Tere, mina olen Olavi pihlamägi ja järgneva tunni veedame koos eelmise sajandi üheks kaunimaks naiseks nimetatud ülemaailmse seksisümboli Merilyn Monroe seltsis kelle salapärasest surmast möödub tänavu viiendal augustil 50 aastat. Juba on korraldatud tema pliitide ja fotode näitusi, juba on antud välja tema kõikide filmide kassett ja nii edasi. Maailm valmistub suurejooneliselt tähistama sündmust, mis oma olemuselt tuli, traagiline, sest ainult 36 aastane kaunis naine lõpetas oma elu parimas eas. Me räägime kindlasti ka võimalustest, et ta ei teinud seda ise kuid tänases saates oleme pigem tema tähede algusaastates. Kui püüda paari lausega kokku võtta ühe silmapimestavalt kauni naise lühikest elu siis on siin põhjust kaastundeks vahest enam kui kadeduseks. Ma olen lugenud palju erinevaid artikleid ja intervjuusid Merilynist, tema eluloo raamatut, Merilin mooru salajane elu, mis mõne aasta eest ka eesti keeles välja anti ja tänaseks on läbi müüdud. Võttes abiks nii raamatu kui artiklid, püüan läbi oma pilgu seda kultuurisümbolit teile tutvustada. Abiks tema laulud. Ärge nüüd liialt imestage, sest Merilin laulis 10. filmis. Kee esines ka aeg-ajalt lavadel kui laulja. Ühe tema heliplaaditutvustuses on selgelt öeldud. Merilyn Monroe oli suur laulja kellel oli selles vallas häid tulemusi. Talimahe seksikas ja piisavalt naljakas, et olla silmapaistev. Silmapaistev, oli ta kohe kindlasti seda visuaalselt. Kuid ma arvan, et pärast tema kuulamist olete võib-olla avastanud ka laulja Merilyn Monroe kes teab. Paljus Merilini kohta kirjutatus on esikohal tema eraelu ja filmid siis tema laulmise kohta ei leidnud ma sõnagi. Jah, mainitakse, et ta esitas neid laule. Ta töötas koos kontsertmeistriga, kuid teadmata on, kuidas üldse tekkis mõte fotomodell filmis laulma panna. Aga ta laulis ja püüdes anda omapoolset hinnangut, kasutaksin ühe meie populaarse poliitiku käibefraasi poole ei taha. Ma ei tea, kuidas toimusid lindistused, sest neil aastail salvestati peamiselt orkester ja laulja koos. Kuid arvestades Merilini närvilisust ja seda, et ta polnud laulmist õppinud, on vähetõenäoline, et ta salvestas koos orkestriga, kes oli harjunud paari korraga looga ühele poole saama. Nendeks sõjajärgselt, eks aastateks, kui Merilin mikrofoni ette toodi, oli helitehnika juba sedavõrd arenenud, et sai kasutada mitmekordselt ülemängimist ja peale laulmist ehk enne fonogramm orkestrilt ja siis laul. Kuigi produtsendid pidasid heaks tavaks üheskoos salvestamist, mis andis kunstiliselt ehk paremagi tunnetuse, kaldun ma arvama, et Merilini puhul see variant ei toiminud. Kui ta ainuüksi filmivõtetel mõnekümne sekundilise stseeni filmis kuni 15 duublit, siis kolmeminutiline laul korraga sisse laulda ilmselt raske, kui mitte võimatu. Aga see köögipool ongi selleks, et varjatuks jääda. Meile on tähtis tulemus. Merilyn Monroe oli Ameerika filmiinstituudi hinnangul eelmise sajandi 25 suurima naisnäitleja seas kuuendal kohal Greta karbo järel ja Elizabeth Taylori ees. See, et ta oli miljonite meeste unelmate naine. Seksisümbol küljest unistasid teismelised poisid ja põdurad, vanamehed pole midagi, imestavad, sest oma lühikese, kuid särava