Kuuldu oli over tüür Georg Friedrich Händeli süüdist number seitse g-moll Hansbižneri esituses. Kui räägime hendali muusikast, meenuvad kõigepealt ikka kuulsad oratooriumid, ooperid ja orkestriteosed. Ent lisaks nendele on ta loonud ka hulgaliselt klavessiinimuusikat, mis, tõsi küll, oma kvaliteedilt üsnagi ebaühtlane on. Hendelit näeme tema eluajal klavessiini taga nii sooloesinemistel improviseerima dirigeerimas oma oopereid, oratooriumi ja orkestriteoseid ning õpetaja ülesannetes. Viimase tegevusega on seotud ka suure hulga kiirelt ja põgusalt visandatud klavessiini teostasinud. Ent nüüd kõigest järjekorras. Sündinud 1685. aastal Kesk-Saksamaal Halles kirurgist imearsti perekonnas alustas hindel muusikaõpinguid linna organist Sahhao juures. Isa, kes soovis kasvatada oma pojast korralikku ametit pidavat linnakodaniku näiteks arsti või advokaati, nõustus poja muusikaõpingutega väga vastumeelselt. Ja sedagi pärast brandenburgi hertsogi, keda ta pojaga Felsisse Berliinis külastas. Mitmekordset meeldetuletust. Halle polnud muusikaliselt mitte tähtsusetu linn. Enne Sahhaud. Seal töötanutest tuleks eelkõige mainida 1654. aastal surnud Madalmaade orelitraditsiooni Saksamaaletoojat kapellmeister Samuel šaiti ja naabruses Vaisson Felsis töötanud saiti kaasaegset Heinrich Südsi. Sahhov eeskujudeks olid Kesk- ja Lõuna-Saksa meistrid pahelbel Gerl Froberged. Samu nimesid leiame ka endale noore ja noodivihikutest. Lisaks klavikordi ja improvisatsiooniõpetusele omandas Endel Halles ka viiulimänguoskuse ja sai algtõuke oma hiljem avaldanud oboevalmistusele. Kui neli aastat vanem Georg Philipp Telemann kuma reisil Laidzigisse Halles peatub leiab ta noore endale koha linna muusikaelus juba küllalt kaaluka olevat. Seitsmeteistaastasena asub Endel toomkiriku organisti kohale ja astub ka ülikooli, et juurat õppida. Kuid kumbki tegevus ei kesta eriti pikalt, sest järgmisel see on 1703. aastal leiame me noormehe hoopis Hamburgist. Kuulame andantet ja Leegrot süüdist. G-moll esitab Hansbisner. Wabariigi linn Hamburg oli hoopis midagi muud kui väike provintsilinn all. Siin ei valitsenud aristokraatlik tõuganud vaid vabadest ja rikastest kaupmeestest koosnev linna raad. Muusikaelus andsid tooni kaks tähtsat alameestel ka Endel edaspidi loorbereid lõikama hakata. Katariina kiriku orelipingil istus taanlane Jan Adams Raindkem kelle Madalmaade traditsioone jätkav Virtoosne mängu kunst meelitas kaugelt kuulama isegi Johann Sebastian Bachi. Alates 1678.-st aastast loodi just Hamburgis 60 aasta jooksul saksakeelseid oopereid. Milline tegevus tol itaaliakeelse ooperivõidukäigu ajal Saksamaal vägagi erandlik oli. Just ooperiellu sukeldub nüüd ka noor Hendel. Kohe tutvub ta oma aja tähtsaima muusikakriitiku ja kirjaniku Johan matesoniga. 