Tere, Eestis elav ingerisoomlanna Marja vramova terist. Kuulsime sellist reibast laulusaate alguses ja ansambli nimi on Müllerilt ja tundub, et see on üks teie lemmiklugusid või miks teda muidu meile niimoodi valisite, siia saadet alustama. Jah, tõesti, see on tegelikult sealtmaalt pärit lugu, kust on pärit ka mu esivanemad ingerimaalt ja nimelt minu emapoolsed naised ja mehed, kõik on pärit Uudarist ja see on tuutari lugu, kuidas sealsed inimesed oskavad teha nalja enda kulul ja teinud selliseid pilkelaulu endast ja oma küladest. Kuidas nemad kassist, suppi paraku keetsid ja siis jagama hakkasid, püüdsid ikka võrdselt jagada. Selline laul. Ja ei ole siin midagi, et Sünge põhjamaine rahvas ja ugrimugri sündroom ja mis siin kõik räägitakse, et oskavad nalja teha, nii et on tehtud ja oi, Ingerlased on väga lõbus rahvas tegelikkuses, vaatamata nende kurvale saatusele, et siis vahel peabki naeruga tagasi vaatama ja edasi vaatama ja ka käesolevat hetke iseloomustama. Nii ta on teie sündisite siis kus mina olen sündinud Vene karjalasse endiselt nimetama Karjala ANSV Petroskoi linnas vene keeli Petrasavatskis ja ma olen jahingeri soome päritoluga, aga paraku ma olen selle Ingerlaste pikal pagulasteekonnal sündinud ja, ja, ja mina sattusin olema just sellel teekonnalõigul nagu Karjala Petroskai kodus räägiti meil tika omas murdes Ingeri murdes, aga kuna ümbruskonnas räägiti vene keelt, siis ma olengi sündinud niimoodi kakskeelsena kodune emakeele, Molingeri murre, aga teise keelena valdan ma suhteliselt vabalt ka vene keelt. Ja sündisin ma nii-öelda soomlaste unistuste kohas linnas järve ääres, metsa läheduses, omas majas, oma vanematega kätega ehitatud väikesest arekeses. Loodus oli seal tõesti imekaunis, lähedal oli Petraskoi linn, mis me elasime äärelinnas ja natuke kaugemal olid suured karjale metsad ja üsna lähedal oli kaanega järv. Ja seal mina siis oma lapsepõlve veetsin ja kummaline kummaline, meil oli küll nagu linnaelu, aga mis oli absoluutselt külaelu, sest et meil oli oma maja väikesist, arekene oli saun, oli oma tiik oli iga loomalaut, kus kasvatati loomi, meil olid kitsed, meil olid kanad ja lisaks sellele peenramaa peenramaal kasvatati juurikaid ja, ja kartulit ja lilli. Ja selline ilus, kena nostalgiline lapsepõlvekodu, minul seal Karjalas oli ja ümbruskonna inimesed olid kõik nagu oma külakogukonna inimesed. Kuigi räägiti vene keelt, olime me eri rahvustest, tegelikult oli Marisid, oli Mardoles, oli venelasi, karjalasi, ingerisoomlasi. No see kodu asustel ikkagi üsna niimoodi linna ääres, et said kogu seda uhket majapidamist pidada, see tuleb mulle väga tuttav ette, et on minulgi olnud üks väga lähedane ingeri perekond Rakveres, äärelinnas ja kõik see, mis te praegu loetlesid, tuli seal samuti olemas. Nii et kuigi Ingerlasi ei lastud enam pärast tagasi oma sünnikoju Ingeri maale, siis nad ikkagi kohanesid suurepäraselt ka mujal. Rahvas on visa ja saab väga hästi hakkama kus iganes ja loob omale ikka hubase kodu. No nii ta on, jah, ma ütleksin, oma murdes oma sõnadega, Ennossaitke ingeri Enolejalentsijel see Tuuderisse Hatsena see kommule Cecile Voa nimed, kardalon, Ennoleelendingeris ennidke ingeri, ingeri