Tere, mina olen Olavi Pihlamägi. Jätkan tänases kurioossete lugude saates eelmise sajandi ühe kaunima naise, blondi Ameerika seksisümboli merimoon Rõu eluloo vaatlemist. Abiks mõne aasta eest ka eesti keeles ilmunud raamat Merilyn Monroe, salajane elu ja mitmed teised kirjutised ning hulk artikleid. Põhjuseks see, et tänavu viiendal augustil möödub 50 aastat filmidiiva salapärasest surmast. Kui esimeses saates tutvustasin tema noor põlve ja teed esimese peaosani filmis ning esimest abielu, siis täna tuleb jutuks tema eraelu see pool, mis näitab seda kuulsat ja ilusat naist võitluses oma õnne ja loodetava perekonna otsinguil milles hukutava trolli etendas tema omaenda varjatuim saladus mis oli teada tema lähedastele. Tema terve mõistuse puudumine. Hoiatan kohe saate alguses, et nii mõnedki seigad Merilini elust võivad ületada hea maitse piiri. Seega kannatust ja mõistust ning loodan, et lapsed selle saate ajal muud tegevust leiavad. Eelmise saate lõpetasime kurva teadmisega, et 1948. aastal, mil oli esilinastunud esimene film Meriliniga peaosas kooritüdrukud, kus noor kaunitar ka esimest korda laulis sai ta ootamatult filminud kompaniist Kalambia sule sappa ja oli taas töötute näitlejanna de pikas rivis. Nende noorte naiste peamiseks lootuseks oli mõnel arvukatest seltskonnaüritustest silma hakata filmimaailma vägevatele, kes viiks nad filmikaamerate ette. Tuletan meelde, et sädelev sõnapaar Hollywoodi mäng oli tegelikult küllaltki küüniline mõiste kus tee ekraanile viis läbi produtsendi voodi. Nii oli juba Merilingi oma esimesed mängud mänginud ja ekraanile jõudnud kuid endale tamatult taas tänaval ja valmis uut mängu alustama. Tema õnneks ei oodanud ta kaua, sest 22 aastane blond kaunitar jäi ühel aastavahetuspeol silma 53 aastasele kiitsakale paljanema peaga, lühikese kasvulisele ja haiglaslik olekuga Johni haidile. See silma torkamatu vene tsirkuseakrobaadid poeg oli aga äärmiselt võimukas mees, filmitööstuses hinnatud agent, kes otsis noori talente ja neid siis produtsentidele režissööridele tutvustas teda iseloomustati kui agressiivset ja kirglikku naistemeest. Kuigi ta ise polnud eriti veetlev. Kuid jonni kohtas Merilini, himustas ta kohe naist ja teadis, et peab selle kaunitari endale saama. Meri. Neil oli raske teda eirata või tõrjuda, sest tal oli oma karjääri juures abi vaja ning Johnil lubas. Minu võimuses on sinust staar teha. Kümned staarihakatised tahtsid mehega magada vaid selleks, et too nende leeris oleks nii ka Merilin. Kuigi Merilin sattutsiooni voodisse lootuses, et see edendab tema karjääri poliitab peatselt mehest ka sisse võetud ning see suhe ei jäänud vaid ühekordseks seikluseks. See tark ja huvitav mees soovitas Melini veelgi enam näitekunsti süvenema ja tema käte vahel tundis noor naine end turvaliselt. Lisaks episoodilistele filmitöödele aitas mees Medeliniga majanduslikult. Ta soetas pärast oma naise ja laste mahajätmist endale korteri, kuhu Merilin kolis ning hakkas peagi noort naist tüütama. Abiellumisjuttudega see aga Merilil eriti ei meeldinud, sest alles ta sai vabaks oma esimesest abikaasast ja nüüd kohe uus tänaney oli naine vastu, sest ta isegi ei kaalunud mõtet abiellumisest Johnnyga. Kui jäi mulje, et Merilin oli Johni ülalpeetav, siis on naine ise uhkelt meenutanud, ta seda mitte polnud. Kui filmist tööd polnud, siis oli tal tööd fotomodellina. Ja 1949. aasta mai kuusk tegi fotograaf Tom Kelly Meriline reklaamfotode