Tere Me jätkame saates Kajalood eesti teadlaste lugude kirjeldamist nendest rääkimist, see annab kuulajatele ju ka väga kõneka pildi viimasel 50-l aastal toimunud muuda muutustest teaduses, teadvusekorralduses, teadlaskonnas endas toimunud muutustest ja arengutest. Ja täna me oleme palunud oma lugu rääkima põllumajandusteadlase, Viive Rosenbergi, taimebiotehnika uurimiskeskuse Evica looja ja kauaaegse juhi taimede peamiselt kart tuli viirushaiguste ja nende tõrje, taimede Meristeemse tervendamise ja paljundamise süsteemi leiutaja ja rakendaja. Tere tulemast saatesse, Viive Rosenberg. Tere päevast. Mina olen saatejuht Kaja Kärner. Ma püüdsin teid, proua Rosenberg, eelmise aasta sügisel telefonitsi kätte saada, ikka mitu ja mitu nädalat järjest ja telefon ei, ei autoteid kätte. Ja siis ma lugesin enne aastavahetust maalehest, et te olite Aafrikas ja õpetasite seal aafriklastele tuli kasvatamist. No kuidas see tuli? Jah, tõesti, nii et ma ei tahtnud koormata eesti telefone ja ma ei võtnud seal kõnesid vastu. Ja ma olin seal päris paar nädalat kohe. See tuli sellest, et kartul on tõesti üks väga tähtis kultuurtaim ja mis on päästnud ju väga paljusid inimesi ja maailmajagusid ja riike ju näljahädast. Kui kartul sinna saabus, teda hakati kasvatama ja sööma, siis näljahäda taandus ja on ka paljudes riikides kartulitele püstitatud monument, et Saksamaal, Baskimaal, Venemaal ja nii edasi. Ja nüüd nagu me teame, toidupuudus on suur, eriti Aafrikas. Ja paar-kolm aastat tagasi olime Rootsis Stockholmis, seal oli see Euroopa naisleiutajad konverents, kus eesti naisleiutajad, innovatiivsed, naised nimetatakse kinni Estonias on Põhjamaade naiste tühing, eesti sektsioon. Pani mind sinna välja sellesse ka, et saatanakese aasta tunnustus selle tõttu, et olen loonud sellise meetme kõdi, mis võimaldaks kartulit kasvatada, ilma mugulaid peaks maha panema. Ja see on nüüd, oleks väga huvitav sellises piirkonnas, kus kartulid saab aasta ringi kasvatada ja kus ei ole nagu häid tingimusi seemnega tuli säilitamiseks. Ja ma toon siin ühe sellise seiga, et veel enne, kui see nõukogude aeg lõppes, oli meil Kamtšatka Alt kaks naist õppimas. Ühel Moskva mehel tuli idee, et kampsakal on palju, kuumaveeallikaid saab kasvuhoone ehitada, ei ole vaja kütet kasutada, aga suvi on väga lühike ja see meetod võimaldab tunduvalt lühema aja jooksul kartulisaaki saada kui mugulate mahapanemiseks ja seal oli palju sõjavägi keda oli vaja siis toita. Aga kahjuks jah, oli nii, et kaks naist olid juba meil õppimas, et seda programmi ellu viia, aga kas nõukogude kära ja need inimesed väga kiiresti läksilt meid ära see pooleli? Ja nüüd on uuesti idee, et võib-olla seda Aafrikas teha mõnes riigis, kus on siis ka tõesti palju inimesi, palju töökäsi, hea maa, võimalik mitu saaki aastas kasvatada, et luua lausa selline konteiner. Et ühest küljest taimi paljundatakse, teisest küljest istutakse, kolmandast juba koristatakse, nii nagu ma nägin farmis, seal ühes, kui kapsad, taimed olid istutatud maha ja kõrvale siis põld, kus juba koristati kapsast ja miks mitte kartulid niimoodi kasvatada. Mul on ikka väga raske aru saada, kuidas seda kartulit kasvatatakse, kui mugulat ei panda maha, nii nagu Eestis on tehtud sadu aastaid. Nojah, see on võimalik lihtsalt kartuleid paljundada pistikutega, sest meil tekkis idee ja meil on ka, et omal ajal oli patenteeritud, kui oli väga vaja viirus, opa, terved seemnekartulid. Ja meil kasvatasid seemnekartulid Eestis üle 100 majandis iga kolmas, kus kartulit kasvatati, et kiiresti saada viirus vaba seemnekartulid, uusi sorte, et see väga lihtsates tingimustes oli võimalik. Samuti kasutati seda meetodi üle Nõukogude Liidu balti merest kuni Novosibirskis välja Tomskis igal pool samuti siis siin meie Baltimaades ja see meetod, et noh, väga õigustas ennast sellepärast et kui muidu oli vaja viirusevaba seemnekartulit saada niimoodi. Ta oli kloon, meetod, seal siis valiti neid terveid taimi diagnoositi ja valiti ja sellega võttis palju aega. Aga sellise paljundusmeetodiga noh, meil on teoreetilised arvestused, tehtud, võib ühest taimest aasta jooksul miljon taime paljundada ja neid siis istuta maha ja need annavad saagi ja annavad lühema aja jooksul, ütleme, kui kartulimugula panete kevadel põllule, ütleme mai keskpaika ja siis saate kuskil 60 päeva pärast üheksakümnendat aja pärast saagi siis sellel juhul, kui istute näiteks meil tavaliselt Eestis on nii, et külmad lõppevad 10. juuni paiku siis enne jaanipäeva maha istuda, siis juba augustis saab ka koristada tükk maad varem ja kiiremini ja lühema ajaga saab kartuli niisiis seemnekartulit painuldati. Kuidas seal Aafrikas teie kartulikasvatuse õpetus vastu võeti? No ma olin kahes kohas, esimese nädala olin teaduskeskuses, mis asub Nairobi lähedal. Seal olid muidugi võimalused loodud juba, et näiteks Meriste meetodi teha ennem. Muidugi tuleb see taim tervendada viirustest ja samuti nord varem juba me olime sinna oma materjale saatnud ja meie meetodiga ka kursis ja siis ma seal veel õpetasin neid ja siis nüüd praegu ma olin juba jälginud, nad saadavad infot, et neil läheb päris hästi seal teaduskeskusesse paljundamine. Aga noh, see on niisugune väike maht ja seal seemnekasvatuse jaoks see pole see, mida meie nüüd näeme, päris päris võimalust uut. Ja teine koht siis, kus ma olin, see oli piss kaugemal, lennukiga lendasin ja see oli ühes külas, sihan taskus, meie Mondo