Veel paar kilomeetrit sõita, siis oleme Orissaares. Silm seletab praegu televisioonimasti. Mida teie veel välja loete, sellest Nagano raamest? Hoidsin on palju internaatkoolihoone, paistab suur veetorn ja alajaama mass paistab ka midagi, on ikka sihuke hea tunne. Kuidas seda head tunnet seletada? See. Aga? Sees kui. Ta peas. Kodutunne on meil kõigil kuid südame väri, mis selle sõnaga seoses tekib, võib erinev olla jälgi olenevalt äratundmisest lapsepõlvejooksuradade ümbrusest, südames, viirusest, koduseinte vahel. Mu sõidukaaslane LV on erutatud ja ma saan sellest aru. Millest me ka ei räägiks, ikka jõuab jutt iseenesest ühte majja Orissaares. Kaks kuud on jälle kodunt eemal olnud ootajaile pikk aeg. Nii emale, isale kui ta tütrele. Ja neid nähtamatuid, niite, mis seda peret liidavad, on ohtrasti. Aga ma usun, et tunnetate seda isegi, kui olete õhtu veetnud Melanie Vassili Helve sepaga. Peatselt jõua nooris saarte. Alguses kõlas lõbus pulmapolka, annaksin toimetuse raadiomeeste poolt üle. Võib-olla öelda kõva ette altkäemaksuna. Väikesed lilled smaal kindlal arvamusel, et lilli saate alati, kui te esinemas käitlejaid, täname ka väga ilus. Mis need on, alpikannikesed alpikannid, õielised. Nonii, ma arvan, et ega teil pole ka selle vastu midagi, kui me mängimise vahele duaalne või jutuajamise vahele mängime, eks ole. Ja mõlemate krab hakkama. Kui kaua kadee trio üldiselt on koos mänginud? Meie oleme koos mänginny mehega seltsis 14 aastat. Lasteaiaga 10 lasteaias 10. Käige väiksed Eeveeaa liike ja mina ulatuslikele raua, kui ta hakkas lausa silmad olid lauaga tasa, ehiti hakkas meil mängima triangliks, pole kannelt mänginud esimesel aastal, aga nii palju käed olid veel väiksed ja vaat öeldakse, et ujujate lapsed õpivad enne ujuma, kui kõndima nüüd Elva õppisin ja siis mängima, kui rääkima sinna. Aga siis, kui nina hakkas laua ulatama, käed ulataksid kandle peale, siis hakkas tulema. Tegime noodi ette ja juba kaerajaaninisust lihtsamad asjad hakkasid juba välja toonud, nii palju välja ei tule ja kui vanal terve esimese kandle sai üheksa aastane 10. No meil oli niimoodi, et vanem poeg mängis akordioni, noorem poeg kontrabassiandjate, meiega räägiti kandeid. Aga siis hiljem, kui me selle kandleteooria hakkas verandalt mängima ja siis poisid ka kanded mängisid, algas, meil oli kanded vähem, ei olnud ka pills. Kahju on ainult sellest, et perekonnaorkestri juhedama täies koosseisus kohal. Jah, ei ole jah, vanem poeg on alles teel, noorem poeg ainult sõjaväes. Ja nüüd te ise räägid Tallinnast viieköiteline, me saime mängida muidugi. Tavaliselt mõni mesilane kahekesi igavesti tulen töölt koju, meel kurb, hakkame kannelt mängima, naerunäod mõlemil peas, eks ole, muusika aitab üle ja ma vaatan, kohe on tunda ka helmel pole tükk aega mänginud teiega koos, mitte selles mõttes, et koosmäng ei laabu said, vaatan, et teil on loote nina ees, aga teie mängite peast ja neljani juba pähe õpitud, rohkem kõike õhtut saab mängitud nagu sõrmede esima. Kes need kanded aga on teinud, ise olete valmistanud, ostnud? Üks on ostetud ka neile ka selle kolm kannelt on laua peal, selle ma tegin ka ringi keskele panin ühe rea juures, ta on nüüd poole võimsam, aga see suursaarte kannel seal mul täielikult omatehtud. Ja see on ka, see on üks vana veel. Koos talumehe käest sain pööningul tõi, liimisin kokku, põhja pole all olnud, mitte, see on väga hea kannelmes, Helve mängib Vanemuine ja see on siis juba eakas eas Tanel ja. Aga see kannel ja selle meil koolis kant üks vana mahakantud klaver oli, no läks liimist lahti, oli turbakuuris põlgad, kaaned olid seal, lauad olid nurkasid ja ma küsisin, kas ma väiksele omale saadalt teeksime, kannelid, teeksime koolile, teeks omale ka ja siis ma tegin kaks niisugust suurt kannelid, üks kool sai omale, teisel ma tõin oma kätte mängida, siis see on kõik klaveriosadest tehtud siinse klaveri kõlalaud on ju need kruvid isegi keeled ja kõik need on ikkagi oli seal veel mitukümmend aastat kandlepuu ja kandle puidu valimine, see on juba niisama suur töö kui Kangli oma ehitamine. Kandlepuu saab kõige paremini niimoodi, mina olen teda ikka saanud. Lähed ühte talutaresse suitsutares, mis on juba 100 aastat vana, no seal olid, muidugi ei pruugi enam inimest sees elada. Schibunu aknad eest ära läinud on ja küsib peremehe käest, kas sa lubad mulle palgisid seinast, mis sa sellega teed, ma tahan kaanelt ehitada lilletuppa, võtad kirveseltsi, hakkad kõrvutama Alta äärest heina pihta, kirvesilmaga. Valgitavad