Täna on Kaja loodimisel zooloogia loodusemees huntide, karude ja ilveste eestkõneleja ja kaitsja, inimühiskonnas peet männil, tere Tartusse. Tervist. Ja palju õnne teile, valgetähe viienda klassi teenetemärgi puhul, mille omanik te juba vähemalt kaks nädalat olete olnud. Suur tänu. Mina olen saatejuht Kaja Kärner. Ma tunnistan, Peep Männil, et teie nimi jäi mulle esmakordselt meelde alles käesoleva kümnendi alguses, kui Saaremaal olid lambakasvatajad hirmsasti hädas sellega, et hundid murdsid nende karja. Aga teie, Peep Männil, ütlesite, et hunt Te küttida ei tohi, olgu loomakasvatajad ise hoolikamad kaitsku oma karjatarade ja elektrikarjustega ärgu hoidku karja ööpäev läbi väljas, ööseks tuleb ikka katuse alla ajada ja hoidrad kaitselt. Ühesõnaga Peep Männil asusite kiskjate kaitsele, kui ometi kõiki ülejäänud said aru, et hundid on kurja juur ja nad tuleb hukata. Öelge mulle, millega hundid aga ka karud ja ilvesed on teie austuse ja armastuse ära teeninud. Aa, need suurkiskjad on, on sellised liigid, kes on paraku võrreldes paljude teiste meie looduslike liikidega niuksed konfliktsemat, ehk siis nad teatud olukordades võivad põhjustada probleeme maamajandusele just et kas siis hundid, lammaste murdmisega või, või karud mesilate lõhkumisega või omaja pahategudega mesi mesilates. Ja teisest küljest on nad nagu looduslikus toiduahelas nihukest tippkiskja rollis ehk siis nad nad päris palju mõjutavad enda toiduahelas allpool olevaid rühmasid ehk siis meie puhul näiteks sõralisi. Ja kolmandaks, kuna nad on, nad on tippkiskjad ja nad on seal toiduahela tipus, siis neid on võrreldes teiste loomadega märksa vähem. Nii et selle tõttu tuleb neile mõnevõrra rohkem tähelepanu pöörata, kuna nende arvukus on suhteliselt väike ja, ja igasugused niuksed kõikumised, noh, näiteks kui nad on jahiulukeid, siis nende üleküttimine võib väga lihtsalt mõjuda kehvasti nende populatsiooni seisundile ja see võib nii öelda jääda halba seisundisse ja mitte taastuda piisava piisava kiirusega. Vast sellepärast Aga te olete siiski huntide kaitsel, tundub mulle üks väheseid nagu üksik hüüdja hääl kõrbes. Kas teid on väga palju sarjatud ka selle eest, et, et miks te just hunte kaitsete? Noh, võib-olla see on selline mulje jäänud, et ma, et ma olin väga hunte, kaitsen, tegelikult on see on see minut ülesanne mitte otseselt kaitsta, küll aga nii-öelda mõistlikult nendega toimetada, ehk siis tegelikult on hunt jahiuluk meil nagu ka karu ja ilves näiteks Nende jahiulukite puhul tähendab kaitse siis seda neid küll võib küttida, aga leidub küttida teatud maksimummääras, ehk siis kui üle küttida, siis nende seisund läheb, läheb kehvemaks ja nende populatsioonidel ei lähe enam siin hästi, nii et päriskaitsest ma kindlasti nüüd nagu rangest kaitsest ma ei räägiks sellepärast et tegelikult me ju me ju kütime, näitame, lubame neid küttida Eesti tingimustes ja need populatsioonid kannatavad teatud määral siis küttimist. Kas te jagate meiega, palun mõnda oma täiesti isiklikku kokkupuudet, kas mõne üksiku hundi või hundikarja või pesakonnaga? Jah, võib võib-olla hundiga otseselt tegelikult, et nii-öelda märksa lähedasemad suhted, kui minul on hundil lähe minu kolleegiga keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonnast Marko Kübarsepp, kes tegeleb suures osas oma tegemistest just nimelt hundiga näiteks hundiuuringutega ja niimoodi, et ehk siis temal näiteks märgistanud nende kaelustega seal Soomaa rahvuspargi ümbruses juba juba üheksa hunt ehk siis neid kinni püüdnud ja neil märgusid kaela pannud, et temal on kindlasti neid nii-öelda kokkupuuteid ja, ja suhteid hundiga märksa rohkem kui minul, aga, aga minul noh, ma olen ise ka muuseas jahimees ja ma olen ka hundijahte ise korraldanud ja nendes osalenud. Et sealt on kindlasti vast kõige rohkem neid hundinägemise ja, ja juhtumeid olnud, aga, aga võib-olla viimane niuke meeldejäävam huntide nägemine oli, kui me sealsamas soomaal tegime suure grupi tudengite ja noortega nihukest ajuloendust, ehk siis lahendasime ulukeid. Ja siis sinna jäi seitse hunti sisse, et seal päris paljud inimesed, noored nägid neid hunte seal ja mina nägin ka ja, ja see oli päris palju elevust tekitav. Ega hunt on ikkagi selline liik, keda keda suhteliselt harva kohatakse, noh välja arvatud mõningates piirkondades, näiteks Läänemaal siin viimastel päevadel on palju räägitud sellest, et hundid on külades, aga üldiselt on see üldiselt on hundi puhul väga-väga haruldane, et mõned isendid natukene hälbivad oma looduslikus käitumisest. Noh, tegemist on tavalist muidugi noorte noorte rumalate loomadega. Üldiselt on, et nad ei näita ennast niisama lihtsalt inimestele välja. Vaat sellest Noarootsi juhtumist, mis sellel nädalal on suuremaks kõneaineks, tahtsingi teiega rääkida, et hundid nüüd jalutavad valgustatud külatänaval ja mööda asfalti ja jäävad kohvikud turvakaamera lindile, et hunt ei käitu mitte nagu metsloom, vaid nagu peaaegu et filmistaar Oscarite jagamisel peaaegu et kõnnib mööda punast vaipa. Peep Männil, mis on metsas juhtunud, et hunt niimodi käituda? Ei, tegelikult ei ole metsas mitte midagi juhtunud või, või noh, natukene võib-olla siiski võib öelda, et on juhtunud jah, et seal seal kohalikud jahimehed ka ja ka paljud kommentaatorid arvavad, et see põhipõhjus on selles, et ühelt poolt on seal Läänemaal hunt möödunud aastal sündis ja, ja ka ja ka oli suhteliselt palju, samal ajal kui sigade aafrika katk just oli jõudnud möödunud aastal sinna sellesse piirkonda, ehk siis massiliselt neid neid metssigu seal metsas ära suri ja üks üks oluline hundi toiduobjekt siis sisuliselt kadus nii-öelda hundimenüüst, see ajab nüüd hundid nendesse küladesse, aga aga tegelikult see