vabatahtlikud, väga palju tööd teevad seal kanakasvatust, arendavad käsitööd, õmblemist, kooli võimalusi võimaldavad seal kooliõpilastele põhimõtteliselt nad kasvatavad, et maguskartulit ehk bataati uba maha pähklit ja maisi ja siis ka suhkruroogu, millest nad nagu raha saavad. Aga kartulid neil lihtsalt ei ole seemet, neil mõned taimed aias olid. Ja teine asi see, et noh, ei ole neil oskusi, vaatavad ilusate suurte silmadega otsa, noh, aidake ometi, et me ka kasu saaks sellest tööst ja tegemistest ja oma elust paremat. Kuidas kartul kasvab seal Aafrikas, kas teil palav ei ole, seal on erinevad piirkonnad, ma seal lõpuks sõitsin 10 tundi bussis, see oli hea sellepärast, et seal näeb palju, muidu ju lennukiga lennates ei näe. Nägin päris niisugusi ilusaid kartulipõlde seal mägedes, mis ütleme 1500 meetrit merepinnast, aga no nende jaoks ilus põld on seal, ütleme 0,3 hektarit ja mõnisada ruutmeetrit, aga, aga oli seal aga kasvab ja nad on väga huvitatud sellest, et seal on teatud perioodid muidugi vihmaperioodid ja, ja seal, kus isanda külanud, seal tundub, et on muld väga hea. Aga muidugi jah, et seda kõike seal teha on vaja koha pääl tundma õppida. Neid võimalusi, olukorda ja mingisuguse ettekujutuse ma sain, et seda asja võiks jätkata nüüd Keenias Keenias on nüüd niimoodi, et ta oli kunagi inglise asuma, seal on suuri farme loodut ja seal on väga suured istandused. Kohvi kasvatatakse, maapähklit, kasvatatakse nüüd on nagu põhimised seal maisi maisitoiduks ja kui nad küsib minu käest, et kas meie maisi kasvatame, Ematsinud jah, kasvatame, anname loomadele Natoliit isegi natuke solvunud oma küll, selgitasin, et me ei saagi tera maisi kasvatada, kuna me suvi on nii lühike ja siis ikkagi oli niisugune väikene, selline omavaheline jutuajamine, et näete, et vaata, meie sööme ja nemad annavad loomadele. See on huvitav reis ja ma saan aru, et te hakkate jälgima seda, kuidas kartulikasvatus seal Keenias edeneb, et kas võtavad sellest tuld ja kas sellest saab asja. Aga kui me vaatame pisut teie kujunemislukku, proua Rosenberg, siis te olete põllumehe tütar, Tartumaalt Kambjast. Kas see, et teie isa kasvatada tas kõige muu kõrval olid pikad suured kartulipõllud, kas see määras teie elukäigu? Võib-olla otseselt see nüüd talust ei tulnud, et ma kartuliga tegelema hakkasin, sellepärast et selle ma hakkasin alles pärast ülikooli või tol ajal oli Eesti põllumajanduse akadeemia lõpetamist kus ma tegelesin väga aktiivselt juba teadustööga ja lõpetasin selle oma diplomitöö, noh, praegu, kui vaadata, milline see oli see praegu isegi mõni doktoritöö, mis on nagu nüüd õppe lõpetamiseks, ega need on nüüd muutunud need kriteeriumid. Ja ma tegelesin tegelikult jahugastessen, üks haiguste rühm on uurimisega nii teraviljadel, heintaimedel kui looduslikel taimedel. Neli aastat uurimistööd seal tegin ja, ja see kujunes hiljem see kartuli nii-öelda armastus, kiindumus kui ma ikka juba hakkasin seda Meristeem kultuurikoekultuuridega tegelema, aga siiski läksin tööle pärast lõpetamist kohe Eesti Maaviljeluse Instituudi taime kaitseosakonda ja seal hakkasin siis kartuliviiruste esialgu nagu diagnostika tegelema, diagnoosida haigusi. Endel kaarepoli tol ajal selle sektori juhataja tegeles viirushaigustega dekoratiivtaimedel jaka kartulil ja siis ei mina teadnud midagi, sest Meristeemeetodiste ega kogu maailmas ei olnud eriti mingit tehnoloogiat või aga otsiti võimalusi, sest viirushaigused on ka selline progresseeruv nähtus, nagu ikkagi looduses on, et miski areneb ja tuleb ja, ja noh, ütleme sedagi, et ega me 50 või 100 aastat tagasi ei teadnud näiteks Aitsist midagi, eks ole, niimoodi ei teatud ka kartuliviirustest või üldse taimeviirushaigustest, see on ka natuke üle 100 aastav teada asi. Ja kui omal ajal välismaalased ostsid küll Argentiinast Hispaaniast Eestist seemnekartulit esimese Eesti riigi ajal, ütleme niimoodi siis just selle tõttu. D see oli terve, see oli puhas, sest viirushaigus, et kõigepealt hakkasid ikka levima soojemates piirkondades, aga juba ütleme viiekümnendatel aastatel kuuekümnete hotell, siis oli ka viirushaigused juba Eestis ka väga tõsine probleem. Ja kartulile eriti ja kuna tol ajal ikka toidupuudus oli ju Nõukogude liidus väga suur kartulitähtis ju. Kahjuks Endel Kaarel, kuigi ta praegu on juba üle üle sajaaastane, aga poolteist aastat saime koos töötada, ta läks haiguspensionile. Ja tegelikult oli jah, nagu selline ideesähvatus oli, ta oli lugenud ühte Hollandi teadlase artiklit värisenud kõikide melisteemistatud juht viirushaiguste vastu ja mina võtsin muidugi asjast kohe kinni, hakkasin uurima, hakkasin katsetama ja ma olen alati nagu komistanud selle peale ka ükskõik kus ma ei ole õppinud või töötanud, et lähen vastuollu väga kiiresti, sellepärast et ma ei ole sõnakuulelik võitma, püüan teha sageli, ma ei, ma ei ole sellest ise sugugi nii, ma ei taha niimoodi vastu minna, aga mul on see teadlase teadustöötaja Faimika sees ja ma olen päris veendunud, et kõik inimesed silma sünnivad, et mingisuguse kutsumusega mingisugust omadustega ja võimetega. Ja see on väga õnnelik inimene, kes need üles endas leiab ja saab elu jooksul kasutada. Ja mina kindlasti üks selline olen. Ja kui ma tagantjärgi mõtlen, siis enne veel, kui ma näiteks lugema ja kirjutama õppisin, oli minul katselapid taimeaias kodus talus. Ja see oli täitsa uskumatu. Ma ei tea, kuidas nad kõik tulid nagu iseenesest. Äkki isa ema ka kõnet