Tere leedu 100.-le aastapäevale pühendatud tänane keelesaade Me räägime leedu keelest, keele ajaloost ja tänapäevast ja leedu keelepoliitikast. Saates on Leedu aukonsul Tartus ja Tartumaal professor Birute Klaas-Lang. Saate toimetaja Piret Kriivan. Keelesaade. Leedu keel on hoopis teist päritolu kui eesti keel ja ta on üks väga vana ja arhailine keel. Aga kui mõnikord vana kõlab võib-olla natukene pahasti, siis keele puhul on see vist üks hea asi ka kindlasti üks suur väärtus ole, kui on rahvasuus väga vana ja, ja väärikas keel ja leedu keel just täpselt selline ongi, et kui eesti keel on läänemeresoome keelte hulka kuuluv ei laiemalt siis ka soome-ugri keelte hulka kuuluv keel, siis leedu keel on hoopiski indoeuroopa keeled indoeuroopa keelte seas siis oma arhailise poolest võib öelda küll, et ta on elusolevatest keeltest räägitud olevatest keeltest küll peetakse ta kõige vanemaks ja kõige arhailise maks oma kõige lähema sugulaskeelega, mis on siis nüüd läti keel on leedu keele vahekord ütlemises keeles kultuuri ja sõnavara poolest, samuti ka häälduse poolest umbes nii nagu eesti ja soome keelel on, et, et üks on siis vanem nimelt leedu keele soome keel ja teine on siis keel, mis on läbi teinud hulgaliselt uuendusi. Need on läti keel, eesti keel ja eks need läti ja eesti keeleuuendused just läti keeleuuendused on paljuski ka sellest läänemeresoome ümbrusest tingitud. Aga leedu keel on ja sellest kaugemale jäänud, on olnud keelekontaktide perifeerias, ehk siis sellest tuumaalast eemal ja on tänu sellele ka säilitanud oma vanad arhailised jooned ja leedu keele arendamise seisukohalt ka tänapäeval, kui võrrelda näiteks võõrsõnade massilist tulevikku keelde, nii nagu nagu eesti keeles on ka väga palju laensõnu, siis siis leedu keel on püüdnud leedu keelehooldajad on püüdnud hoida leedu keele rohkem nii-öelda omana või, või ütleme siis, et, et leedu keelde mitte tuua väga palju neid üle maailma lendavaid sõnu, et mulle teadaolevatest keeltest ta vist küll leedu keel ainukene, kus on oma sõna hamburgeri tähenduses disainis, mis on tuletis sõnast liha näiteks. Aga nad on siis selles mõttes ka soomlastega, on neil üks poliitika, üks keelepoliitika praegu suhteliselt jah, keelehoolduse või keelekorralduse poole pealt. Et selles osas sarnased jah. Et see on tekitanud ka palju diskussioone Leedus viimastel aegadel, just nimelt kui kirjakeel kaugeneb kõneldavast keelest. Kui inimesed räägivad teistmoodi kui see, kuidas nad peaksid rääkima, siis see võib tekitada ka teatud pingeid. Leedu keelekorraldus on, on tugevalt puristlik ehk siis võõrmõjude vastu ja ja sellest võib ka aru saada, sest tõesti tegemist on sellise keelega, mida loetakse Indo-Euroopa vanimaks prao kõneldavaks keeleks ja siit on ka arusaadav, miks, miks Leedu keelehooldajad soovivad seda, seda, seda vana unikaalset keelte alles hoida, siis leedu keeles paistab kätte, missugune oli indoeuroopa algütleme niimoodi Janne, selliseks peetakse teda küll ja, ja see on ka põhjus, näiteks miks leedu keel on paljude ülikoolide õppekavades, kus tegeldakse tõsiselt indoeuroopa keeleteadusega ja selles suhtes on leedulastel meie ees teatud edumaa. Kui vaadata seda, et kuidas mõlemad riigid toetavad oma keele ja kultuuri akadeemilist õpet, et välisülikoolides siis eesti keel peab selle võrra vaeva nägema leedu keelt, et õpetatakse ja õpitakse ka ilma Leedu riigi toeta päris palju välisülikoolides, sest lihtsalt, et see on üks nendest keeltest, mida indoeuroopa keeli või keeleteadust tudeeri üliõpilane võiks teada. Ja näiteks leedu keele struktuur meenutab väga ladina keele struktuuri oma käänete arvu poolest oma oma käänete poolest ja ja see on ka siis mõistetav, et miks see keel on saanud ka ülikoolidesse sellise tähelepanu osaliseks, leedu keel on siis lihtne keel. No niivõrd-kuivõrd. Ja kui panna kõrvale eesti keel oma 14 käändega, siis võiks öelda, et oma 70. 