päris nii ei ole, sest tegelikult on hunte ka mujal üle Eesti ja see suur suremus metssigade hulgas on toimunud juba mitu aastat ka mujal Eestis ja kuskil ei ole. Ei ole väga nii otseselt täheldatud, et see metssigade kadumine kuidagi kuidagi hunti väga olulisel määral mõjutanud oleks, et õnneks on meil metsades neid sõralisi, teisi liike väga palju ja hunt on niuke väga paindlik liik just saakloomade suhtes, et ta päris kiiresti orienteerub ümber teistele liikidele, keda siis looduses saada on võib-olla jah, metskitsel natukene kiirem kui metssiga ja teda on võib-olla pisut pisut keerulisem püüda huntidel, eriti kui nad on harjunud rubla rubla metssigadega toimetama. Et see tundub vähemalt inimese jaoks olema nagu natuke lihtsam metsseapõrsast kinni püüda kui, kui metskitsi aga, aga et hundid tasapisi ümber harjuvad selle teise toiduobjektiga ja ja metskitsede seisund on praegu Eesti metsades nagu väga hea, nii et et seda probleemi küll nüüd ei ole, et, et huntidel metsas toidupuudus on. Aga niuksed küladesse ja majade juurde tulemused on? Meil on ju selle huntidega tegelemisega, on juba peaaegu paar aastakümmet on neid kogemusi ja, ja me oleme näinud ka mujal Eestis ikka ikka mõnel aastal juhtub olukord, kus, kus hundid hakkavad rohkem majade juures käima ja enamasti on seal seotud see ikkagi noorte huntidega, kellel puudub veel nii-öelda elukogemus ja, ja võib-olla ka metsas piisavalt jahioskused ja ega hirm inimese ees loomulik hirm inimese ees, et et vanad, vanad, targad hundid, et nemad on endale oma koha leidnud seal looduses ja nemad toituvad nendest looduslikest liikidest ja nad oskavad juba hästi jahti pidada. Nii et see on pigem niuke ajutine, ajutine ja, ja üksikjuhtum, läheb üle, et noh, näiteks eelmisel talvel oli Tartumaal noh, sarnased probleemid, kus Tartumaal olid isegi muidugi tõsisemad probleemid, sellepärast et mingid hundid, harjusin nagu käima majade juures ja koeri murdmas, et seal koeri murti, murti rohkem. Et see Läänemaa Noarootsi juhtum on praegu pigem niisugune üksikjuhtum ja seal saandki aru nüüd, et kas need hundid tulid nüüd sinna sinna külasse seda koera otsima või olid need muul põhjusel sealt läbi jalutamas lihtsalt ja said nagu pooljuhuslikult selle koera kokku? Sellepärast, et tegelikult Läänemaal näiteks eelmisel aasta jooksul ei fikseeritud mitte ühtegi huntide rünnet, ei kariloomadele koduloomadele, nii et tegelikult on see siiamaani vähemalt üksikjuhtum ja ma loodan väga, et see nagu üksikjuhtumiks jääbki. Kõik dialoogid ja loodusemehed kinnitavad, et terve hunt inimest ei ründa. Et hundirünnakut ei maksa ühelgi inimesel karta. Kas teil, Peep Männil, on meeles, millal marutaudis või haige või haavatud hunt Eestis üldse viimati inimest ründas? Ja ma tegelikult just täna vaatasin järgi, et mul oli meelest läinud, et mis aastal need olid, aga üks juhtum oli aastal 1980, kui üks hunt sai siis marutõve ja tuli hoovia, ründas koera ja hiljem ka siis koera kaitsma läinud perenaist ja kõige viimasem juhtum, mis, nagu teada on, oli siis 1998 Harjumaal, kus, kus samamoodi marutõve sunn, tuli hoovia, ründas koera ja siis ründas, kab perenaist ja perenaine sai haavata, aga aga viimasel juhtumi puhul vähemalt vähemalt nagu surmaga ei lõppenud hundi surmaga muidugi, sest seal jahimehed kiiresti reageerisid ja lasid selle selle marutõvesundi maha. Aga, aga jah, praegu on ju alates aastast 2005 juba, hakati meil seda looduses marutõve vaktsiine külvama, nii et marutõbi on likvideeritud meile seda, seda ohtu ka praegu ei ole, et isegi isegi rebased ja kährikud ei ole leitud siin enam aastaid marutõve tunnustega loomi, nii et, et ta ei peaks kartma. Praegu jah. Mati Kaal on kirjutanud huntidest, raamatu, kus ta muuhulgas ütleb, et hunt ründab rohkem lapsi ja naisi, kõige vähem mehi ning hunt teeb nendel eksimatult vahet ja see kõik ei pruugi siis olla, eks ole Eestis juhtunud. Mis tähendab seda, et hunt peab ikka väga hea inimestetundja olema. Nojah, et need juhtumid, kus tõesti väidetavalt oli tegemist siis nihukeste nõgeste huntidega, kes kes teatud tingimustes noh, mõned üksikud hundid, kes muutusid nii-öelda inimese hoiataks huntideks, et et need jäävad kõik kui sinna 19. sajandi lõpuosasse kui nii Eestis kui ka kui ka siis lähiriikides niisuguseid juhtumeid on ära fikseeritud, kus hunt inimest ründas just nimelt nagu söömise eesmärgil ja ja seal oli Nendel puhkudel muidugi alati ei saa ka öelda, et kas, kas tegemist oli terve võidiga tingimata või oli marutõbe sundiga. Aga noh, kui me vaatame seda aega, neid aegu ei saa nagu praegu väga hästi võrrelda. Et praegusel hetkel on ikkagi toidubaas looduslik toidubaas metsas hoopis teine, mis oli, oli sel ajal ehk siis sel ajal tõesti hundid võisid nälga kannatada, aga praeguses olukorras Euroopas on neid sõralisi arvukus on niivõrd kõrge ja huntide arvukus niivõrd madal. Et niisugust olukorda praegu küll kuskil tekkida ei saa, et, et hundil nagu kõht tühi ja noh, võib-olla välja arvatud muidugi noored kutsikat, kellel on kogu aeg kõht tühi, aga aga need noored kutsikad ei julge isegi isegi kährikkoera rünnata, võib-olla, et nad otsivad pigem pigem niukseid raipeid või, või mingeid jäätmeid kuskilt, aga mitte mitte ei tule kellelegi kallale, et nad nad ei oska, nad ei oska veel jahti pidada. Kas selles mõttes on vanarahvatarkusel tõepõhi all, et karul on üheksa mehe jõud ja ühe mehe aru ja hundil jälle üheksa mehe aru? Näiteks karu puhul, aga tõesti, tõesti jah, oli niimoodi, et see oli õigus Mati Kaalu raamatus, et need vanad üle-eelmise sajandi siis arhiividest on välja toodud, et hundid tõesti rindasid lapsi ja naisi ja julmad tundusid siis märksa ohutumad hundile. Et hunt on kindlasti