Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 20.-st detsembrist. Stuudios on Kai Vare. Iraagi parlament lükkas tagasi seaduseelnõu, mis pikendab võõrvägede ehk sealhulgas Eesti üksuste viibimist Iraagis. Parlamendiliikmete hinnangul tuleks vormistada lepingu mitteseadusena. Pärnu maakohus langetas harvaesineva otsuse, mille järgi saadetakse kurjategija pärast vanglakaristuse kandmist Eestist välja ja ta ei tohi 10 aasta jooksul naasta. Kuigi Palin Jaan Tõnissonist ja tema ajast oleks praegustel poliitikutel õppida ühtehoidmist ja oma mina tagaplaanile jätmist, tõdeti Tõnissoni 140.-le sünniaastapäev päevale pühendatud ajalookonverentsil. Letti loodab pea kogu seitsme ja poole miljardi euro suurust laenu ära kulutama. Haanja vallas avati pidulikult Ruusmäe Rogosi mõisa renoveeritud põhjatiib, kus hakkab paiknema ka valla rahvamaja. Uuendada on jäänud veel peamaja, kuhu peaks tulema muuseum, postkontor ja perearstikeskus. Pärnus esitleti kunstiaasta raamatut, mis võtab kokku Pärnu Kunstnike 2008. aasta kordaminekut nii kodulinnas kui ka kaugemal. Ilmateade lubab meile lund, lörtsi ja vihma, on jäite oht. Öösel on õhutemperatuur miinus ühest pluss kolme päeval nullist pluss nelja kraadini. Iraagi parlament lükkas tagasi seaduseelnõu, mis lubaks Suurbritannia ja teiste riikide, sealhulgas Eesti üksustel jääte riiki kauemaks kui selle aasta lõpuni. PRO mandaat lõpeb 31. detsembril. Iraagi valitsus valmistas ette seaduseelnõu, mille järgi võõrväed oleksid võinud riiki jääda kuni juuli lõpuni. Parlamendiliikmed leidsid, et selliseid asju peaks sätend sätestama lepinguna, mitte seaduses. Dokument saadeti valitsusse muudatuste tegemiseks tagasi. Järgmisel nädalal toimub uus hääletus. Kui ka siis eelnõu tagasi lükatakse, võib Iraagi valitsus sõlmida riikidega kahepoolsed kokkulepped. Aga seda loodeti vältida, sest 31. detsembrini on liiga vähe aega, et jõuaks kõikide riikidega läbirääkimisi pidada. Lisaks USA-le, kellega on kahepoolne leping olemas Iraagis veel Suurbritannia, Austraalia, El Salvadori, Rumeenia ja Eesti väed. Eestist on seal 34 inimest. Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma sõnul tulevad Eesti kaitseväelased Iraagist ja kui esimeseks jaanuariks pole juriidilist lahendust leitud. Tale lisas, et julgeolekuolukord Iraagis on paranenud. Pärnu kohus mõistis raskes kuriteos süüdi Venemaa kodaniku Juri Žukovi, kes pärast vanglakaristuse kandmist saadetakse Eestist välja. Ester Vilgats räägib lähemalt. Pärnu maakohus karistas 33 aastast Jüri Žukovi raske tervisekahjustuse tekitamise ja varguste eest nelja lasteaia 10 kuu pikkuse vangistusega. Päris tavaline pole aga see, et kohus kohaldaks Venemaa kodanikule suukovile lisakaristusena riigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 10-ks aastaks. Žukov elab Peterburis, aga käib tihti Eestis tuttavate juures raske kuriteo, kus ta mehe poolsurnuks peksis, pani ta toime augustis Sindis Pärnu maantee ühiselamu ees. Ringkonnaprokurör Kristine Tamm selgitas, et välja, mis lisakaristusena on harva kohaldatud Žukovi puhul leidis kohus, et see on põhjendatud. Kristjan Tamm. Ja siin tuleb tulid siis kohaldamisele sätted just selle tõttu, et kohus leidis, et süüdistataval ei ole Eesti vabariigiga selliseid sidemeid, mille tõttu teda peaks siis siin