näidini, Aniseni on hämmeni, on feikoni. Ons isoni juuninger joon, tähendab, ma ise olengi see Ingeri? Nii et jah, vaatamata sellele, et mu vanemad on ingeri päritolu, ei ole mina saanud päevagi elada seal ingerimaal. Minu emapoolne suguvõsa on Tuudorist, isa on Ženni õel ja me oleme tegelikult välja saadetud perekond, see tähendab, et omal ajal ei olnud meil õigust elada oma kodumaal, mu vanemate passis oli paragrahv 38 58, mis väidetavasti on siis rahvavaenlane kodumoreen, tur kui meil päris väiksed olime, sellest üldse ei räägitud midagi. Kui suuremaks saime, siis me saime teada, miks see niimoodi on, miks meil on selline komme, et me räägime kodus küll oma murdes, aga väljaspool nagu rääkida, seda ei tohi ja nagu on nagu justkui keelata. Ingerisoomlased on ju tegelikult oma põlisel alal elanud väga pikka aega, Stolbova rahustus oli 1617 ja ja see on nagu siint Narva-tagusest kuni Laadoga järveni ja teiselt poolt on Soome piir. Ja Me oleme seal väga pikka aega elanud, kusi surid, teevad ja lastega, aga paraku siis, kui tuli see teine maailmasõda jäid meie maad pärinud alla ja kuna vene vägi ju taganes väga kiiresti, siis tsiviilrahvas lihtsalt jäigi pommituse alla. Ja kui sakslane tuli sisse, tema korjas tsiviilvõi kokku ja viis rinde alt ära, meie vanemad sattusid Paldiski koonduslaagrisse, seal. Nad olid vahepeal ka põllutöödel, siin Eestis on väga tänulikult siiamaani, et raske sõja ajal said süüa, ajan ja leiba, mis inimesel veel vaja, aga siis vaja Soome ka endale põllutöölisi ja kutsus ingerisoomlased enda maale tagasi oma juurte juurde. Ja loomulikult kõik soomlased olidki enamasti ikka nõus sinna minema ja, ja meid siis ingerisoomlasi viidi Soome. Aga paraku me teame kõik ajaloost, et Soome oli vale poole peal sõdimas ja peale seda nõuti kõik Nõukogude kodanikud välja. Ingerisoomlased tulid kõik Nõukogude Liidu kodanikud, meile öeldi, et me saame kodudesse tagasi ja kõik on väga korras ja loomulikult, kes ei tahaks oma koju tagasi tulla Ingeri maale tagasi ja ingerisoomlased siis nagu sõnakuulelikud, nagu nad vahel on natuke lammaste moodi, aga nii ta on koju tagasi tahtsid ja astusid rongi. Aga paraku, kui rong jõudis ingerimaale, siis, kui minu ämm nii öeldakse Ingerimaa vanema kohta küsis ühelt vene ohvitseril läbi loomavaguni akna pojukene tund loosnukilis jätku, teavad, et me peaksime nüüd ümberistumist tegema, ütles Vene ohvitser vabulia Bryaamanbispiris, seadki Tammoi. Ja nii oligi, läksime ilma ümberistumiseta kohe edasi Venemaa sügavustesse, kes Jaroslavli oblastis, kes, kuhu ja nii ta oli. Passi saimegi siis sellised ja olitegi kodumaa reeturid. Valm, olime jah. Jah. Nii oli. Kogu rahvas oli kodumaa reetur. No milliseid tarkusi vanemad ja vanavanemad teile ellu kaasa andsid, et me oleme sellest pikast teekonnast rääkinud, aga vot sellised elulised tarkused, kuidas tuleks olla ja kuidas tuleks toimida, et sa niimoodi elus ikkagi püstipäi saaksid sammuda ja. No esimese asjana minu vanemad on alati rõhutanud töökust, sa pead olema töökas ja Kaus aga samas oli see eluga selline ära nüüd nii väga välja paista. Ja ära sa siis igal pool kõike ka räägi, nii et võib-olla see rääkimine siin ei ole