vastlikud, kõps, kõps, koss, koss, ägist kunagi üks palkunadeldi nagu kõliseks kõll kõll vastavat, sellest saab kandlepuu, siis võtab terve selle pargi palgi, võtad seinast välja ja lööda laudadega ja sellest saab siis niisuguse kandlemis männi pese ainult, sealjuures tuleb omale olla sõrmedega väega natuke aidata tagant. Kas Orissaare lähedal leidub siin ka sellised maju, kus neid selliseid palke saada enam? Jah, on küll, on küll, maal on ikka praegu son, kolhoosides jäävad, inimesed lihtsalt on välja läinud, tühjasid arrysi, leidub, kust saab valitseda kandlepuid. Nõnda suvel peab, siis suvel peab käima ja siis majast majas koordikaanly puud, kuslakandlekaanepuud, rema kandlekaanepuu on, temale ei tohi vaiguline puu olla ta vaipa täiesti valijasse tulema kuivanud, seisnud puu, kuusepuu ilma oksteta, puu tihes Ühiga peab olema. Sellest saab siis hea kõliseva kandli kestelaga lugude alguses. Kõige välja kas kena kord maksab ka koduses elus, mitte ainult kandlemängudes. Täna on peaa, aga meil on ees ja, ja läbisaamine perekonnas pole siin kurja sõna tarvis. Üteldagi. Lapsendan Pletti Ihast, klasson kohe silmapilgutus mõistab Äraybamis, soov on vanemalgi, pole mingisugust urje, sõna pole meie maja soldega, püksirihma pole tarvitud olnud oma laste kasvatuse juures. Öeldakse, et käbi ei kuku kännust kaugele ja et lapsed mängivad pilli ja muusikat armastavad, see on selge. Aga kust kvalt teie saite selle kiindumuse? No lapsepõlves isa oli mul külapillimees kandlemees, siis oli alles veel naise härrad ja need olid talimaises, oli Kärneriks või aednikuks, milleks ta seal oli siis ta käis naise äralisel mängimas kogu aeg ja sain ma isa käest jälle kopikaid seal ja see ühtlasi oli siga Alberra küll, aga ta pidi talleke mängima. Aga siis kriminaali juba akendega kaheksa aastaselt. Ise tegi mulle kandleja. Siis olin 200 kannelt enam alles ei ole, seda ei ole enam see ja on otse siba, aga see oli ikkagi kaua need esimesed vabariiklikud ülevaatused, see oli 50. aastate piiresse. Ma käisin veel selle kandlega Tallinnas vabariiklikule ülevaatusele aga nüüd on juba uued juure tulnud paremad, paremad, puhtamad kelladega ja vanad jäävad niisama seisma. Muuseumi jaoks ja ka perenaine kus tema kandlemängu õppis. Pea 10 aastat Tallinnas käidud. Tipploomise on üks suur kande vahe, täiskapis ja neid käisin Tartut, käisin veel burlesksed iseendast, kutsuti sinna pulma mängima tahtnud korra saarlasi, pillimehed saadi ja, ja pole midagi, vets isaga tellid kätte ja läksime 30 kilomeetrit Tartud pulma tahtsin huvi, pärast näeme siis ka Näämises mandri pulmad on, no kuidas oli ja on ikka niimoodi, et nendel on ikka pulmad nagu madrustega. Nüüd on formaat Saaremaal alates kolmandast? Jah, on küll, et ega Saaremaal teisiti ei olegi ja sa ei pea midagi ka pandud, niisuke tramburai peale ka, et pole seal tantsuvahet üksteise otsa isa käe läbi, pole seal ühtedel näinud, juba käekiri on, et ei tulnudki, mänginud meiega koos, nii et keeled olid punased. Seal oli bajaan ka seltsis mul bajaani mängin, siis mul on juba jonn sisugi elektriliseks tehtud, tal on võimendajad sealt mikrofonist, seal sihes kohe. Ja siis ütleb juhe panna raadio sisse ja siis ta läheb niivõrd võimsaks Eradraaliberaalisest bajaani hääl tuleb nii et terve pulmamaja kõliseb kohe tee ääres saab nii kui joonud meeste laule suuremaks, Keeroraariuli rohkem juureid, kõigele võim, kohe käed ikka pillimees. Kantsler tegi ka korra, tegi siia võimendaja, aga ta tahtis seda uuesti tegema hakata. Asi läks palju, valida oli ka niisugune, ei olnud nii puhas, puhas vesinik praegu nõneljani tehnikaajastu tehaksegi, võimendajad ja heli läheb teistmoodi nagu ore oreli kõla tuleb tal juure. Aga on ka neid, kelle palk on peale üht joone ette. Tellimused. Laupäeva õhtuks on kaks-kolm tellimust ja köik laupäeva õhtut köit pühapäeva õhtul tunneka päevas ühte jooni ikka seisab ja me oleme käinud küll, võib-olla altar, Adolf. Kus te töötate? Televisioonis, Orissaare internaatkoolis, keskütles, operaator, peenik, nimi, mõjuga ahjukütja. See on siis nüüd õliküte veel veli kütte peal ja seal on kaunis kerge töö, paned ahjud käima, aparaadid töötavad, jälgid just fenomeetrit, pihusti ei aita ka selle omal pole tehnilist tööd, pole mitte midagi, enne kui turbaga või puudega oli, siis oli kõrkil raske olla ka kõikjal niivõrd kerge. Istud seal pehme diivani peal ja teada on online ootusi ja parandatakse, pillisin jäigi, mängin jälgid silmadega Manumeetrid ja tehnilisi asju sõlmes tarvis jälgida on saatanlik teha ja lõbusam