Eesti vabariigis nii-öelda taluma. Ja, ja see väljasaatmine, kui lisakaristus ongi mõeldud vältida siis uute kuritegude toimepanemist välisriigi kodanike poolt Eesti vabariigi territooriumil. Pärast aprillisündmusi räägiti palju sellest, et Venemaa kodanikud, kes neis korrarikkumistes osalesid, tuleks Eestist välja saata. Sel ajal kehtinud seadus lubas aga välja saata vaid need, kes on pannud toime esimese astme kuriteo. Sega siis kuriteo, mille eest mõistetav karistus algab vastasest vangistusest. Tänavu mais aga karistusseadustiku muudeti. Kristine Tamm. Jah, see seadusemuudatus ja tegelikult oligi sellest tingitud, et avastati, et välja saab saata ainult esimese astme kuriteo puhul kuid Euroopa Inimõiguste kohtupraktikast tuleneb, et see võib olla ka teise astme kuritegude puhul. Näiteks on leitud põhjendatuks, et võib välja saata siis isikuid näiteks ööbimiste, varguste ja muude selliste kuritegude puhul, mis kipuvad ikkagi korduma. Teaduste akadeemia tähistas riigivanem Jaan Tõnissoni 100 neljakümnendat sünniaastapäeva ajalookonverentsiga. Tõnu Karjatse käis kuulamas. Konverentsi teemad käsitlesid rahvusliku suurkuju Jaan Tõnissoni elu ja tegevust, hõlmates nii Tartu rahu kui ka 30.-te aastate sisepoliitilist kriisi ja majandussurutist. Milline oleks riigivanema sõnum meie poliitikutele praegu, kui käes on taas majanduskriis ja poliitilised erimeelsused on pealtnäha parandamatud. Professor Peeter Järvelaid. See läbisaamine on tegelikult massiliselt meie rahvuslik nuhtlus, et me päris lootusetud ei ole, see näitab seda, et tegelikult väga rasketel aegadel on osanud poliitikud ka kokku hoida, loomulikult ei tohi sellises olukorras oma isikliku ego ette lükata. Nii et ma arvan, see põhiline sõnum. Ja, ja kui me vaatame tõesti kaheksa ütleme, 19. 20. aasta on Tartu rahu siis no mitte midagi ei olnud, aga meie räägime nagu suures riigis, kus on kõik struktuurid olemas ja nii edasi. Need struktuurid olid ainult tähendab tegelikult Eesti riik oli südames eelkõige aia, see Tõnisson, Poska, piip, kõikne mehed, igaüks oma oma koha pealt võib-olla tagantjärgi, kui keegi hakkas mälestusi kirjutama aastakümnete järel kodunt kaugel, siis võib-olla temale tundus roll, isegi suurem on tegelikult tol hetkel, kui nad tegutsesid, seda ego ei olnud üldse olemas või oli nii minimaal. Nii et, et ma arvan, et see on kõige suurem sõnum. Ajaloolane Jaak Valge tõdeb, et 30.-te aastate majanduskriisiga seob praegust aega vaid see, et kriis on ka praegu, ehkki mitte niivõrd suur, kui toona. Tollal oli majanduslangus kahe aasta vältel kokku üheksa protsenti mis praegu olnud kusagil ühe protsendi ümber. Teine asi kindlasti ei ole need meetodid, millega majandustõusuteele suunata, Ta mitte kaugeltki samad. Kui tollal oli võimalik majanduspoliitikat ajada suuresti ühe riigi Roo, kuidas siis praegu on see sisuliselt võimatu? Selles mõttes tegid Tõnisson ühe väga ebapopulaarse otsuse ja selleks oli krooni devalveerimine. Ja see oli vajalik selleks, et Eesti eksport turgutada. See hetkel nüüd küll Eesti majandusse kuidagi ei haaku. Võib-olla ainult nii palju, et ka meie suureks probleemiks on see, kuidas leida üles see sektor, mis on võimeline andma paremat eksporti. Ajaloolased tõdevad ette ajaloolt ja meie suurmeestelt on õppida küll. Praegu on