vastu ei olnud ja õed küll kippusid vahest mul seal neid segi ajama ja et mida see Viive seal nüüd teeb ja nad ei saanud sellest arugi ja ja siis looduse ja taimede vastu ja putukate vastu tui mind kutsutigi nagu kodus ka putukaprofessoriks, sellepärast et läksin mesitaru juurde, näiteks pistsin sõrme sinna, katsusin teinud ka mulle midagi, aga niimoodi tundsin huvi. Näiteks noh, ema, mul väga hästi tundis taimi, teadis taimi, teadis nende raviomadusi. Ja kui ma juba läksin ka tehnikumi põllumajandustehnikumi, ma tundsin tunduvalt rohkem isegi jah, neid taimi juba kui sealne õpetajad samuti ka põllumajandusakadeemias, aga seal tekkisid ka selles mõttes need vastuolud, et selle asemel, et näiteks õppejõud oleks öelnud, et Teil on noh, tol ajal räägiti teie, teil on niisugused teadlase omadused või tunnused ta hoopis, kuidas öelda, panid pahaks. Näiteks oli meil taimefüsioloogia tunnis praktikumis tarvis taimede hingamisaktiivsust määrata. Katsejuhendis oli niimoodi kõik pandud kirja, aga mina taipasin. Te katse tuleb palju täpsem, kui ma ükskord vähem seda korki tõstan, et see õhu süsihappegaas mõjutas. Ja tegin omaette sellega May suurustandega kiidelnud kellegi ees, tegin omaette seda katsetega tööd, jälgis mind ja tuli minu juurde ja noh, tollel ajal mul ei olnud Rosenberg nimi ütles tatused, miks te rikkusite juhendit? Ja mina siis selgitasin talle selle ära, aga ta oli nii vait, ei öelnud midagi ja ja kui siis meil oli see indeline arvestus, siis ma kukkusin kohe läbi esimese küsimusega ja siis muidugi pisarad silmas, tulin välja, aga kuna ma olin seal teede siis nagu juba peaaegu oma inime, kuna seal tegin katseid oma uurimistööd, siis ütles mu juhendaja kohe, et hommikul oli õppejõude lugenud, tekkis täna läbi kukuvad ja minu kohta oli öelnud, et ma õõnestasin lõppe ju autorit teeti. No vot ja veel tooks sellise näite, et kui ma omasite lõputööd kaitsesin diplomitööd tol ajal siis ega ma suurt kaitsta ei saanud, olin puldis ja õppejõud läksid omavahel nii riiduja vaidlema, sest oli juhtunud niimoodi. Minu töö oli vetopatoloogia ringis või sellesse kateedris tehtud, aga oponendid olid Enton bioloogia kateedrist Ühed tegelesid taimehaigustega siis nende kahjurite putukatega, ega mina ka ei teadnud tol ajal nende. Ja siis oli, ikka, läks niisuguseks vaidluseks mina, et ei saanudki rääkida ka, siis komisjoni esimees oli põllumajandusministeeriumist ja ütles. Lõpetage oma vaidlused ja siis oli mul ka selline arvamus, kuskil seitse lehekülge pikk, minu töökohta ja kiidetud oli seal üliõpilased töökust, aga noh, töö oli nagu noh, et võib ju neljale hinnata töökuse eest, aga muidugi nõukogu otsustas, et see on väga hea töö ja ma sain ikka viie. Ja siis pärast sain ka üliõpilastööde konkursil esimese preemia Eestis. Nii et noh, alati ei ole asi objektiivne. Ma küsiksin veel selle lapsepõlve katselappide kohta, mida te sinna külvasid ja mida te siis uurisite ja võrdlesite lapse, ma külvasin sinna, kõigepealt sain isa käest, tol ajal oli veel talude aeg. Sain isa käest seemneid, ma tean, et oder oli üks minu lemmikutest. Ja siis ema kasvatas taimi, meil oligi taimeaed põhja ja ida poolt piiratud, mis oli nagu soojem, selline ja siis sealt sain siis taimi, istutasin ja vaatasin, eritasid, otrasid ja siis, kui ma hakkasin juba koolis käima, siis mul on nii meeles, et ma olin väga õnnelik, sain ühe väga omapärase odra, see oli kestata oder odratera, muidu kaetud kestaga seal ilma kestvate tänapäeval teda vist eriti kuulda ei ole, aga see oli minu jaoks väga huvitav, sest kooliaias oli ka kollektsioonid ja see oli minu jaoks huvitav, kui ma hakkasin koolis käima kooliaias, siis sain näha neid ja siis tädi juurest tõin tulbisibulaid, siis neid panin oma lapi peale ja siis ma nendega seal toimetasin. Aga tõsiski ikka võrdlesite vaatleja, et kuidas ühel aastal kasvab ja kuidas teisel aastal kasvab ja muidugi ma ei oska kirjutada veel ega mu üles midagi kirjutanud, aga see oli suur, suur selline rõõm mulle, kui nad seal idanesid, kasvasid ja, ja üks teine ja kui vara ja kartuliga ma ei katsetanud ja tol ajal kas keegi teie pere lastest veel sidus oma elu põllumajandusega? Meil oli väga huvitav perekond selles mõttes, et neli tütart-poega ei olnud, mina olin isale, kui poja eest käisin, põllutöödel tegin kuldnokapuure, Meitern koos oli nagu siis isaga tegelesin aga ema oli tegelikult tooma seda ei olnud küll ülikooliharidusega, ta oli selle põllud koolide haridusega, aga ta oli selline, noh, pea isegi võttis inimeste sünnitusi külas vastu. Aga siis vanem õde, temast sai ka loomaarst, et terve selline dünastia on meil nüüd olnute seal peresse, tema abikaasa, tema Ta ja tütremees ja siis lõpuks veel nüüdse tütretütretütar tegeleb ka ja sai möödunud aastal siin koolide teadustöötajate konkursi Saiga kõik võttised, maaülikooli auhinna, põllumajandusministeeriumi ja muidu Auin oma vanuseklassis uurib juba loomade parasiit, mitte nii et, et selles mõttes on, aga üks õdedest õppis meditsiini Sai velskriks sama emaldaks ja üks õdedest siis päris matemaatikat, füüsikat, aga õemehed. Meil olid väga huvitavad oma need suvepäevad. Kelly meeste kokkutulek Guteks nimetasime. Sest minu abikaasa onu Ta oli siis aga ka maaehitusega tegeles ja siis üks õe meestest oli siis loomaarst, üks meestest oli siis loomaks Instituudis, tegeles piimajahutusprobleemidega, kaitses oma kraadi ja noorema õemees tegeles maaparanduse