veel, kui temal midagi käte vahel ka teha on. Nii et Orissaare kandis kandlemäng niipea ära ei kao. Ei kao, ei, siin hakkavad kaadrevolt. Kultuurimajas tulid ka paar tükki juurde, direktor ise ja. Ja maaõpetamine internaatkoolilastele, seal on kuus kannelt, on koosseis, kuue kandle ansamblil on, lapsed mängivad iga aasta päris omaette pidulvertvad kätte, erinevad juba. Muidugi niisugust nodi ja niisuguste asjadega, aga see-eest on iga aasta on lastelile oma uus Lenlased lähtud ära ka teise aasta teisi lapsi õpetama ja nendest tulevad köik pisitasand. Kannel on ju kõige lihtsamatest pillidest alguses, kui teraskeele peale olmete mu isa räägib, siis tehtud niimoodi, et nisuke kuuseplaat oli, seal öeldi niisugused puupulgad, neid on terasest nyt, kruvid sinna sisse ja kogu saba, Jõhvit pandi nende puupulkade külge, pingutatise jälle kruvi jalgu sõra ja ta oli muidugi vaikne häälega ikkagi ta mängis, mängis viisikese ära ja sellest sisse kannel hakkas välja kujunema, kus kohal on kõige raskem olnud esineda, kus vastased, kõige kangemad nõud. No selle korraga oli ka, oli suured konkurendid, kui me laureaadi nimetused saime, viimane festivalil Tallinna jah, aga pole viga, läks läbi kenastik. Jah, saime vil Kanly mängus esimese järgu diplomid, tõime ära märgid, saime neid vana-aasta õhtu kultuurimajas kätte, siis mul kingiti veel suur kahe poolega suupill, pärast mängin ka seda veel soonil Ariaadi märgid kätte, onclick. Aga mida õrnem sugu sai örnev sugusel kootil jälle alpi kaanekesi oli kõige Baltica seltsis madise paarikesi üleval toas õitseb seal mis palasite mängistele vaatasin. Me mängisime oma alamõõduline nüanss kuuvalgel ja pulmapolka põlga. Kes selle oma loomingusse võla tegin, ise selle vaese tegi noorest põlvest jumala loosi, teise poole veel juurekannetega, ennemini hakkasin helistama tugevalt mul paljud lood, niimodi, armoonik, lohud, suuremas osa isegi omatehtud puhas, ta tuleb ju huvitavamas. Teised igapäevaselt, igaüks kuuleb. Aga kui sa midagi uut jälle kombineerige sel valimatult ta jälle iganes, kuule puhocust, tsellu kui tuld on, nii et see kuuvalgel kuuvalgel on täielikult, vool on nagu lapsepõlve ja neerudes ja teine pool nüüd tegin kaks aastat tagasi, tegin siin juurde veel. Katkenud Luciano olen töötanud kuues aasta praegusi ja ma olin ehitustöödel brigadiriks, olin siin 12 aastat, need Orissaare majad ja need administratiivhooned ja saunad ja kultuurimaja, seal ma olin, iga maja juures olin brigadiriks keskkool ja keskkool sai veel minu brigaadiga üles ehitatud. Palgad olid väiksed, eriti seda nüüd on ju ehitustööl täitsa head hinnad ja elu on, tekkis barrelit ehitustöödel vanem poeg köitsibelnud ja. Sai koolist lahti, kuueteistaastane hakkas kohe minuga, seltsis ärkas müüri tegema mitmed majad, tegime Orissaares, pärastistel läksime kinnisepa, hakkas seal omaette ehitama, remont kontoris tööl ja siiamaani kogu aeg käib ikka. Käid kolhooside vahelisel, sel ehitustöödel käib mehhaniseeritud kolonnis. Jaanika ehite sisenen mäega üles ja oma käe peal juba pole, ei saa teda seal teda visel tarvis. Erakond. Trepid Ma käisin võla. Milliste omadustega lapses kõige enam kasvatada või kena näha lapses? Ja ka hiljem juba täiskasvanud inimes tahaksid kettalis korralike seltskonna igal pool ja et ta oleks nagu lugupeetav inimene teiste poolt, kui ta poleks muidu norm, et jääb üle ainult, kui sellest midagi kuuletegi head räägitakse. Kui sa kuuled, et lapsest hakatakse halba rääkima, vot see on vanema südamele valus kuulata. Aga kuidas on lugupidamist saavutada headusega aususega, püüdlikkusega? Kui palju teil üldse võib-olla neid lugusid ja palasid, mida te kolmekesi kannel, saate mängile kolme kandlega mul on, ma kirjutasin üles, mis me saaksime mängida, neid on 15, ega neid rohkem ka veel on nende kõik kirjaski ja no neid on kohe saab mängida. Nojah, aga mis te kahekesi mängite, no neid. Aa, no neid on siis, neid on saga. Kahe kandlega, jah, ei no me mängime niimoodi, et mina mängin bajaani, tema kandlega saadab niimoodi meheni Marlen ignoreeris Robraan kandjad öeldis Modoriaani 10 min. Võõrad need lood mängib vangla vähemaga. Aga võib-olla prooviksid. Jaanikandlega tuleb veel. Siis ma tool, kohedyt, Heinar bajaani, panime rihma õla peale. Ma vaatasin, et peremehel kippus kohe laul peale ja ma ütlen ausalt ära, et meil täna Saareluht laual ei ole, need muusikalid haarab nii kaasa. Olete laulumees ka. Küla laulis laulul Diaadrile laulumees, ma ei ole. Rahuldada ka toredad pulma naljalaule seitsmest neegripoisist. Nii