karjääri jooksul võimendati pigem Merilini kaunist seksikat välimust kui tema näitlejaandeid. See kaunis naine, keda tema ema ei osanud oodata, sündis esimesel juunil 1926. aastal Los Angelesis. Tema ema Gladys oli selleks ajaks oma esimesest mehest John päikerist, kellega tal oli kaks last. Poeg Robert ja tütar Lyonis lahku läinud lapsed mehele jätnud ning uuesti abiellunud Martin Edward Morten soniga Norra immigrantide pojaga kes naisest neljakuulise kooselu järel lahutas, kuna ei suutnud kohaneda käelise meeleolu muutustega, mis hiljem tunnistati haiguseks. Kuid läädis tundis end abilu sidemetest vabana, muutus ta kurikuulsalt kergemeelseks. Paljude armukeste pidamisega pälvis ta oma töökohas filmistuudios filmi Monteerijana kohutava kuulsuse. 1925. aasta lõpus Saiglejadis aru, et on rase. Aga kes lapse isa, sellest polnud tal õrna aimugi, sest ta ei pidanud oma armukeste kohta arvet. Ta üksnes nautis neid. Kõige tõenäolisem isakandidaat oli filmistuudios müügiesindajana töötanud Stanley Clifford kes seda kinnitama ei kippunud ning lihtsalt kleidis elust, kus aga Los Angelesi haigla vaeste palatis sündinud tüdrukuke pidi saama isa nime. Kuna tol ajal mõisteti üksikemasid tohutult ka. Nii kirjutas käädis beebi isaks Edward Moortenson, kellest ta küll juba mõnda aega lahus elas. Ta eksis mehe nimekujuga ja kirjutas Mortensen. Nii oli temal ja lapsel erinev perekonnanimi ja isa elukoha kohta kirjutas ta teadmata. Eesnime Norman liin sai ta aga ühelt väikeselt tüdrukult, keda tema ema mõne aasta eest oma üürikorteris kohtas ja keda ta kahoida suutis. Legendid, et normann siin on võetud filminäitleja Džiin Harlu järgi ei vasta tõele. Kui te arvate, et Merini tema isa ei huvitanud, siis pole seni. Ta püüdis oma emalt korduvalt teada saada, kes ta isa on kuid sai üksnes erinevaid vastuseid vastavalt sellele, milline oli juba vaimuhaiglas viibiva ema tervislik seisund. Merilin püüdis mõlema mehega kohtuda, mis aga ei õnnestunud, kuna nende uuelt pered seda vajalikuks pidanud. Nii oligi isa Merilini elus vaid unelmate mees keda te ometi nii väga vajas. Ja kas pole kurioosne, et Merilini esimene filmilaul, mille ta 22 aastasena laulis, kandis pealkirja iga laps vajab isa? Siin on sõnad. Ma ei hooli, kes ta on, peaasi, et oleks. Sest iga laps vajab teda. Isa meri polnud kuid tegelikult polnud ta elus ka ema sest Klaadis teda sünnitanud naine oli psüühiliselt haige. Juba sünnitusjärgne depressioon tekitas mitu eluohtlikku olukorda, kui suletud silmadega ematundetult last süles hoidis ja temale mingit tähelepanu ei pööranud. Gladys veetis oma pisitütrega vaid kaks nädalat sest siis pidi ta täitma lubaduse, mille oli andnud oma emale. Ta annab oma tütre kasvatada kasuperesse mille vanaema Stella oli välja valinud. Teadis, teebki nii. Kuid mõne päeva pärast tekkisid tal süümepiinad, et ta oli jätnud abitu beebi, kes oli siia ilma saabunud kellelegi rõõmu valmistamata Võõraste hooleks temaksis kasuperele lapse kasvatamise eest 25 dollarit nädalas ning omas õigust teda aeg-ajalt külastada. Peagi ta sellest loobus. Kuna kasuema oli range ning kogenud lastekasvataja, kelle peres oli rohkemgi kasulapsi ja Klaadis, ei