1681. aastal sündinud mates on, oli eriliselt mitmekülgne. Ta lõi oopereid, laulis ise esimest tenori partiid ja olles laval osatäitjana oma elu kurvalt lõpetanud, kiirustas kostüümis orkestrisse klavessiini taha et teose lõppu ise trigeerida hämmastanud publikule oma mitmekülgsust demonstreerida. Peale selle ta veel luuletas. Tõlkis näiteks teenil defo Robinson Crusoe saksa keelde täitis diplomaatilisi kohustusi ja õpetas. Matheson organiseeris Henryle ulualuse töökoha. Koos reisisid nad Lüübekisse, et kuulata legendaarseid pükste, Huude orelimängu. Ometi ei puudunud nende vahel ka teravamad hetked. Kord, kui mates on jätnud laval oma eluga hüvasti, saabus jälle orkestrisse etenduse viimased pool tundi juhatada ei lasknud klavessiini taga istuv Endel sõpra enam oma kohale. Algas kaklus orkestris, mis publikut palju rohkem lõbustas kui etendus ise ja niisama lõpplahenduse alles tänaval leidis. Kuid sõbrasuhted taastati jälle üsna pea. Hamburgi teatris töötanud algul viiulirühmas, hiljem klavessinistina, loob Endel oma esimesed neli ooperit millest viimase ettekande ajal 1707. aastal autor juba Itaalias. Kuulame fugat Allemaandi kurandi ja riigi süüdist number kaheksa f-moll esitab Ralph köök, Pätrik. Firenzes kõduneb hindel kiiresti kohalikes Aadi salongides. Roomas saab temast kardinal Ottobooni juures koos käiva Arkadi akadeemia sage külaline. Oma teoseid sai seal ette kanda orkestriga, kus rohkem kui 20 viiuli ees seisis kontsertmeister Arkansase Corelli kes endelit uudsete ja võõrapäraste teoste eest Carozaszoneks ehk armsaks sakslaseks kutsuma hakkaks. Tutvused said sõlmitud Alessandro ja Domenico Scarlatiga. Hendeli ja samal aastal sündinud Domenico Scarlatti vahel sai maha peetud ka tol ajal suuri laineid löönud võistumängimine. Mõlema geeniuse äärmiselt hea mängu juures arvati siiski klavessiini väikene paremus Scarlatile ja orelil Endelile kuuluvat. Itaalia on maa, kus me hendalist klavessiinimängijana kõige enam kuuleme. Küllap Sarabanud süüdistki moll mängib Hansbisner. Reisides 1710. aastal Itaaliast tagasi Saksamaale Hannoveri hakkab Hendel üha sagedamini Londonit külastama mille mõne aasta möödudes endale kuni surmani alaliseks elupaigaks valib. Inglismaal saab Endel tunda nii võidurõõmu kui kaotusekibedust. Kuid tema võitleja natuur, mis avaldus juba koomilises kokkupõrkes Mathersoniga peab teda raskuste kiuste ikka võidule. Nii et helilooja elu lõpul tänu oma oratooriumidele rahvuskangelase kuulsust naudid. Asudes ümber pea samaaegselt Hannoveri dünastiast kuningas George esimesega saab temast kuningale lähedal seisev isik. Tal on au olla kuningliku perekonna printsesside klavessiiniõpetaja. Just kroonprintsess Karoliine tütrele On kirjutatud kaheksast süüdist koosnev ja 1720. aastal trükis ilmunud kogu hilisemad kogud on kõik hind oli teadmata välja antud ning koosnevad juhuslikult kätte saadud ja väljaandja poolt kokku pandud süütidest. Helilooja oli väga helde oma kiirelt õpilastele visandatud õppeteoseid ära kinkima. Ja hiljem oli tal palju tegu kirjastajatega, kes neid teoseid välja andsid. Hendry klavessiinisüüdid seisavad poolel teel sonaadi poole. Lisaks tavalistele süüdi tantsudele leiame temal ka osi, millel pealkirjaks allegro Ado ja nõnda edasi ning millistest hiljem Sanaat välja kujunes. Märkimist väärib tema armastus variatsioonide vastu. Millistest ulatuslike Kontšakondsee tuur koos 62 variatsiooniga? Jõuliselt ja orkestraalselt kõlab g-moll passa kalja koos variatsioonidega millega ka tänase saate lõpetame. Teose esitab Hans tisler.