halb ja poisu kohe naiseks palus jätta gurmastavastel talu Varni vorm, neil tuli külla loobad kaardil olla aasta neid nõnda jätton jälle. Just vanast laulu Plareestonäriga Simon uudsin järgi Ellanid oma sõnal ringi oma riigi peale, kuidas mul kergem laulda, seal olid mingisugused inglisekeelsed sõnad, olid seal selle refrääniks Ärnit, pungudes hambad, nüüd ma panin isegi kergem laulda. Üks lause jäi mul sellest laulust meelde, et lapsed lähevad kodunt ära. Eks ole vanematele omamoodi kurb, kui linnud lendavad pesast ära nagu telgi, eks ole. Koduni nagu jääb tühjaks, aga kui nad kõik koos on üks on põlve ees, teine süljes, siis on elu kõige lõbusam. No praegu on tütar, eks ole, linnad, mul ka, süda värises, saadame sinule, lärin meiega, ei tea, kas mul kaverit kes siis selle tõuke andis linna minekuks, kas ema või tütar tädalist tahtis ikka ise ka ema kindlasti lastavate ütelda, et neid ei saa teisiti. Kui keskkool läbi on midagi tärgi eriala jätkanud keskkoolis teisal praegust tehnika soodsa film, ütleme seal ikka peab kutsekooli või erialakooli läbi tegema, siis sa saad seda, mida sa ise tahad, temal meeldis juuksuri eriala ja seda ta nikerdas lapsest saati asi ka teiste laste juuksed ja tegin neid lookesi, lõike siia ja naasatud ka ikka meditsiini ala lükkame ühte teise kohta ei näppides vahepeal ikka läheks jälle tseid, ma lähen juuksurikooliga. Nonii, te olete rahul selle aastaga, mis linnas olevat olnud pigem rahul, kuidas õppimine läheb seal? Noh, seal on ikka õpetatakse neil teooriat ja pärast siis praktiseerime. Meil on seal oma juuksuriärikohesem noorus ajama habet ja juukseid ja teeme soenguid. Nii, kas klassis ei ole kujalt kuskil mingis mannekeeni peal või? Teine meil näiteks sellist lokke ja lokirulle tegelemist kate muidugi. Juukse juuksesalkadele dressideks nimetatakse kuivtreeningu ühel jah, see on kui treening. Aga esimese abimajas on ikka maha kliendi peal. Käsi värises ja muidugi meister Ari juures, aga päris hästi läks, esimene kuidas klient rahul jäi? Klienti lai, see oli hästi tugev, selline habe ütles, et jaa, et kui selle maha saate, siis on selge, et selle sain Mahast rohkem maanduma. Oi nüüd ma olen palju ajanud. Nüüd enam käsi ei värise. Kas me läheme Vegasesse? Ere lahti saanud ka ei tohtinud? Eks neid kriimustusi juhtub kõige paremal määral ka. Kui pikk jutt praegu on? Poolteist aastat? Järgmises detsembris lõpetab. No ja siis, kui ikka kodus olete, siis on pillid alati väljas. Siis on pilve nädalake. Aga kuidas need töö kohakon, gara lõpetate, kas tahate tagasi tulla siia või kisub kindlasti tahaks tulla, mul on Kingissepast suunamiskiri tea eksaks Kingissepatööle, võib-olla sa regulaarisserdaga. Vanemad tahaksid, tütar oleks kodu lähedal, saaksime, me nägime seda ja siis oli kena meile, Norris oleks ka juuksuritöökoda, kui ta siia saaks, oleks ikka kõige parem. Poeg sõjaväes tuleb küll tagasi, kes tulevad siia tööle? Naine on ka autobaasis autojuhiks, ka ekste läheb tunnistuseta naise tee kohta. Aga pillimäng, ma mõtlen just bajaani ja akordionimäng kulub teil marjaks ära. Te olete peale kõige muud näitleja. Nojah, vahetevahel on ikka käidud siin naljas. Kihnu jälgnesin Tallinn, siin Kihnu ja kahed orav, mängisin, täitsin ära, seal olin, no on üks niisugune tegelane, kutsutakse lõõtspill, madrus mängib lõõtsapill, mul Manine Klauluse ka viletsa pilliga. Kihnu ioni laulis, mis on, praeguseks tuleb madruste laul, see ei ole ropp laul, see ei ole armuvalu. Laulsime tööline, meremeeste laul, mis paneb kivid kisendama. Maarten maani on täeisti, eeman taevani Puriootneril najale Nelbrauningodan. Aga nööri on jõhker ja Pootsmann on Looryu ja kopp on kuivama, con. Kaks plaati seal maha, kolm, pandi seal Raura jahuga Brauningo vastu. Jälle nööri ümber täislaineid ja haruline ja taevad jaam. Siis oli veel tarvis kodermann, võta jälle, tuldi minu juures, naljamees ja pillimees tuligi kodermaniks ka ennast vahepeal vägisi teised riided selga, nägu lahmadeks, cootermaniks see sillalävi koheselt. Madruse mütsid jälle maadluseks. Korpermannikusele kardab meres liiat, tuli teise nuka tagant, seal rallil jälle madrus, jälle kohe, aga pereema, keda mänginud, mina mängisin seal nii, seal pole midagi mängida, mulle olnudki. Anedes mängisin Elsa osa, Raivo on need ja need praegu käsil, siin mängitakse teda Orissaare kultuurimajja mõnitada sügise käisime siin mitu korda ikka välja. Kõige külmemal ajal ei ole käinud, kui mitu korda nädalas kultuurimajja tuleb astuda? No siis, kui proovid olid sõnniku