõi sellesama noorussiga, et tullakse ka sealt kokku Tallinna või on neil siis oma üritused seal, kus nemad elavad. Ma olen kuulnud, et Kohtla järvest inimesed tulid siia Novruusile ja täpselt Tartust tuli aga uus jalg võib-olla on, sest no ma tean, et mingid üliõpilased Aserbaidžaanis, aga Tartu Ülikoolis õppima, võib-olla nad teevad midagi väga väikesed kohtumised, aga kõige suuremad üritused on Tallinnas. Ja ma kujutan ette Mitte just kõikidel Aserbaidžaan lastel vist ei ole rahvariideid, aga kindlasti on teie tantsu trupil need olemas tüdrukutel ja teil endal ja nende hankimine on üsna keeruline või ei ole, lähete Aserbaidžaani ja muretseda. Ja see oli väga-väga raskemad need kostüümi siia tuua, sest noh, siin on väga, väga kallis need kostüümid õmmelda. Aga Me õmbleme Aserbaidžaanis ja toome siia Eestisse, et neil on vat seitse laps ja ja me tegime võib-olla kolm aastat, need kast, Juumid, vot nüüd on väga ilusad punased kostüümid vaatama ja ma loodan, et võib-olla kolme aasta pärast meil on teine kostüümid, et nagu ühele tantsile on ainult üks kast ju meil on kahele tantsile kostüümid, aga mul on unistus, et meil on palju palju tantse ja palju-palju kostüüme. Vaatame, kuidas tuleb. See on tõesti suur unistus, sest et ega nad Aserbaidžaanis Ki väga odavad ei ole, kui õmmeldakse ikkagi soodsam kui Eestis. Jah, just on lisaks sellele, et te õpetate lastele aserbaidžaani rahvatantse töötajate Eesti postis just, ja te teete seal. Ma olen klinditeenindaja, olete rahul või suhtlemine ja suhtlemine olen väga rahul. Inimesed on huvitavad. Minu juhid on väga-väga head, sest nad annavad mulle võimalus tantsuga tegelda, sest no mul on aeg. Laupäeval mad töötanud. Nad annavad mulle võimalus natuke varand töölt minna ja tantsu õpetada. Käivad ise vaatamas ka olete kutsunud? Ei kutsunud, sest me olime natuke algajat ja aga no pärast ja kui ma tean, et me tantsisime väga-väga hästi ja siis ma kutsun neid kõik Eesti postis, siis töötute juba pikemat aega kaks ja pool aastat juba väga huvitav, väga normaalne. Me anname need pakid, mis tulevad inimestele, saadame pakku giid isiku tuvastama, tuvastame enne väga palju asju, postis ei ole rutiinid ja meil on nii palju tööd teha, et sa võitmedia postiga tegelda. Homme sa võid tagapool ladus töötada. Eesti passis on väga palju töö ja ma ei saa öelda, et see on rutiin, milline töö. Et näiteks meil oli nii, et ma töötan Lasnamäe tsentrumis, aga Lasnamäe postkontoris inimesed oli haige ja ma läksin lasnamäe postkontorisse nagu vahetasin oma töö. No mitte töökohta, ka asukoht, asukoht ja, ja oli ka huvitav, sest uus kollektiiv, uus asukoht ja kõik oli uus, see ei ole rutiinson, huvitav. Loominguline isegi, aga tuleme tagasi teie kaugete sugulaste juurde Aserbaidžaani, kui palju neid seal elab? Oi, väga-väga palju. Nagu näiteks mul on viis tädi ja kolm onu ja kõikidel ja lapsed juba ka lapselapsed. Ja hiljem mul oli sünnipäev ja nad kõik helistasid, kirjutasid Facebookis, vat sapis liberis, palju õnne, kõik soovid oli väga-väga huvitav, nad olid 1000 kilomeetri kaugusel, aga ma tundsin, et nad on siin minuga koos. Seatunne olla väga hea, no kui te lähete Aserbaidžaani, te käite korra aastas ja siis, kui pikalt te seal olete? Kaks-kolm nädalat ja siis on ainult ühe sugulase juurest teise juurde. Ja ja pea iga kord ühel päeval ma lähen võib-olla kolmele külla, nii et kui ma tuule, siis nad ütlevad. A miks ei tulnud meie külla, kui sa tuled Aserbaidžaani, sa pead meile tulema. Kas need