kindlasti väga tark, intelligentne loom ja kui mõni seda ei usu või ei taha uskuda, siis ma arvan, et keegi, keegi inimene ei halvustada näiteks meie kodukoeri vähemalt neid, kes on võib-olla vähem aretatud kes on hundile rohkem sarnased, et need koerad on ju hundist aretatud ja kõik inimesed, kellel on koerad olnud saavad aru, kui, kui intelligentsed ja targad tegelikult koerad on ja kui hästi nad kohanevad nii-öelda selle pereeluga ja sulanduvad pere hulka ja kuidas nad peret hoiavad. Et see on õigus, aga andis, karude puhul on vastupidi, et karud Eestis näiteks on juhtunud rünnakuid kus karu on rünnanud inimest, aga eranditult kõigi juhtumeid olnud, kus karvu meest rünnanud, mitte kordagi veel ei ole naistega lapsi rünnanud, nii et karul on eesmärgid natuke teistsugused. Karu karu ründab enesekaitseks, aga aga hunt tänapäeva Euroopas ja ka Eestis ei, ei ole isegi enesekaitseks inimest rünnanud. Või oma laste kaitseks, et karu võib seda teha, aga mitte hunt. Räägime nüüd küttimislubadest. Ma ei tea, kas seda olete teie öelnud või on see keegi teine. Loodusemees on väljendanud niisugust mõtet, et huntide arvukus on poliit tiline, mitte bioloogiline küsimus. Legaalse hundijahiga otsitakse kompromissi jahimeeste lambakasvatajate bioloogide ja keskkonnaaktivistide vahel. Mitte ei võeta aluseks huntide mõju keskkonnale. Kas see on tõsi? Ja see on, see on absoluutselt tõsi, ma teagi, kes seda ütelda alla ka seda võivad olla ütelnud mitmed erinevad inimesed, sest paraku jah, praegu ju meil huntidega, aga ka suurkiskjate kaitsel ja ohjamisel on koostatud selline tegevuskava. Riiklik tegevuskavas on juba jookseb juba teist aastakümmet, ehk siis 2002 tehti esimene ja sellest ajast on niisugune tegevuskava ja selle alusel siis huntide ja, ja teiste suurkiskjate kaitse ja ohjamine toimub ja, ja tõesti seal kokkulepitud, sellised sellised sobivad populatsiooni suurused, mis ongi kompromissid, sellepärast et kui vaadata loodust ja loodusevõimet, siis siis võiks meil kindlasti hunte noh, paar-kolm korda vähemalt rohkem olla. Aga just nimelt inimese taluvuspiir on märksa madalam, nii et siin siin on ongi võetud kompromiss just nimelt talunike looduskaitset jahimeeste just nimelt nende tõsisemate huvigruppide vahel, kes on majanduslikult mõjutatud hundist näiteks ja on leitud niuke kuldne kesktee. Et praegusel juhul on siis Eesti soovib hoida 20 hundikarja iga-aastaselt pluss-miinus viis on see nii-öelda kõikumisvahemik ja selle poole me iga aastal pürgime ja kuna hunt on väga hea sigimisvõimega, siis selleks, et hoida seal nendesse soovitud piiridesse arvukus, siis tuleb neid teatud seal igal aastal küttida. Et arvukus liiga kõrgeks ei läheks ja kahjustused ja probleemid liiga suureks ei paisuks. Et umbes 40 protsenti kütitakse siis igal aastal huntidest ära, et see on umbes nelja-aastane juurdekasvuvõime hundipopulatsioonile karul on see kordades väiksem, näiteks. Nojah, ühesõnaga, kevadel pärast hundijahti peaks olema siis Eestis umbes 100 hunti ja sügisel pärast kutsikate sirgumis tsirka 200. Ja nende kontosse läheb siis umbes 700 kuni 1000 murtud karilooma aastas. Viimastel aastatel on ta umbes nii olnud ja neil on õigus. Kas see murdmine suureneb, väheneb? Ütleme, et ütleme, et ta on kõikunud, siin aastati on ta kõikunud ja tegelikult hakati seda tõsisemalt murdmisi ja kahjustusi hindama alles kümmekond aastat tagasi. Varem sellega ei tegeldud ja noh, sellest ajast on, ta on märgata küll mõnevõrra seda suurenemist, aga aga samal ajal kui näiteks lammaste arvu jaga Neid lammaste pidamismeetodeid, et, et need on ka selle aja jooksul kindlasti mingil määral muutunud, et kui vanasti varasemalt oli noh, maamajandus nagu teistmoodi üles ehitatud, ehk siis paljud pidasid kodus lambaid väiksed karjad olid, neid lasti päeval välja, hoiti silma peal ööseks lautades, siis praeguseks on tekkinud pigem niuksed, suuremat lamba lambakarjakasvatajad ja jalga selliseid, kes tavaliselt ei, ei aeta neid nagu ööseks lauta. Ja on niuksed suurtel aladel elavad, elavad lambakarjad, et juhul kui nüüd niuksed lambakarjad ei ole, need ei ole nagu väga hästi ei hoita silma peal ja neil ei ole ka piisavalt head piirdeaeda, ehk siis Niukest kiskjatõrjeaeda. Et hundi puhul toimib päris efektiivselt ikkagi niuke niukene suhteliselt tiheda võrguga elektrikarjus, mis peab olema ka siis piisava kõrgusega näiteks meeter 40 ja seal see elektrikarjus sees, et eksis, kujundsinud nina vastu paneb, siis ta saab. Eks nähvaka endale vastu nina ja seda rohkem seda traati puudutama ei tule. Kui need Need on tagatud, niuksed karjakaitsemeetmed viimasel ajal on veel kasutusele võetud päris palju muidu lõuna pool juba vanast ajast kasutatud karjavalvekoeri. Nüüd on neid Eestisse toodud, et vanasti ei olnud neid vaja, sest lambakarjad olid pisikesed. Aga praeguseks on need lambakarjad jah, kohati paisuvad väga suureks seal seal tasub juba seda karjavalvekoera kui karjavalvekoeri pidada, et need kaitsevad ka päris hästi efektiivselt hundi eest. Suured tugevad koerad ja need ongi, ongi tegelikult aretatud selleks, et lambaid kaitsta. Just nimelt huntide vastu. Et selles mõttes, mida rohkem võetakse kasutusele ka neid nii-öelda karjakaitse ennetusmeetmeid, et seda vähemaks peaksid jääma ka huntide rünnakud lammastele, et loodetavasti loodetavasti need, need suuremat lambakasvatajaid ikkagi aina rohkem ja rohkem neid ennetusmeetmeid tarvitusele võtavad, sellepärast et Eesti on paraku niuke sellise maastikuga, kus kus on väga vaheldusrikas maastik ja, ja need karjamaad vahelduvad metsaaladega, nii et hundil on sisuliselt võimalik siin üle Eesti praktiliselt igal pool elada. Vähe on selliseid alasid, kus on neid põllumaad