Kuule meistriks päris kool seal. Ja noh, tänane viibime kiljakute perekonnas siin olla. Ja kõik sugulased sellepärast, et kõik on õed ja vennad Veiko meres uuest sõjavennaga veresugulased täielik, niimoodi näoga ja aga kõike tutvustada. Ma arvan, et igaüks ise õige lühidalt ja peale selle veel midagi ütlevad selle kohta ja muidugi ütleb oma nime ja kes ta on, ja tema suurim saavutus elus. Ja praegu ka seda ametit pole veel maa pannud ühiskonnas korras. Tahaks neid kangeid lahingumehi jäädvustada ajalukku ja sellega me praegu tegelemegi suure isamaasõjavabariigis komisjonis saavutuseks võib-olla see, et me oleme juba niis mälestuskogumiku välja andnud ja kaunis palju olen ma juba neid. Kalinini rajooni rahvakohtu esimees. Aga enne seda 25 aastat tagasi niisama kardame aineid. 86. näitlejal pat näite õde. Ella Haug praegust laulan raadio segakooris ja paremini, samuti. Praegu olen ka. Sopran, minul ei ole tõesti, saab midagi erilist, kuidas nii? Kaks toredat tütar Annu ja üks juba ilusasti abielus. Ja selle tõttu muidugi püssituli vegan lihtsalt nõus. Lenderi tüüpi kerge sära, kõige suurem sümbol, ilusana tegemata, loodan pildiga. Vitalerlin mitte sõjaveteran. Suurimaks saavutuseks pean seda, et meil on nii palju häid ja toredaid sõpru sõjaveteranide seas. Arci Tiidus, minu suurim saavutus elus üldse on see, et ma Emadel nägimegi agi myydiviidi muna või alustame ikka üle. Miks see ikkagi oli see seal? Tegi slamiitid meile T3 farmidega igati rohkem. See on siuke lugu. See avada. Mina olen veteran Harri Lessel. Vahest öeldakse ka meie kohta veterinaarid ei ole. See on peaaegu sama asi. Kui me saavutus räägime, siis neid siis räägiti, vist ei hooligi olnud. Seal tegime natukene tööd, aga nüüd on ka autotransporditööliste ametiühingud, teeme peaaegu sama tööd, aga kolm lasteaia siiski üles kasvatanud. Ja poeg läheb ka varsti vist sõjalekter. Kui valunkur lai ja ma ma, ma lahkusin senise Sellest oli ka kasu ka, et ma sellise sõjalise ikka nii muusikat õpetada. Kuidas teid sõja säilises Keljak sõjameheks saamine oli minul väga niisugune omapärane, sest keskkoolis ma ei saanud käia, isal puudusid vahendid selleks ja siis tuli sõjakooli minna ja võrds seal siis sain keskkoolihariduse ja sealt sai ka minust siis ohvitser ja siis sõjamehed ikka oma rada, ikka väljaõpe, noorte õpetamine ja 40. aastal rahvaarmees. Ja kui moodustati Eesti territoriaalkorpus 40 aastal, siis sai minust sideroodu komandör ja tuleristsed, kui korpust sõitis Porfrovi rajooni, kus olid lahingud siis sidepataljoni kolonn oli üks kolonn, millega mina kaasa läksin. See oli autokolonn, mis läks Tallinnast välja neljandal juulil üle Narva uduva Pihkva ja Pihkva taga. See oli siis kuuendal juulil sattusime fašistide lennurünnaku alla ja sealt peab ütlema, tõsine viha, tekkis siis fašismi vastu, sest seal langes meie pataljoni komandör üks poliitjuht, Petrov ja sidepataljoni rahandusosakonna juhataja seltsimees viks. No ja siis lahingud edasi. Lahingutee on ka nüüd, sel ajal muidugi ei olnud niisugust pilti, praegu on meil see lahinguteega selge ja selle kohta me teeme ka ühe mälestuskogumiku, mis lähematel arveli ilmub ja nii, et seal tuleb nüüd välja palju selliseid asju, mida ei peatud. Ennem oli, et korpunutkuaga taandus. Nüüd tuleb aga välja öeldakse korpus, võitles kangelaslikult korpus tervikuna, tema diviisid ja rääkimata üksikvõitlejatest ja nende juhtidest nagu hiilova iilova lahi, konni, Zavoodi lahing siis lahingutes olnud seejuures lahingut ka veel Stara Russa juures, loovati jõel ja sealt edasi Eesti laskurkorpusesse. Mina läksin tagavarapolkudesse kaadrid õpetama, jälle olin sidepolgus ohvitseride