Mina olen lahti puudersell ja loen teile kaljukassi, loo talent ja austaja. Kord elasid maailmas talent ja austaja. Talent hiilgas oma talendiga, aga austaja aina austas ega jäänud talendist kuskil sammugi maha. Pikapeale hakkas see talenti tüütama. Kuuga ei läheks, igal pool on austaja nagu takjas jalus. Jõi talent hommikul tassi kohvi, teatas austaja viis minutit hiljem kogu maailmale talenti täna hommikul tassi kohvi. Niisugune asi tüütas talendi sedavõrd ära, et ühel heal päeval püüdis tausta ja kinni ja tegi sellele tuupi. Õhtuks oli austaja, kuulsus peaaegu niisama suur kui talendil. Meest, kellele talent isiklikult suvatses tuupi teha lootsid enda keskel näha parimat seltskonnad. Keegi daam, kelle küllakutse austaja tagasi lükkas, minestas ja suri meelemärkusele tulemata, kolmandal päeval kurvastuse kätte. Loomulikult muutis see austaja aina innukamaks. Talendil tuli õhtul pärast korteri ukse lukustamist läbi otsida kõik nurgatagused, kuhu austaja hardas austuses end peita oleks võinud. Kord leidis talent austaja pliidi alt teinekord sigaretikarbist, kolmas kord mingite kogutud teoste kuuenda köite vahelt. Aga ikkagi juhtus päevi, mil austaja ennast nii osavasti ära peitis, et talent teda ei märganud. Sellistel puhkudel kuulutas austaja hommikul kell 10 õhtul jäi talent magama. Kell kolm kasutas tualettpaberit luks kell kaheksa soovisin talle head hommikut, me vestlesime 15 sekundit ja siis keeras ta ukse minu järel kahe ringiga lukku. Talent lukustas end tuppa, kattis aknad ja toppis lukuaugu täis. Õhtul kostis läbi põranda oherdi puurimist. Veerand tunni pärast tuli kirjutuslaualt nähtavale austaja pea ja ütles. Maestro, kui te vaid teaksite, kuidas Madist lugu pean. Nüüd võttis talent suure kivi, sidus sellele nööri külge ja kõndis raskel sammul muulile. Kivi kaelas, heitis ta veel viimase pilgu selja taha mööda muuli lidus talendi poole austaja. Maestro, hüüdis ta. Lubage, et ma kivi hoian kuride kingi jalast võtate. Järsku tulid talendile hea mõte. Hüppame koos, tegi ta austajale ettepaneku, sina kiviga, mina ilma. Sellest ajast peale sai talent loomisrõõmu tagasi, aga austajat pole enam nähtud.