nii suures ulatuses, hundile see väga ei sobi. Aga millest see tuleb, et hunte on rohkem suurtel saartel, Hiiumaal, Saaremaal, Vormsil, võib-olla siis ka Eesti lääneosas, aga Kirde-Eesti on suhteliselt hõredalt huntide asustatud. Vormsil tegelikult punt ei ole, aga, aga kui me räägime saartest, siis saarte probleem on on täiesti teistsugune kui, kui mandril, et saared on tegelikult huntidele nii-öelda peaaegu vanglad selles mõttes, et nad ei saa sealt vabalt liikuda. Huntide loomulik elutsükkel on selline, et noored hundid sünnivad poegivad, siis nad elavad mingi aja kas siis üks või kaks aastat koos vanematega. Ja siis nad saavad täiskasvanutega ja nad lahkuvad sellest oma vanemate juurest karjast. Lähvad käivad ringi, otsivad niukseid häid sobivaid uusi alasid, kus teisi hunte ei ole. Kuna meil hunte kütitakse kogu aeg, siis kogu aeg leidub selliseid alasid, kus on toitu hästi ja varjepaika hästi, aga, aga teisi hunte ees ei ole ja moodustavad seal oma paari oma perekonna ja nii-öelda oma uue kodu ja siis hakkavad seal ise oma poegi üles kasvatama. Aga vot saarte huntidel on see häda, et, et nad ei saa seda teha, et neil ei ole kusagile minna, et saared on kinni ümberringi meri ja, ja see nii-öelda hajumine. Seda nimetatakse hajumiseks niuksed, noored isendid, nagu Lähevad oma vanemate juurest ära, see toimub kõikide kõikide teiste loomade puhul ka, et hunt ei ole siin üldse mitte erandlik. Lihtsalt Undise territooriumi vajadusel on märksa märksa suurem, kui paljudel teistel liikidel jäävad sinna sinna saartele vangi ja, ja seal on need probleemid hoopis teised, aga mis puudutab praegu seda Kirde-Eestit, et Kirde-Eesti on tegelikult põline huntide ala, seal on suured metsaalad ja metsamassiivid ja suhteliselt tagasihoidlik karjakasvatus ja põllumajandusüldse on tiba vähem seal kui, kui võib-olla mujal Eestis, aga miks seal hundid olnud ei ole, et seal on selgelt teatud aegadel üle kütitud ja mis seal salata, et mõnedes piirkondades on kase illegaalne küttimine ehk siis ilma lubadeta salaküttimine nii-öelda toimunud. Et aga tänavu tänavu oli jälle üle mõne aasta seal Kirde-Eestis täiesti hundipesakonna olemas, nii et järgmine aasta tõenäoliselt on seal võimalik täitsa jälle. Võib-olla isegi peaks seal siis hunte küttima hakkama. Kas Eestis on hundid kaitstumat, kui näiteks Lääne-Euroopas? Ei, kindlasti mitte kindlasti mitte, et tegelikult on vastupidi, et Euroopas tervikuna hunt ikkagi rangelt kaitstav liik ja ja väga paljudes riikides, kus hunt on täiesti olemas. No võtame näiteks Poola, võtame näiteks Saksamaa, kus ta on küll viimasel kümnendil rohkem kanda kinnitanud, aga nendes riikides ei toimu hundile üldse mitte mingit jahipidamist. Leedus näiteks hundijahipidamine palju rangemalt reguleeritud kui meil, et, et seal see kogu Sunte, mida lubatakse küttida, on protsentuaalselt palju väiksem kui kui Eestis, kui me lähme Lähme Eestist põhja poole, siis Rootsis, Soomes näiteks Pill kütitakse hunte, küll hunte jahitakse, aga väga väikses väga väikeses koguses ja muidugi muidugi nendes riikides, kus hunti on ja ta sigib hästi ja juurdekasv on hea ja kus kus see teatud põhjustel teda nagu väga rangelt kaitstakse, et seal on jälle salaküttimise osakaal suurem, noh näiteks Soomes, Soomes kütitakse hunte märksa rohkem illegaalselt kui näiteks Eestis ainuke niuke Euroopas liberaalsema hundiküttimisega riik. Noh, ütleme, et meie regioonis siin on, on Läti ja Lätis on, on see küttimine nagu natukene vähem reguleeritud, et hundijahiaeg on pikem ja algab juba suvel näiteks meil hakkab ikkagi sügisel siis, kui pojad juba pead kannavad. Kas see tuleb sellest, et seal on hunte rohkem reguleerimist enam vaja kui Eestis? Lätis on ja huntide arvukus on kõrgem ja, ja Läti on rohkem avatud ka Venemaale ja Valgevenemaale oma oma maismaa piiriga ja ka Leedule, kus on hundid nagu rangema kaitse all. Ja tõenäoliselt on see just nimelt see huntide liikumine üle riigipiiride on märksa olulisem kui Eestis, et meil on ikkagi see idapiir on veekogudega enamasti piiratud ja meil see huntide liikumine käib enamasti nagu põhja-lõuna suunas, ehk siis Lätiga on meil mingisugune. Aga kuna Lätis kütitakse hunte intensiivsemalt, siis siis Eesti tegelikult peab oma huntidega enam-vähem ise hakkama saama, et meil mingit positiivset migratsiooni ei tule, kuigi kuigi sageli arvatakse ja vanasti räägiti väga palju, et hundid tulevad massiliselt Peipsi sisse, aga pigem on nendel puhkudel tegemist ikkagi niuksed Niukest hundikarjade ka, kes, kes elavad kahel pool piiri, et näiteks Eesti ja Läti piirialadel on igal aastal kaks kuni neli karja, kes elavad osalise aja ühel pool, piirid ühel pool ja teisel pool piiri, nii et te hundile ei tähenda see piir midagi tema teatsial. Ühel pool on Läti ja teisel pool Eestit, ma annan sulle sobilikke eluala ja ta elab seal ja siis. Muidugi seal on oht, et võidakse teda küttida nii, nii Läti poole peal kui ka Eesti poole peal. Teeme nüüd huntidega väikese pausi sisse ja, ja keskendume sellele Peep Männil teie ennustusele, et tulevikus on Saaremaa šaakalite eest üle ujunud tatud šaakal, paljuneb kiiresti ja teeb suurt laastamistööd. Mille põhjal teil niisugune ennustus on valminud? Selle põhjal ma kunagi ütlesin seda, et vaadates, kuidas praegusel ajal šaakal on levinud Eestis ehtis Sakal tuli ju siia kunagi selle kümnendi algusaastatel ja, ja siiamaani on ta levinud läänerannikul Eesti läänerannikul peamiselt natukene on teda ka leitud saartel, aga saartel nihukest suuremat kogukonda veel tekkinud ei ole. Aga talle meeldivad tunduvad, et talle meeldivad Eestis sobivad eriliselt just nimelt need rannikualad, kus on kadastike, kus on roostike roostikega märgalad, see