ettevalmistuskursustel lektoriks ja sealt läksime siis seitsmendasse diviisi. Mis formeeriti. Huvitav on sellest ajatele jäänud meelde mõni laul või midagi sellist. Ma pean ütlema, et laulmiseks, minul jäi küll väga vähe aega lähe aega järgi, laulu heli oli ka vähesel ajal Lessel, nüüd on aega siin artikkel palju üle pakub. Neile ei olnud sellelt lauluvälist puudub, meil oli ajast puudu, aga laulu oli tarvitada, Mart Helme nimetas ära veel selle kuuleks laule. Tuli kui asja ajakirjanik võib olla ühe kõige põnevama sündmuse. Raske on järsku tuletada meelde midagi väga põnevat. Võib-olla väikene sündmus Velikije Lukist jaanuarikuu esimestest päevadest kõmu võidelnud juba 25 päeva, et viis oligi veel diviis polkudele kapolgu numbrit, pataljonis. Roodu tulid. Oli tarvis kord selgeks saada, kui palju selles roodusi pataljonis polgule mehi on. Meie siis sattusime kolme sajandisse laskuri poolt. Komandeeristada polku, aga me lugesime siis kõik tema aktiivsed võitlejad üle siis saime, seal oli 48 meest. Olgu, olgu see muidugi natukene vähevõitu, aga siiski Gazeer polk täitis oma ülesanded ja seoses selle visiidiga. Seal on üks niisugune pisut isegi annekdoodiline pärast seda inventuuri nagu seda, kui seda niimoodi võib nimetada tegemist. Polkovnik major sel ajal ja major Tarmak kutsub oma käskjala ja keset pakkuda mulle ühte jooki. Kataloogist oli üks niisugune must vedelik sinna kallati klaasi ja Tarmo vabandas, et kahju, et ma pakun seal täna kohvi, aga piima mul peale anda. No mina jäin seda jooki ja kriisis väga hammaste vahel ja. Muru ta läks ka väga tõsiseks ja kauale teda joonud. Kolmas kolm. Kuidas te sätestesse siis kroosse? Oi, see on nii keeruline lugu. Idagi nihke, kuidas ma sinna metsale, kui sõda algas, moodustati hävituspataljon. Sel ajal kommunistlikud noored nagu kõik tahtis astuda vabatahtlikult sinna ja siis oli niisugune väikene solvumine, et äkki öeldi, et jõuate, et ei ole vaja või nii noored ei olnud, ma ei olnud nii väga. Küüno hinnad, pale kena käivakueersime, kirjutasime siis Moskva sanitar peavalitsusele avalduse, et vaat, kaks niisugust eesti tüdrukut evakueeritud tüdrukud tahavad astuda tingimata jääke Megicinoteeridesse. Teist ei ole kahjuks enam pärast artistina siia ja ma ei tea temast praegu midagi ohverdanud. Läks aega üks, kaks nädalat, Meelak, personal Mariks, autonoomset vabariiki. Äkki Me saime sõjakomissariaati kutsed. Meie nii rõõmsalt nagu teha, mis oleks juhtunud, olime täiesti kindlad, et noh, need, need saadetakse rindele. Ja perenaine, kus me elasime, mari mutikene, organiseeris juba niisukese lahkumise nihukese pidugi peaaegu juba ära seal Vik rääkis nii naabritele, nii toredad olid need pankade tarvis ikka neid korralikult saata. Läksime sõjakomissariaati ja meile öeldi, et pannakse reservi. Teile teatatakse, teile paluti allkirja vastu, teatage, kui jätkatakse üldse evakueeritud võtma. No siis me saime selle teatega, et Eesti väeosad moodustatakse seda mula, teatas kaugust naaber. Organiseerige piigad, nagu Virumaal öeldakse, et tulge, et parem on ikkagi see, kui omad inimesed on ka metsa patised. Haavatud oskavad väljendada paremini, et saate aidata. Aga sinna metsambadki me siiski jõudsime hoi läbi suurte seikluste. Igatahes mjah oralist siis sinna kõrgete kuuskede ja mändide alla. Väga ilus koht oli, aga me öisel ajal jõudsime sinna ja siis öeldi, et see on 300. polgu mingisugune suur, suur, paraku niisugune jah ka laulu, eks ole. Palun. Ja. Ja. Ja meeldis väga laule, aga peeniga minul. Oli üldlaulu. Sõjas oli lõbusaid päevi gaasis. Võiks öelda, et ega see lõbusaid päevi kõige raskemate päevade keskel siis kui päris