pildistamise ajal ettepaneku teha ka üks alasti pilt. Mees kartis, et naine saada ta pikalt kuid ootamatu kergusega oli Merilin sellega nõus. Nii poseeris ta Tomi stuudio punase silla taustal väänes ja toruta suuli paitas oma veatut keha ning sai selle eest 50 dollarit. Merylin aga viskas hiljem hooletult, ma ei hooli rahast. Ma tahan lihtsalt imeline olla ja see kogemus oli seda. Muide selles lauses oli palju tõtt. Rahast ei hoolinud Merilin tõesti tal oli palju tähtsam tema kuulsus ja see, et mehed teda ihaldaks. Ja raha polnud tal kunagi palju. Pigem oli ta raiskaja tüüp, kes teenitu kiirelt tuulde lasi. Selle fotosessiooniga kaasneb ka üks klassikaks saanud Merilin ütlus. Kui temalt küsiti, mis tal seljas oli vastas naine Shanell number viis. Ja vastuseks küsimusele, mis oli taustaks, ütles ta vaid. Raadio, mis sel ajal veel Merilini laule ei mänginud. Täna aga küll. Kuigi Merilin elas koos Johniga, ei kulgenud tema tee ekraanile erilise eduga sest mees nagu hoidis kaunitari vaid enda jaoks. Mitmed sõbrad soovitasid Johni maha jätta ja ise edasi minna. Kuid salapärased hääled, mida Merilin kuulis, seda ei soovitanud. Ning üha sagedamini hakkas naine neist häältest ka mehele rääkima. See muutis ioni murelikuks ning just tema oli see, kes tõi Merini ellu Hollywoodis tähtsaimaks kaubaartikliks muutunud ravimi. Barbituraadid. Ta uskus, et ravim võiks tema sõbratari maailmast naise jaoks turvalisema paiga teha. Sel ajal usuti, et ravimil ei ole halbu kõrvalmõjusid. Neid peeti pääsuks õnne ja rahulolu juurde. Nagu Merilini traagiline elu näitas, polnud see kahjuks nii ja iga ravim mõjub ainult õigesti doseerituna. Eluperiood, kus Merilini suunas võimukas ioni haid sai ootamatult läbi mehe surmaga infarkti tõttu. Johni lahutatud naine keelas meriliinil matusetseremooniast osa võtta. On väidetud, et Merilin siiski käis matustel riietatuna teenijatüdrukuks ning kandes parukas. See kummaline teenijariietes naine jäi kauaks pärast matust mehe hauale istuma ning meenutama ühist aega kus oli mitte armastus. Olid üksteise mõistmine ja kaasaaitamine. Muremõtetest tõi Merilini taas maa peale tema näitlemisõpetaja Natasha lesbiline sõbranna, kelle juurde Merilin ka vahepeal elama kolis. Just Natasha oli see, kes leidis oma korterist teadvusetu Merilini, kes oli liiga palju käsimüügist ostetud tunne, tablette võtnud. Oli see enesetapu katse pärast Johni surma või lihtsalt õnnetu üledoos, jääbki selgusetuks. Tühjust, mis jäi pärast Johni surma, üritab Merilin täita oma oletatava isa otsingutega. Kuid teda ei lasta Stanley Cliffordiga kohtuda. Mees, kes lahkus siit ilmast kolm aastat pärast Merilini surma, tunnistas alles oma surivoodil, et Merilin oli tema tütar. Kuid see tunnistus oli lootusetult hiljaks jäänud. Ühest silmist Pisi osadega teise liikuv Merilin ootas ikka suurt läbimurret. Filmistuudio duentissengheri foks üks bossidest tärile sanuk otsustas Merilini proovida draama rollis. Mees, kes polnud Merilini talendi austaja, on öelnud, et naine on rumal nagu lammas ja loll nagu saabas. Ta on Seczpom, kes väännebja astub ning hingab seksuaalselt. Ta suudab endale leiva lauale teenida, aga ei enamat. Nüüd aga draama osa filmis Brother nokk mis õnnestus ja andis aimu, et Seczpommi asemel võiks teda ka draamaosades kasutada. Film jõudis kinolinale aastal 1952. Ja sama aasta märtsikuus kohtus Merylin Ameerika pesapalliiidoli regioon Timmeffhoga kelle sportlaskarjäär oli selleks