neile sobib ja võib olla üks põhjus on üks põhjus on see, et seal on muidugi head Vardi tingimused neile, seal on keeruline, võib olla inimestel neile jahti pidada. Ja teine põhjus on see, et, et šaakali hunt ei saa üldse omavahel hästi läbi, kuskil Euroopas ei saanud hästi läbi, et seal, kus, kus ikka hunt sees on, seal šaakal ei saa olla, sest hunt tõrjub šaakali välja lihtsalt. Ja need rannikualad, need roostikualad ja kadastiku, et need ei ole kunagi hundile nagu sobilikud alad olnud hunt tahab rohkem sisemaal niukseid, suuremaid metsaalasid ja, ja seetõttu on ka šaakal saanud nendele rannikualadel endal kanda kinnitada. Ja lihtsalt Saaremaal on, on niukseid, niukseid, elupaiku nagu on, meil läänerannikul, on, on väga palju. Aga muidugi võib sõltuda ka sellest, et kuidas hundil Saaremaal läheb, et siiamaani on. Alates 2011 on hundid Saaremaal elanud ja siginud igal aastal. Võimalik, et see hunt Saaremaal hoiab selle šaakali leviku sinna tagasi, aga aga tahtsin, vahepeal olid ka niuksed talved, kus õieti jääd ei tekkinud. Et sel aastal on kõvem talv, et täiesti võimalik, et osa Lääne Moshaakkolitest hirmsat hirmsasti tahavad rännata ja ja otsivad endale uusi elupaiku. Just nimelt talvel on need noored niuksed hästi aktiivsed liikujad ja, ja rändajad, nii et et kui nad Saaremaal endal üks kord kanda kinnitavad, et siis Saaremaa maastik sobib neile nagu väga hästi, sellepärast, sellepärast ma seda ennustasin. Niimoodi. No ma arvan, et šaakal jää peal oleks ju väga hea sihtmärk jahimehele. No seda küll, aga ta ainult jookseb üle jää ja ega šaakal on, ega šaakal ei ole palju rumalam loom kui hunt, Dani hundilähedane sugulane, sama perekonna liik ja natukene väiksem lihtsalt Ladal ka ööloomad ja päeval ennast eriti ei näita, et need šaakalid, keda päeval tehakse sarnaselt huntidega on ikka noored ja rumalukesed loomad veel seal jää peal ta lihtsalt Ta tunneb lõhna, et sealt sealpool on ka mingi manner ja neil on tung rännata ja otsida niukseid paremaid ja pehmemaid elupaiku. Et kui nad sinna Saaremaa poole nina panevad ja sealt kiiresti üle jää lähevad, et siis ega nad väga pikaks ajaks nagu väga head sihtmärgid ei ole. Oled Saaremaal juba saavad seal kadastiku, vahel on veel nagu ülihea varjul olla. Kas karud on praegu veel talveunes märtsi 10. umbes? Jah, et sellel ajal võiksid hakata üles tõusma esimesed suured isakarud, meil võiks uni ära minna, et kui päike juba soojendab päeva ajal ikka juba, pluss plusskraadid siis üldiselt Ta on sellel ajal umbes esimesed karud üles tõusnud, nii et hakkab tasapisi pihta ja mida, mida soojemaks need päevad lähevad, seda rohkem neid karusid üles tõusma hakkavad, nii et et võib juba vaadata selle pilguga metsas ringi küll lume peal, et kas on juba esimesi karu jälgi näha. Kui palju meil Eestis karusid praegu elab ja kus kõige rohkem? Oleme siin viimastel aastatel hinnanud seda arvukust kusagil 700 isendi ringis on kindlasti vähemalt kolm korda rohkem, kui meil hunte on, et aga hundid lihtsalt anna oma käitumisega ja oma aktiivse liikuvusega märksa rohkem Puble hakkavad silma kui karudet karudeniks tagasihoidlikult tagasihoidliku maad ja talvel nad ka jälgi ei tee, enamasti need, sellepärast jäävad nad vähem silma, linna tänavatele, ikk käes, jalutama on, on Tallinnas on ju nähtud isegi noort karu seal Kadriorus ja need on samamoodi need noored noored isendid, kes rändavad ja ja mingil hetkel nad siis satuvad sinna äärelinna ja eksivad seal ära ja satuvad paanikasse ja selle asemel, et otse ümber keerata ja oma tuldud teed tagasi tulla, lähevad tulla edasi ja siis satuvad aina tihedamaks linna, et seda tuleb ikka ette ja seda tuleb ette kõikide loomadega. Põdrad, noored, põdrad, täpselt samamoodi eksivad linnadesse ära ja et need on need rändavad loomad. Aga kus kõige rohkem karusid on, et kõige rohkem karusid on ikka nendel põlistele aladele, ehk siis Virumaadel Jõgevamaal, Järvamaal, Need on Lublevaid tuumikalad ja kus, kus karude arvukus jätkuvalt veel väga hõre on, Võrumaal ei ole. Noh, ütleme, et Lõuna-Eestis üldse on, on see karude asustustihedus väike väike, aga tasapisi see karu levilaga sinna lõuna poole liigub ja kui me võrdleme näiteks Lätiga, siis lätlased hindavad oma karu armukeseks ainult 10 isendit, et isegi isegi Põhja-Lätis, kus on, kus on väga soodsad alad ja väga samas meie kõrval ju ei ole veel Niukest püsivat karvu asurkonda tekkinud, et karu on hoopis teistsuguse, teistsuguseid bioloogiaga kui hunt, on, et kui hundil on väga hea sigivus ja noored hundid rändavad sealhulgas ka emased nagu rännakutel väga pikki vahemaid ära katta ja asustada siis uusi alasid. Karude puhul on see hoopis teistsugune, et enamus noortest tema karudest jääb oma oma ema juurde oma ema lähedusse nii-öelda elama ja see levikupiir nihkub selle tõttu nagu hästi aeglaselt. Kaja loodimisel on seekord Eesti kiskjate eestkõneleja, zooloogia ulukiuurija Peep Männil. Öelge, palun, kui varases nooruses te otsustasite, et metsloomad on huvitavamat võib-olla kui inimesed ja tasub oma elu loomade uurimisele ja jälgimisele ja kaitsmisele pühendada. Loodusest olen ma juba väiksest peale huvitatud olnud, et mu vanemad olid mõlemad loodusteadlased, nad olid palentoloogid ja nendega sai juba sellest ajast peale, kui ma mäletan käia, kui mu mälu hakkas tekkima. Esimesed esimesed mälupildid on täiesti nendelt nii-öelda välitöödelt, et päris palju need palentoloogid käisid üle Eesti välitöödel saartel saartel palju ja nendega sai kõvasti kaasas käidud ja ja nende tutvusringkonnas oli ka bioloogia loomulikult ja võib-olla kõige esimene rühm, millest ma tõsi on, kõvasti olid putukad hoopistükkis ja, ja vahepeal ma ka olen kogunud mingil määral mardikaid. Siis