tulised lahingud olid, aga neid tuli ise teha kogu aeg heaoluks ja ega keegi neid ja nendeks. Ma mõtlen, muidugi seal käis tihtipeale koos. Ei saaks öelda, et lahingud. Meeles no siis, kui meil kõige paremad päevad siis sina ütlesid, et polgust oli jäänud eriselt ainult natukene vähesemegi, siis muidugi metsapark, meie metsal pat oli tohutult rasked tööpäevad, sel ajal see oli magamata, need õed ja sanitarid ja arstid ja nendel ei olnud hetkel kolm-neli päeva järgneda, opereerida, amputeerida ja kõik. Ja tulemus oli see, et need metsandati tütarlapsed, õed, sanitarid ja arstid, isegi mina imestasin, kuidas nad tõesti jõudsid seda kõike teha. Meie olime tol korral komandandi ruudu juures. Vaikne punt, kes me mängisime seal, viiul ja kontrabass, akordioni kitarri, käisime, käisime mängimas väeosadele seal ja ühel heal päeval öeldi meile, et miljonid lihtsalt lati teie muusikat on, siin oli kõige rohkem vaja. Tagasi oli see lävend ikkagi nagu, nagu sa ütlesid ka, et meie oleme vanaks saanud ja arrediits Naberte, kas seda ka niimoodi ikka. Ja siis üks episood leidudest sellest, kui me olime seal ja see ansambel minema metsampatis, seal juhatasin tol korral millisega voor, isegi doktor minul laulis bassi ja doktor Seppo ja doktor siilivask ja nemad olid tohutult kinni, siis aga tütar laseb meiega kuidagi kokku, saime ja käisime laulmas raskesti haavatutele, kes tõesti oli väga raskete täiela keelde saanud. Ja võib-olla see selline ise esinemine võib olla minule vist Külliks üks eluks ajaks meelde jääma. Needsamad lamasid seal, keda võib-olla ta silus viimast korda teadis, et tal võib olla Moonset päevi, näe teda kuulas kuulismi laulu ja tänas pärast selle eest, et me olime, tuleb talle. Need olid sellised helged ja ja, ja huvitavad omamoodi, igavesti mällu sööbinud momendi. Ja sellepärast võib-olla need haavatuid, kes seal olid prillide tänulikud pilgud, kogu aeg saadavad võibolla mind kui ka teisi kogujaid. Aga muidugi, kui meil oli lahingud lõppenud ja, ja, ja tagalasse läksime lihtsalt see esimene asi, mis Eesti väeosa ehitas, oli saun ja klubi. Ka need valmis. Aga kuidagi halliks. Aga kõige pikem peatus meil oli siiski vist vist kõhel aega vaegpestava küla vilja pärast lukkideaalsel andriaapoline juures. Ja seal olid siis meie päevaselt koos kõik sardilise korpus oli juba siis. Ja seal läks see kõige suurem hoog vist külm isetegevuses üldse. Meie korpuse siis toimus. See oli selline aeg, kus ükskõik milline mull toimunud ükskõik milline väikene üksus, aga iga lobi midagi valmis tehtud. Mäletan, käisin suurtel polgus, külastajal sõltu tahtja, vilgas ja, ja kes need seal olid, Hardi muidugi, sina, sellist nii vahva. Nemad tegid väikses episoode nädala sündmustest ega ka laupäeval kala ja mina sattusin sinna siis suurem sellele sündmus oli, see. Suurtükiväepolk sai sauna Vainest, läksid kahekesi saue sisse õnnistama Kindralmajor aru ja, ja see suutigi. Tegelikult kärakas käib jälle vaadanud, et mehed elavad põrandaga maas. Tegelikult muidugi. Samuti toimus ka teistes väiksesse üksusesse igalt poolt, väga tore niukene, toredaid fantaasia mäleta, tegid, kui leian ta polgu volli, kapp oli seal ja Tatarevoleeri laari vere oli siis üle ja siis aga võib-olla kõige suuremaks üritus oli vist tõesti pestava lubi ehitamine. Ja siis klubi õnnistati sisse skulbi operetiga siniverise kõveli eirasid sapöörid linna tarbektsiooni, sapööride vägi, teleka oi-oi-oi kolmes vahetuses ja seal. Nad nädal aega siis reid, katus peal, põrandad all, ukse ees aknad ees, Estonia Mineotüüria orkestriluu ja nii väga ei ole, avar lava, lava, kõrvalruumid, lava, allur, Kersti Luha püütuid. Merje värk, sellel