saanud tema kasvatusmeetoditest aru. Kui vanaema della Indiast, kuhu ta oma järjekordse mehega oli kolinud, tagasi jõudis, tahtis ta tütretütart näha ning leides lukustatud eesukse, murdis selle lihtsalt maha ja sisenes tuppa, kus Merilin magas. Kasuema tuli müra perel tagaaiast tuppa ning nägin tellad beebit padjaga lematamas. Politsei viis hüsteerilise vanaema minema. Ma räägin seda kõike vaid selleks, et ilmestada olukorda, kus pidi kasvama pisike Merilin. Ehk tol ajal veel normanšiin. Merini lapsepõlvest ma väga pikalt rääkida ei saa, sest see oli üks lõputu rändamine ühest kasuperest teise, tema varjamine, haige ema eest ja teadmatus, mida toob homne hääled, mis käädise peas kumisesid. Kord valinesid, kord vaibusid ja lõpuks anti naisele ning veidi hiljem ka tema emale ühine diagnoos. Paranoiline skisofreenia. Oma lapsepõlve armastas Merilin kuulsaks saades üle dramatiseerida väites, et see kulges väga vaeselt. Tegelikult ei olnud see vaesus pigem kasinus ja kokkuhoidlikkus, mis iseloomustas kasuperesid, kus ta kasvas. Seitsme seks saanud normanšiin, kes oli häbelik ja endassetõmbunud, laps aga oma välimuselt kolida kaunis. Ta nägu oli selge ja särav. Silmad, sinised, ta blondid juuksed, mida kasuema sidrunimahlaga pesi otsekui hõõrgusid. Aga ema otsustas ühel hetkel Norman Jini lastekodusse anda. Üheksa aastane normansiin leidis end Los Angelesi orbudekodust. Ta ainult nuttis, sest ta arvas, et läheb vangi ja ta ei saanud aru, mida oli ta teinud, et temast taheti lahti saada. Ta ei olnud ju orb, tal oli ema kuigi vaimuhaige. Pärast ligi kaheaastast lastekoduperioodi võttis ema sõbranna Kress normansiini enda juurde tagasi. Kuna kreis ise laps ei saanud, oli Norman siin talle nagu tütre eest. Ning seda tunnistas meriringi, et kreis rääkis temaga nii nagu ei keegi teine. Ta suunas teda, et temast saaks isiksus. Kreisi abil leiab normatšin kontaktiga oma poolõe pöönissiga. Neil tekkis kirjavahetus ja sõprus, mis kestis Merilini elu lõpuni. Kolmeteistaastane Norman Džiin olid koolid, kaunitar, kes teadlikult rõhutas oma rabavat välimust, rõhutades alateadlikult ka oma seksuaalset ligitõmmet. Ta hakkas tasapisiloomad tegelaskuju, keda inimesed üksnes ei armastaks Vaidjumaldaks. See protsess algas kolmeteistkümneselt ja kestis kuni surmani. Ta on meenutanud, et ta oleks nagu väljaspool maailma siis aga korraga kõik muutus. Isegi tüdrukud pöörasid mulle tähelepanu. Koolide oli lausa nauding, sest kõik mööda sõitvad kutid andsid signaali ja maailm muutuski minu jaoks sõbralikuks. Üks kuid autoga oli naabruses elav tõugeti, veetlev, pruunikas blondide juuste ja sügavsiniste silmadega spordipoiss kelle ülahuult ehtisid väikesed vuntsid. Just sellest normansiinist viis aastat vanemast poisist sai neiu päästja. Nimelt pidi tädi Kress olude sunnil otsustama, mida normachiniga teha, kas saata ta tagasi lastekodusse või panna mehele, sest ise teda kasvatada enam ei saanud. Kristi tegi ettepaneku, et lastekodust pääsemiseks võiks Norman siin abielluda niipea kui saab kuueteistkümneseks. Vaid 19 päeva pärast normanšiini kuueteistkümnendat sünnipäeva toimuski vaimulikud teenistusega kodu laadatus ühe