2,2 korda lihtsam keel. Aga no päris nii see ei ole, eks iga keel on unikaalne ja, ja leedu keele teevad tõesti unikaalseks. Hea küll, käändeid on seal vähem, aga nii nagu indoeuroopa keeltes on. On väga tavaline on, on kaassõnadega igasuguste funktsioonide väljendamine, eks see tuleb ka ju selgeks õppida, lõppude lõpuks, ega ilma selleta ka ei saa. Ja siis on neil veel kolm arvu ja mida minu mõistus ei võta. Hästi. Sain umbes nii, nagu me räägiksime eesti keeles ka, et meie kaks teeme midagi koos kuigi see duaal, mis on selle kolmas Arv leedus leedu keeles ainsus ja mitmus ja peale selle on ka Kaksus ehk Systuaal tähendab seda, et midagi, mis on paar või midagi, mis, mida tehaksegi kesi. Kuigi jah, peab ütlema, et aktiivsest kasutusest on see duaal siiski kadunud, et kuigi ta verbi vormistikus ju sisuliselt ei peaks ka olemas olema, et oleks võimalik ka ka tegusõnadega näidata, et tõepoolest kaks inimest teevad seda või kaks inimest lähevad või või tegutsevad kahekesi, siis põhiliselt on see sellistes teatud noh, nagu kivinenud väljenditest alles jäänud, aga Jaduaal on, on veel edu grammatikates täiesti eksponeeritav. Kuidas see kõlab, kuidas neid leidub, puudu on meie kaks mudu Eeessiva tähendaks meie kaks, läksime aga sedasama eestsivad. Ei, tänapäeva leedulane ikkagi kindlasti ei kasuta, et et me seisime, aga, aga mitte mitte mudu Eeessiva, põnev, põnev. Põnev tõesti ja, ja kui rääkida veel Leedu keele nii-öelda varasematest grammatikates ja võrrelda näiteks eesti keele varasemate grammatikat, ega siis kui rääkida valgustusaja traditsioonidest, et, et kui on ikkagi ladina keel olnud ülim eeskuju ja selle järgi siis vormida keeli, nende kirjeldusi, siis küla oli lihtne leedu keelega. Et kui, kui see käänete süsteem on ikka nii sarnane, siis seda niimoodi grammatikates kirja panna on oluliselt lihtsam kui eesti keelt oma oma väga keerulise käänete süsteemiga guugeldasin, nagu tänapäeval ikka teadmisi hangitakse ja sattusin selle peale, et piruute nimi seal on rõhumärk on e-tähe peale hoopis see ei ole mitte rõhumärk, see minu nime viimase silbi e peal tähendab pikka e'd või lihtsalt e. Kui seda täppi ei oleks, siis ma peaksin hääldama. Et tegelikult minu, minu nimi peakski olema kirjutatud ikkagi täpiga ka siin Eestis maja ei kasuta seda. Sest et ilma täpita e on. Birute Peaks olema nii, tee venib natukene pikema ja e-on juste on täppe, näitab, et tegemist on eeeega ja mitte käega ja sisuliselt tähendab ka seda, et, et ta on veidi pikem kui, kui tavaline. Aga kuidas leedulastel kui nimede juurde tulime, et kas neil on enamasti valdavalt oma nimed, kas Birute, ma ütlen ikka nii nagu eestlased ja et kas Birute on päris leedu oma nimi või on ta ka nagu Piretki, et on ikkagi kuskilt tulnud seal, see on ikkagi päris oma nimi ja, ja Birute päritolu ulatub ikkagi pagana aega. Ilusad kaunid legendid sellest, kuidas Palanga lähedal on, on ka praegu selline mägi, mille nimi on Birute Mägi, virutas kaunas ja seal mäel elasid ja valvasid püha tuld preestrihinnad ja üks nendest loomulikult kõige kaunim oligi rutem. Ja siis Leedu suurvürst Kestutis ratsutas sinna, nägi seda Birutad, armus ja röövis ta sealt ära ja, ja, ja temast sai ka Leedu