ühtegi naela ei lehti okastraadist, kõik kehtib kõikide traadist ja ainukene viga, mis klubi juures jäi, oli see aknaklaasi kuskilt ei saa ja, ja siis keemia nendesse paberist keepides eageerilist regi Valkna teda. Aga see oli ka tore kuulata seal maa olukorras operetimuusikat, vot see juba innustas ja tõstis vaenlase laevareisidel ka seal ja horisondil, vot seal oligi, see oli veel selline laevad, palvust, operektori vahva ja annaks jumal, et Estoniaga see. Oli tolle aja kohta tegelikult olid siis, kui me seda mõtlema, et kuidas sündis kogu see näiteks ütleme see dekoratsioonid kas või midagi ilule. Täitsa lina, võib-olla, tuletab meelde, sina varustasid tol korral üsna palju tehnik Väljataga sellest. No kõigepealt olete Harri Lessel juba nimekas energia laeva. No ei olnud ju värve, ega midagi ei olnud. Ja siis ma seda mere jaoks ma tean seda, kuidas me käisime, siis palusime sealt külaelanikelt sinet. Vahetasime siis leiva. Aga üldse, kõik sai niimoodi kuidagi kombineeritud pisingudu. Rätsep ütles jah, et temal on kohe seda talente küll olemas ja kõik. Ainult noaga meestel oligi ega ka seal ei ole kitarrid, kitarre mängija. Ja aga pesingoli kostüümimeister nendes ballisaalis vaadates täitsa ehtsad ja. Ja libised. Georgi Ors remondi praegu Tartus ja tervise tallel. Elsa laulisega seal. Kõva Rudolf oli seal tädi Marta eelmino oli Jon primadonna kõva häälega lava avalda, anna mulle andeks. See sisu oli lihtne, tegelikult seal laev satub üksikule saarele ja seal siis on. Ühel laeva omanik oli puhas pese ja ja, ja seal ühelt poolt on seal siis saamatud, niuksed. Rannast leitud kottidest oma rõivad selga ja nii edasi, nüüd siis oligi seal parun, Haldolfachin, kadunukene paranaela ja ja siis kurba oli siis tema päris põnev kohtumisi proua tuliselt põl. Oot, ma räägin. Ema tuli nii, vaid korraldas, oli, et noh, et kõik, minge tooge hagu, et siis saame lõkke teha ja saame ka, ei noh, peale merehätta. No ja igaüks siis läks seda hagu tooma ja. Paruness pisikesed maks, missa hakko. Paela otsas, siis kaks niisugust rahu ja eks ma teen hagu, seal on palju, nagu juhtus vahejuhtum tema abikaasas armuskse proovides. Kurst jah, ikka. Seal oli seal tekkiski tore laul, et kuidas. Mees. Kahju, et ei ole. Ma arvan, otsinud seda partituuri, vanad ütlesid seda taga ja muusika kui selline on olemas, tekst ei ole. No vot ei tea. ET kanti ja tulemuseks oli see, et ta ei andnud, sellepärast pakuti talle vähe või ma ei tea, ma lihtsalt leida ei anna seda, ta ei anna seda lubama, kirjutades nüüd Kublett maha sealt. Ei, et teatri, kus sa, aga tulemus oli see, et sealt neid ei leidnud ka, kui muidugi. Kes olid õppinud kuskil juba ei no meil olid selle õdede kursus ordeniga erisus, aga mina töötasin enne on veel haiglas, on teatanud ka, sellepärast oli natuke pealehakkamist imikuga. Mina küll ei olnud varem töötanud, nad on noh, nagu seda praktiliselt ennem juba kursused olid. No igatahes tööga ei olnud alguses muidugi oli. Laevalahingute ajal siis oli täiesti nii, et mõnikord päris mitu päeva järjest ja kuidas väga palju haiget, sest neil oli seal mitu osakond olid raskeni, kaovad ala kergelt haavatud ja haiged. Mina olin ise raskete habraste ja ma olen doktor nagu need asjad. Et noh, et mina lähen. Ei, ei olnud ja ega keegi ei viilinud ka. Ega jah, tihti oli niisuguseid juhuseid, kus nii noh, mitte väga raskelt haavatut mehed palusid, et mitte näidata, et nendel on temperatuur, et nad saaksid oma väeosa kiiremini tagasi, nisukesi juhuseid oli küll. Ma mäletan, ma olin vist kaks päeva olin nii et ma ei maganud ja need esimesed muljed ja haavatut ja siis ma alles taipasin õieti sõda, tähendab, elas