just minu vanemate õpetuse järgi, aga noh, praegu on teised ajad. Ja, ja minu vanavanemad olid sügavalt usklikud inimesed olid luterlased, sest et kui Ingerlased tulid 1000 kuuesajandad laastal ingerimaale, siis nad olid enamus luteriusulised, kes asusid õigeusklike asemele, sest õigeusklikud põgenesid paraku Rootsi valitsuse eest. Ja seepärast on meil kõik sellised luteri usu-ga seotud pühad olnud peres au, sest need kõige tavalisemad, mis Eestiski ikka jõulud ja lihavõtted ja suvised ja kõik sellised pühad. Ja meil oli alati ikka jõuludeks tuppa toodud kuusk, ükskõik mis aeg see oli, mis kodus toimus, seda väljapoole kunagi ei räägitud, koduelu oli koduelu ja väljaspool elu oli teine elu ja siis oli teises keeles ja teisest meeles. Ja see nii väga meid ei puudutanud, meeldis alati, jõuluvana jättis kuuse alla kingid ja samamoodi olid väga tähtsad tegelikult ka lihavõtted, sest et juba nädala palmipühade ajal toodi paju urbad tuppa ja kindlasti oma vanavanemaid, siis nagu Vitsutati ja Ma siis kindlasti ka soovilti viron Vaarman tooreks terveks vitsatšovi, kombiäästa munad, minul. Ja siis oligi nii, et nädala pärast tuli lootust saada värvilisi mune, siis mis lastele tollel ajal kindlasti tõi palju rõõmu ja paju. Urbed olid meil alati uhkelt ära kaunistatud värviliste krepp paberitega või, või siis konfeki paberitega, mida parasjagu leida oli. Suviste on mul eriti meeles nende kaskede pärast, et isad ei alati Gazett tupes kaselõhna lihtsalt võrratu. Kas teil suguvõsa on suur või oli suur? No kõik, see on ju nii suhteline, tegelikult ma ei tahaks öelda, et suur, aga eks nüüd ingeripered vanasti olidki suured, kui ma hakkan mõtlema, et mul oli emapoolses suguvõsas. Me oleme nimelt äärenaised Tuuderis pärit tööre mees, et ja seal oli ikka tugevamat riarhaad. Naised olid ikka kodus, ei pea eest, kui kinomehed olid ka, aga, aga noh, tihti jäi naiste naiste sõna peale. Ja mul oli kaks tädi emapoolset ja onu ja, ja siis tädilapsed ja meie Ma mäletan siiamaani alati kogunesime sinna, kus mina elasin vanaemaga, ma elasin nagu vanaemaga ühes vanas rehetares siin Eestimaal, Kaala külas, Järvamaal ja alati kõik suured tööd, mida vanaema pidi tegema, noh ikka need maatööd, tavalised kartuli panemised ja lehmale heinad ja siis oli kogu suguvõsad koos ja need tööd tehti kõik koos. Ja algul oli siis selline töine pärast, siis istuti laua taha ja suheldi ja söödi, joodi nii nagu mis need rõõmud olid siis nõukogude ajal, nii ta on, et suguvõsa hoidis tõesti kokku. Aga isapoolne suguvõsa on suhteliselt nagu väike. Sest ma tundsin küll ühte tädi, kes siin Eestis elas Suure-Jaanis ja ka minu poole, et tegelikult sest ma olen selline hilis, see selles mõttes, et enne suurt sõda oli mõlematel vanematel teine pere ja mina olen nagu sellest teisest perest, hilisest perest. Ja mu isapoolne tädi osad nagu põgenesid Rootsi, et nad ei tulnud nõukogude liitu tagasi ja olid seal, aga, aga see tädi oli tõesti meile selline ingel haldjas, kes päästis meid rasketest aegadest, sest isal oli nagu isal-emal oli, olime kolmekesi üsna suur pere ja lisaks veel siis kaks vanemat õde ja siis tädi oli see, kes oma venna lastele alati Rootsimaalt laeva pealt maha astudes suurte kohvritega rõivad tõi kohale, sest eks olid rasked ajad, need 60.