mingil hetkel huvitusin Mac kalapüügist kõvasti, olin ekspest väga kõva kalamees ja, ja uurisin neid, püüdsin uurida nii palju kui võimalik ja ja tegelikult ütleme, et nende pärisimetajate juurde sattusin ma alles peale ülikooli nagu põhjalikumalt tegelikult. Nii et ma, ma ka ülikooli lõpetasin tegelikult nii-öelda kalateadlasena ja alles minu töökoht siis viis mind põhjalikumalt kokku imetajatega. Ja osutusid huvitavamaks kui kalad. Nii ja naa, et kalad mind huvitavad jätkuvalt ka, jah, aga, aga pigem nagu hobi korras, et see töö on kuidagi viinud imetajate juurde. Jah, jaa, loomulikult ta nimetajat. Üks väga huvitav, väga huvitav rühm ka ja nendega ma nüüd olen. Juba siis jah, aastakümneid tegelenud. Fred Jüssi räägib alati südamesoojusega oma kõige esimestest looduseretkedest 56 ent võib-olla 70 aastat tagasi ja, ja räägib sellest, mis on muutunud. Kui ta nüüd samadel radadel uuesti käibed, kunagised põllud on võib-olla võssa kasvanud ja vaikust on praegu vähem ja mürafoon on suurem. Millal teie siis nüüd juba iseseisvalt, Peep Männil hakkasite metsades ja rabades ja, ja võib-olla soodes käima? Noh, kuigi ma juba keskkooli ajal olin, olin bioloogia klassis viimasel kahel aastal käisime juba päris palju looduses, käisime omaette klassivendadega ja käisime ekspeditsioonidel väljaspool Eestit, sel ajal siis erinevatest teiste nõukogude liiduvabariikides aga päris iseseisvalt ja üksinda ma hakkasin rohkem käima ikkagi ülikooli ajal Ülikooli kursustel. Ja võib-olla sellest ajast on ka jah, niuksed kõige suuremad mälestused just nimelt sellest üksi olemisest looduses, et et varem sai ikka rohkem rohkem sõpradega käia, aga muidugi kalapüügi juures on alati see, et ma olen väga palju eelistanud püüda kala üksinda ja siiamaani. Seltskonnaga on ka tore, aga, aga tegelikult seal üksinda looduses olek ja või siis kalavetelolek, et see on omaette mõnu kuulata seda looduse helisid ja seda vaikust ja kõike muud, et teinekord ja ja keegi ei häiri selles mõttes, et kalapüügil ka teatud hetkedel sa tahad, et mitte keegi ei liigutaks ja ühtegi kõlksu paadis ei tehtaks, seda saad ainult garanteerida, siis kui sa üksinda oled. Kas te käite samu radu pidi ka nüüd või käite samades kohtades kala püüdmas, kus päris nooruses? Tegelikult on teatud määral mul ikkagi need need alad muutunud, ehk siis ehk siis, kui ma noorem olin, siis ma olin palju veetsin aega suviti Pärnu jõe ääres. Seal Pärnu jõe ääres, Kurgja lähedal on särghaua geoloogia instituudi välibaasiks tehti see ja ja tegelikult oma koolipõlves ma enamus suvesid, veetsin seal, seal on Pärnu jõgi on juba paras hea lai ja seal sai ja lisan jõe peal olla, kui ka seal sai niukseid pikemaid retki ette võetud ka ka metsas metsas käia ja jah, kui nüüd võrrelda neid alasid, et seal ma olen, olen nüüd viimastel aastatel küll sattunud märksa harvemini, aga need metsad on ka muidugi jah, märksa teise ilmega praegu kui kui sel ajal olid nii, et ega seda, seda nii-öelda metsavaikust ilu on ja märksa märksa vähem. Liike on ka vähem või on juurde tulnud võõrliikide arvelt. Kuidas te näete seda? Liikide koha pealt ei oskagi öelda, et võimalik, et isegi praegusel ajal on, on teatud liikide noh, kui me räägime imetajatest siin ja suurematest imetajatest, keda kui sa metsa lähed, siis sa tahad näha või, või kui seal neid otseselt ei näe, siis näed vähemalt jälgi. Et, et pigem on see arvukus võib-olla selle lapsepõlveajaga suurenenud isegi, et metssigu on nüüd nüüd jah, viimasel kahel aastal välja arvatud metssigu oli, oli ikka märksa rohkem, et neid on tasapisi kogu aeg juurde tulnud, nende kohtamine siin mõned aastad tagasi veel muutus nagu päris tavaliseks. Kui niisama kas või metsa lähed jalutama. Ja põtrade ja kitsede olukord on ka praegu päris hea. Mingeid kardinaalseid muudatusi nüüd toimunud ka ei ole, et kui me räägime hundist ilvesest, siis nende arvukus on niimoodi üles kergelt üles-alla hüpanud, aga võib-olla see võib-olla see on isegi sama, et mul ka mulga noorest põlvest meenuvad need ajad, kus sai käia ka seal seal Pärnumaal hundi jälgi mööda ja vaadata, kus nad kus nad tulid ja kus nad läksid, nii et neid on ikka ikka olnud ka varem. Muidugi karude arvukus on ka kindlasti tõusnud. Seal võib olla küll muutunud nüüd selle kolme-neljakümne aasta jooksul. Viis aastat tagasi valiti teid Peep Männil aasta loodusesõbraks ja praegu te olete Eestimaa looduse fondi nõukogus mis tähendab seda, et tunnete vastutust kõige selle eest, mis meil keskkonnas toimub. Ja nüüd siin ma arvan, et umbes viimase aasta jooksul meil on väga palju olnud juttu Eesti metsade majandamisest mille puhul osa inimesi kasutab lühikest terminit lageraie. Et kuigi nüüd ulukiuurijana vaatate neid lagedaid, metsalamp kõike, mis mõju sellel on, kui te ütlesite nooruses kogusite mardikaid, siis tuleb mulle meelde just äsja loetud pealkiri, et, et suurte ja vanade metsade mahavõtmine mõjutab oluliselt ka mardikad, et elukeskkonda ja liikide rohkust ja kõike seda, et kuidas te vaatate selle kõige peale, mis praegu metsades toimub. Ühelt poolt jah, on muidugi on muidugi metsad muutunud, ehk siis noorusajal oli suuri metsi märksa rohkem, aga samas oli ka rohkem niukseid metsa sees, selliseid vanasid talukohti, kus veel aktiivselt niideti, ehk siis olid niukseid palju metsaheinamaid ja, ja kogu see maastik oli, oli kuidagi kuidagi palju huvitavam selles mõttes, et metsaheinamaad andsid nagu tegelikult sellele hästi palju juurde, et nüüd on suur enamus neist vanadest talukohtadest ja metsaheinamaadest, kus veel mõnikümmend aastat tagasi niideti, kuna inimestel olid kodus koduloomad ja huvi, oli neid väikseid alasid ka niita, et need on nüüd jah, enamasti võssa