seda raskelt. Mina mäletan, ma, seal olid need kaks, kaks tuba seal majas, suur vene ahi, olisi, esimene öö, ma nutsin seal ahjudega mitu korda. Nii raske oli see, ikkagi olime noored kõik ja kui need haavatut tulid mõni õde, aita mind, hoia oma käsi mu pea peal, ma nagunii suren, teine tahtis midagi seal kirjutada üles tema märkmeid või midagi. Ja no kogu aeg keegi kusagilt midagi hõiskas ja nii igale poole pidid jõudma ja siis tõesti nii oma oma muredest, mõni nagu üldse ei too see üldse meeldegi. Ja mõnikord olid ju niisugused noh, väga raskelt haavata ka niisugused noh, mis võib olla nii tavalises elus mõtled, et ole, oleks seda teha. Eriti, kui oli noh magu või midagi taolist jäävad, need olid ju väga niisugused. Aga siis ei midagi, ei olnud niisugune kolega, lihtsalt tundsid, et peab, peab ja, ja on vaja ja inimest tuleb päästa ja aidata kirurgidele töötada järjest. Kirurgidele oli tõesti lahingute ajal niisugune olukord, et ega nende nii-öelda päeva üldse ei olnud. Ma mäletan, doktorabraamofoli teda enam ei olevat olevat surnud. Aga teised kirurgid, samuti Sepoja, Nigol ja kõik olid ju Niibetroshinna. Aga siis tema oli nii, et noh, kohe ütles, et tingimata äratada teda, kui ta natukeseks läks puhkama, ega ta suurt midagi ei saanudki seal. Mäletad, kui alguses oli, ei olnud noh, veel üldse varustust kõigile väljendab meie, kes varem olime, olid osadel tuli tüdrukuid juure ja mehi, tuli, tuli arste, tuli sanitar, treenerid, kandurid ja kõiki sinna. Oi, alguses oli ikka haigu kehv tunne oli, et miks me oleksime väga tahtnud, eks me ka nii palju, kui me saime alguses ikka ja niisama ka natukene ja õhtul ikkagi panime ära, väimehe komissariks oli tihti meiega hädas, ütles, et ei tohi olla, aina tulid. Ja avada. Pärast ei olnud ju viga, kui ikkagi tulid ikka naistevarustusega tari saal, kus hankija tassidelt päris meeste varustus ja kõige hullem oli see tõesti, need ülbikud olid nii suured, kuidas selle 43 numbri saapad hakkama sõitsid, kullerid tarvis ümber pöörata võlgniku teed sama, kuni. Ise keerasin. Umbes nii, piltlikult neid oli tõesti raske. Inga igatahes siin küllaga aaria veres, mina sain need ikka jäiga vahed. Tallmeistri kindlasti ei pahanda, kui ta juhtub kuulma, tema tuli ka arvatavasti plekist või kusagilt nii, tal olid need puukoorest viisud jalas. Ja lapati koogianagoogika. Talvel jää talve talvekülmaga, kes kauem olime olnud, tundsime juba, teadsime 11, aga uued, kes tulid, me ei teadnud ju, kas nad on komandörid või või annad meiesugused sisse anda, sanitar on ta Verskerand, arst ei teadnud, nii, teda ei olnud tutvustatud. No ja oligi meil niisugune lõbus lugu, et me juba teadsime. Meil käis konnaruumis oli tutvustatud, et tulime Roosnerstoctor tallmeister. Jaa, palatisse ta tuli, siis vaatas haigeid üle seal äkki üks haigetest palust siibrit. Ja meie komse Argseks teenet. Tema alati valvas oli muidugi tema poolt, nii et vot haigetest hoolitsetakse ikka, tema vaatas ju suurem enamus oli meil noori komsomolid ja tema siis ikka, kuidas nüüd keegi noaga parajasti käepärast tuleb, meister seal ta võttis tal ilusasti uputuse lävele. Sekkimistanite räkke haigele Tiibet. No me mõtlesime, et nüüd ikka tuleb vist üks suur kisma. Kahandas ka arst ja olen komandör. Vanemohvitser. Aga doktor Talmeister läks ja andis selle ära ja keeras siis ringi, aitas nii vaiksed. Tavaliselt arstid ei anna. Tulemused olid aga varem ka juba varem ennem seda paaril korral kohanud, aga mitte nii orkestri või ma lihtsalt tean, et Pärnus lülitud laulsime koos ja ta oli niisugune seltskonna mees valge küll olen, ma olin, hiljuti oli. Järgemööda leidis, justkui see ansambel