korraldusega, niiet. Ja nüüd, kus te enam ammu põllul majandusteadlasena leiba ei teeni, on teil ometigi olemas põllulapid ja te jälgite, kuidas kartul kasvab teie oma põldude peal? Jah, kahjuks ei ole, ma enam ei tööta ja 50 aasta jooksul ikkagi väga palju on ära tehtud, sest üks teadusharu ikkagi nullist valatud kaasa arvatud ka sinna veel, et välja ehitatud teaduskompleks, kus on siis võimalus tegeleda selle taimsete kultuuride uuringutega ja mis veel kõige tähtsam geneetiliste ressursside säilitamise tingimused, seadmed kõik omal ajal ja omal ajal oli ju niimoodi ikkagi, et kui sul häid tulemused sind aidata oli ka ükskõik kus, kas siis Eesti tasandil või isegi Moskva tasandil kui sul olid tulemused käegakatsutavat silmaga nähtavad, siis tõesti, sa said abi ja seletatud, saime luua sellise teaduskeskuse. Ja ma näen ka seda praegu, et maailm on väga ärev nii looduskatastroofide kui ka igasuguste puudel inimeste poolt põhjustatud põhjustel, et meil on ka seal võimalus oleks säilitada, hakkasime seda uurimist ka tegema. Nagu vanasti öeldi, et tsiviilkaitse seal on väga kaitstud tingimustes, oleks võimalik taimi säilitada ka siis, kui elektrit enam ei ole tükk aega või väljas on väga karmid, külmad on selline koht. Hakkasime uurima seda, et kui kaua näiteks kartulitaim seal katseklaasis peab vastu ilma valguseta ja millised sordid, et siis saaks väga kiiresti jälle taastada selle fondi, et on olnud võimalik niimoodi toiduga varustada rahvast. Kõlakate asutasite Sakus uurimiskeskuse Evica, just põhiliselt siis te rakendasite seda Meristeemset paljundamise meetodit, et mis on siis selle, et koest võetakse rakud ja siis on see tegemist on haigusvaba ja sordi kindla paljundusmaterjaliga. Nojah, enam-vähem võib öelda niimoodi, aga muidugi see kõik, et meil on selline tehnoloogiat, kus me tõesti kõikidest viirustest saame vabastada kartuli maasikat ja millal veel on seal vaarikad seal ikka pika uurimis tulemuseks ei ole, lihtsalt ei olnud mingi valmis meetod. Esiteks juba see, et sellist väikest koelõigust kasvatada kunstlikus keskkonnas taim etas, tuleks taimed tuleks samasugune taim nagu selleks oli palju tööd vaja teha ja väga palju katsetööd. Katsetasime seal igasuguseid toite, sugu, variante omal ajal oli ju nii ka, et enne kaheksakümnendat aastat ega ikka ei olnud väga kättesaadavate mujalt maailmas kirjandused ka. Jälle üks väga huvitav lugu selles, et meil oli nagu selline arvamus millegipärast siin Nõukogude Liidus Eestis ka, et, et kõik mujal maailmas teevad ikka väga hästi ja väga targalt ja meie siin niisamuti meie ikka ei oska ja kalaväärtus oli nagu. Ja siis ikka enne kaheksakümnendat aastat tuli ka kirjutatud, vaata et kui midagi kirjutasid, et vaat, kõik teevad niimoodi, meiega teeme, aga kui siis piiri tavalistite nägime, siis milline meie tulemus oli, siis oli see väga meeldivalt üllatav, et meil oli nii palju uuritud ja isegi näiteks see, et säilitada neid kartulisorte ja just vegetatiivselt paljuldatavaid taimi. Droon ütleme, kunstlikus keskkonnas, katseklaasis ega seda mujal maailmas ka veel ei olnud, meie olime nagu peaaegu esimesed siin, kes hakkasid neid kartul, taimede pat, siis meil on väga suur kollektsioon seal neid nelgija, krüsanteeme taimi, kuna tervendasime neid eesti leiaga Lätile ja teistele. Niimoodi säilib sõda ja ega seegi ei läinud, ega teaduses elus üldse väga libedalt ei läinud, sest oli ka ükskord, kui mind kutsuti põllumajandusministeeriumisse välja ja öeldi, et jätke see prügikastist sorimine. Et kas teil veel ei ole ära keelatud, sest noh nagu väike verev ja Oodemaldisini, need vanad kartulisordid ja me säilitasime neid. Ja noh, ega mina olen sihuke julge olnud, ütleme alati, et kui teadlasel on omal sellised kindlad veendumused, kui saab aru, et ikkagi see on vajalik ja õige siis kuulasin ära ja tulin koju, ega majevik midagi ära säilitasime edasi. Noh, see oli juba, ütleme üle 30 aasta tagasi 35 40, kui me juba sellega tegelemine on maailmas vähemalt 50. riigis niisugused kollektsioonid ja paljudest taimedest. Me olime täiesti edumeelsed ja Me lõime siis vastavat tehnoloogiat, et saaks tõesti terveks, seal on soojusravi vaja kasutada ja, ja omal ajal, kui meid finantseeris ikkagi põllumajandusministeerium ja olnud dimeelt selliseid rakenduslikke tulemusi, ega keegi ei olnud huvitatud, mitu juurt või kui pikka juure andis, vot see kasvuhormoon või teine kasvuhormoonkatseklaasis vaid oli vaja terviklahendusi, ütleme, et kas saame selle terve taime või ei saa ja kas on viirustest vaba või ei ole ja isegi ei kirjutanud kuskil ei olnud kohta õigus kirjutada, need on niuksed, rakenduslikud tulemused, aga sealjuures on väga palju sellist teaduslikku uurimistööd ja väga palju on eksperimentaalsed tööd, mis kahjuks tänapäeval nagu ei ole väga nii hinnatud, et, et keegi nii tõsiselt eksperimenteerib kuidagi nagu teisiti tehakse seda teadust. Tähendab see oli täismõõdus uurimiskeskus, seal olid omad laborandid, teadustöötajad kaitsti teaduslikku kraadi. Te olete ise mitmeid magistrante juhendanud. Ja mis siis juhtus? Kuni jah, selle Eesti vabariigi tulemuseni. Noh, ma räägin meid aidata, saime valuutad Moskva kaudu saime seadmeid osta, saime kasvuhormoone igast asju osta ja ja väga suur huvi oli ka, kui piiritaks juhtimine ma juba siis väljaspoolt on näiteks, et meil on seal külalisteraamat, olid ühel aastal käis 40 välisdelegatsiooni, meid vaatamata oli Eesti riigi jaoks