suurvürstide esiema. Kui rääkida selle sõna taustast, siis etümoloogiat, et mis, mis selle sõna, mis selle sõna sees on siis pirty, tähendab see verb tähendab pudistama või, või väikseid osakesi tekitama? Mõnes mõttes võiks olla ka nii, nagu eesti keeles on Ebe või midagi taolist, aga, ja see on paganaaegne nimi. Aga tänapäeval, kui palju pannakse leedus vanu nimesid ja kui palju võetakse sealt ikka lääne poolt Euroopast? Nii, ja naa, eks nii nagu meilgi on, on nimede panemine selline lainetega kulgev, et nii nagu praegugi on väikseid lapsi, kes, kes kannavad samu nime Eestis nagu nende vana-vanaemad ja nagu ja vana-vanaisad ja ja on, on muidugi Salmed ja, ja Voldemar iid, kes, kes jooksevad lasteaias ringi, siis nii on ka kaleedus, on, on vanad nimed on au sees, aga muidugi, Leedus on ka väga palju selliseid nimesid, mis tähendavad midagi. On näiteks rassa tüdruku nimi, mis tähendab hommikukaste. Egle näol muidugi ka Eestis levinud, mis tegelikult tähendab kuusepuud, et on ja kui veelgi on laine ja luule ja, ja kõik mitmesuguse tähendusega nimed aga, aga Leedus on ja mida pannakse kindlasti vanu traditsiooniliselt vanad leedu nimed, ka suurvürstide nimed on, on väga populaarsed aga, aga ka sellised ta läänest tulnud, et, et ka neid on, et nimede nimede mitmekülgsus on, on, on ikkagi leedus täiesti selgelt nähtav. Et ei ole nii nagu nagu vene nimede puhul, et kus on hästi-hästi piiratud, seal vali on nimesid, mis ulatuvad siis piiblisse ja läänemaailmasse, aga on ka paga, naersid nimesid ja ja modifitseeritud selliseid noh, ütleme selliseid talupojavariante näiteks, et, et mitte ei ole Katariina aidonkotriina, mis on, mis on nii nagu nagu nagu 100 aastat tagasi kusagil leedu külas hääldati või või kasvõi või sellest Martast on, on hoopiski murte, mis on ka väga. No ma arvan, et ühtegi viiekümneaastastele nimega kindlasti leida, sest vahepeal olid ikka väga põlu all, aga nüüd on jälle pisikesed, murti, et nii nagu meil väiksed Salmed jooksevad ringi. Leedu keelesituatsioon on teistsugune kui Eestis, seal on leedu keele kõrval vene keel ja Poola keeb kas venelased või vene keelt, poola keelt kõnelevad inimesed, kuidas see olukord praegu on, kas nad panevad näiteks ka leedu nimesid oma lastele? See ühiskond on lõimunud ja kas ühiskond on lõimunud, on Leedu puhul, on, on siin väga huvitavat huvitav võrrelda ka Eestiga, et et kui ma siin enne hakkasin rääkima sellest, et leedu keel indoeuroopa keel kuulub balti keelterühma ja, ja tema ainuke elus olev ja praegu veel räägitav kõige lähem sugulaskeel on läti keeles mõlemad on idabalti keelte rühma kuuluvad keeled, siis kõik ülejäänud balti keeled on, on tegelikult aegade jooksul välja surnud on assimileerunud elanikkond leedulaste, lätlastega ja ka teistega, aga kõige lähemad sugulaskeeled on leedu keelele tegelikult slaavi keeled. Et ka hääldusbaas vene keele ja leedu keele hääldusbaas on suhteliselt sarnane. See on ka see põhjus, miks ka nõukaajal oli ju niimoodi, et kui lätlane, kes vene keelt või eestlane rääkis vene keelt, siis aktsent oli ikka väga tugev. Kui leedulane rääkis vene keelt, siis seda aktsenti nii palju. Me ei tunnetanud venelasi ja poolakaid Leedus, tegemist on siis vähemustega. Aga erinevalt Eestist on need vähemused, venelasi, poolakaid mõlemaid on, ütleme no umbes kuus protsenti. Ja selle Poola ja Poola identiteediga on, on veel see keeruline lugu, et Leedus on suhtumine Leedu ja Poola suhted ja, ja kogu see poolavärk on, on ka väga mitmekihiline, et, et see ei ole nii, nii, nii ühene ja üheselt seletatav, et võib-olla selle vene poolega on isegi lihtsam. Ja vene perekonnad praegu viimase 10 15 aasta jooksul võib öelda küll, on, on järjest rohkem hakanud panema lapsi leedu keelsetesse koolidesse seda vene identiteeti nii tugevalt. Me leedus ei, ei kohta isegi enam tänapäeval. Poola on jällegi teistmoodi. Kui vaadata ajas tagasi, siis kuni ütleme siis nõukogude okupatsiooni ajal kuni 60.