oli ta seaks lõi tol ajal komisjoni sihukese laulukesi nagu Narva neiud. See oli üks esimesi luusi, mida ta kandis ettegi esimesel kontserdil. Ta oli ka teistmoodi sõnal tähendab ühesõnaga, ta oli motiividel üles ehitatud. Kunagi vanasti oli niisugune iialgi ei jää. Et rumala, kes Narvast naise võtta pealinnas, teha seda mida päriselt selle selle mõtte peale üles ehitatud. Ja see oli väga tore, Koviline, aga ma tean Narvas ette, kartsime, seal möllas, alguses ei olnud peol, keda hakkame siia sisse orkestris ja kui Narva inimesed tagasi tulid sinna, siis kõige suurema aplausi sai see laul just Narvas. Linn. Asi on niimoodi, et see isegi kõige rohkem tunnevad narvakad. Igatahes Narva. Laiali neil Meghan Pattis naljana, kuid Narvast tulija pälvi tehnikaid. Peaaegu kodu lähistele ja nagu niisugused laulud, nagu peagi saabun tagasi Ahja herra ilus laul siis ei suutnud oodata seal. Vaat need ilmusid kõik sel ajal, kui nüüd see korpusansambel koostööd ja kohe otsekohe mina pil olid sealsele vokaalse kvarteti nii-ütelda juht ja ja et sealsele neid laule kvartetile ja peaks, ütleme niimoodi, et kui me seal metsades sõduritele Ja seal on palju, mis isegi peal, nüüd kõige viimasel ajal oli seal mitmed laulud leitud tittede käsikirjadele. Veel mäletame, kui mõni aasta tagasi meili valge saadi siis seal üsna mitmeid mitmed laulud. Kahjuks no ma viimasel ajal ei ole, tegeletakse nendega estraadimuusikaga ja sellepärast mul ei ole, neil on kuulnud, aga ei ole meeles. Produktiivne v koorida live puududki ta, ta võttis pilli ja ja ta kohe kirjutas laulu, tema ei kirjutanud, niietaks opereerimine poodi veel panime tema mängis elulool täiesti sisse, see Lugolideliste peas teid võttis akordioni, vaatas mis plaanid seal on? Poodid ühese järgmisega koordi, aga lugu pidi, temal oli ennem täiesti valmis ja teavitame seda ta nooditundjana ei olnud väga tugev. Kui me läksime peale seda, kui sõda lõppes 90 Tallinnas võiks sisse seal korteris ansambli poisid. See mees kirjutab kohe nüüd ja tal ei olnud seda vaja, tal tema, need lood tulid, nii et praegu me hindame valgete väga kõrgelt hindab meie heliloojate liit, hingab meie üldsus isegi kogu nõukogude liit ja välima. Tema loomulik all oli nii suur, et seal siis konservatooriumis ja rahvas armastab loode lauldavad ja väga. Vaat need on niisugused lood, mis kunagi sure. Kui palju on olnud neid laule, mis tulevad? Ansamblis oli siis oli milliseks baritonilaulja Albert Venno vennale tegid palju sõnu, vaat niisugune mõtteri piisab mind. Vaat seal tähendab temale tütele Niina Niinestunud mitumitu laulu. Ja siis räägi sellel ärasvat selt. Niina vilistab mind, teenis mullu juttu, sõnaviis on niisugune, juba mängis ette ja see telgi seal rannas. Kuule, Lembit ja Sõgel sõjal mängisid tihti käest. Molikat kuule, mängib lõdvermooniga läinud. Sõja pole kaua mänginud ja sõjaaegne lugenud, üle sa kõige rohkem mängis sõjal. Mängime seda lugu, mida me Illega koos laulsime, esimese laulu jalga, kui meie sõjaväelaagrisse tulime. Elsa Opesema nina ja no see on tõesti hea seal lõpmata. Levib HIV. Toomas. Kõige helgemad mälestused on muidugi kõigil sellest, kui saabusime kohtadega tädist ja inimene messe ja hises mulle meie kindralit. Ardi on vaja heaks väikene inimene, kasinik rahvlek keset rahaliseni. Ja meil on väga rahvast kaasa laulma, et oleks noh, meeleolu üldisem, laulab osa viisainima, tegin enne valmis ja üle kohapeal sõnade veeretada ei saa, niimoodi, aga seal laagris ja hobuse. Ja see oli minu meelest minu minu esimene elamus ja viimane ka, kus on tõesti ma nägijaid voogu saal oli marus käia. Aga töö oli valla läinud. See oli too Lehma nina. Baltika