Cartneralisegi käidud kaks aastat nädalas. Tingimata ei oleks uneaegki vahel ainult emale meil ikka niimoodi ka ei saa, get on enamasti tööl, kes töölt tulevad, ikka kaheksast üheksast üheksast halduvad proovi ühene, kahene, kaheni rikkam jah, kihnu jänni külast küll, vahest ikka täitsa eelseks. Hommikul uuesti tööle, jah, no see pole midagi magada ka ikka mõned tunnid saab tulla. Sest midagi häda olnud Kihnu Jenn just saarlaste mängida, ütleme Tallinna teater mängib ju väga hea. Mängin selle vastanute, aga ta sõnad, hääldamine, inimeste olemine enesel taliale ikke seemnetlemisel, Sa linnast käis ju teatrikriitik, ma ei tea, mis ta nimi oli, käis Orissaares vaatamas, ütles, et kui ta lavale vaatab, nagu kodusem, tunne. Näiteringi juht, seltsimees kirjel on nii väga tubli, näiteringi juht. Vanem inimjuba, aga ta tahab ise ja tal on. Tal on nii suur õpetusi, energia paneb iseenesest lohe inimesele sõnad suhu. Kodurmas ma hakkasin nii talle isegi näiteringis meelde, ma käisin kogu aeg laulu koorusega. Igal pool ei jõua käia, sest Elledega tuleb alati väljas käia ja ja kui need ringi seal nii palju osavate, siis ei tule veel ja siis jälle kõik tehtud põrand ära, on Ellvega. Näitemänguga proovinud jõudu siin keskkoolis on vaja ei ole, aga nüüd seal Tallinnas ikka maa näiteringis olen praeguses niisama üht-teist õppinud sihukeste oma loomingule on näidend, on mingi. Pettumus meil on ju näiteringis kõik tüdrukud, neil on tütarlaste kool ja seal on poiss. Ei, poisid ei saa igat näidendit mängida. Nakkasid nukitsamees lõppema veel ja siiski ka eeskätt meeldib mulle. Algul hakkas ikka niimoodi kirjandusega siis näitekirjandus mulle algul meeldis kohe lugeda, siis ise ka mängida. Keskkoolis. Püüdsite seda midagi kirjutada. Noh, eks üht-teist ikka sai rohkem niimoodi luulet mul oli koolis üks hea sõbranna, temaga koos tegin mõnikord tunni ajal mitu luuletust tegime valmis. Kui ta selle niimoodi öeldes. Peale tuli. Aga nüüd oled sa rääkimine, on õppetöö neil juba seljataga? Hoialeks õpetad seal ei jätnud, on need luuletused Kales nende alles küll arengule. Aga noh, mul on suurem osa Tallinnas, mõned on muidugi ka võib-olla? Püüaks lugeda. Võib-olla üks vanaleski? Küll ma proovin seda lugeda. Tuul pani tiivad liikuma. Mõlder viljadeni puistas veskikivide vahele. Kolisides rasked kivid, rukkideri jahvatasid peeneks, jahuks jahvatasid Mõlder habemesse, muigab armsaks saanud seda all hommikul ja õhtul hilja oma veskis ringi, käib kividele, puistab viljasalved, saad jahu täis. Möödus aasta, viis ja 10. Tulin veel kord vaatama oma armast kodukohta. Vana Veski seisis paigal, tiivad seisma olid jäänud. Mürinat ei kostnud enam Halli Veski seinte vahelt. Mölder oli aga hauas olnud juba ysna kaua. Vana leske kõrval seisis aga vabrik ahjus. Selle ma tegin üheksanda klassi. Palju neid luuletusi linnas olevas kaustikus 40 50 ringis, palju. Proosateosed eriti kirjandeid mulle ikka meeldis kirjutada need eriti ehistunud. Siiski. Luule Eestis nagu rohkem. Mõnikord ei tulnud välja mitte midagi, teinekord jälle natuke meelde nagu rahnu. Kas ema isa, ehitiste vahel võime panna? Maga kooli ajal, kui ma veel laps oli, ka sai tehtud, aga nyyd ei tule ükski enam välja. Ikka Te olete kunagi kooli ajal tegin käega vaat neid kusagilt midagi, mõtlesime, et enam ei tule. Aga kuidas mina nägin külavahe laulusi, lorilaulus? Naer, loen rohkem ilukirjandust. Ja nüüd populaarteaduslike ja niisugust tähtede uurimisi, kosmoselenduri soov, sihukseid, fantaasiaid, lendavaid taldrikuid osutavaletilise näinudki. Eiman iial. Aga kirjandus nende kohta aja olen lugenud, ma väga uurinud neid, aga luuletusi armastate lugeda luuletusi loen jah, ikaga. Millised kirjanikud luuletajatel kõige erandmeetmed on? Eks see ole, oleneb sellest, keda sa tunned ja teavitame praegult, siin Debora Vaarandi, taan tuntud nähtude seltsis oldud niisama, siis tema luule loeb jälle jälle välja kirjutanud asja rohkem tunnede, tead kuidas helvele tundub nüüd, kas on ise lihtsam kirjutada või kuulata, kui näitlejad loevad teiste luured? No kuulata muidugi lihtsam. Nüüd ma pole tükk aega peaaegu kirjutabki. Ainult koolis mõnikord vaja on, siis peab jälle midagi tegema. Mida te olete teinud seal, noh, oli vaja ele vaatuseks teha. Grupi niisugune laul, ma tegin selle vanaviisi peale Sonny-boy viisi Põldigin sõnad, teised sõnasest laulsime seda saime esimese koha peal ülevaatusele. Aga milliste luuletajate luuletus kogusite rohkem kätte võtate? Näiteks minule meeldib väga nett Lermontovi