peresõbra majas. Naabripoiss jams sai endale jalustrabavalt kauni naise kellega ta oli hea sõber, kuid mitte enamat. Sama tundis ka värske abielunaine oma mehe suhtes piiritut, tänutunnet ja sõprust. Kuid ei midagi enamat. Amori nooled polnud neid noori veel tabanud. Pärast abiellumist seadsintseemsja normandžiin, ent sisse väikesest neljatoalises majakeses ilma igasuguste mesinädalatest. Ta läks mees tööle tagasi ja Norman Džiin alustas elu abielu naisena. Ta tundis rõõmu majapidamise korraldamisest. Temas tekitas tohutut vaimustust võimalus elus esimest korda luua oma kodu, kodu, kus peamiseks elanikuks on tema ise. Ta tahtis, et mees tunneks, et ta on eriline naine. Loomulikult tekitas abielu hiljem palju küsimusi ning Tšaims ehk Simm on hiljem kui normantseenist oli saanud kultuuriikoon Merilin väitnud, et tema õpetas naisele seksuaalelu saladusi. Ning kui naine asja ära tabas, nautis ta seksi. See oli tema jaoks sama loomulik nagu hommikusöök, märkis mees. Mitte kunagi polnud mingeid probleeme ja ma pole kunagi kohanud tüdrukut, kes nii üdini seksini siis see muutis meie armatsemise naudinguks. Loomulikult ei võinud kuulsaks saanud Merilini esimene abikaasa muud ajakirjandusele väita sest muidu oleks ta hämarasse olukorda jäänud. Kuid Norman siin ise tunnistas oma sõpradele, et ta lukustas end abielu esimeste nädalate ajal vannituppa. Kaasas tädi Kressi seksiõpikud, millest aga suurt kasu polnud. Ta olevat isegi uurinud, kas on võimalik elada ilma seksita lihtsalt sõpradena. Ta olevat olnud mehega seksimise osas väga peru. Ja hiljem tunnistas ta, et abielu olevat temas suurendanud huvi puudumist seksi küsimuste vastu. On arusaadav, et Norman siin tundis Simmiga seksimise ees hirmu ja on tõsiasi, et ta oli olude sunnil loovutanud oma süütuse mehele üksnes lastekodust pääsemise hirmus. Peagi hakkas ta leiutama võimalusi seksist kõrvale hoida ja sellega vihastas ta meest. Veel hakkas ta oma meest issiks kutsuma, mis samuti viimasele ei meeldinud. Kuna nende abielu ei tärganud. Armastusest otsustasid nad päris abielu alguses lapsi mitte saada. Tegelikult kartis Norman siin väga emaks saamist, sest ta oli ainult seitsmeteistkümne aastane. Peagi vastus Simm kaubalaevastiku teenima ja viibis kodust eemal. Noor naine aga oli hakanud alkoholi pruukima, kuigi mitte üleliia. Aga ometi ärritas meest, sest ta kartis, et alkohol võib naise otsustusvõimet varjutada ning viia ta truuduse murdmisele. Merilin aga selgitas hiljem, et oli truu, kuna tal puudus täielikult huvi seksi vastu nii oma mehe kui kellegi teisega. Sel ajal sai Norman siin ka tööle esimest korda elus talakis detaile lennukimudelite jaoks, mida kasutati lahinguharjutustes sihtmärkidena. Tööpäevad olid pikad kuni 12 tundi ja lakk haises nii käitunud kätelt maha. Ometi tulid sellesse töökotta 1944. aasta lõpus fotograafid et pildistada tublisid naisi lennukimudelite taustal. Pildid ilmusid ühes riiklikus ajakirjas, kus luitunud hallides pükstes ja rohelise pluusiga Norman šiin poseeris. Kuigi see tundub uskumatuna, muutus Norman siin peagi tänu neile ilmunud fotodele nõutud fotomodelliks. Muidugi spekul, eriti ka teemal, et Merylin magas nende fotograafidega mida ükski dollastes piltnikest ei ole kinnitanud. Neile oli hea fotomüümine, olulisem seksist. 