külaskäigud tähendavad seda, et istute pika laua taha ja tegelikult laua tagant enam püsti ei saagi nagu mul väga kenasti üks ukrainlanna kirjeldas, et istud, istud tunde ja tunde ja siis lähed kellegi teise juurde, istud jälle pika laua taga või näevad teil need kokkusaamised natuke teisiti. Käidi välja, ei no me sööme loomulikult seest Aserbaidžaanis olnud väga-väga tähtis. Ja pärast me läheme, Ma ei tea, võib-olla Me läheme pargis või räägime palju võid, tantsime ka, vaata aserbaidžaani kultuuris. Inimesed tantsivad väga palju. Nii et lähed näiteks ühele viiest tädist külla. Sööd tähestude laua taga ja pärast hakkate seal kodus tantsima ja see on normaalne, vot kui me tahame tantsida, siis me paneme muusika otse nagu nool kinga või Aserbaidžaan rahvus, mitte rahvusagavad tantsumuusika ja lähme tantsime, see on normaalne asi. Näiteks kui on sünnipäev, siis täpselt. Me tantsime eile teie sünnipäeval ka tantsid ja loomulikult Molongi teoga. Nii raadio kahjuks videot ei saa näidata, see võis väga tore olla, aga kas siis ainult aserbaidžaani rahvatantsud? Ka muud ka, loomulikult rohkem on aserbaidžaani rahvustantsud, aga muud ka Me tantsime hea. Nii et ei ole midagi nii et istun nagu naelutatult viis tundi söögilaua taga, et vahepeal on vaja liikuda ja jajajaa kõike muud ette võtta. Kui te seal Aserbaidžaanis käite sakina, siis te olete küll Eestis sündinud, aga siiski, kui te sinna jõuate, te olete lennukilt maha või millega te sinna lähete, kas siis on mingi eriline tunne, et see on mu isaisade maa? Ja on minu hing, tunneb, et see on minu isamaa ja loomulikult seal on soe ja ma sain aru, et siin ilmun täiesti teine ja inimesed on täiesti teised. No mulle väga meeldib, sest ma tahan iga kord tagasi minna. Eestis on ka palju rahvusi, lisaks Aserbaidžaan lastele on teie sõpruskonnaski teistest rahvustest inimesi. Kas see pilt on nüüd teie meelest juba liiga kirev või on just vastupidi? Väga tore, et siin on palju rahvusi. Tore, sest kui on väga palju rahvust, siis inimesed on tolerantsed. Eesti on väga hea koht, sest siin on e-riik, mis tähendab, et kõiki asju saab elektrooniliselt teha, mis on omakorda väga mugav koolis koduseid ülesandeid vaatata, oma hindeid, näha õpetajate kommentaare internetis on võimalik avada või sulgeda ettevõtted, maksta makseid, esitada deklaratsiooni isegi hääli. Ta, ta. Ja Eesti on väga hea koht elada. Ja mulle meeldib, et iga rahvus võib tulles siia ja vaadata, mis on e-riik, mis tähendab mugavus. Sotsiaalkindlustus. Milliseid iseloomu joonide inimeste juures hindad? Ausus ja austust, nende ei ole ainult sõnad ja ei ole, ma ütlesin ju, et vot minu isa ütleb, et oma nime eest on vaesisma. Kas teile tundub, et see on nagu Aserbaidžaan lastel ka midagi väga erilist, noh nagu üldse ütleme sellised lõunapoolsemad, temperamentsed, rahvad, neil on see ülitähtis meile kõigile on tähtis, aga neil on veel kuidagi eriliselt kolme hüüumärgiga Estoni ja täpselt nagu te ütlesite, on teil on vedanud selles mõttes, et oma sõprade puhul märkate te ka neid iseloomujooni, teie sõbrad on ausad, väärikad. Ja loomulikult ja mu inimene otsib sõbra nagu täitsa on. Ja seepärast vot minu sõbrad on kõik. No nagu mina ja võib-olla nad saavad aru, võib-olla nad ei saa aru, aga Nathan, tolerantsed Olga eestlasi teie sõprade hulgas ja on siis nii palju. Kahjuks aga on teil nendega räägiti loomulikult eesti keeles ja räägid natuke. Te ise olete nii kriitiline oma eesti keele suhtes, kas te natuke õpite veel mingil