kasvanud. Ja kogu see ilu on sealt kadunud, ehk siis mets on seal peal just parasjagu selline, et et metsa ilu talle ei ole ja aasa iluga enam mitte. Et nad on suhteliselt suhteliselt koledad, kindlasti niuke ajutine ajutine aeg ja muidugi need metsad, mis varem olid nagu metsanimega, et need on jah, suhteliselt lapiliseks muudetud ja ega niukseid suuri massiive enam vähemalt niukses majandusmetsas nagu väga palju ei näe. Ja noh, me käime kevaditi, oleme aastaid juba käinud kevaditi loendusi tegemas erinevates Eesti paikades ja ja tegelikult see, see muutus on nagu päris päris kõvasti annab tunda, et neid niukseid noori, noori metsi ehk siis võsastike ja, ja lageraieraudtee tuleb aina juurde ja noh, kasvõi kasvõi seal metsas käimise mõttes, et on raske, kohati on raske läbida neid metsi nende aktiivset raiete poolest loomulikult raiete tõttu ja muidugi muidugi seda seda silmailu on, on jah, märksa vähem. Aga kui nüüd tulla nende suurte ulukite juurde, kellega me peamiselt tegeleme, siis noh, võtame näiteks kiskjad neid väga palju ei mõjuta see, et noh kui me mõtleme, et kas on, kas on vana mets või noor mets, siis tegelikult nendel aladel, kus nagu metsa majandada ja on suuremad põlismetsaalad, et ega seal seal ei ole nagu väga head toidubaasi näiteks sõralistele ja jah, et kui me võtan jälle need ajad tagasi, kui, kui olid need metsaheinamaad ja suured metsadega, siis siis metskits näiteks väga metsas elada ei saanud, et tal ei olnud seal talvel piisavalt toitu, lihtsalt et praegu on see intensiivne raie on tekitanud selle, et metskitsedel on ka metsas ülihea toidubaas ehk siis metskitsed elavad väga suurtes kogustes metsas, varem olid nad rohkem niukse kultuurmaastiku liigid või elasid metsa- ja põllupiirialadel kus siis leidus piisavalt toitu ja loomulikult suurkiskjate öelda varje tingimuste seisukohalt ei ole ka väga oluline, kas tegemist on vana metsaga veel noore metsaga. Kui tal juba see puu üle turja kõrgus ulatub, siis, siis on ta nii-öelda varjekoht olemas. Noh, võib-olla see sigimisperiood nii ilvesel, hundil kui karul on oluline, et tal oleks ikkagi niuksed, vaiksed alad, kus, kus inimene väga palju ei majanda, et aga kui ta selle sigimisperioodi ehk siis küljel pojad veel pisikesed, ainult kuidas selle jaoks ta leiab, niuksed niuksed, ürgsemad, metsalaigud, kus inimene kevadperioodil ei käi, et, et siis tegelikult see intensiivne raie nii-öelda otseselt suuremaid ulukeid ei mõjuta. Pigem on see jah, isegi toidubaasi mõttes nagu ilvesele ja, ja hundile hea, et see, et metsas on näiteks metskitse palju seal ilvesele hundile ainult hea, et pea nii palju tulema metsast välja toitu otsima, vaid vaid tal on metsas hea toidulaud kaetud. Nii mõnedki loodus, inimesed on mulle öelnud, et metsade raiumise pärast ei maksa muretseda, sest puud kasvavad ja mets kasvab uuesti asemele ja, ja sellepärast ei ole üldse põhjust muretseda, miks Lääne-Euroopas ei ole mets uuesti maha raiutud, metsa asemele kasvanud, seal on nii palju lagedust. No ja seal on ikkagi see põllumajandusolnud järjepidevalt aktiivne ja niukseid mahajäetud mahajäetud põllualasid ei ole, et meil on see maastik olnud ju hoopis teistsugune, et need et need suured põllualad, need, isegi kui nad vahepeal maha jäeti siin poliitilise võimumuutuse tingimustes praeguseks taas kasutusele võetud, aga, aga just need, need väiksemad väiksemad põllud, metsa sees olevat põllud, et neid ei tasu lihtsalt enam neid ei tasu kasutada. Et praeguseks on need masinad läinud suureks ja, ja nendega ei tasu üldiselt silla kilomeetreid metsas sõita, selleks, et seal mingi väike väike lapike maha niita või või sinna üldsegi vilja panna, et see ei tasu rahaliselt ära. Aga noh, selles ongi, et tegelikult see põllumaa, põllumaa annab ju isenesest toidab inimest paremini kui metsamaa metsamaalt, sa saad ikkagi teha raiet ühe korra elus, aga, aga põllumaltsa saad oma vilja lõigati igal aastal. Raha määrab kõik. Jah, jah, arvatavasti, aga muidugi need Kesk-Euroopa Lääne-Euroopa riigid, kus metsasus väike üldse on, et seal on need põllumajanduse traditsioonist märksa pikemad, nii et jah, loomulikult raha määrab siin elus väga palju asju ära. Räägime nüüd veel ühest tahust teie elus ja tegevuses. Kui mitu raamatut te olete üldse välja andnud? Üks oli karu elu aabits siis oli talvine jälje vihik, mis veel? Noh, see talvine jälje vihik, et see ei olnud nüüd raamat, see oli rohkem niisugune väike õppekogumik nendele jälje loendajatele, kuna üks meetod ja selle ulukite arvukuse hindamisel on jälgedel loendamine talvel, siis jälgi tuleb tunda selleks, et selleks, et neid jälgi loendada, tulemeid jälgi hästi tunda ja ka neid inimesi väga palju ei ole. Kes neid jälgi väga hästi tunnevad, selles mõttes niuke vihikus, kus ma siis enamasti ise pildistasin neid jälgi looduses mitte ei ole joonistatud, vaid just nimelt seal looduses lume peal pildistatud, et ma arvan, et see oli hea abimees jäljetundjatele ja seal ainult positiivne, kui rohkem ja rohkem inimesi tunneb jälgi, sellepärast paraku paraku aga neid metsloomi peale kitsede ja rebaste, kes lagedatel aadel liiguvatega neid metsas väga hästi ei näe, väga sageli ei näe, aga, aga jäljed ütlevad meile nagu väga palju. Väga palju ja jälgede järgi tegelikult väga palju sageli ka näha, et kuidas need loomad käitunud on seal metsas. Et jälgede uurimine on igavesti huvitav asi igatahes aga kirjanik ma kindlasti ei ole ja mingeid mingeid suuri raamatuid ma kirjutanud ei ole, et, et jah, et ühe tegime kahe peale, Kätlin Vainola ka siis karu elu, aabitsa, soli niuke, noh, lasteraamat selles mõttes ja see siis kirjeldas noh, küllaltki tõetruult. Ühe karu pesakonna elu läbi läbi pooleteist või kahe aasta. Ja siis hundiaastal, muuseas, kui esimene kord valiti aasta loom 2013 oli see hunt, siis siis ma kirjutasin ka suures õhinas, et esimene aasta loom, hunt, et nüüd hakkaks kirjutama raamatuid, siis kirjutasin ühe raamatu hundist ka niuke. Noh, pigem lihtne, aga populaarteaduslik pidevalt ei midagi, väga kunstilist seal ei olnud. Dusi kriimsilm Metsatöll on selle raamatu nimi ja siis kuna ma olen väikest viisi hästi hästi hästi tagasihoidlik, olen ka luuletusi kirjutanud, mis on peamiselt niuksed, olustikulised luuletused küll ei, ei midagi kõrget kunsti, vaid pigem niuke olustikukirjeldused. Et nendest on mul ka tegelikult digiraamat välja antud. Mõned aastad tagasi 50.