1946. aasta kevadeks ehk pooleteise aasta jooksul oli normanšiin olnud enam kui 30 ajakirja esikaanel. Ainuke, kellele see modellindus ja fotonduse meeldinud oli abi kaasansin, kes teenis kodust piisavalt kaugel, kuid oli siiski seaduslik mees, kes hakkas nõudma oma naiselt kodus perenaise mängimist. Peagi said aru, et tema naine on leidnud endale elukutse, millega ta teenib head raha ning on suhteliselt sõltumatu kaunitar, kelle kuulsuspäevadega aina kasvab. Kui arvate, et armukadedususs Simmi südamesse pugenud siseksite Merilin oli aga ükskõikne mehi, kes mind rahaga üritasid osta, oli palju. Ja nad ajasid mul südame pahaks. Ainuüksi see, et ma nende pakkumise tagasi lükkasin, tõstis minu hinna kõrgele. Selle fotograafidega töötamise tippajal võttis normann Džiin kuulda oma sõbranna nõuandeid ja sirgendas omal lokkis kiharad ning värvis nad kuldblondiks. See toimus 1946. aasta veebruaris ja sealt alates tunneme ja teame me teda kui Blundi kaunitari. Aga kord laevastikust puhkusele tulnud mehele oli normathini kuulsus ja kadestamisväärne karjäär liig mis liig ning ta esitas ultimaatumi kas tema ja kodu või naise karjäär. Selle peale ei lausunud naine sõnagi. Jalutas lihtsalt minema, et hiljem kirjadelt teatada tema mahajätmisest ning lahutuse sisseandmisest. Hiljem on mees enda vabandamiseks ka väitnud, et lahutuse põhjuseks olevat olnud filmikompanii Metro kooldunud Maier. Soov sõlmida lepingu vallalise näitlejannaga mitte abielunaisega keset filmiperioodi võib rasedaks jääda ja lapsepuhkust nõuda. Tegelikult ei olnud see nii. Normandžiin tahtis vaid lõpetada oma õnnetu abielu Insiimiga. Kuidagi loomulikuna tundus kauni fotomodelli sattumine silmi. Normal siin oskas küll fotosessioonile end maksma panna kuid näitlemisse suhtus kartusega teda julgustati, öeldes, tüdruk, sa oled kino jaoks loodud. Operaator, kes tegi normandžiniga esimese kaameraproovi, meenutab, teatas et kohe tabas ta end mõttelt, et sellest tüdrukust tuleb uus Shinharlow. Tema loomulik ilu, lisaks alaväärsus kompleks, mis andis talle salapärase väljanägemise. Selles tüdrukus oli midagi, mida ma polnud tummfilmiajast saadik näinud. Temas oli fantastiline ilu nagu glooria soonsonis. Ja temast jäi filmilindile seksuaalsus nagu haar lõust. Kuigi Norma liinist oldi vaimustuses. Stuudio Tüanssengheri Fox boss tervjuudes Annuk seda polnud. Sellest mehest ei saanud mitte kunagi Merini fänni. Isegi siis mitte, et kui naine tõi tema kompaniile sisse varandusi. 24. augustil 1946. aastal olles äsja saanud kahekümneseks kirjutas normansiin alla lepingu filmikompaniiga Adventist Thatcheri Fox. Tegelikult ei lubatud teda California seaduste järgi lepingule allkirja anda, sest oli selleks aasta võrra liiga noor. Ja allkirja andis tädi krais naine, kes oli teda julgustanud filmitööga proovima ja teda kogu elu ette valmistanud millekski ilusaks. Samas kabinetis tõusis kohe ka küsimus, kuidas uut lepingupartnerit filmides reklaamida, sest nime normandžiin tõugelti oli liiga raske hääldada ning meeles pidada. Kuna lahutus oli toimumas, siis abielu nimi, enamaid kohustanud ja perekonnanimeks valiti normansiini ema neiupõlve nimi, moon, Rõu eesnimi laenati aga 20.