pead välja, ta ei ela. Ei olnud, aga oli üleeile. Ei, ta ei kääriääri. Allale koit hakkas leerumis rai ringi Salav osa ühist arstitagiga veiniga otsivat kiht taga lootsi traal. Ja võtke kaasa, viige rootsid raha. Viskas vett ja saksa vormis ega karja puges voodiga. Tahtis olla valsi, voorib, raadio. Ei käi. Aga tööde kallale lihtsa käega kohvri vedas. Õed Pea straadee seda aega sähvas küll keredega. Pärast Velikije Lukis, Mil rõivatel lõpututel õppepäevadel kogu aeg mõtlesime sellest kuidas me tuleme Eestisse ja anname siin oma pea lahingu kui seda neiut, keda võib. Aga kui me 12-l laval Seisime Emajõe lõunakaldal siis kuidagimoodi, see asi oli vist meile kõigile päris ootamatu. Kõik muidugi kulges loogilist rada pidi minema siiski see 12. maa septembri hommik, see oli mulle isegi pisut ootamata nooli tarvis forsseerida Emajõgi. Küsimus ei olnud kerge olevatel andmetel Emajõe põhjakaldal oli vastasel väga tõsised jõud ja sellega arvestades meie valmistusime sellele operatsioonile väga tugevasti, et Tuuli Türgit sellel ajal ära meie luurajad, kes peaaegu iga öösse tõid Emajõe teiselt kaldalt keeled ja suure töö, tegid ära meie suurtükiväevaatlejad, kes fikseerisid viga. Ja kui siis seitsmeteistkümnendal septembril me alustasime. Mäletan, see oli pühapäev. See oli pühapäeva hommik, oli ilus sügisene päev. Udune hommik, päike baitse kuni hommikuni ja siis isegi uskunud diviisi staapi tulid andmed, et juba pooleteise tunniga oli kogu seitsmes diviis üle Emajõe läinud. Nii vasaku tiiva tagant väljus kaks, 49. ja suur oli meie Reem. Kui meie selle päeva õhtuks jõudsime Alatskivi jõel. Me olime läbinud 34 kilomeetrit. Kui praeguste nii arusaamadega märkida, siis me olime oma tootmisplaani täitnud 250-l protsendiliselt ja Alaski veel olid loodud kõik tingimused selleks, et võitlused jätkuksid hästi jõelukalt. Minul isiklikult oli Alatskivi eel õidime diviisi komandopunkt sellal kuulsa veskis. Üheks helgemaks momendiks, kui tulime lõhtu vaatlema. Kindral Pärn. Siis, 27. polgu veel oli Avinurme aga 249. diviisi tuli Porkuni. See oli üks viimaseid hitlerlaste taanduvaid kolonne keda oli maha jäetud õieti Kateks sinna ja sellega tuli siis kohtumine on muidugi see kohtumine tuli ootamatu. Sellepärast et me ei lootnud enam suuremat vastupanu avaldavadki. Aga Porkunis õieti kiilus 249. diviisi rännak kolonni, siis me läksime juba rännakkolonnid, läksime Tallinna poole ja oli ka teada see polkovlik võlgu, kolonn peab minema Tallinna sõitma juba. Muidugi lahing oli, kolin ühtlane eteks üks polk läks ja nii nagu rännakkolonnid tulid, see oli 925, polk läks kõigepealt seal kapteni Jürghini pataljon sattus löögi alla. Kuid siis juba tuli abijuurega 121.-st polgust ja vastase edasiliikumine tõkkeks tädi. Ja muidugi õieti see sai ka viimaseks hauaks ühele eestile suuremale taanduvale grupile, kes siin taandusid, seal oli, ka peab, ütleme jälle staabiosa, mina olin operatiivjaoskonna ülem sel ajal ja seal staapoli kahe kilomeetri kaugusel esicoolerit. Muidugi lahing läks õhtuni ja see oli ka üks viimane tõsisem lahing enne Tallinnat ja ma pean ütlema ka viimane suurem lahing enne Saaremaale jõudmist. Aaa. Mida tunneb seda aga see soojoodega? Nii et ma olen Ahja vallast pärit ja kõnnu külast siis maa oma Willisega ja sidemeestega sõitsime kodud läbi, kodu muidugi oli väga kurb pilt. Uksed tulid lahti, katusele oli suur auk, trepid ja uksed olid läbi lastud. Ja kedagi kodu ei olnud, terve küla olid hitlerlased ära ajanud teisel pool Emajõge. Ja peab ütlema, et pärast ma sain teada just sinna, kus meie ettevalmistused, tulelöök oli tammiku metsa peale seal oligi olnud minu isa, kujutage