-teni oli Leedus väga tugev toetus Poola koolidele ja, ja Poola ütleme siis, poola keel oli, oli igati Ki toetust vääriv ja poolakeelne poolakeelne kooliharidus siis 60.-test edasi toimus poolakate tugevurussifitseerimine, pola koolile ei pööratud nii palju tähelepanu ja ergutati seda, et Poola juurtega pered paneksid oma lapsed vene koolidesse nii-öelda kaks seda rahvusvähemust nii-öelda sulatada üheks ehk ehk pigem siis sellesse Vene poolde, seda tehti päris aktiivselt ja päris edukalt. Praegu on vastupidi, et Poola juured on, on Leedus väga popid. Perekond võib rääkida omavahel vene keelt, pere keel, võib-olla isegi vene keel, aga laps pannakse Poola kooli ja räägitakse seda, et me oleme poolakad. Et Poola on au sees ja Poola identiteet on au sees. Et kui me räägime venelastest, siis see asi jeerum, mis protsess on igal juhul väga tugevas hoos praegu, et me ei räägi isegi mitte lõimumisest, vaid vaid vaid sõna otseses mõttes assimileerumisest. Kui me paar aastat tagasi tegime uurimisprojekti käigus ka intervjuusid Poola koolis, Vilniuses ja Leeduga, kuis Vilniuses, siis siis oli seda väga selgelt näha. Et Poola koolis käivad lapsed olid ikka väga tugevalt sellised, Me oleme poolakad, kuigi jah, meie kodus räägitakse vene keelt, aga aga vanemad tahtsid, ma läheks ikka Poola kool ja, ja ma olen poolakas, aga vene koolis oli ikkagi selline, et et nende laste puhul võis kuulda ka seda, et ma olen leedulane. Seda, mida meie vene peredest lastel vist veel nagunii ei ole, et nad ütlevad, et me oleme eestlased, et leedu, vene perede lastel on see identiteet küll selline, et, et ta on. No nad räägivad küll, et meil on ka mingi vene taust või vene juured, aga et jah, ma olen leedulane, mu sõbrad on leedulased. Ma käin küll siin vene koolis, aga kõik mu trennikaaslased, kõik mu sõbrad on leedulased. Et see oli päris tavaline seal. Kas siin on oma roll ka sellel, et Leedu koolis või küpsuseksam antakse leedus ikkagi Leedu keeleeksam ja kõik teevad ja, ja, ja kõikide kõikide kursuste puhul on see niimoodi, et et veel kümmekond aastat tagasi oli muukeelse koolilõpetajatel olid eksamitel need niinimetatud terminilehed olid kasutada, et et aidata neil siis riigikeeles küpsuseksamit sooritada. Praegu ei ole enam seda vaja, sest et nii vene kooli lõpetaja kui ka poola keele lõpetaja oskab vabalt leedu keelt rääkida, et Leedu erineb selles osas Eestist ja Lätist ikkagi väga tuntavalt, et Leedus enesehinnangust tõepoolest muide on umbes ainult üks protsent elanikkonnast, kes arvab, et ta ei räägi hästi leedu keelt, et ülejäänud 99 protsenti leiavad, et nende leedu keel on väga hea. Aga see ei ole ainult kooli küsimus, see on ka selle küsimused, lihtsalt. Rahvastevahekorrad on erinevad, kui on ikkagi ainult kuus protsenti ühte vähemuste, kuus protsenti teist vähemust ja see üks uue protsendiline vähemus on täiesti selgelt assimilatsiooni teel ja teise puhul on ka nii ja naa need küsimused, et, et jah, see on keskkond, mis määrab, et, et kui on ikkagi keskkond tugevalt leedukeelne, siis siis lapsed ka kooli tulla, oskamata leedu keelt ja täpselt nii see ka on, et kuigi lasteaedades on ka riigikeele mängulises