Puškin, Puškini meeldisse, Jevgeni Joneegin. Yldse lehmadel on ka väga häid luuletusi, mulle alati on meeldinud luuletusi pähe õppida. Veidike sabletada eestiaatrist olla Helgi Muller Don ja. Testi küll Juhan Smuuli omad, saksa luuletaja Göte ja Heine, mulle meeldib. Meie tänane õhtu ei oleks täielik, kui me ei räägiks ühest pillist, mis praegu seisab nurgas õieti tillide komplekt juba, kui seda mängima hakata. Mängib aga ainult üks mees, nimelt peremees ise see alus nüüd, kus trumm peal seisad, see tuletab nagu munakiviheitemasinad meelde. Jah, ta on kahest küljest vedrudega pandud, üks trummikülg töötab suure grammina teise külge, ansid harjad, konstrueeritud jalgadega trumbid teisega 11 jalga, kuidas tarvis, kuidas takt on, ei, mängid, siis seal juurde kuulub veel suupill kannel, suubiljon, kronsteinid kandle külge pandud, siis see on seal suukohani juurde ta parajaid, sugu, alistub kätega, manitaanlik. Trumm on lauaajaliselt taabine. Lugu tuleb nii, et siin on jalad, käed ja suu, kõike. Raketud. Kulineb, tuleb karri kaela panna siis asi täielik. Pulmapolka. Ühe sellise loo mahamängimine väsitab. Siin on ikka tükk tegemist. Ei ole, näidati suupilli, on kaunis Orn, pill on mängida ja esitage mulle teine suupilli, see oli vanem tuubil, nii palju tuult tahtis, Saareste väsitas küll ära, kui on ikka head riistad ja pole möödunud, läheb küll. Mul on nii pikalt, ei saa muidugi bajaani. Lühidalt rohkem naljavärke, kumb rohkem ära väsivad, kas käed-jalad? Suubilvesite kõige rohkem ära. Kui kaua te sellise komplekti peal neid mängiti, Aashi on kaunil uus asi maid esimest, teist korda inimene real alles trummikomplekti ehitasin muidugi jälle noosi, suupillivärk on olnudki, vajaks neli nädalat, mis ma singiga, no siis me olime mõnes kohas pidudel väikselt esinenud, ikka näidatakse rahvale, missugust nalja teha. Suvile, kandle, kabeli kandlega, algusele, Canima ehitasin trumma juure, teeme ühe klaasikese ka veel siis siia. Kui need pill üle vaatasime, kellel oli käes veel üks omapärane kaarde keeratud riistavoolu all ja näo alla ka võib-olla teete kõigepealt häält. Ja nüüd hakkame rääkima, mis asi, pension. Rubla maksis, raiusin veksliga pooleks ja raiusin hambad ära kitsamaks hülje, siis painutasin selle ülejäänud saeosaga veereks keskelt. Niisugune nagu kartulikook kutsutakse, sorry, keele nisukene ja siis all teise otsa külge on puupea ehitatud selle külge seal niisugused lauakella vedrud heterode otsesem tinaplommid, kui sa raputad, need teine, teine üks, ühest küljest on üksteistkümnendast, teine nirk, nüüd löövad siia teise, peab käega väga vähe väristama, vibreerima võtab ja pöidlaga mõjud siis seda teist lahtist otsa sellega see annab siis helikõrguse ja kui suuremat pilli mänginud juba estraadiorkestrile akordion mängib, siis seal kõrvas mängib, püüad seda erikohtlemist, uuris tema passiga, võtab muidugi igasugust kõrgitoolise, temaga ei saa võtta, aga siis passi saadet seda Eli, nagu ta passiga mängib sellest uuringutele pingutad peaks tegema selle looga natuke pikemate laiemalt võtete, madalamast, madalamast helistikust hakkab pihta juba ja siit peaks selle osa kumeruse natukest tagasi, keermed saab seda rohkem pingutada, siis ta saab paljugi Lissabeliradeldaga välja, küll peale, aga see on esimene proovitöö alles, ma tean neid küll veidi nututükiga. Selle mõtte peale tulite esitama, mängisin päris selle kahemehe saega otse panin jala alla ja siis oli mul viiulipoogen. Siis ma pingutasin 100 niimodi, kelle kommeriakse siis ka heli läks kõrgemaks ja madalamaks. Huvitav oleks teada, millist pilli ei mängi. Milliseid pille, noh, saksofoni ma ei saa hakkama muidu puhkpilliteisi, maa, puhunika ja keelpillid, niipalju kui rahvapillikeelpillid, neid ma nägin kõiki, seal vooder oli ka üks väike pelgas, seda mängitakse A ja see on päris leivakannikas noorest east, pulma lõõtsapill, ennem oli ju neid bajaani akordioni, niisugust asja olme siis oli selle pilliga, ma hakkasin üsna noore asja nüüd õige külviornamentidega ja seal oma vasknurkadega omatehtud pill, ma tegin ringilt kahest-kolmest vanast pillist, no päris uutel pole saada, liimisin kokku ja mis tal siin peal on kirjutatud? Poolakate pilli on see, aga siis tal on, siin on Leningradist on seal keeletõde keeled, on tal sees. Puhtale keeled kutsu teleri Poolas ja keele vanas vilda. Oi, see on vana asi, on üle 100 aasta vana. Tõsiselt seal üle 100 aasta vana, nii palju kui mina mäletan, kuidas ta vanade meeste käes juba olnud jutu järgi praeguste männi küll veel hõbekeeled, niisugust