selleks saada ka hulgaliselt uurimusi ja ajalooraamatuid. Professor järvelaid tõstab siinjuures esile Eduard Laamanni mälestused. Samuti tasuks eraldi uurida toonast riigimeeste abikaasad, elukäiku, professori järvelaid. Eesti naine on olnud selle mehe kael, tema on väga paljusid asju nii-öelda muutnud ja me lihtsalt ei ole tähele pannud, kui on need Saksamaal, on ammu selline ütelus olemas, et iga suure mehe taga seisab suur naine. Selles mõttes proua Tõnisson, kindlasti väärib eraldi uurimist. Läti peaminister Ivars Kodmanis loodab, et Lätil pole vaja kogu laenuraha ära kulutada. Valitsus on seadnud eesmärgiks eelarve defitsiidi kärpimise, et vältida vajadust kulutada ära kogu seitsme ja poole miljardi euro suurune laen. Valitsus loodab ka pangandussektori stabiilsusele, et mitte kulutada laenuraha pankade likviidsuse hoidmisele. Seitsme ja poole miljardi euro suurusest laenust, teatati eile õhtul. Ka Eesti on teatanud valmisolekust Lätile laenu anda, kuid peaminister Kotmanis on avaldanud lootust, et selleks ei ole vajadust. Ukraina ja USA sõlmisid strateegilise partnerluse harta. Harta esimeses osas kinnitatakse kahe riigi iseseisvust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, samuti piiride puutumatust. Harta teine osa käsitleb riigikaitset ja julgeolekut. USA saadik Ukrainas William Taylor ütles, et selles lõigus on taas rõhutatud, et Ukrainast saab NATO liige. Ta lisas, et kaitseametkonnad peavad juba läbi rääkimisi sõjaväe tehnikatarnete üle. Indias koha randades jäävad ära jõulu ja uue aasta pidustused, kuna kardetakse turistide julgeoleku pärast ametiisikut täpsustanud põhjusi, öeldes, et julgeoleku kaalutlustel ei tohi korraldada rannapidusid ajavahemikus 23.-st detsembrist viienda jaanuarini turvameetmeid. Rannikupiirkondades on tugevdatud pärast novembrikuiseid rünnakuid Mumbai hotellidele, kus hukkus üle 170 inimese. Paljud riigid koitanud oma kodanikel piirkonda, mitte reisida ja koha. Võimude sõnul mõjutab aastalõpu pidustuste ära jätmine oluliselt kohalikku majandust. Kaks Mumbai terrorirünnakute ohvriks langenud luksushotelli avavad homme uksed. Touchi Mahali hotell korraldab vastuvõtu 1000-le kliendile külalisele, ehkki hotelli vana tiib jääb esialgu suletuks. Tagasi Eestisse Pärnus esitleti kunsti aastaraamatut. Ülle Hallik räägib lähemalt. Pärnus on linna kunstielu kokkuvõtvaid aasta ülevaateid trükki antud juba 1997.-st aastast alates. Algusest peale on selle väljaandmise juures olnud aegade jooksul mitmes ametis linna kunstielu juhtinud ja praegu linnagalerii juhataja ametit pidav Alar Raudoja. Mulle tundub, et see on ka ainulaadne Eesti vabariigis, et üks linn annab välja oma kunstnike aasta raamatut ja nii pikka aega, järelikult kunst Pärnus on piisavalt elujõuline, et saab teha sellest raamatut. Ja teine tõik asja juures on muidugi see, et see raamat läheb iga aastaga paksemaks. Kui me alustasime mingi 36 leheküljega, mida nüüd täna võib nimetada vihikuks siis siis edasiminek on väga suur ja, ja muidugi ega raamatusega kõik sisse ei mahu. Raamatus taastatud Pärnu kõige peamised kunstisündmused, kõige tähtsamad kunstisündmused, kõike suurema kõlajõuga. Ja muidugi on seal siis kajastatud ka Pärnu kunstnike tegemisi väljaspool Pärnut. Esitletud raamatus on 84 lehekülge, kuhu on mahtunud