ka niisugune koht, kuhu toodi siis kõik küll meistrid, põllumajandusministrid ja, ja nii edasi. Noh, see on ka muidugi see ehitus oli ka väga palju igasuguseid asju üle elanud. Me olime Mavis instituudi all, direktorit vahetusid, kellele mida jälle ei meeldinud ja, ja siis lõpuks, kui me selle kompleksi ikkagi ehitatud saime, siis ta sai algul üsna väike, meid oli väga vähe ja kõik kõik arvasid, et seda tööd ongi võimalik väga väikeste inimeste hulgaga teha. Aga noh, see töö oli ikkagi mõelda seda, et tervendasim kartuli, lõime uusi meetodeid kirjutada, tasime, juhendasime Eestis 100 majandid, me käisime kõik need läbi, inimesed käisid meie juures õppimas, siis Lätis, Leedus ütlen, et Usbekistanis, Armeenias ja Siberis välja ja kõiki tegime. Aga jah, millegipärast vist arvati, et see ongi väiketööd. Ka Meil ei olnud otsustusõigust, et võtta juurde inimesi enne kui siis saime nagu iseseisvaks üksuseks. Siin olen tänulik, kui ka kunagisele direktorile Tõnu ristile, kellega küla algul läksime kohe vastuolusse, tema sai aru, et tal on valesti ette kantud. Sest noh, omal ajal oli ka see käsuliin meil instituudis minutaoline nagu nooremteadur ei pääsenud peadirektori juurde. Teised seal vahepeal, kes kandsid seal mitu inimest oli siis Tõnurist leidis, et talle on valesti ette kantud ja ja siis ta väga hakkas toetama ja noh, algul tõmmati koheselt tooriumi ehitus maha. Mina käisin küll, üritasin rääkida oma juhatajale, seal, et kui te praegu teise, siis tuleb Moskvast varsti käskest, Moskva tundis suurt huvi mind ka sinna välja, avaldasin seal tolleaegselt vedenhaal ja ja siis lõpuks, kui jälle vahetusid direktorid seal, siis pidime juurdeehituse saama, jälle tõmmati maha ja siis muidugi ministeeriumist põllumajandusministeeriumist aidati need 91. aastal täiesti iseseisvuse saime teadus pluss eraldi, aga siis hakkasidki suured muutused. Kui meil oli varem näiteks mul on üks aasta väga hästi meeles, et meie eelarve oli 240000 rubla, aga tõime lepingutega 360000 juba sisse, aga me ei saanud ise kasutada. Ja siis, kui me saime nüüd iseseisvaks, siis hakkasid väga suured muutused. Just oli enne seda riigipööret Moskvas ja Eesti iseseisvust augustis 20. tulin just Siberist Tomskist juhendamast, aga oli kokkulepe juba Ataci agrofirma esindajaga. Üks oli siis Moskva oblastist ja Hollandiga, et tahtsid teha ühisfirma veel, siis oli Nõukogude Liidu aeg ja siis meid sinna kaasata siis oma sellesse ettevõttesse. Mul jäi natuke muidugi kahju, et peab ikka jälle sõita teiste riikide ettevõtteid teinud ma. Aga meie ülemused tol ajal ka riigi tasemel olid nõus sellega, aga 23. augustil pidime laua taha istuma läbirääkimistele aga 20. juhtusse ja mina mõtlesin tõesti siiralt, et mõtle, kui tore, et nüüd ma saan oma Eesti riigi ja rahva jaoks tööle hakata. Aga noh, mis siis hakkas peale siis hakkas nii peale kõigepealt, et 94.-st aastast keelati ära selline seemnekasvatus Eestis. Et igaüks võis kasvatada omale Meristeem taimedest. Tulid Upovi nõuded, seemnekartul tuli ikkagi. Noh, mind kutsuti ka ministeeriumisse välja, öeldi jälle, et jätate selle isetegevuse järgi ja nüüd läheme taani ja tuleme sealt tagasi, siis võtame, hakkame nii tegema, nagu Taanist tehakse. Ja nüüd ongi siis läinud niimoodi, et ega Meie sealt teaduskeskusest ainult need teravdatud taimed lähevad Jõgevale Eesti sortidele, sest teised toovad kõik välismaalt sisse ja kahju nüüd sellest, et näiteks meie meetodi järgi omal ajal oli nii, et sellest Meristeem taimest kuni seemnepõllu nii neli-viis aastat kulus. Aga nüüd üheksa või 10 aastat isegi lühendatud süsteemi järgi. Ja meil olid ka sellised katsed, et, kuid nii kaua seda päris teematerjalikasvatajad, ega see vahe kaob ära, eriti kui veel haigestuvad uuesti taimed viirushaigustesse ja selle asemel nüüd neid uusi meetode paremini rakendada, siis Euroopa liidust tulevad ka sellised rakendused, et seemnekartulil võib-olla rohkem protsenti nüüd viirus haigeid mugulaid, et jälle saatan nagu klassi, selle asemel, et nüüd lühendab seemnekasvatustsüklit siis oleks materjalil tervem. Aga Eestis on nüüd ka samamoodi, et kõik käib ju euroliidus reeglite järgi. Vahepeal ma isegi naersin, et, et huvitav oli see, et euroliidus tõusid direktiivid meelist, Emmetud oli aktsepteeritud ja peab olema, sest muidu ei saagi viirustest vabaks. Aga et direktiivides oli ette nähtud kummalt poolt, peab mikroskoobi taha istuma teadlane näiteks noh, see on nagu väge utreeritud, aga nii ta tegelikult on. Aga siis hakkas edasi muidugi selleks, et selle aja jooksul vähemalt seitsmel korral on olnud likvideerimisoht Evical ja sedda nime keevika nüüd enam ei ole, see oli meie kaubamärk, mis tähendab Eestit viirusevaba kartuliaiakultuurid ja see just möödunud aasta alguses sai siis 30 aastat vanaks. Aga kui meid nüüd kõige viimane kord liideti Jõgevaga ja tehti ühine taimekasvatuse instituut, siis tühistati see kaubamärk, mõtlesin ime Evica. Ja noh, püüdsin ka sellest seista, aga midagi ei tule välja, võim on kõrgemal ja, ja otsustatakse ja tehakse niimoodi. Ja nüüd päris mitmel korral, siis on olnud oht seda likvideerida ja mitte sellepärast, et me ei, tulemused oleks kehvad. Sest nii väike, kui meie seltskond või kollektiiv on kogu aeg olnud, on meil ikkagi tulemused olnud head. Ja ma arvan, et vajalikud. Aga praegu on vist aega ei lähe nagu kellelegi korda, väga halb aeg on selles mõttes. Ja teadlaste jaoks on ka selles