vormis, nii nagu Eestiski on tsirka laps tulla kooliga ilma lasteaeda läbimata ja üldse ka ei oska leedu keelt, aga, aga no nii vene koolis kui ka Leedu kooli see oli niimoodi, et juba viienda kuuenda klassi laste puhul ei ole mitte mingite mitte arusaamise probleemi, et kui tulevad kooli külalised, kes on leedulased, siis ei ole vaja mitte mingit tõlget, et kõik toimubki leedu keeles. Kui eesti keeleteadlased kohtuvad leedu keeleteadlastega, kas neil on meid milleski õpetada, on neil mõni hea näpunäidet, kuidas me saaks jõuda sinnamaani, kus nemad on jõudnud? Hoolimata erinevast keskkonnast, hoolimata erinevast keskkonnast, et ega me ei saa ju keskkonda kõrvale jätta, lihtsalt süsteemide koguli süsteemid on nii erinevad. Eks eks praegu ka siin Eestis on, on päris palju viimasel ajal juttu sellest, et et me peame saama sellise keelelise segregatsiooni ka minema siiski selles suunas, et me et me jõuaksime eri keelte ühte kooli paigutamiseni, see, et meil need lapsed nii nii eri maailmades õpivad ja, ja Ida-Virumaa ongi selline mull, kust kus ei taheta välja tulla, sellepärast et mujal ei saa lihtsalt hakkama, et et see on üsna-üsna kurb. Kas need Leedu keeleteadlased meile midagi selles osas õpetada saavad? Eks me tahame ikka oma tee ise läbi käima ja õppima rahvusvahelisest kogemusest, et küllap me teeme ka seda leedu keelekorraldajad, siis üritavad hoidu sellest arhailisest keelest kinni, aga mida, mida leedulane ise sellest arvab? Leedulane ikka väga uhke oma ajaloo üle ja oma keele üle ja, ja ka selle üle, et 13.-st kuni 15. sajandini Leedu riik, Leedu suurvürstiriik ulatus Läänemerest Musta mereni ja see ei ole leedulaste teadusest mitte kuskile kadunud, see, see on väga selgelt Leedu identiteedi osa. Ja ka see, et leedu keel on nii unikaalne, nii nii arhailine näitab seda, kuidas siis indoeuroopa esiisad kunagi kunagi rääkisid, mis keel neil oli, ütleme, siis aitab seda peegeldada siis seal on tõepoolest sellist uhkuste hoidmist väärt. Küll aga sellise puristliku keelekorralduse puhul, et näha, kuidas selline ta kõnekeel või, või ühiskeel tasapisi kaugeneb sellisest hästi valvatud ja hästi normeeritud kirjakeelest, et Leeduga on ka samamoodi. Leedu riigikeelekomisjon, mis töötab Leedu seimi juures, ühendab endas kahte poolt, ühelt poolt on see selline keelepoliitiline nõukoda ja teiselt poolt on selle komisjoni ülesanne ka keelekorraldus, mis on see, mida meelde emakeele seltsi keeletoimkond, Eesti keele instituut, et Leedus on, on need ülesanded veidi teistmoodi jaotatud ja ka see staatus, mis on leedu, kelle komisjonil on, on siis oluliselt kõrgem, kuna tegemist on asutusega, mis kuulub riigikogu juurde või seimi juurde. Ja leedu keelenõukogu on see, mida, mis on kokku kutsutud Leedu presidendi juurde. Et need staatuse küsimused on hoopis teistmoodi lahendatud. Et kas leedu leedulane on selle üle õnnelik, et ta peab kirjakeelt õppides väga palju juurde õppima sellega võrreldes, mida tema ühiskeel on talle kodus kaasa andnud? Nii ja naa, on see niimoodi, on et ka Soome puhul võib öelda seda, et, et soome kõnekeel või Soome ühiskeel erineb kirjakeelest päris tuntavalt. Ja leedu keele puhul on samamoodi eesti keele puhul seda me ei näe ju niimoodi, et Eesti, Eesti ühiskeel ja eesti kirjakeel on sellised palju palju väiksema erisusega, kui seda Leedus puhul on näha. Leedus käiakse ka praegu väga elavaid debatte, et kas kaaskeelekorraldus peab olema nii range ja kas kas, kuidas avalikus ruumis keelekasutusega on, et selline drastiline näide on näiteks, et Leedu