ajaks juba läbi. Torpeedo. Nagu meest hüüti. Ühiste sõprade kaudu see kohtumine korraldatigi pidi arvestama, et too oli keeruline vastuoluline tegelane, kes oli harjunud saama kõike, mida hing ihaldas ka naisi. Merilin ei olnud joaga tutvumisest kuigi huvitatud sest ta polnud päris kindel, kes see mees on. Ta arvas, et tegu on ja kunstliku pesapalluri või jalgpalluriga. Ega naine suurt mehest ei teadnudki. Merilin omaselt jäi ta kohtumisele kaks tundi hiljaks ja nägi siis suurt kasvu nurgelise näoga päevitanud meest, kes tundus võimukana. Kui õhtusöök läbi sai, vabandas Merlin ja palus end koju viia, sest ta pidavat hommikul vara stuudios olema chooli valmis naist sõidutama ja nii nad kolm tundi siis mööda linna tiirutasidki ja 11 tundma õppisid. Pärast seda õhtusööki hakkas Merilini toimuma midagi, mida ta varem polnud kogenud. See oli ootamatut tõmme selle kuti poole. Selle mehega olid kõik teistsugune. 1952. aastal suvel tihenesid nende kohtumised. Ju oli saanud tööd televisiooni spordikommentaatori näha. Kui Merilin temaga staadionil ilmus, põhjustas ta alati meeste tähelepanu, mis show'le väga ei meeldinud, kuna ta tundis juba siis suurt armukadedust. Merlyni draama õpetajal Natasha oli mehe kohta oma kindel arvamus. See mees on jumala karistus. Joulu linnate aastast samuti oma arvamus. Võib-olla saaks Merilin minust paremini aru, kui ei peaks selle mõrraga tegelema. See mört rikub ta elu ära. Kuid Merilil oli mõlemate inimeste vaja nad aastat võtteplatsil ja nõustajana, kes oskas üha valinevaid hääli naise peas kontrollida ning Choot meheliku toena. Kui Merilin ühe filmivõtetele mitteilmumise pärast ajutiselt töölt kõrvaldati läks ta pakku San Franciscosse joa juurde. Talle meeldis elada kodus, pesta nõusid koos Joega koristada ja selline kodune Merilin meeldiskadžoule, kes 1953. aasta viimasel õhtul palus Merilini kätt. See on romantiline ja hetkel vastas naine endast 12 aastat vanemale mehele loomulikult jaatavalt. Nad otsustasid oma kihlumisest ajakirjandust mitte teavitada. 14. jaanuaril 1954 abiellusid Merilin jov kiirel tsiviiltseremoonial San Francisco kohtuniku osalusel. Suurem osa publikust ja ajakirjandus leidsid, et see abielu valmistab pettumuse, kuna selline staar nagu Merilin oleks pidanud korraldama suurejoonelised pulmad. Mesinädalate veedeti mere ääres ja siis siirdus noorpaar Jaapanisse. See oli nii puhkuse kui too jaoks ärireis. Jaapanis võttis need vastu tohutu rahvamass. See oli kõige kaootilise vaatepilt, mida Merilin oli näinud ja see oli hirmuäratav. Job olnud aga üldse rahul sellega, et kogu masside tähelepanu oli ainult pööratud tema naisele ja tema oli tagaplaanile tõrjutud. Siis saabus veel USA kindralit John hallid Pakkumine Merilynile esineda Koreas viibivatele USA sõjameestele. Mine, kui tahad, nüüd on sinu mesinädalad. Kostis pahane mees. Lühike ringreis algas 16. veebruaril ja nelja päevaga esines Merilin enam kui 100000 sõjaväelase ees. Pole mõtet öeldagi, et tema menu oli meeletu. Ta laulis ja vestles ning kulisside taga polnud Natasha õpetamas show'd noomimas. Ta teadis ise, mida teha ja kuidas. Merylin laulis oma kuulsust võitnud laule. Eelmisel aastal linastunud filmidest millest kahtlemata kuulsaim oli härrasmehed eelistavad blondiine. Ja selle filmi kuulsaim laul oli Merini firmamärgiks saanud. Briljandid on tüdrukute parimad sõbrad, mis tee Obatsioone esile kutsus. Tuleme nüüd Merilini Joa mesinädalate juurest aasta