-te on, kõik ei olnud ju saada, aga aga meie olime alati riides. Nii ta oli, et suguvõsa hoidis kokku. No see rootsi laeval suurte kohvritega maha on paljudele nõukogude aegsetele peredele selline, kuidas öelda, magusvalus, nostalgiline meenutus, aga Maria Me oleme ühest väga murrangulist hetkest teie elus seal praegu lihtsalt üle hüpanud. Kuidas te üleüldse Eestisse sattus? Ütlesite Eestisse sattusin ma tänu oma vanaemale, õigemini oma armas onule. Armas onu sattus noore poisina Vene sõjaväkke, just see oli enne sõda paar kuud ja ta jäigi siis nagu punaarmees punaarmee poole peale võitlema. Ja kuna tema oli siis punaarmee sõdur ja minu vanaema oli sõduri ema, siis vanaema ei saanud seda templit passi ja tema võis jääda rahumeeli siia Eestisse, kui kõik tema teised lapsed nagu välja pidid olema saadetud siit Eestist, sest 49. aastal saadeti tegelikult järjekordselt kõik ingerisoomlased ka Eestist välja. Ja kes kuhu ja nii minu vanemad tõusidki siis karjalasse. Ja kuna vanaema mõiste kõvama matriarhi otsustas, et see ei kõlba ikka kusagile, tema perekond on mööda suurt nõukogude liitu laiali ja tema elas siin Eestis, siis ta ütles, et nüüd tulevad kõik lapsed ära siia Eestisse. Ja just maju sündisin Stalini surma aastal. Tegelikult sain ma ka oma nime oma Maria vanaema järgi ja just minu nimepäeval oli nii nimepanemise päeval olid Stalini matused käimas ja, ja vanaema kutsus mind Eestisse ja siia me siis saabusime jära maale Kahale külla. Ja algul ma olin pool aastat veel vene koolis, seal kohalikus koolis oli neljaklassiline kuulega, sügisest läksin juba eesti kooli. Lapsele tuleb keel väga kergelt külge või sulidest. Teiega oli minul tuli tõesti lihtsalt, et maalin, nii rumaluke, need, ega mina asjast aru ei saanud, et noh, et ma nagu võõrasse keskkonda olen sattunud sel lihtsal põhjusel. Ma äkki kuulsin väga lähedast keelt, millest ma juba aru sain ja ma pean väga tänama oma esimese klassijuhatajat, Aino Tamput, olgu muld talle kerge. Ja mäletan teda igavesti veel sellele vaatamata meie klassijuhataja oli ta ka külaraamatukogu juhataja. Tänu temale ilmselt ma hakkasin hästi kiiresti ja hästi palju lugema ja kui ma esimesel korral temaga kokku sain, siis tema küsis minult, et mis su nimi on ja kui vana sa oled, seda ma ka sain aru ja vastasin, et kaheksa on ja ja tema sai minust aru ja mina sain temast aru ja mina ei saanud aru, et ma olin võõrasse kohta tulnud ja võõrast keelt räägin. Sest see oli nii tar inimene, kes oli juba lõpetanud siin Tartu Õpetajate seminari kunagi oskas tõesti lastega väga hästi ümber käia. Ja minuga ka minul oli küll väga lihtne see sulandumine ja ja ma mäletan, et teises klassis oli kuskil nääride paiku. Käisime me klassijuhataja tul ja ema küsis, et kuidas siis mari läheb ja ja õpetaja vastased väga hästi läheb, marimari on hästi tubli, tubli lugeja ja tubli näiteringis osaleja. Väike aktsent, joon. Ma olin südamepõhjani solvunud, mis aktsent sai minul olla? Ma olin ju nii tubli. Aga noh, ilmselt sisse aktsent veel ikka kestab nii, ta on ju. Eestis elasite mitmetes kohtades tänasel päeval