eraraadiojaamad hoiavad oma eelarves keele trahvirea alles siiamaani, see tähendab, et, et eetris peab kõlama nõnda normeeritud kirjakeel. Et kera Raadi ka eraraadiojaamades just et võib leedu keeleamet teha näiteks ettekirjutusi ja ka trahvida. Kui palju seda ka reaalselt tehakse, see on muidugi iseküsimus, aga seda natukene hoitakse nii-öelda meeles. Ja näiteks tuletan ka meelde debatti, mis oli viimaste olümpiamängude ajal, kui, kas kas polnud meil ka rahvusringhäälingus sellise toreda saarte murde aktsendiga spordireporter kelle puhul ka osa eestlastest arvas, et et kuidas see siis nüüd nii tohib. Ja rääkimata sellest, et ma ei taha nüüd avada seda diskussiooni, et kuidas vene aktsent rahvusringhäälingus kõlab eesti keelt rääkides, et et need on sellised teemad, et tihti keel ongi nii variatiivne ja teie jutt on ka leedu keel nii varjata tiine, et aga et kui palju siis lubatakse näiteks avaliku ruumi sellist variatiivsust, nüüd iseküsimus ja ja Leedu Leedus on see, mida nimetatakse keelekult tuuriks mis on õppeaine, mida õpetatakse ka ülikoolis ja, ja leedu keele puhtuse säilitamine ja puhtuse jälgimine on, on Leedus. No ma ei ütleks, et, et, et see on paljude meelest nagu ülepingutatud. Aga, aga ma ütlen, see on diskussiooni objekt, et ma huviga jälgin ja vaatan, kuhu suunasse läheb. Leedu keel on väga vana keel, kui vanad on siis leedu keele murded ja sama kuradi no ikka ikka, kui rääkida leedu murretes, siis Leedus on kak, põhisuurt murdeala, ühed on siis ülem leedu ehk kaugslaidid ja teine on siis alamleedu, eks emaidid. Ja Leedu kirjakeel baseerub Kaunase piirkonna aust aitide murdel, et ütleme siis ülem, leedu murre, mida siis Kesk-Leedus on, on räägitud leedu keel ja läti keel, millal nad erinesid, et need erisused üksteisest tekkisid ehk noh, ütleme siis, kuuendal, seitsmendal, kaheksandal sajandil. Aga ütleme siis, leedu murrete rääkimine läks nii nagu ka Eesti murretega. Ta on, on mida perifeersemad ala, seda, seda rohkem on seda murrete kasutamist ka igapäevaelus. Et Leedus on ta nii nagu Eestis on ka murret, et kasutamine või ka oma murdetausta väljatoomine oma kõnes teinud läbi suured muutused. Et kui võrrelda Soomet Eestit ja, ja Leedud, siis, siis Soomes oli kindlasti ka juba 20 aastat tagasi. Murderääkija ei olnud sugugi harimatu inimene, vaid vaid pigem ta rõhutas oma erisust ja oma oma eripära väga teadlikult, nii nagu ka praegu Eestis on ju need, kes räägivad võro võru murret või võro kiilt ja, ja ka ka setud on sageli just kõrgharidusega inimesed, kes tahavad näidata oma oma, kes toovad välja oma ideid teedi ehk eks Leedu puhul on ka see nii, aga aga see on ka veel sammukene maas, et, et pigem ma ütleksin, on Leedus ikkagi veel see, et, et maapiirkonnad, küla on see, kus murret kasutatakse rohkem, et linnad on, on ikkagi need kõrgusson, murdelised, erisused nivelleerunud ja, ja ma ei ole veel täheldanud Leedus, et kõrgharidusega inimesed väga eksponeeriksid oma murdetausta nii nagu nagu vähemalt ideoloogilistes ringkondades Eestis on. Et ehk see aeg on veel ees. Aga murde murete kasutamine igapäevaelus on jah, tõesti, maapiirkondades pigem ja linnad on, suurlinnad on, just on, on sellised ühiskeele kasutajad. Aga kuidas on välisleedukatega lood? Kunagi eelmises saates oli juttu ka sellest suurest programmist, globaalsest Leedust, et kuidas, kuidas sellega on, kas see sai teoks ja eks ta ikka on, sest et ega Leedul ei jäägi midagi muud üle, kui kui vaatame seda demograafilist situatsiooni ja rännet Leedus, siis Eesti võib selles osas küll väga rõõmus olla ja uhke olla. Viimased paar aastat on Eestis küll tasapisi küll paari 1000 kaupa ka ikkagi rohkem inimesi tulnud kui Eestist lahkunud. Leeduga on olukord ikka endiselt halb. Et kui 90.