võrra tagasi filmi juurde, kust on pärit äsja kõlanud laul. Filmiga härrasmehed eelistavad blondiine, tahtis filmistuudiot, ventistancheri fox teha kinoajalugu ja seepärast ei hoitud siin kokku millegi pealt. Palgati vaid parimaid peaosadesse Chain, rasson ja Merilin. Kuigi naised said omavahel suurepäraselt läbi, olin seal siiski suurem staar, kelle nimi oli tiitrites eespool ja kelle teenistus oli 400000 dollarit Merilini 11250 dollarilise tasu kõrval. Aga filmis olid nad võrdselt kaunitarid oma Liivuvates sädele jäävates kleitides. Ja filmistuudio ei andnud Merilynile isegi oma garderoobi ja korrutas kogu aeg pea meeles, sina ei ole staar. Mille peale Merilin vihaselt vastas, ükskõik kes ma olen, aga mina olen see blondiin. Selle filmi esimese superfilmi puhul on märgitud, et filmis ilmneb mitte üksnes Merilini huumorimeel vaid võimekus komöödianäitlejana. Ta keeras seksikusele mingi vimka sisse. See polnud midagi nurjatud või häbiväärset või ehmatavat või räpast või piinlikku. See oli midagi kohutavalt naljakat, mida ta ise nautis. Selles filmis kõlas seitse Merilini esitatud laulu millest kaks olid duetid, teise peaosalise Tšanrasseliga Laul kaks väikest tüdrukut litel rokist kuulub säravate laulude esiritta. Filmim härrasmehed eelistavad blondiine, millest oli kuuldud duett seen rasseliga. Reklaamiga kaasnes üks sündmus mis tähendas Merilini jaoks ilmselt rohkem kui kõik muu mille ta kuulsaks saamisest peale pälvinud oli. Ta sai hiina teatri esisele tänavale tsementi vajutada oma käe ja jalajäljed. See juhtus 15. juulil 1953 kaks nädalat pärast tema 20 seitsmendat sünnipäeva. Kuidas väike normann siin oli sellel kuulsal bulvaril lapsena vaadelnud kuulsuste käe- ja jalajälgi ja nüüd olid tema omad samas tähekogus. Suvi möödus Merilini bronhiidi põdedes ja samal ajal tekkis naisel usk unerohu, tabletid esse. Ilma nendeta ei saanud ta üldse magada. Isegi pärastlõunast uinakut mitte. Et ärgates oli vaja, aga võta erguteid, et üleval püsida ja see tablettide tohutu hulk kohutas tema sõpru. Kuid Merilin lohutas neid teatega, et ta olevat nii teinud juba 10 aastat ja kahjuks see kõik ainult progresseerus. Tema surma ajal oli tal öökapil 15 erinevat tabletipurki. Kajuma oli Merilin hakanud rohkem kas šampust või viskit soodaveega. Stressirohkuse tõttu võttis ta kaalus juurde. Ent iga kilogramm oli neis läbipaistvaid teda kuulsaks teinud. Kleitides näha ja kaalu langetamiseks hakkas ta kasutama jämesoole pesu ehk klistiiri. Ta kannatas ära isegi mitu klistiiri, et kleit selga mahuks. Arstide sõnul oli see äärmiselt ohtlik kaalulangetamise meetod, millele aga Merilin terveks eluks truuks jäi. Ma ei saa selles saates rääkida kõikidest filmidest, kus Merilin osales ja kõikidest meestest, kellega ta kohtus kuid tema kolm ametlikku abielu peavad leidma siin oma koha olme parasjagu tema teise abielu juures pesapallitähe Choodymadžuga, kes üldise arvamuse kohaselt oli naise vastu füüsiliselt vägivaldne. Kuna naine suutis ikka ja uuesti tekitada mehes armukadedust. Viimaseks piisaks nende abielukarikas saiaga sensatsioonilised stseeni ülesvõtmine New Yorgis filmis Seven Jewish, mida võiks tõlkida kui seitse aastat iha. Esimesena võeti 15. septembril 1954. aastal filmilindile kuulus lendlevad kleidid, võte kus Merilin seisab metroo ventilatsioonirestil, mis puhuma hakates tõstad tema volditud seeliku lustlikult lendlema ja mida naine tulutult püüab alla lükata. See stseen on jätnud jälje miljonite kinokülastajate mällu ja muutunud kino ajaloos legendaarseks. 