mõttes, et üldiselt ma ütleks niimoodi, et kogu maailmas on teaduslik-tehniline tase väga kõrgel ja nüüd arvatakse teadlaste abi ei ole enam vaja, kõik need on loodud nagu kunagi teadlaste uurimistöö ja noh, et see on kõik olemas, et et ei ole vaja ja muidugi kasutaks ka ärafirmade poolt neid teadlasi ja nuhk insenerimõtlemisega kalateadlased, kes midagi loovad. Minu arvamise järgi on ikkagi teadlane, loominguline inimene, nagu kunstnik, kirjanik, muusik kui ta on ikka kutsumused, teadlane, et ta loob midagi uut pidevalt ja noh, muidugi alati teadlane isa kohe oma tulemustest ka nagu raha, noh, riigid, tavaliselt või firmad siis finantseerivad seda tegevust. Kahju on muidugi sellest, et kui me liitusime villideta Meid ja jälle olin see inimene, kes väga palju vastu rääkis ka tolleaegsele ministrile põhjendasin, üritasin rääkida, et, et see ei ole õige, et see ei too head midagi. Et kõik katsetamise ja kõik, et kaugjuhtimise teel ei saa seda teha. Aga noh, ma tegin, mis ma suutsin sellel ajal. Aga noh, kõige lihtsam oli nüüd see, et kui mind enam seal ei ole, siis lihtsalt hääbub see asi. Ja kui me liitusime, siis oli meil kuus teadustöötajad, nüüd on seal ainult kolm, üks nendest käib seal poolteist päeva nädalas kohal Tartust või kuskilt sealt kandist. Ja sellest, et mina seal enam ei tööta, on ka mõnes mõttes normaalne, et noh, inimene on juba eakas ja tuleb tal loobuda sellest tööst. Aga mina kujutasin näiteks seda niimoodi ette, tulevad noored inimesed majja, õpivad selle kõik ära. Ma annan oma kogemused edasi ja viivad siis seda tööd sealt edasi, aga mitte niiet et ma veel kaks kuud sain olla majas, kui tuli uus inimene, et ta vestles minuga ainult kui oli vaja mind noomida millegipärast ja rääkimata sellest, et noh, asja nüüd edasi viiakse selle suuna järgi, et meil oli seal ikkagi inimene juba õppimas. Oulu Ülikooli Urs Kryo säilitusedasi, kogu aeg me, midagi meil ei ole kunagi olnud, jään seisma nutvat, oleme siin, lõikame meisteemile tervet taime ja, ja, ja nii edasi. Üks asi muidugi, mis on täiesti avastuslik, on see, et välisteem kloonide uuringut, millest ma ka kunagi sain Eesti vabariigi teaduspreemia ja see on tõesti uudne asi ja see tähendab seda, et näiteks kui me lõikame ühe taime võrse küljest igas pungas on see Meristeemi kohe lõigukene. Esialgu. Me kartuliga seda märkasime ja uurisime, siis ei tule sama võrdluse mitte ainult sama taime mugulaid, sama võrse erinevates pungadest võetud Meristeemidest ei tule täpselt samade omadustega taimed, sordiomaduste ei sordiomadused, seda me oleme ka kogenud ja seda me hoidume, et me rikuksime ära sordi omadus, vot see ongi huvitav, et sordiomadused, nii morfoloogilised tunnused kui muud omadused jäävad, aga saagikust on parem haiguskindlus parem seal mugula kuju võib olla parem. Ja nüüd on väga suur probleem isegi näiteks lehemädaniku on üks väga raske kartulihaigus ja selle uurimistöö meil oli ja sellest me saime tunduvalt rehistentsemaid kloone Merist embloone. Siis noh, see jäi mul pooleli, olime päris lähedal sellele, et ka viirushaiguste resistentsust tõsta, meil oli koostööga kunagi Eksperimentaalbioloogia instituudiga, mida enamat, kus ammu ei ole nende teadlastega ja kah selgus seal tõesti, et on võimalik ühele või teisele viiruste leida. Ja, ja see on üks väga huvitav nähtus selles mõttes, et kui geenitehnoloogia on väga populaarne, minu arvates on see sageli lahtisest uksest sissemurdmine. Minu arvates on niimoodi, et taime genoomis esineb väga palju omadusi, mida me mitte meil vaja sinna mõnda võõrgeeni sisse viia, vaid samas taimes on olemas, nagu ma räägin, et resistentsust ühe või teise haiguse vastu või, või muid omadusi, saagikust ja nii edasi. Siis ma mõtlesin ka, et võib-olla noh, mina ei ole geneetik, ei ole molekulaarbioloog. Et see on lihtsalt niisugune, noh, ta on lihtsalt nähtav avastus, Tauno, olemas ta eksisteerib. Aga nüüd ma juba kuulen, maailmas räägitakse taimedel uinuvatest geenidest ja see võibki olla, et me äratame lihtsalt nihukesed geenid ellu, meil ei ole tarvis viia võõrgeeni selles taime sisse ja saab niimoodi, aga muidugi kujutage praegu ette, et geenitehnoloogidele jalalt kas miljoneid ja miljardeid dollareid võib-olla, ja nüüd keegi räägib niukestest, mis nagu nagu isegi võib-olla viiks alla seda seda mõtet. Et geenitehnoloogia, nii et ei ole kaugeltki teadusest niimoodi, et keegi avastab midagi väga head. Ja, ja siis seda kõike võtavad omaks. Ma toon isegi neid näiteid, kuidas meie tehnoloogiat omal ajal väga soovisid, nii Hollandi, Rootsi, Soome igal pool, mille vastu põrkusin, kõige toredam oli see jutumärkides muidugi Hollandiga. Ja noh, siin mängis muidugi rolli ka see, et siin Eestis olid teatud inimesed, kes muidugi mina olin, väga naiivne, mõtlesin ka, et siin oli võitlus, käis selle vastu, et kas see meetod on parem kui mõne teise lootute diagnoosi meetod ja mõtlesin, kui nüüd Hollandi firma ostab ikkagi ära selle tehnoloogia juurutab, et siis oleme nagu seda ikka tõestanud, aga noh, need jõudude vahekord oli ikka niivõrd erinev. Ma olin väga naiivne tol ajal. Ka see lõpuks lõppes niimoodi, et tuli Hollandist üks vanahärra meile tutvuma, et mida see nende firma, mis on maailma üks suurimaid seemne tootjaid, Hollandi Akriku firma, et mida see nii väga tahab mehikest saada, muidugi tema esindaja kest. No mitu aastat kestis see protsess muidugi läbi Moskva litsentsi torgi kaudu tol ajal, et