ja mul on meeles kõige minnes seitsme Rakverest välja aktsiaid erandiga. Siis täitke loojusk. Ja nii huvitav, kui see oli, kui me tulime üle väikseid siis deus ex eemale just niimoodi, nii et aeg selle järele ei olnudki sensuaalset ja pillariga. Oi kuidas veer käega täpsusele laat, kahk ja täiesti see oli kuidagi nii. Ja ma mäletan seda nüüd tagantjärgi olen mõtelnud, noh alguses enne kui sinna diviise läksime, siis me olime evakueerunud Mariaanissweeesse. Ja noh, see on päris selle tatari naabruses seal nii lõpmata ilusad tammemetsad mäed, orud ja metsaallikaid nii palju ja siis me käisime seal ikka nutmas, tüdruk ikka mõtlesime oma lepa jändekate peale ning mõtled, et küll oleks tore neid kohti vaadata, siis tõesti patustasime selle ilusa looduse vastu ikka see koduigatsus on ikkagi suur, ükskõik kus oled taevas, oled nii? Sa ütlesid, katsusid, katsusime käega, Moldatud, aga kui me tulime Kingissepa 43. aasta algusel siis suurtükipolgu komandör Aside poisid tõid mulle naeru vahelt lilli, kui tulid, käisid seal esmakordselt. Tõid paar õiekese täitsa nihukest, noh, metsaline minul Eestisse tulek oli väga kiireks asi. Ja me teame, et meil orkestris ja mees ostis omal ikka isiklikku pilli vähemalt pilise kalli olnud viisid. Ja minul oli tol korral orkestri kontrabass ja nüüd oli siis niimoodi, et Peipsi järves, Mehikoorma juures Peipsi veekoormuse välja. Ja siis katsusime Lüügerliga liimi. Kuivatasin ruttu ära ja polnud väga sõidu tegid ära. Teine niisugune tore lugu, mis Mul jäi meelde Marin tagalaga koos, sest seal Eestis mäletad, müüsid praeguse tõsi töö peale Tartu Emajõe läbimurdest vist kolme päevaga Tallinnasse, mis oli, aga siis jäeti vahepeal päevalased nagu osale maha ja seal kuusel juhtus üks väga tore lugu ära põgenenud, tühi, suur karjuli. Ja tulemus oli see siis, et see oli väga raske olukord lehma lüpsmas või jube. Ja tore poiss oli, meil tuli mulle appi ja. Me päästsime Karjala džerid Nõukogude korral esimene aukiri, mis andis mulle kohalik täitevkomitee. Ja siis me pärast seda tulime nii kuidas keegi sai, kes autoga, kes suurtükil afekil, aga üks väga truu mees oli, kes kogu aegu sammus rivi lõpus selle Raimond Valgre jalgsi jalgsi kuni Anna kiriku alla. Olles kaugel vööl unistasin siin. Mis võiks ta ka. Kuid koju jõudes leidsin bla konsoolid miinust. Köik teisiti. Nüüd. Paneme siis, kui aastaid mööda läheb Asi on nii ettakorpuse aastapäev, mis meil oli siin. Möödunud aastal pühitsesime korpuse loomise aastapäeva kanniees käivis aastapäev ja siis olid seal niisugune lugu, et tollel õhtul, kui me võtsime korpuse endise orkestri kokku ja kui meil oli siis ohvitseride majas sellisega tore kontsert, laulsid seal endised solistid laulis meie väikene laug taolist seal Arvi haug ja, ja, ja kaitseliidus, Hardi tiidus ja paljud teised ja siis pärast toimus meil seal glooria, sest vastuvõtt veel tulemuseks oli see, et läksime sealt siis veel sõbrad endised rinde käest leidsin seal üles paar-kolm meest, läksime minu poole ja millegipärast see Veetsime küll magama kell neli, magama ei saa jääda midagi pigistada, pigistab, tulin voodist välja ja otsin abilasele. Magasin edasi, et ma olen natuke töö. Kell oli pool viis ja kell pool seitse, ma läksin voodisse tagasi. Selle vaheajal sündis laul, jah. Ta oli relvade tärin, taplus, põimkolu, igatsus süüdva mees ees ja lõhkesid mürsud ja muretsesid metsad, plurmedel surm ringika. Paint, Villu Task, kaid sillutas riismeid, maksku mis maksa õla kõrval üks siis las ma ju veed sammusid aastalt läbi soode ja liivale, üks lahingud. Aga geeningeinud. Praali ju köik pesaneem dekaal. Kas te. Ei ulusõduril sõjatee. Jaa. Tuulu ju.