muul moel seda ka juurde? Ja, ja ma õpin iga kord kui ma tahan midagi öelda, näiteks tööl ja mul olevate eestlased, kolleegid, ja ma küsin iga kord, vot kuidas see on eesti keeles, kuidas see, mis see tähendab ja nad aitavad ja mulle meeldib õppida, sest ma arvan, et kui ma elan Eestis, ma pean rääkida väga hästi. Ja sest ma olen nii kriitiline, et minu eesti keel ei ole nii hea, nagu ma tahan. Aga niimoodi ei ole, käite, sõnastik on kogu aeg kõrval, ei ole. Et niisugune elav suhtlemine ja eneseselgeks tegemine inimestega rääkides, see võib olla õpetab kõige rohkem. Ja ma arvan, et sõnastikud õpikud ei õpeta nii hea nagu suhtlemine inimestega. Suhtlemine läheb üldiselt täis kõhuga, ladusamalt räägitakse, kui teile sõbrad-tuttavad külla tulevad, mida pakutaks? Valmistan kodus rahvustoidud ja kostitan sellega oma külalisi. Mina valmistan tolma baklawa. Bloov ja muud aserbaidžaani rahvustoitu. Mulle meeldib toitu teha. Need on sellised spetsiifilised toidud Eestimaal, et vahel on raskusi, et mõnda vajalikku toiduained kätte saada. Poest. Ahjaa, on mõned asjad, mis siin Eestis ei ole, aga iga kord, kui ma lähen Aserbaidžaanis seme, toome sealt Nii et siis peab kodus olema väike ladu Aserbaidžaani loomulikult on mitte väike, aga väga suur laada siis igasugused vürtsid ja selline kraam, mis halvaks. See ei lähe ja pudu, meil on nuia ja meil näiteks kõige aserbaidžaanlased toovad siia see must tolma, ma ei tea, kas te nägite, vot need lehed, need lehed siin kahjuks ei ole väga head. Ja seepärast me toome Aserbaidžaanist. Ja mõnda muudki loomulikult, kuidas teil eesti kultuuriga suhe on, selles mõttes, et käikudega teatris ja kontsertidel ja näitustel ja kus iganes. Ja loomulikult mulle meeldib eesti diaate Roopera ana eitused. Ma sain väga hästi eesti keeles, sain aru, väga hästi. Aga kui ma räägin, no on natuke probleemid ja, aga vot mulle meeldib Eesti kultuur on väga huvitav vaadata. Mulle meeldib väga eesti tantsud, need on nii lõbusad, nii huvitavad. Suurepärased. Aga neis puudub võib-olla see tulisus, mis on aserbaidžaani rahvatantsus. Nad on. Teistmoodi oma tagatulu on, on, ma nägin üks Eesti rahvustantse oli nii huvitav, nii energiline. Aga see on natuke teistmoodi, silmaring avardub ja iga päevaga loomulikult jaa. Ja peab olema avatud, et seda kõike endasse koguda erinevaid inimesi, erinevat kultuuri ja erinevat kliimat, kliimast ja. Eesti kõige suurem probleem minu jaoks on kliimad andnud väga-väga külm siin. Minu jaoks on suur probleem, sest mulle meeldib, kui on soe, kui päige. Ma olen lõunainimene ja, ja mul on vaja see vitaminde. Vaat kas ma lähen iga kord suvel Aserbaidžaani näiteks, kui ma olin septembrikuus, meri oli nii soe ja minu sugulased ütlesid, mida sa teed? Septembrikuus Aserbaidžaanis ei uju, sest on liiga liiga külm. Aga ma sain aru, et Eestis me ei ole nii soe. Üldse ei ole. Ka mitte südasuvel, kui külm see külm oli, septembrikuus, mitu kraadise merevesi oli, täpselt ei mäleta, aga ma mäletan, et need olid väga-väga üle 20 vasti loomulikult ja, ja aitäh säkina, Tamirova Eestis elav ja Eestis sündinud Aserbaidžaan lanna saatesse tulemast Te valinud ka lõpetuseks ühe loo. See on saaregia linn, saan niiviisi, laulab väga kuulus laul, nelja Samyyussis laulab väga hästi minu jaoks. Ta laulab inglise keeles, et kõik inimesed saavad aru, millest ta laulab. Ja ma loodan, et teile meeldib see laul. Veel olid stuudios Haldi Normet-Saarna ja maris tõmba ja nüüd siis see laul, mis hakkab meile meeldima.