mida see argliku firma esindaja ikkagi käibe tahab osta, et nendel on ka teadlased ja tegelevad nende meetoditega ja ja siis, kui ta käis ja tutvustasin seda väga lahkelt oma laboris ja igal pool ja siis lõpuks olid läbirääkimised, kus oli ka põllumajandusministeeriumi esindaja, instituudi esindaja kõik koos ja Ta ütles seal see hollandi mees, et varastate kõik läänest ja nüüd tulete meile tagasi maha müüma. Muidugi ma jäin rahulikuks ja küsisin, et öelge, öelge need autorid, kelle töid Me oleme kasutanud, siis ta hakkas nagu kokutama segamale otsetee kohta öelda ka Nõukogude liidus kõik varastavad. Ja siis tuli mõne aja pärast mulle vabanduskiri, ta oli kirjutanud ja palus vabandust solvamise eest, selle eest oleks võinud muidugi dollareid küsida, omal ajal solvamise eest. Aga noh, ei olnud niimoodi, või siis Rootsis oli, Rootsis tahtis üks aianduse firma esindaja ka osta meie käest neid kartulitaimi, et teise proovis oma aias, andsime talle põuetaskusse katsega lahid siin omal ajal, kui ta meil käis. Rootsis oli samasugune lugu, et pidime 5000 taime viima ja muidugi käisid Rootsi ja Soome taimekarantiiniülemat tolleaegset, ütleme nüüd tänapäeval võib öelda, et taimetoodangu inspektsioon veel selline ja kes käisid, tutvusid meie tingimustega tol ajal oli nagu muutuste aeg ja noh, kõik Need naabrid tahtsid ikkagi meid aidata, suhtusid meisse hästi ja siis nad tutvusid, et kui heas fütosanitaar selles olukorras meie kompleks, oli see kõik kasvuhoone ja kõik need tingimused ja nad ütlesid, et kui on soovi, et tahab ikkagi rootsi omale neid taimi või soome saada, et nemad, toet tavad igal juhul. Ja siis oligi niimoodi, hakkasime rootsi taimi viima, ise pidime siit viima veel. Ja järsku tuli meie põllumajandusministeeriumi kaudu teate, et disanik viia, sinna lubatakse ainult Rootsis Uppsala Ülikooli juurde viia seal mingisugune hulk taimi, aga mitte sellele inimesele. Ja Mulle pakuti võimalust, ma pidasin ka Uppsala ülikoolis loengut jõududele, mitte üliõpilastele, sest meetodist. Aga tol ajal saatis mind ka üks huvitav mees nüüd kahjuks Panalast ta oli eksiilvalitsuse liige, Mihkel Mattiisen oli ta nimi ja, ja siis tema oskas muidugi rootsi keelt, kuna ta seal elas ja siis oligi kuulnud pealt, kuidas oli siis öeldut vaielnud siis sektsiooni ülem, et me ju ütlesime, et Eestis võib tuua taime lubada, et miks te seda ei teinud, aga noh, nemad jälle seal maksis üks mugul kuskil 10 Rootsi krooni. Kuulge, kui tuleb keegi sinna vahele ja oma odava meetodiga, siis see oli ju nende äri huvides niimoodi ja ja sama toimus ka Soomes. Soome viis 5000 taime juba katsepõllul ära tegi, aga Soome riik oli endale vähemalt väljakompleksi, kus seemnekartulit kasvatada. Ja jälle nad said kõik aru, käisid vaatamas ja siis ma olin ise soomes, kui siis mulle öeldi, et, et nüüd on nii, et seda kümmet 1000 taimed tulevast või ei saa. Et kui te nõustute, et, et siis noh, aitavad meil aidati ka kompleksile teaduskompleksi seal oma küttesüsteem renoveerida, soomerahadest masinaid, osta soomerahadest. Et nad aitavad meid, aga kui me tuleme nende taimedega ikka või sinna, siis nemad lihtsalt sadamas põletavad need taimed ära, niiet hoiatati Intne no eks muidugi samamoodi on, ikka oli omal ajal ka oma Eesti riigis vastuseisu palju, samuti oli ka Nõukogude liidus Venemaal vastuseisu, need on kõik omad Te lood ja näiteks võistlusriigist palju rääkida, aga see aeg võib-olla ei võimalda. Ühesõnaga, konkurents riikide vahel ühe ja sama, terve paljundusmaterjali väljamõtlemise ellukutsumise rakendamise asjus, et see konkurents on väga tugev. Aga kui me räägime veel kord uurimiskeskusest Evica, siis ma saan aru, et see on langenud nüüd nii poliitikute kui majandusjuhtide kärpekirve alla. Aga kui palju te olete oma elu jooksul pidanud, et kokku puutuma teadlaste vahelise konkurentsi ja rivaalitsemisega? No on ikka, ma rääkisin nüüd Hollandi inimesi, oli tõesti teadlane, kes tuli Amyt süüdistas, Eestis on ka olnud, muidugi, algas kohe peale kõigepealt osakonnast, siis instituudist, siis Eestist teiste teadusasutuste vahel. Noh, see võib olla ka niisugune inimlik kadedus. Aga ma ütleks seda, et olid ühed, kes ühesõnaga ründasid, teised jälle kaitsesid ja sai asja edasi ajada. Aga praegu on minu arust niuke hetkes ei kaitse keegi enam, keegi ei vastuta ühegi, kes vastutab selle eest, kui see geenipank, kõik need korjatud sordid variandid, rahvaseleksoojend, näiteks kartuligeenipank, see on eesti rahva loodud sellepärast et kui me omal ajal hakkasime tegelema, me olime väga populaarsed, meil käidi vaatamas, inimesed tõid oma aedatist, näiteks praegu on säilitussordina, mida võiks nagu kasvatada üks sorti Endla. See toodi Lääne-Eesti üheperenaise käest, kelle nimi oli Endla, panime endalt on rahvusvahelistes kataloogides ka selle nime all. Ja see on üks väga huvitav sort, mida näiteks ma näeks just ka Keenias, et on väga kiire kasvuga. Ta annab isegi parema saagi istikutest kui mugulatest maha pandud ühtlasema suuremat, tõesti fantastiliselt hea saagi. Ja see on saadud ka inimeste käest ja niisugust materjali meil on väga palju, meil on seal nii kaua, kui mina seal olin, siis oli kuskil juba ligi 500 sort tee või aretus või ütleme, rahvaselektsiooni ja ka need vanad nagu see väike verev. Meie nimetuse järgi kunagi Julius Aamisepp, kui ta oli möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel, hakkas kartulisort katsetama, aia aretama