elatade Tartus, eks ole, ja me üldse räägime teiega, nii et me teineteist ei näe. Mina olen Tallinna stuudios, teie olete Tartu stuudios, aga kõik see eelnev periood siin Eestimaal. Jah esimesed kaheksa aastat õppisin ma Villevere kaheksaklassilises koolis, lõpetasin ka selle, meil oli fantastiline klass ja kõik oli väga tore. Ja Ma olin natuke selline seiklushimuline laps, ausalt öeldes ja noor inimene. Ja siis ma otsustasin lugedes seda Kadri ja kasuema intern koolilugusid ja kuna me olime vaene perekond ka, siis ma otsustasin, et peale kaheksandat lähemina internaatkooli ja mina läksin Pärnu internaatkooli. Seal olid ka veel vahvam kollektiiv ja lõpetasin ka siis keskkooli seal. Vahepeal olin ma kõva malevas käia, ausalt öeldes peale kaheksandat klassi juba tahtsin mina kangesti õpilasmalevasse minna. Ema mind küll ei lubanud, aga eks ma olin natukene paha tüdruk, ütlesin emale niimoodi, et vaata, kui sa mind ei luba. Siis ma lähen ise ilma sinu loata. Ema muidugi oli väga nördinud, sest et maal oli vaja töötu, ütles, kas kodus vähe tööd veel on, et sa lähed nagu sellisesse kohta nagu malevasse, aga malevas olid ju noored koos sai raha teenida? Jah, loomulikult, ja see Vasula oli esimene koht, kus mina oma malevasuve veetsin ja nii siis riburada tuli neid küll igasugustesse kohtadesse, ka Valgevenes käisin mina hõmmiga ära ja üliõpilasmaleva siis olen ma ka siin Väimelas olnud. Ja peale internaatkooli lõpetamist ei saanud ma ülikooli minna. Paraku ma tahtsin ülikooli minna, ma olin nii rumal, et mul oli ükskõik mis, kas eesti keelt või soome keelt või, või ajalugu või veel parem. Bioloogiat, aga tahtsin mina midagi ülikoolis õppida. Aga konkursid olid tookord väga suured ja, ja oli vaja iseloomustust. Aga kuna olin mina siia-sinna siia-sinna õpilane, siis õpetaja klassi ajate, vaatas mulle otsa, ütles, et kuule, et sa peaksid kusagil nagu mujale minema, mine parem tehnikumi midagi asjalikumat. Noh, ja siis ma olingi nagu sundkäik oli. Läksin siis Tallinnasse. Aasta elasin Tallinnas, käisin kergetööstustehnikumis, õppisin bürootehnikat asjaajamist, sealt ma sain ka endale häid sõpru ja aga mulle ei meeldinud see alase sekretäri ala oli minu jaoks väga igav ja kuiv, pealegi pidi väga kiiresti seal nagu trükkima pimesi. Kas te küsisite? Ka klassijuhataja käest, et miks ta just nii arvas, et niimoodi peaksite toimima. Keegi ei küsinud midagi, vanasti oli nii, mida õpetaja ütles, nii laps tegi ja ma ei olnud nii avali laps ka võib-olla täiskasvanud suhtes teismeline iga ka ikka selline teistsugune ja ei, ma ei küsinud tema käest, ma lihtsalt sain aru, et ta arvas, et ma ei ole nii võimekas, muud midagi. Ja eks õpetaja tookord vastutas, et kas laps saab hakkama ja jääb sinna ja nii edasi. Ma olin natukene selline. Noh, kui ma ütlen teile niimoodi, et see on täitsa tavaline, et ma tunnis võtsin ja lugesin see ei ole ju normaalne. Ma saan aru, ma loodan, et ükski õpilane minu tunnis. Aga nii ta oli, tänapäeval on telefonid, kujust õpetaja neile ära ei korja ja nii ta on jah, ja niimoodi niimoodi siis ongi nii et sattusin Tallinnasse ja pärast, kuna ma tahtsin ülikooli minna, aga aga ma läksin eksamit tegema ka kergetööstuse