Tere hommikust. Tänapäeva avalikus suhtluses on üks nähtus, mis on hakanud mõjutama meie igapäevast elu. Selleks nähtuseks on meem. Võõrsõnade leksikoni järgi on meem idee, tavakujund või muu infokogum mis inimkultuurikeskkonnas valdavalt imiteerimise teel levib, paljuneb ja muteerub. Meemi on üsna tabavalt võrreldud viirusega. Kuidas see siis levida? Kujutleme, et üks tuntud inimene ütleb otse-eetris, nii. Ma ei saaks öelda, et kirjaoskus ei ole oluline. Tema lausest võib eralduda, katkenud kirjaoskus ei ole oluline ja säutsumise ning sotsiaalmeedia postituste kaudu võib see kohe plahvatuslikult levida. Selleks ajaks, kui kõneleja ise eksitusest aru saab, on tema mõtte valel kujul jõudnud juba kümnete tuhandete inimesteni. Mõistagi On ka nii-öelda puhtaid meeme, mis kannavadki algselt kõneleja enda mõtet meenutades. Klassikat võib tuua näiteks Eestile on kombeks üks president korraga ja tule taevas appi. Selleks et mitte muutuda viirusekandjaks, tuleks meil alati otsida üles algallikas ja veenduda, mida kõneleja ise öelda tahtis. Siis hoiame inforuumi puhtana ja jätame kulutamata Ta eluks vajalikud närvirakkudest. Tule kirjaoskus appi.