analüüsivat tutvustavat tekstimaterjali nii eesti kui inglise keeles samuti üle 150 foto ja repro otseselt. Nii-öelda reprodena on võib-olla mingi kümmekond teost seal vaadata, aga kuna raamatus on kuskil üle 150 foto, siis nende fotode peale ei ole mitte ainult kunstnikud, vaid on ka nende tööd, nii et see teoste arv, mis seal raamatus on, on, ma arvan, et sama suur kui mitte isegi suurem Need on sellised, võib-olla väiksed preemiad kunstnikule, et tema teos on niimoodi eraldi seal eksponeeritud. Aga loomulikult ei maksa sellest teha järeldust, et need teosed, mis ei ole seal niimoodi eraldi välja toodud, et need olid need palju viletsamad. Aga, ja tõenäoliselt siis tähelepanu oli eelmisel aastal nendel kunstnikel Lõppeva aasta Pärnu kunstielu kõrghetkedel nimetas Alar Raudoja praegu kunstihallis üleval olevat Andrus Joonase kureeritud Pärnu moodsa kunstinäitust. Me oleme langenud inglid, kes peavad üles tõusma samuti Joonase isiknäitust Riia kunstimuuseumis. Haanja vallas Ruusmäe külas asuval Rogosi mõisal on täna oluline päev. Tõnu Karjatse. Lähemalt täna kuulutati lõppenuks mõisahoone põhjatiiva uuendustööd, mis viidi läbi mõisakoolide programmi raames välisrahadega ja rahaline tugi saadi selleks norralt. 18.-st sajandist pärit ajalooline hoone kuulub vallale Jaan 1200 elanikuga vallas oma funktsioonilt asendamatu Rogosi mõisas asub nimelt kool, lasteaed, raamatukogu ja tänavatud põhjatiivas on koht ka rahvamajale. Kas mõisakompleks on nüüd lõplikult korda tehtud? Haanja vallavanem Juri Kotnans. Tänaseks ütelda, et renoveeritud on 75 protsenti kompleksist. Maja vajab renoveerimist edaspidi peahoonest selle planeerime näha, et muuseumi poolt ja võib-olla ka mõningaid asutusi, mis teenindavad mitte ainult bulis pool seisukohalt valla rahvast, sinna saaks tuua partnereid. Näitel on Eesti Post või perearst. Peahoone vajab renoveerimist, kas sealt saadakse raha samamoodi välisvahenditelt? Jah, meil on Soop kavatsust taotleda rahalisi vahendeid fondidest ja programmidest. Nii Eesti riikliketest kui ka Euroopa Liidu maadest peab arvestama seda, et tehniline projekt peahoone jaoks meil on olemas ning võib-olla peahoone renoveerimistööd, mis Vaksime, me kavandada kahe või kolme aasta pärast. Kui meil ju palju räägitakse ka sellest, et väiksemad koolid pannakse kinni siis, ega seda Ruusmäe kooli see ei ähvarda. Paraku me peame tunnistama, et ka meie oleme õpilaste arvu vähesuse tõttu viinud muudatused sisse ja praegusel momendil paiknevad seal algklassid. Aga vald on seisukohal, et praegusel momendil ja ka lähitulevikus on võimalik meil algklassidele pidada Ruusmäel Rogosi mõisas ning selleks Valka leiab rahalisi vahendeid. Me leiame, et nii lasteaiaharidus kui ka algharidus võiks olla kodu lähedal ning see motiveerib lapsi ja lapsevanemaid elama seal piirkonnas kasutama võib-olla neid väärtusi, mida loodad. Ilmast öösel sajab lund ja lörtsi, Lääne-Eestis ka vihma, on jäidet. Puhub lõuna ja kagutuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus ühest pluss kolme kraadini. Hommegi sajab lund ja lörtsi, Lääne-Eestis ka vihma, on jäidet. Puhub lõunatuul, saartel läänetuul kolm kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on päeval nullist pluss nelja kraadini. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.