need emad, nemad ei roosteta, nad ei lähe katki, need põlised, millal ta esimest korda selle pilli kätte võtsite, kui vana te olite, mäletate? Üheksa aastane oli 10 11 aastased simaalasi temaga pulma iseseisvalt juba pillimeheks. No nüüd otsekohe rahvapillimängu ja huvi pärast lõbus seltskonnas olla on. Teistel on lõbus, mulle omal ka lõbus ei tea, mitme kohaga tuleks kirjutada see arv, et annaks välja need pulmad, kus te olete mänginud. No3 kohaga tuleb välja küll üle 100 350 200, niimoodi olen pulma läbi käidud, mis lootsis pulmades kõige enam on läinud ja lähevad ka praegu. Ma vaatasin, et pere seal hakkas jalg kohe liikuma, tantsurütmis nagu harilikud Ilmänna. Mille tants teil abikaasast kõige enam olnd? Kontimööda olnud vanad tantsud on ikka kõige enam. Raku jaak on aegne ta jälle meie noorepõlve aladinguangiga puu rindürka tantsud ongi kõige enam. Ehk seda saigi rõhutatud vanal ajal kõige rohkem pillimänguks. Sa mängi vedasid, on ikka pealne kanad. See meie hinga, jah, ikka vanad rahvatantsud mete, eakad venelastel on sul nii-öelda me tantsisimegi neid järgmisena ütles siiani siin haiglas, et millised need eakate naiste tantsutants ütleme Tersavel ja nõianeitsi ja need on niuksed, vanad vanad tantsud, Edan, vanad peotantsud veel. Kuidas nad käivad, võib-olla räägime sellest lähemalt. Aga need ei ole nii keerulised, mõista veidi keeruline ja, aga mõistan ikka täitsa lihtsad tantsud. Ma ei tea, kas, aga nendel ei ole seda niisugust valsi moodi, keerutab, et niisugust ei ole, tema ütleme kõige rohkem, tuletan meelde, kui kevadised sookured tulevad, nemad tantsivad, tantsi, rändlinnud, vanaaegsed, rahamransitlejevitavate hüppavad üksused, juure kummardavad ja nakatuvad noka siia tahtnud täpselt niisamuti. Seal muusika, sinna läheb juurde lõõtsapillilood, öösel saatus mängis Reilsin. Aga kuidas ta on leidnud veel välja, tule nüüd ple ammu enam mänginud, ma ei tea. Olete sinna siis noorematele lõpetanud neid samme, jah, olen küll nooremad käehoidjad kümneitega noolega, tee niisama huvi pärast esinenud ikka vanemad inimesed köik. Nii et kui te koos olete, siis võite peale laulmise ja pillimängudega veel tantsu, Maarja Roosi sai ikka kodu vähest tantsitud käega isa mängis perre veel kahest tantsida tahtnud. No ja siis, kui sa mind hakkaksid niisama poisike harilikuga, siis talle siis ma ikka ette tantsisin sinduaalselt. Nii et koolipidudel oli siis teil olete oleva kodustele esimesed sammud selgeks saanud. Mis asi see mõõdetatis? Kahekesi isa mängis pilli ikka niimoodi kogu aeg oli. Praeguspojapoeg lisamängisid XF pill, pisike poiss, kahe aasta on praegu kaks, hakkaks kuut. Tulen mõjureid, lähen tantsima. Ma pean minema jälle ja jälle hakkab tema pillimäng ja tants. Kui need sünnipäevad on teil perekonnas, no siin nii hoolitseda selle eest, et üles lauldakse ka ja mängitakse kimada, see on ikka ka oma pere pärast, jääb, millise lauluga, millise pilli Loogade üles äratatakse, isa mängis kannelt siis see nagu vaiksem, tohib kummutada. Meri on ju saartel ümberringi, aga merest me pole täna juttu tähendas, kuidas on teie perekonnasuhted merega? No suversame ikka paadiga päästke merel sõitmisi, alati lapsest saatanal mere ääres kasvanud ja keik narmastunud märg kalamehed olete sportlikud kalamehed oma värske saab ikka püütud terve merega käite püüdmas, ainult ei niipaljugi, iidne kevadel rohkem kõrvalt vaatamas, kui suuris algalaaenn pärast kodus ei saaks valetada. Aga muidu niisama sõitmiseks oleme teinud küll merel meelde keemeren. Kuivõrd on jah, niisugune juhus, eliiati saaja LV ja Heimar, läksin Ansse, oli neljanda kolmekesi, Ants läksid merele ja kangest pikne tuli ja aspekt oli peal ja võru ja märul lahti. Nii et mina läksin juba sadam, hakkan ootama, yks paat tuleb siit nukas, teine tuleb sealt nokka varjastike, kes kuskile saanud on ja ootan, ootan meie sõidule. Ja viimaks siis ikka lõpu poole hakkas üks paatikad oleme saanud äärmena sisse, suur torm on juba möödas, siis üks paat hakkas tulema, ma siia, nad ikka kuskil varjulises häid ja siis nad seal maasi alla liiga ümberlöömises LV oligi, liigun märg olnd, Elva üsna väike on, siis nad viid selle ühte kohta talusesena sissesaanu teki alla sooja. Ei saaja Heimar kahe kes tulevad, ma mõtlesin, et kus me teeme, sander terve rahutunud. Tulevad ja siis ma läksin Syclega taimi, saage jälle Helve sealt ära. Elvi oli teki all soojas, selline on ta nagu kassipoeg, märg. Jah, ainult nii palju puuris ei ole siin ühtegi. Peremeestõbise sellet, litakasetohtkaared, õhukene