-ks juubeliks andsin välja. Ja siis teisipäeval, keskpäeval vikerraadios mängiti teie laulu, kus te ise laulate ja see oli, kellest muust, kui ikka jälle hundist. Jah, et lähed kunagi kooli, koolipõlves sai ja natuke ka muusikaga tegelenud või mis nii väga muusikas oli, et sel ajal oli, oli popp disko ja ja punk punk tuli siis disko mulle ei meeldinud, diskodel ma ei käinud, aga hea seltskonnaga klassikaaslastega tegime, siis proovisime ka ka bändi teha. Ehk siis kirjutasime mõned mõned laulud ja, ja tegime proovi mõned aastad, aga ega meil sellest midagi välja ei tulnud, meid esinema ei lastud kusagile. Punki selle sel ajal väga ei sallitud ja ei tahetud kusagile esinema lastaga, aga jah, nüüd aastakümneid hiljem, siis tuli äkitselt meil ansamblis on üks nagu elukutseline muusik Allan Vainola. Temal tuli mõte, et kutsuks kokku, et prooviks ikka, et äkki tulevad mõned lood välja ka, et meil olid juba tehtud sellel ajal mitu lugu. Ja siis tantsime mõne mõne suurema kontserdi raames, tegime mõned esinemised ja tegime oma vanad lood kõigepealt ära ja siis siis tekkis mõte juba plaadiga välja anda, aga kuna neid meil neid vanasid, lugusid oli vist kuus, kuus või seitse tükki, ainult mõni ei sobinud ka nagu väga hästi esitada enam siis mõtlesime, et selleks paadi välja anda, tuleks mõned lood juurde teha, saaks plaadikogu see kokku ja siis tegime mõned uued lood ja andsimegi plaadi välja. Ja üks lugu tõesti, mis on pungist nagu väga kaugel tegelikult see niuke ainuke rahulik ja ainuke ilus lugu, nagu ma seda nimetan, et teised on kõik koledad lood. On jah, laul huntidest. Mis teil praegu pooleli on, kas luuletustest, raamatu kirjutamisest, lauludest? Et pean ütlema, et, et viimasel ajal ei ole selle selle kunstipoolega tegelenud, et et ei ole, ei ole raamat Tõid pooleli, aga plaanis ei ole muusikaga ehk siis selle ajutise valitsusega enam mitu aastat kokku saanud ega midagi teinud ja luuletusi ka ei ole praegu nagu väga uusid hullud, et eelmisel aastal üle-eelmisel aastal tulid, aga, aga eks paistab, mul on niimoodi, et selleks peab mingi mingi tõsine häiriv sündmus juhtuma, et siis see paneb mind luuletama, ütlema, et niisama heast peast ei tule, ei tule midagi. No ma loodan, et, et see häiriv sündmus oli mõeldud jutumärkides, et. Noh, positiivne või negatiivne, ega mu need luuletused on, niuksed satiirilised irooniliselt ei ole, ei ole niuksed ilusad ja kaunid, selles mõttes jah, loomulikult loodame, et midagi halba ei juhtu, aga aga kui juhtub mõni nõme asi, siis see võib panna küll luuletama. Kas tema lastest te olete ka looduseinimesed kasvatanud? Jah, lapsed on nüüd juba suured ja täiesti iseseisva elu peal. Et paraku jah, me naisega elame nüüd nüüd kahekesi, et lapsed on läinud üks-ühele poole üksteisele poole, et ise elame Kesk-Eestis paides, et üks laps praegu sisse sättinud Tallinnas ja teine Tartus. Nende eriala, millele praegu toimetavad, ei ole seotud tutega loodusega. Et kõigile kuigi me ikka käime mõnikord suve jooksul ka kalal, näiteks siis sinu käest, kas loodus, loodusteadust või sügavat loodus huvima ja kahjuks nendes ei ole suutnud tekitada. Laine on ka, on ka muidu bioloog, et me mõlemad oleme siis kehvasti toimetanud, selles mõttes, aga ei tea, kas kehvasti seal see on, paljudes muudes sõpradel on samad asjad, et alati alati kukkuse käbi kännu-le väga lähedale. Selles mõttes. No aga võib-olla siis lihtsalt, et üks põlvkond jääb vahele ja siis sealt see ülejärgmine jälle on see, kes tunneb tõmmet loodusesse, ei ole ju võimatu. Jah, absoluutselt sellepärast, et jah, et võtame näiteks jahinduse või kalapüügiet minu minu esivanemate hulgas vähemalt vanemate ja vanavanemate hulgas ei ole ei ole olnud jahi ega kalamehi minu teada, et tegelikult noh, mina olen oma suguvõsas võib olla või noh, oma vanemate järeltulija, ainuke, kes on hakanud kala püüdma ja, ja jahti pidama, et tavaliselt on need niuksed kalapüüdmise jahinduse traditsioonid on pikad, need aga vabalt, et kui näiteks mul ei ole veel, aga kui tulevad mingil hetkel lapselapsed, et siis nendega lõksudest kalastusretkedel käimiseks, et võib-olla võib-olla vanemast peast on märksa rohkem aega nii-öelda süstida seda rida loodus loodustunnetust ja loodusarmastust. Loodustik armastavad lapsed ka, aga aga ütleme teda loodustunnetust ja süvendatud huvi looduse vastu, dublased saabki üle üle põlvkond anda neile ehk siis vanavanemat saavad lihtsamini anda seda lastelastele kui lastele võib-olla lastega tegelemisel on alati alati kiire ja tööd ja kõik asjad võib-olla hilisemas põlves on sellega rohkem aega tegeleda. Nii see elu on. Me veetsime täna peaaegu tund aega loodusemehe ja ulukite seire ja, ja ma ikkagi jääksin selle termini juurde, et huntide karude, ilveste eestkõneleja Peep Männiliga. Mul oli väga huvitav ja ma loodan, et kuulajal samamoodi, nii et palju tänu teile, Peep Männil pika intervjuu eest. Ja suur aitäh teile ka kõike paremat. See on siis tänane kajalood ja uus külaline on meil saates juba nädala pärast kuulmiseni.