-te alguses me rääkisime, et Leedus on kolm ja pool miljonit elanikku, siis viimased andmed räägivad juba kahe koma 85-st. Et need on väga palju kaotanud oma elanikkonnast. Leedule leedu keelt räägib maailmas umbes neli miljonit inimest. Ja ülejäänud siis sellest kahe koma 85-st elavad välismaal. Üle miljonid üle miljoni leedulase, leedu keelt emakeelena või leedu juurtega inimese elab välismaal. Kõigi nende puhul me ei saa rääkida, et nad oleksid aktiivsed leedu keele kasutajad enam. Aga Leedu juured on neil küll ja kui Leedu ei pea kõrghariduses tegema väga tugevaid jõupingutusi selleks, et et hoida leedu keel ja kultuur välisülikoolide programmides nii nagu nagu eesti oma toetusi jagab siis Leedu on panustanud väga palju just kooliharidusse. Rääkimata pühapäevakoolidest, mida on väga palju igal pool üle maailma on ka leedukeelsed ütleme siis üldhariduskoolid välismaal ja samuti on ka võimalus õppida siis kauguta vormis ja läbida Leedu üldharidusprogrammid, et et nagu ma siin ütlesin, jega Leedul ei jäägi midagi muud üle, et oma rahvast hoida ja oma leedu keeleruumi hoida, et ta peab minema oma inimestele välismaale järele oma Leedu haridusega ja, ja leedu keelega. Et samas muidugi võiks ka jah panustada rohkem ka sellesse, et neid tagasitulijaid rohkem oleks. Sest et minu meelest on ka üks see, mille pärast Eestisse tagasi tullakse, Eesti kool. Väga paljud noored pered tulevad tagasi ikkagi selleks, et panna oma lapsi eesti kooli, anda talle hea haridus. Et Eesti kooliharidus tänu nendele suurtele edu edulugudele, mis PISA testidega rahvusvaheliselt on saavutatud, on, on tõesti see, et, et selle pärast tagasi tulla siis Leedu puhul sellist edulugu näidata ei ole, et Leedu kool ei ole nii heal tasemel ja nii heal järjel. Ja kui küsitlused välismaal elavate leedulaste kohta leedulaste seas tehtud küsitlused näitavad ka seda, et väga oluliseks peetakse ka selliste inspireerivat keskkonda elamiseks ja, ja seda siis ei leita Leedus ja ka majanduspool ütleme siis, ilmselt on ka see, et et Leedus on ka ka sellist poliitilist tõmblemist ja olnud 20 aasta jooksul ikkagi oluliselt rohkem, võib-olla kui siin Eestis. Et need valitsused on väga kiiresti vahetunud ja kõigepealt joostakse ühes suunas ja siis pärast joostakse teises suunas ja ja et selline poliitiline tõmbetuul ei too ka inimesi tagasi. Ja see, mida Leedu tõesti püüab on, on hoida välisleedulasi oma keele ja kultuuriruumis, oma haridusruumis ja seda tõesti peab tegema. Aga kindlasti, ma arvan, on ka väga vaja ka Leedus endal seda keskkonda teha selliseks, et leedulased tuleksid tagasi. Kus me jutu lõpetuseks tuleme meie kontaktide juurde Eesti ja Leedu kontaktide juurde, et ajaloos meil ajalooliselt neid eriti palju ei ole, kui lätlased ja liivlased vahel. Aga kuidas keelekontaktidega on, kas on midagi ühist, me räägime just, me räägime ikkagi läänemeresoome balti kontaktidest Läti ja Eesti on need, kes on, mis on olnud kontaktkeeled ja ja tänu sellele on ka läti keeles nii Läänemere Soomestunud. Et, et jah, leedu keele puhul edu on ikkagi perifeeria, nii nagu nagu päris paljud asjad on leedu keeles ja soome keeles need, mis on nii-öelda nii-öelda vanad ja, ja arhailised on läti keeles ja eesti keeles teinud läbi uuenduse, no kasvõi rõhusüsteemgi, kus on lätlased, on võtnud siis sellel läänemeresoome esisilbi rõhu endale ja, ja