5000 pealtvaatajat jälgis filmimist. Tehti 15 duublit ja vaid üks pealtvaatajatest. Abikaasa oli raevus. Mis sest, et naisel oli jalas kaks paari aluspükse, millest võis ka midagi läbi paista. Hoopis hullem oli see, et naine näis seda stseeni nautivat ja tahtis avalikult oma seksuaalsust tõestada. Kui raevunud oma hotellituppa jõudis, ootas ta võtetelt naasvad naiste maruvihas ja lasi tema peal kohe oma rusikad käiku. See tüli oli sedavõrd häälekas, et teised hotellikülalised teatasid suurest kisast hotelli juhtkonnale. Kui toa uksele koputati, avas selle raevunud sooja kupatas kõik uudistajad minema väitega, et see pole teie asi. Järgmisel päeval olin grimeerijatelt tükk tegu, et Merilini sinikaid varjata. Hiljem on Merilin tunnistanud, et tegelikult sai ta joa käest korralikult peksa vaid kaks korda. See hotelli kaklus jäigi viimaseks sest kuuendal oktoobril teatas ta ajakirjandusele lahutusest. Abielu joodimatšuga oli kestnud siis vähem kui üheksa kuud. Sõprade arvates. Merilin armastas George, kuid ei tahtnud taluda mehe vägivaldsust ning tahet ta muuta kodukanaks. Kuid see ei tulnud Merilini puhul kõne alla. Tema oli luik, kes oli sündinud lendama. Mees, kes järgmisena Merini ellu astus ja sinna koos vaheaegadega pikaks ajaks jäi oli Frank Sinatra kuulus sinisilmne naiste lemmiklaulja ja filminäitleja. Mõlemad olid 1954. aasta lõpus mustas masenduses Merilin lahutuse tõttu Choost ja Sinatra lahkuminekus tava Kaarnerist. Merylin helistas tihti Frankile ja nad vestlesid pikalt. Kui Merilin Franki juurde kolis, ei olnud nende vahel mõnda aega midagi seksuaalselt. Nad olid sõbrad, kes elasid ühes korteris. Kuid ükskord see ikkagi juhtus. Kui Merilin, kes armastas kodus riieteta ringi käia oli hommikuvalguses avanud külmkapi ukse, et näpp suus aru pidada, kas võtta apelsinimahla või greip. Sealt Frank ta tabas ja sealsamas külmiku ukse vastu surutuna Tammerilyni võttiski. Frank tunnistas sõpradele, et sellist seksi polnud ta varem tundnud ja naine olevat fantastiline. Tegelikult olid 39 aastasel Sinatra all sel ajal juba probleemid oma seksuaalsusega sest pidev joomine ja kärarikas elu poliitjälje jätnud. Kuid mees tahtis avalikkusest uhkelt oma naistemehe mainet hoida ja seepärast ta enda ümber kaunitare koguski. Üks neist ka Merilin, kellega neil oli loomulikult seksuaalne suhe. Kuid mingist meeletust seksist sel ajal Sinatra enam rääkida ei saanud. Kuid Merilin aitas meest igati ja just tema olevat olnud uuenduslik pool kes leidis seksimiseks uusi erutavaid kohti. Näiteks hotelli katusel. Frank on ka öelnud. Püha jumal, kui ma teda rahuldada ei suuda, siis mida põrgut ma temaga üldse teen? See esimene aeg sina traga aga ei kestnud kaua. Teine periood tuleb juba hiljem. Nad ei suutnud seda õiget romantilist sidet luua, pigem lakkusid mõlemad oma eelmiste abielude haavu. Samal ajal ilmus Merilin ellu, aga mees, kes oli menufilmi härrasmehed, eelistavad blondiine muusikajuht Häshafer, kes kõik laulu Taranžeeris ja Merilini selgeks õpetas. Mees lootis enamat kui tilluke kuramaaži ja selleks, et Merilini tähelepanu lõplikult endale tõmmata üritas enesetappu. Ta lootis, et Merilin tormab tema haigevoodi juurde ja siis nad jäävadki kokku. Kõik toimuski selle stsenaariumi kohaselt ja pärast haiglavoodist tõusmist sai häll koha naise südames sest ta oli hoopis teistsugune kui