Kõlas prelüüd Johann Sebastian Bachi inglise süüdist number kaks A-Mall Gustav Leonhard esituses. Kust pärineb kuue inglise sviidi nimetus, on jäänud saladuseks tänapäevani. Bach ise nimetas teoseid süütideks lüütidega. Nime päritolu kohta liigub küll mitmeid legende ja pärimusi, kuid veenvat tõestust pole neist leidnud ükski. Näiteks väidab Bachi üks esimesi biograafe Johann Nicolaus Forkel. Etsüüdid said endale nime, kuna nad ühe inglise muusikaarmastaja poolt tellitud olid. Samuti on leitud, et esimene aadurle prelüüd on väga sarnane briti Orfiose enne Szly ühele Tokaattale. On veel arvatud, et eeskujudeks võisid olla Georg Friedrich Händelisüüdid, mis mõni aasta enne Bachi omi Londonis ilmunud olid. Või siis Londonis elanud prantsuse helilooja gepaarid. Teosed. Nime päritolu seletatakse teinekord ka süütide iseloomuga mis vastandina intiimsetele suhteliselt väikestele naiselikele ja armsalt jutustavatele prantsuse süütidele on inglaslikult mehised ja suurejoonelised. Suurejoonelisus annavad eelkõige ulatuslikud Concertliku stiilis prelüüdi. Milliste eeskujuks on kahtlematult Itaalia orkestrimuusika pahtutvus uue Itaalia kontsertstiiliga juba teenistuspäevil vaimari uue kapellis. Hilisemal kütteni perioodil jõuab see muusika ka tema klavessiini teostesse. Mõned lüüdid on otsekui Concerto krossadeklaressiini seaded. Teised on repliisiga kolmeosalises vormis. Ka viimastes, nagu näiteks saate algul kõlanud prelüüdi Amoll võime kuulda vaheldumas orkestri tutit ja solistide soololõike. Grandioossele itaalia stiilis Grelüüdile järgnevad prantsuse stiilist tantsud. Tantsude osa algab nagu ikka Allemaandiga. Tomas Morli ütleb alle Maandi kohta, et see kujutab saksa rahvast, kelle nime ta kannab ja et tantsu ajal ei tohi teha mingeid erilisi liigutusi. Kabahhi sõber Johann Gottfried Walther ütleb, et alle maand on tõsine ja väärikas. Pahi eluajal oli see tants juba käibelt kadunud ning üsna võimatu on ta üritada tema muusika saatel tantsida. Vahi alla. Maantee on sujuva, voolava ja rahuliku liikumisega. Väänlevate figuuridega apolifooniline pala. Kuulame alle Maandi, Amoll. Järgneb süüdi standardtants, kuranud üks vähestest, mis helilooja eluajal veel kasutusel oli. Inglise süütides kasutab Bach ainult prantsuse tüüpi kuraati. Kusjuures näiteks prantsuse süütides kohtame ka itaalia korrentet, mis veel kord süütide nimetuste suvalisusest tunnistust annab. Kurandi kohta ütlevad vanad ürikud, et tants on väärikas pühalik majesteetlik ning et igast taktist tehti kaks tantsusammu. Seejuures teine neist kolmandal löögil. Kuulame nurgelisi rütmi ja ohtrate kaunistustega kuranti A-moll. Vana hispaania päritolu tants rabanud on süüdis kõige rahulikum. Ta peab liigutama tundekeeli ja rikkuma hingerahu. Pah lahendab need ülesanded, kasutades ohtralt üliväljenduslike tunglevaid armooniaid. Kohe kuuldele tulemas A-moll Sarabandis saame aimu ka Bachi ülimalt fantaasia küllasest varieerimis kunstist. Nimelt on see üks neist vähestest teostest, kus helilooja on improvisatsiooni üles kirjutas. Peale Sarabandi ja enne lõputantsu riigi on süüdis koht, kus kasutati prantsuse moetantse. Amoilses süüdis asetseb seal purre. Lõbustanzburee pärineb Prantsusmaalt Coverni maakonnast. A- moll Purre kohta sobib hästi Schopenhoweri määratlus. Et keegi tantsib pigistava kingaga. Leebel kesklinnaosa võib kujutada tantsupartneri kaastundlikku lohutust. Süüdi viimane osariik on kiile inglise madruste hüppedad. Bachi riigid on pea alati polümfoonilised Fugeeritud palad, kus valitseb pidurdamatu liikumisrõõm ja energia. Riiga- moll ainukene Itaalia stiilne ja väga lähedane Itaalia tantsule trantellale. Süüdis number kolm g-moll on Sarabandi ja riigi vaheliseks prantsuse tantsuks kavat Kavot rahulikus tempos haarava ja lõbusa väljendusega tants ka võttiski. Mull on keskmise osa alapealkirjaks Miset pika torupillipassiga naiivse ja hellitama iseloomuga tants. Süüdis number neli F tuur asetseb enne riigi ülipopulaarne õukonnatants menuet. Tants on pärit Puhatu maakonnast, tema elegantsust ja suur sugude lihtsus vallutasid 18. sajandil kõik ballisaalid. Tantsuilmestab alati paralleelhelistikus, keskmine osa trio. Nii ka menuetis, ektuur. Saate lõpetuseks kõlapellüüd süüdist number kolm g-moll. Kogu saates kõlanud muusika esitas Gustav Leonhard.