leedulased on säilitanud selle selle vana rõhusüsteemi. Balti laensõnu läänemeresoome keeltes ja kaasa arvatud ka eesti keeles on meil erinevate uurijate seisukoht, on, et kas meil on neid nüüd 200 või on pluss-miinus, aga, aga neid on kindlasti noh, laiemalt on kindlasti ratas ja kirves, mida teatakse, et on balti laenud, et aga aga eks neid ole, eks neid ole teisigi, et jah, me me ei saa rääkida sellisest keeltevahelisest otsekontaktist, et et läti keele puhul küll jah, et läti ja liivi keel on kõrvuti eksisteerinud ja, ja Lõuna-Eesti keel ja läti keel. Seda küll, aga leedu keele puhul neid otsekontakte pole olnud. Kui palju võiks Eestis olla leedu keele oskajaid? Meil on sõnaraamat nüüd juba mitu aastat, sõnaraamat on olemas just leedu keele oskajaid. Ma arvan, et neid võiks võib-olla raske öelda. Me räägime ka Leedu kogukonnast Eestis näiteks, et nii Tallinnas kui ka Tartus. Et need on toonud leedu keele, me räägime edu kogukonna näol vähemalt paarisajast inimesest, aga need on need, kes on juba pikalt Eestis elanud, oskavad mõlemat keelt, leedu keelt, eesti keelt leedu ja eesti keele oskamise poole pealt, siis ma saan teha reklaami ühele väga toredale algatusele, mida millele pani aluse kolme ülikooli rektorid. Meie kadunud rektor Volli Kalm oli üks üks selle selle algatuse initseerijaid ja see on nimelt stipendium üliõpilasele, kes oskab kõiki kolme keelt, ehk siis eesti keel, leedu keel, läti keel, praegu see konkurss on lõpusirgel. 22. veebruaril tulevad žürii ette siis üliõpilased Eestist, Leedust ja Lätist, kes kõik oskavad eesti keelt, leedu keelt, läti keelt ja siis me selgitame välja, kes on kõige tublim keele tundja, kes saab selle esimese stipendiumi endale. Kas seal on juba nimekiri olemas? Eesti poole pealt me teame juba ka, kes Leedust Lätist tulevad, seda me veel ei oska öelda, kui palju Eesti poole pealt on? No see oli täitsa huvitav ja kui palju neid on me lõppvooru võtame, võtame kolm kõige paremad nii Eestist, Leedust, Lätist, aga aga konkurss on olnud kindlasti suurem leedu keele oskajaid Eestis. Tartu Ülikoolis õpetatakse leedu keelt, meil on olemas ka balti moodul, ma ise loen keeled ja rahvad sellist kursust, seal õpetatakse leedu keelte läti keelt. Meil on läti keele õpetaja Ilze, Taal, Berga ja Tiina, kata lõpetab leedu keelt. Kindlasti me soovitame algkursuse läbinutel minna Leetu ja edasi õppima. Vastastikused suhted võib veel öelda seda, et eesti keele elektrit töötab Vilniuse Ülikoolis Eesti riigi poolt saadetud ja Eesti riigi poolt rahastatud eesti keele lektor töötab Vilniuse Ülikoolis täpselt samamoodi ka nagu Läti Ülikoolis Riias. Nii et need sidemed kolme riigi vahel selleks, et tekiks kolme keele tundjaid ja keele oskajaid, et need on see võrgustik on olemas ja need toetustegevused on olemas. Leedulased on siis uhked oma keele üle ja, ja kas leedulastel ei ole siis vaja pinget legendi ilusast, kõige ilusamasse keelest, et nii nagu eesti keeles on kõige ilusam lause, et, et mis on siis leedu keeles, et ja et Leedu keele kõige ilusamat lauset, et minu teada ei ole sellist lauset küll välja valitud, küll aga paar aastat tagasi oli kõige ilusam leedu keele sõna leedukeelse sõnaga kurss. Ja siis ma võin öelda, et selle kõige ilusamaks leedukeelseks sõnaks hääletati aitäh leedu keeles, mis on ju ja teise koha disja tuva, mis tähendab Leedut. Ja kolmanda koha võitis üks linnu nimi ja see Lindan laks Tingava, mis tähendab ööbikud. Nii et need on need kolm rahvahääletusel kõige ilusamat leedukeelset sõna. Atšov Birute Klaas-Lang. Trašov.