julmurtša. Tal oli leebe ja kaastundlik, lahke ja loominguline. Kuid nende suhtele olid jälile saanud nii joodi macho kui Sinatra, kes otsustasid üheskoos mehe minema kupatada. Kuna lahutus Timaidžeost polnud veel jõustunud, otsustati detektiiv palgata kesmireni jälgiks temaati variipsutamisest ette kannaks. Nii oligi teada koht, kus paarike armatsemas käis ning Sinatra koos Timošenko otsustasid karistusretkelt. Nad murdsid ette hoiatamata maha korteri ukse, mille taga nad teadsid hälli ja Merilini voodirõõme nautivat. Kuid kurioosne oli fakt, et nad murdsid maha vale korteri ukse ja seal pesitsenud paar pidin infarkti saama, kui maruvihane Timetsu ja kuulus laulja nende tuppa sisse tungisid. Kuna Merilin oli hääliga kõrvalkorteris, siis jäid nad ellu ja naine, kelle korteri uks maha lõhuti, sai sina tšartedi märkholt valurahaks 7500 dollarit. Kuid see naeruväärne rünnak valel uksele tähendas ka Sinatra ja Dimanche sõpruse lõppu. Laul, mida järgnevalt kuulete, on ikka sellest filmist härrasmehed eelistavad blondiine, mille muusika arranžeerija Scheffer. Mees, kes üheks üürikeseks ajalõiguks sai olla Merini südames. 1955. aastal otsustab Merilin New Yorki kolida ja asutab siin oma produkt tsoonifirma, et saaks ise otsustada, milliseid filme teha. Ühtlasi lõpetab ta ilma ette hoiatamata kauaaegse koostöö oma draamaõpetaja Natasha testiga ja astub New Yorgis kuulsasse liis Trasbergi draama stuudiosse. Et õppida niinimetatud tunde mäluga mängimist, mis oli mõjutatud Stanislavski meetodist. Osana Merilini uuest elust hakkas ta käima psühhoanalüüsis ja seda oli nõudmisel. See kõik tegi aga naise piss süngemaks. Jad usasemaks. Seal. 1955. aasta kevadel alustas Merilin ka oma elus uut peatükki mehega kellest sai tema elu üks suuri armastusi näitekirjanik Arthur Milleriga mehega kes oli aastakese noorem Jody Jost. See kuivetu pikk mees ei olnud kuivik, vaid elurõõmust. Tähelepanelik, tark abielu. Inimene, kes elas oma naise ja kahe lapsega Ameerika idarannikul. Sel ajal, kui Miller ja Monruu salaja kohtuma hakkasid olid mehe eraelus suured probleemid. Teda kiusati taga tema vasakpoolsete vaadetega. Millerile meeldis eriti see, kuidas Merilin teda kuulas. Ta oli mehest tõepoolest võlutud Teimas meest endasse nagu käsn. Kuid mees oli sunnitud andma tunnistust valitsuse erikomisjoni ees, mille istung kanti üle televisioonis. Ja seal ta vihjas, et peaks olema Inglismaal ühe lavastuse asjus. Ja ma pean seal olema naisega, kellest selleks ajaks on saanud minu uus abikaasa. See oli kõigi jaoks suur üllatus Kamerilynile, keda kositi televisiooni kaudu. Samas häiris moon Rõud mees. Abielu polnud temaga eelnevalt arutanud ja ta ei tahtnud ju Milleri perekonda lõhkuda. Kuid 22. juunil 1956. aastal andis Merilin pressikonverentsi, kus teatas, et abiellub kirjanik Arthur Milleriga. Ja samal õhtul ta seda tegigi. Kiirregistreerimine kestis neli minutit maakonna kohtumajas New Yorgis. Esimeseks juuliks oli kavandatud teine juuditseremoonia, mis toimus sõprade juures. Ja selleks ajaks oli Merilin läbinud judaismi kiirkursuse, mis võimaldas tal sellesse usku abielluda. Paarina tundusid nad alguses õnnelikud, kuid see muutus ajapikku. Mees noogutas naise kallal alailma. Mees näris isegi siis, kui Merilin stsenaariumiga töötas ja ei suutnud tekste meelde jätta. Merilini vihastas ja paiskas lase mul näidelda ja tegeles sellega, millega tahad. Aga miljardil ei olnud inspiratsiooni ning tema