tehnikumi õppeklassijuhataja oli ka ikka väga pahane mu peale, et kuidas siis niimoodi, et poole pealt, aga aga sisse ma ei saanud ja kõik juba rõõmustasid, aga mina ütlesin järgmisel sügisele, hiil tuli minu juurde pinginaaber ütles kuule ülikooli juures null kursused, aga sinna ei saa sisse muidu, kui sa oled aasta töötanud kusagil niuksed toodud seal tööl kuhu tootvale tööle läheb, üks üks inimene siin, et imelik oli ja pinginaaber Eha rull ütles niimoodi, et kuule, lähme löökehitusel, noh, põnev muidugi, lähme. Ja nii ma siis käisin aasta löökehitusel. Ma kardan küll, et tänu sellele kommunismist kokku kukkus, et et ma sealt ära tulin, oleks seal olnud, oleks kommunismist edasi läinud, sest väga hoolsalt töötajad, me olime seal oma pinginaabriga ja kiitust, väärisime plaate, sinna repretskisse, kuskile need plaadid maha jäid. Laboritesse. No suur tänu, siis sel juhul te sealt ära tulite. Taganed null kursused olid tol ajal väga populaarsed ja tegelikult rahvas tuli sinna päris murdu kokku. Jah, eks sinna on ka, oli valik, aga mul õnnestus pääseda. No kuidas sa siis löökehituselt tulnud inimest vastu ei võta, ikka pead vastu võtma. Aga minu õnn oli see tõesti, et pääsesin sinna, ma sain terve aasta tegelikult väga heade pedagoogide käe all õppida ja pääsesin ka defektioloogia osakonda siis õppima eripedagoogikat logopeedia. Mida ma siis viis aastat õppisin. Ja ma ei pääsenud küll 80. aastal kohe oma tööle, ma läksin lasteaeda, ei saanud kohe pidi kohta siis logopeed ja lihtsalt ei olnudki siis väga vähe oli 80.-te ja hiljem siis veidi läksin kivilinna kooli siiani ma olen seal olnud ja Tartu on praegu teie kodulinn siis juba aastaid aastaid ja siin on mu kodu, meeldib väga, aga ma ütlen teile mitte suure saladuskatte all, et mu töökaaslased ka teavad seda, kõik mu sõbrad teavad, et veel rohkem meeldib mulle Setumaa ja Setumaatare see on nii sarnane mu karjala tarelemis, seal on. Ja see ümbrus ja see loodus jälle mul saun tiigi ääres jälle mult are, mis pole oma kätega küll tehtud, aga oma kätega renoveeritud nii, ta on. No käite te marja läbi ilmselgelt teiste Eestis elavate ingerisoomlastega ja ja no mida kõike te üheskoos ette võtate? Tean, et ingerisoomlased nagu paljud teisedki vähemusrahvused siin Eestimaal korraldavad igasuguseid põnevaid asju. Nii ta on. Tegelikult on niimoodi, et kui 1988. aastal Anatoli Sults tegi üleskutse Postimehes, et heitingerirahvas saame kokku räägime tutvume siis olin mina nende esimeste hulgas, kes sinna läks ja juhtus nii olema, et see ruum jäi meile kitsaks ja me läksime edasi keemiaringi kaudu tooriumi kogu see rahvas ja, ja seal siis valiti ka mind sinna initsiatiivgrupp b, kes pidi edasi ajama seda Ingeri oma asja. Et seltside moodustamine ja, ja põhikirja tegemine ja, ja rahvuste foorumil käimine, see oli tõesti väga intensiivne periood. Me saime praktiliselt iga nädal, cum kõnelesime, rääkisime väga palju selle grupiga ja mina olen tõesti, võin uhkusega öelda üks esimesi, kes on pannud käima siis selle ingeriliikumise, mitte üksi, loomulikult kogu see initsiatiivgrupiga Siis Tartu Ingeri seltsi liige ja teil on oma majagi Tähtveres, aga mida kujutab endast ajakiri