ja võrdlema, sorte aretama ja siis ta ka selle väikese verega tegeles ja seal oli vähemalt 50 kartulisorti, mida katsetas, kõige maitsvam ta oli. Aga ega tema päritolu ei olegi teada. Noh, arvatakse küll, et ta on kunagi 19. sajandi keskel pärit Hollandist Zeus Blau väände nimi, aga meil tõestada, millega meil ei ole sellist materjali. Ja ta on Eestis nüüd Julius Aamisepp, menetlus väikses Perevaks. No rahvas kutsub, väike verev, väike sinine, väike punane viiulid, viiulid on seal Kesk-Eestis veel ja see on säilitatud ja sellest võiks saada väga huvitav jõulukartul, noh, on ka olemas meil mõned katsed siin Martimi navi külas kasvatas teda ja tõestas selle ära, et kui kiiresti on võimalik paljundada jälle seda seemet saada, kartulid aga vahest kah, no mõned asjaolud, meie inimesed ei ole ka enam nüüd nii et kui midagi uut kuskilt tuleb, et haaravad, sest kõik on niivõrd palju praegu ja, ja uuesti sisse tulla nendega. Me oleme ka naiivsed kunagi olnud, et kui see Eesti riik uus tulija juba välismaa piparkoogid tulid, siis meie läksime, kasvatasime ka oma teaduskeskuses päike verevat ja tol ajal anti tasuta meili keskturul plats ja tegime ennast päkapikuteks. Müüsime väga vähe läbi, sest kõik tormasid välismaa pipart kastma. Aga noh, nüüd nüüd tahaks võib-olla saada ka meie ei suuda või noh, see teaduskeskus seda enam ja millest mul on ka väga kahju, et kui me liitusime nüüd selle Jõgevaga keelati meil ära maasika melist taim, taimede müümine, viljapuude meil olid suured viljapuuistikud. Noh, ega keegi ei põhjenda tänapäeval kui ülemused nii otsustavad, siis otsustati. Esiteks oleks ju selle tõttu saanud raha teenida, et noh, ütleme et teadusel on raha vähe. Teiseks ma nii kirjutasingi ülemusele. Et miks me seda tahaksime teha, et esiteks meiega anname siis rahastajatel, kuna maksumaksja on ju ikkagi teaduse rahastaja midagi neile tagasi. Pluss Me lolleks võimalik palka suurendada nendele abitöölistel. Aga noh, see üldse ei meeldinud seal. Ja kahjuks peab ütlema, et noh, et eks ma ikkagi hakkasin palju vastu ja üks kõige sellisem tähtsam probleem oli see, et kui taimekasvatuse instituut hakkas arengukava tegema, ei olnud meie temaatika sees, noh, algul ma mõtlesin, et on kuidagi nagu näpuviga ja pärast edasi, kui me tegime ettepanekud, kõik, kuidas panna ja mismoodi kirjutada sinna need teemad ja kõik ja ja lõpuks, kui siis niuke lõppfaas oli juba vaidlusel olin ka Jõgeval olid osakonnajuhatajad seal koos ja, ja siis ütles direktor Teie ei tegele üldse teadusliku tööga, et see on ainult teisi valdkondi toetav tegevus ja, ja sellepärast noh, ei pane arengukavas üldse sisse seda temaatikat. Ja kõige kummalisem oli just see, mis iseloomustab siiski praegust olukorda, et kui ma küsisin Jõgeva teistelt inimestelt, et miks te mind ei toeta, et kas ei saa aru, et oleks vajalik. Nad ütlesid, et saame küll, mõtlesin, et, aga miks te ei toeta, ütlesid, et Me ei tohi direktorile vastu hakata, me ei tohi midagi vastu öelda ja ei soovita ka sinul, et see maksaks, et noh, mina ütlesin, et mis mul ikka muud teha saab, kui pensionile saata ta sinna ma juba kuulun ja mina noh, ajas edasi ja no poole aasta pärast umbes nii juhtuski, et sain pensionile. Ühesõnaga, Viive Rosenberg, te olete seisus, kus teie elutöö ei saa jätkuda ja seal põhjus miks te leiate ja otsite teisi Mandreid, kus te saate oma tööd. Neid põhimõtteid levitada ja jätkata, noh, see ei ole just põhjus. Mul on praegu ikka väga-väga raske mõelda selle peale, miks selline kompleks, mis on spetsiaalselt, ma olen käinud palju välismaa riikides, ka seal on kohandatud palju ruumi niisugune välja ehitatud nagu kunagi üks maaülikooli rektorit, kes ütles, et niuke funktsionaalne, ta on tõesti väga hästi talunud kõik olemast loodud ja, ja temaatika ja noh, ikkagi uudne, kaasaegne mitte ainult nii et paneme nüüd küll vilja maha kaks sorti, vaatame, kumb on parem või pane väetist rohkem või vähem. Ta on täiesti erinev siiski ja kogu aeg saab edasi arendada. Et miks see peab ikkagi nüüd nii-öelda hääbuma, ütleme nii, see on mul väga suur mure, aga muidugi ega ma ei saa seal Keenias või kuskil teises riigis seda selles mõttes jätkata. Oma uurimistööde tulemusi on Eestiski mitu inimest, kes on meiega kunagi koostööd teinud ja ja ütlenud, et kindlasti selline vajadus, et hakata Ta niimoodi kiir paljundama prillitaimi teisi ka on võimalik igasugused, et see tuleb kindlasti tagasi, et vajadus tuleb tagasi, sest haigused ikkagi progresseeruvad ja ongi praegu viirustega ka niimoodi ja kartuliviirustega eri. Et Jõgeva sorri, teor nuusutunute õrnemaks võtavad vastu, sest tol ajal, kui Jõgeva sorte hakati aretama, ei olnud neid uusi tüvesid näiteks y viirusel. Aga see tuuakse seemnetega sisse, seal nüüd levinud ja selle vastu peab, peab midagi tegema ja ainuke asi on praegu kartuli puhul ja ka maasikate puud kiiresti tervendatud materjali paljundada ja kasvatada. Aga siin on jah, ärihuvid mängus, sest see ei meeldi, kui me Eestis seda teeksime, ei meeldi ju nendele, kes välismaalt seemet importivad. Lõppenud saates kuulsime, kuidas on omavahel seotud teaduse eesmärgid ja ärihuvid. Kuidas teadusest tuleb oma uurimissuuna oma uurimiskeskuse Teadlasena enda ellujäämise eest seista ja kuidas mõnikord tuleb toetuda lootusele, et sinomeetod tulevikus jälle kasutusele võetakse. Täname põllumajandusteadlast Viive Rosenbergi elutöö eest ja pika intervjuu eest Vikerraadiole.