töö ei sujunud mitte kuidagi. Ja selles olukorras nägi Merilin mehe päevikut, kus oli kirjas, et tegelikult haletses mees teda. See päevika ajas Merilin ikka korralikult segi. Ja sisuliselt kolm nädalat pärast abiellumist oli abielu Merilini jaoks lõppenud. See oli aeg, kui Merilin tegi filmi prints ja show Köl, kus peaosas briti teatrilegend. Loorents oli viie, kellega tal töö kõige paremini ei sujunud. Sest oma pidevate hil inimeste ja haigestumistega ajas naine filmimise graafiku lootusetult segamini. Aga film sai valmis ja Merilin koos Milleriga olid taas New Yorgis. Kuna ta oli filmitööst võtnud väikese puhkuse, askeldas naine kodus ning alustas akvarellid maalimisega, mida soovitas uus psühhoanalüütik kelle juures naine lausa viis korda nädalas käis. Iga jumala päev istuda selles kabinetis halas oma lapsepõlve või abielu teemadel, kurtis üks tuttav. Pärast seansse oli ta mitu tundi endast väljas ja siis, kui hakkas tasakaalu saavutama, oli ta tagasi seal neetud diivanil. 1957. aasta juunis esilinastus prints showl New Yorgis ning soosivad arvutused tõstsid Merlyni enesetunnet et tema näitlejavõimeid on uuesti hindama hakatud. Samuti oli naine arenenud filmi kompositsiooni ja tempo vallas ning oskas anda kasulikke näpunäiteid. See 1957. aasta oli selline rahulik aasta, mille keskel juulis see Merilin teada, et on rase. Ta soovis seda last üle kõige kuigi ei olnud enam kindel tunnetes lapse isa vastu. Ma tahan, et minu väike tüdruk naerataks alati. Merilin oli kindel, et temal sünnib tüdruk. Kuid esimesel augustil diagnoositi tal emakaväline rasedus ning lapse kaotus valmistas talle ääretult valu. Järgneva aasta oli kõige raskem, sest seda iseloomustas sügav masendus. Ta oli emana läbi kukkunud. Abielu ei pakkunud rahuldust ja paistis, et ta on kaotanud igasuguse huvi oma karjääri vastu. Kui sinna liita juurde veel Milleri kirjutuskramp, kes ühe mustandi teise järel prügikorvi loopis ja ebaedu naise peal välja elas siis oli kogu elu kaugeltki mitte roosiline. Ühel päeval ütles naine vihaga põrgusse, kõik see kõik ei lähe mulle enam korda, ma olen temast tüdinenud. Masenduse leevendamiseks olid abiks aina suurenevad tableti kogused, mida manustati koos šampusega, sest kõik teised joogid ajasid naise südame pahaks. Merilin oli jõudnud staadiumisse, kus ta värisevate kätega valas pokaali šampust Avas kapsli ja valas sisu otse suhu, et ained kiiremini mõjuksid. Samuti hakkas ta kaalus juurde võtma. Ta oli aastatega näinud tohutut vaeva, et püsida peenike ja nüüd võttis ta juurde üheksa kilo. 1958. aasta maiks oli Artur Miller veendunud, et naine peaks tööle tagasi minema. Ja Merilin oli leppinud tõsiasjaga, et keegi peab peres ka raha teenima sest mehel oli loomingukriis. Nagu saatuse tahtel esitas kuulus režissöör Billy Wilder meriliinile kutse osaleda. Filmis džässis ainult tüdrukud ja juulis suundubki Merylin Los Angelesse et filmimist alustada. Iga inimene, kes andis oma panuse filmi džässis ainult tüdrukud võib olla kindel, et just grupi koostöö tegi sellest komöödiast klassiku ja väidetavalt parima filmi, mis kunagi on tehtud. Nad võivad kindlad olla, et ilma Merilini ja Billy Wilder ita oleks olnud üksnes järjekordne komöödiafilmist endast pisut pikemalt juba järgmises saates kuu aja pärast. Ja siis jõuame ka Merilyn Monroe elu lõpp vaatusesse. Tänase saate lõpulaul kõlab filmist džässis ainult tüdrukud, mina, Olavi Pihlamägi, tänan teid kuulamast. Leida.