ingeri ja kui kaua ta on juba ilmunud? Ajakiri Ingeri on pikemat aega, ma kohe mõtlen, et millal ta sai, kas ta sai viiendal aastal või või, või oli see kolmandal aastal, kui ta käima päris alguses. Või, või 1988 2000 või ma tõesti jään teile praegu võlgu, igatahes ilmub ta juba aastakümneid aastakümneid just nimelt ilmub ja alguses oli tema toimetaja Kersti käive räinen ja postimehest olene Puusepp kes tegeles sellega. Suured tänud nendele, aga praegu tegeleb. Vahepeal on jah olnud siia seal toimetajaga juhatama The Aronen ja ja kes seal kõik olnud on, aga hetkel on Taisto rauda lainen selle toimetaja ja see ilmub meil varem, ilmus kord kuus, nüüd ilmub kord kuvar talis, et noh, vähemaks on see jäänud, aga nii ta on. Ja seal ingerisoome seltsis tehakse palju asju. Tartu selts on väga aktiivne selts, et meil on siin sellised kollektiivid nagu Juuru laulukoor, mis käib kord nädalas koos rööndus, folkloorirühm, kuhu minagi kuulunud, käime kord nädalas koos ja siis meil on kirik, on nii ka esimene ja kolmas pühapäev soomekeelne oma ingerisoomlaste memmede poolt loodud ja meil on iga aasta laulu ja tantsupeod kust üle kogu Eestimaa kõikide ingerisoomeseltside kollektiivid võtavad osa ja, ja seal suvel oligi tegelikult Soome 100.-le pühendatud suur laulu ja tantsupidu, kus oli külalisi meil küll ingerimaalt ja oli Soomest ja oli Rootsist ja ja, ja meie ise muidugi Ja oli suur pidu, no need sellised laulu ja tantsupeod nagu te ütlesite igal aastal, noh, need on sellised tipphetked, aga ütleme, seesama folkloorirühm rünsus, mille liige te olete selle rühmaga mitte kuskil esinemas ja ütleme, et niimoodi selliseid väljundeid on rohkemgi või jah. Rändes kan, tegelikult populaarne rühm, ega meid siin väga palju ei ole, tegelikult on muidugi ka Narva jõhvis olemas metsa kukad, kes on ka väga tore folkloorirühm. Vanasti oli neid rohkem ka Tallinnas, nüüd on vähemaks jäänud, on väga populaarne ja eks me oleme ise ka aktiivsed. Meid kutsutakse küll igale poole, me käime praktiliselt Ingerimaal, näiteks Juhanus, Juhlate jaanipäev, tähendab, käime jaanipäeva tähistamas seal üsna tihedalt, kui mitte iga aasta, siis üle aasta. Siis me oleme käinud Europiididel, viimane kord käisime siis turus, eelmine suvi. Ja Meil on ju ka oma seltsis, on peod, miljoniga jõulupidu olemas on emadepäev, jaan, ingeripäev, see on viiendal oktoobril tavaliselt Me peame ingeripäeva kolm korda aastas, on kindel esinemine oma memmedele. Aga siis noh, kuhu meid kutsutakse, sinna me oleme ikka läinud, festivalidest osa võtnud ja suvel plaanime Võru folgist osa võtta. No Ingerimaa on ideile Maria kui paljudele teistele see isaisade maa, kui te seal olete käinud, kuidas kirjeldada seda tunnet, või on see olnud lausa tunnete Tullus, mis teid iga kord sinna tulles tabab või kuidas nende asjadega on? No ja see on ikka väga emotsionaalne, kui lähed ingerimaale ja me oleme käinud Juhannust ehk seda jaanipäev jaanipäeva pidamas ka Tuuderi määr ja kui sa tead, et sellel samal mäel on olnud sinu kodukirikus, on käinud aastasadu sinu esivanemad, aga sellest kirikust on jäänud järgi ainult ainult varemed. Ja kui sa tead, et seal teisel pool on surnuaed, mis on