pluus ja otsapidi suus õelt ja petab ära. Kas temaga meloodiat ka saab mängida? Kui teised Pilideed mängivad midagi, midagi selletaoliste konn ära anna, meile oli ja mängimine, siis ma tõenäoliselt, kui suvel sireli lehed on niisugused, sirelilehega saab lehk pilli mängida ja selle kase tohuga niidvatsioliisiks. Linnuhääli saab järel teha seda praegult nii vilets tohmul vana kase tohtinud kuivanud kevadel, kui kase niisukene, kui koor lahti on, siis saab nii õhukese kasetohu, siis saab igasugulinnu häält nendega teha sellega isamaa praeguse kuulsa töindoni karboni jäävat maa mässab seda luksust lubada omale aga linnamees. Kui kaua teie olete abielus olnud? 25 aastat, olete te selle aja jooksul palju tülitsenud? Polütehakse suure tüli, ei saa ütelda, et vahest mõni pisike sõnavahetus on Haldega, mis tüli pole midagi, kehastike kogu aeg elatud. Midagi viga olnud? Mina olen niisugune hea südamega mees, muhe mõnus Saaremaa mees, ma ei vihasta üldse nagu tüli saab tulla ja kuulata naise sõnagsele. Ahika kui vajalik on diplomaat, peab alati olema, kui me läheme rahulikult üksmeelsena, ta ei tea, kuidas see tendents ikkagi tule. Peremees hingas sügavalt sisse, no peab 11 mõistma, 11 usaldama. Palga mrali. Tule tuli, aga teil 25 aasta jooksul igavaks ei ole kunagi näinud? Ei ole ja ta ei ole olnud, et keegi oleks läinud. Majas on juba alati üks lust ja trall ja pillimäng alati, kus seisab igavest tulla. Ei saa aega nuputada, jah, ei saa, ei ole aeglane seda. Eks võib-olla see rõõmus meel ongi üks üks selline tagatis või tuju ja siis ei teki ka tuli. Jah, on küll. Kui inimesel tuju hea, siis ei teki mingisugust vaenulikke mõtteid. Niisuguseid asju. Aga kui nüüd teile tehakse ettepanek Orissaare eest ära minna näiteks mandril elama, antostel uus korter ja ese taastel kanded võite kaasa võtta. Kanded on eksi, vähedasid kaasa. Siit ära minna ei taha, Saaremaa ja väga kena on, siin on oletada risti-põiki läbi käinud, Saaremaa on läbi käidud ja mineva suvelgi mandritel sugulased tõid autoga siia, me läksime siis oma mootorrattaga ka jälle mina saa, no meil küll korviga N sellega ja siis läksime ka nendega seltsis võõradesteks, ei oska sõiti käia, mete sisi Saarinil juhiks nagu ees ja meie sõitsime eelnevat, sõitsid järgmises seitsme terve Saaremaa jälle kõik läbi, karujärvel käisime ranna äärest, hakkas minema lihtsalt raha tagasi, kelle käest süütevõti on seal meie Me läheme käest, sellepärast me mõlemad sõidan, sõiduload ja hakkab jälle. Aga ta peaks vist suurem masin olevatele pere peale panna. Me oleme siiani sellega läbi saanud pastele Noman, kui ma kallan jäävad, meil on siis kolme peale see külgkorviga ratas niimoodi. Me oleme terve motoriseeritud perekond kus elate koos? Jah, suvel on ikka niimoodi, et vähestel mandril käinud ka sõitmas, kui jälle tuleb meil vastasel on ikka vennad, on mandril, siis on mootorrattaga seal nüüd käinud ekskursiooni Nike oma pere pärast. Ega midagi, ma arvan, et me jutud on juba nii pikaleveninud ja pillilugusid palju mängitud ja näid ära eesti jõuagi tühjaks mängida. Mul on praeguse nimekirjas, laua peal on 100 lugu, ükskõik millele näpuga näidata, kõiki võid mängida ja muidugi neid teisi vanemaid, neid on ju ikka rohkem veel mis pole üles kirjutatud ja et kui need soovikontserti teha jaguma ja ärme sellest peaaegu lahti ja siis tuleks kohe vala välja kohe välja. Seda võib ära proovida, seal kõige lihtsam, minul. Kas siin on mingisugune jaotus ka? Seal alguses on 50 valsi vanad, valsid Iisaku Prütmi viisid jäämisest. Nonii, ma siis panen silmad kinni. Siia. Kevadine päike, 26, number. Te olete nüüd nii palju mänginud teistele? Ma arvan, et kuulajatele, Ma tahaks selle vastu, kui nüüd meie omalt poolt mängisime teile, teie lemmik, palun. Mida te sooviksite kuulata? Hakkame tänasest peale, mina hoidsin vanu rahvaviisi ja kõige rohkem meeldib mulle alaks. Teine soov oleks veel elad. Lehed, Reindusi esid. Mina tahaksin, et omad Jesar laulaks Teresed kes teil on lemmiklaule tal võib-olla ka nüüd edasi, nagu Toomasele laulma hakkab. Üks neist ongi Toomas Jõesaar, siis väga meeldivad mulle veel Tiiu Varik ja Kalju Terasmaa. Ja taas oleme teel suur tamm üle väikese väina. Orissaare hakkab nüüd selja taha jääma. Ei tahaks kuidagi siit. Ma võin. Tore oli kõiki. Nagu veidi Gorban, millele te mõtlete, tead see aeg ikka Tallinnas rutem lähedaseks, selle rutem koib. Säkk kodus tähendab, aeglasemat läheks, ühesõnaga, eks siis nüüd pillilood ja laulud tõmba tagasi. Muidugi, need on alati meeles.