tihedalt võssa kasvanud, osad ristid välja kistud, aga õnneks siis osatkal püsti veel püsivad. Ja on ka mälestusmärk sinna pandud, et sa saad vähemalt sellel surnuaial käia, kus su esivanemad maetud on. Tuuderi mäel on kahjuks nüüd niimoodi, et sinna on tehtud Tuudori bar. Sinna on tehtud liumägi. Et kalmistu peale on tehtud park kalmistu äärde kiriku asemele. Osa kalmistust on ka sinna kahjuks läinud. No seda praktikat on mujalgi rakendatud jah, ka Tallinnas Koplis on ka tehtud Mark sõna otseses mõttes iidse kalmistu peale, nii et jah, nii ta on, aga kellelegi kurbus on seal sees, nii ta on. Oma sünnilinnas Petroskoisse olete ka käinud? Olen küll käinud, tõesti olen käinud ja me õega. Kahjuks mu õde elab praegu Soomes ja õega peale keskkooli läksime sinna, usute või mitte? Me sattusime sellisele hetkele, tookord elas meil veel seal sugulasi mu vanaonupoeg ja tema mäletas täpselt, kus meie see õnn oli, sest ega mina ju ei mäletanud, olin ära läinud sealt seitsmeaastasena ja kui ma sinna saabusin, olin 19. Ja loomulikult ma ei mäletanud sellest Petraskust suurt midagi. Tema viis meid selle koha peale ja usute või mitte, sattusime täpselt sellel momendil sinna, kui seda meie oma majakest lõhuti. Seda ei suuda kirjeldada, see oli seelik, kurb, kurb, kurb, kurb, aga nii see on, elu läheb edasi. Ega ma siis ei arva, et ei võiks spordimägesid teha ja Juics uusi maju ehitada, aga parata. Nii ta on, saatus on selline. Olete äkki vahel mõelnud, et tegelikult küll on hea, et ma sattusin Eestisse, aga mitte mõnes elukeerises Austraalias, Jaapanis, kuhu iganes, et, et see just Eesti on see, kus nüüd teie kodu. Loomulikult see on tegelikult ühele ingerisoome juurtega inimestele suur õnn. Ja, ja ma arvan, et kõik ingerisoomlased on väga tänulikud Eestile, et sõja aegu saime mäe siint oma leiva ja meid abistati ja toetati igati peredes. Aga nii ta siis nüüd on. Eesti on minu, minu kodumaa. Ja Tartu linnas on teie koduguste vahetevahel küpsetate kohupiimapirukaid, ka kartulipirukaid ja siniGret on see lapsepõlvetoit, mida ka teete ja kisselli keerata, nii nagu kunagi tehti. Ja mulle meeldib küll teha neid Ingerimaa toite, vanu toite, aga seda ma nagu teen rohkem seal oma suvemajas oma Setumaa väikses kodus, mis väga meenutab Mulle tegelikult seda lapsepõlvekodu sealsamas Karjalas. See on täpselt samasugune onnikene. Seal te olete siis suviti või õigemini niipea kui ilm vähegi lubab, siis te lähete sinna, eks ole, nädalalõppudeks kas või alguses. Ja seal elavad setud, nemad on teile ka mingit pidi lähedased selline lähedane, tore rahvakild eestlaste hulgas, tunnete seal ka mõnda hingesugulast või kuidas nende asjadega on? Ja setud väga sümpatiseerivad mulle, kuna mu suvekodu tõesti ongi seal Setumaal piiri ääres ja ma tunnen seal ennast väga, väga koduselt. Suur tänu, Maria praamova, et saite aega stuudiosse tulla ja meie saatesarjas osaleda ja te olete valinud ka lõpetuseks ühe sellise reipa ja naljaka laulu, kas ma nüüd ütlen õigesti, et Kugabase Ingerisse kündaja külve ja tõesti mesimarjad on see ansambel, kes seda esitab ja kuulame siis seda ja kõike head teile veel olid stuudios Haldi, Normet-Saarna ja maris, tõmba kuulmiseni.