-te aastate populaarselt Broadway näitlejalt Merilin millerilt. Kuigi Norman siin oma uuest nimest veel erilist arvata ei osanud, polnud aga vastu ja teatas viimaks. Olgu, las ma olen siis Merilyn Monroe. Merilynile valmistas filmistuudio ette ajakirjanduse jaoks eluloo, kus tema ema vaimuhaigust varjata püüdes öeldi, et tüdruk on orb. Orvu avastas filmistuudio juht, kelle lapsin neiu olevat hoidnud. Vaatamata sõlmitud lepingule ja uuele elule hoiti Merilini tagavaramängijana pingil ja alles 1947. aastal sai ta oma esimese filmi osa kus ta nimetu telefonioperaatorina hetkeks kaadrisse sattus. Järgnesid veel neli filmi, kus kaunis 21 aastane Merilin korra vilksatas. Ning 1947. aasta augustis otsustas filmistuudio lepingut mitte pikendada. Nii huvitas noor naine ühelt vastuvõtult, kuhu noored kaunitarid lepingu ootustes kogunesid. Teisele jutustas kaastunde äratamiseks väljamõeldud lugusid oma elust, kus ta praegu teenivad leiba prostituudina. Nii jõudis Merilin 1948. aasta veebruaris ühele vastuvõtule, kus viibiskaadvintsessengheri Foxy tol ajal 61 aastane president Choushenk. Merilil kästi vanamehe läheduses olla ja talle kokteile pakkuda. Õhtu lõpuks oli Schenk Merilini järel hullumas. Juba järgmisel õhtul saatis ta oma limusiini noorele naisele järele, et temaga õhtustada. Seejärel olid nad vahekorras, mille kohta Merilin ütles, et ei saa väita nagu oleks ta seda nautinud ja see oli labane. Kui ta hakkas aru saama sellest, mida nimetatakse Hollywoodi mänguks ja teadis, et tal pole muud valikut kui kaasa mängida, kui tahad endale üldse meelelahutuses nime teha. Ta jätkas suhet mehega mõnda aega ja mõningate arvamuste kohaselt isegi kiindus temasse. Vastutasuks veenishenk aga Kalambia pidiasse juhti Harrigoni Merilini kaameraproove vaatama. Kaameraproov ei vaimustanud koonid, kuid läks stuudio peale ringlema ja jõudis stuudionäitejuhi Natasha litessi kätte kes ei põlenud vaimustusest, kuid märkas noores naises midagi huvitavat ja otsustas temaga töötada. Nii sai Merilin taas lepingu ja oli filmikompanii palgal. Aga ühtlasi sai ta endale juhendaja karmikäelise ja väga kriitilise, kes hakkas Merilini õpetama ja kamandama lahkumata peaaegu kuue aasta jooksul Merilini kõrvalt. Ma tahan sind uuesti luua. Mavormin sinust näitleja, kes olla võid, aga selleks pead sa mulle järele andma, mõistad. Nataša lesbiliselt kavatsused olid ilmselged. Kuid Merilin ei tahtnud järele anda. Heade sõprade arvates oleks Merilin pidanud Natasha Ast eemale tõmbuma kuid selle asemel kasutas ta naist enda huvides ära. Tema elus oli nüüd õpetaja tark naine. Keegi, keda matkida, kellelt õppida. Talle ei saa süüks panna, et ta soovis selle suhte kestmist. Nataša tunnistas palju aastaid hiljem, et tema tunded olid täiesti Merini kätes. Mina olin see vanem naine, õpetaja, kes oli sügavalt kiindunud ja ta kasutas neid tundeid ära, nii nagu seda saab teha vaid noor kaunis inimene. Lepingul Kalambia filmikompaniiga olid reaalsed tulemused. Merylin asus tööle väikese eelarvega muusikalis oma esimeses peaosaga filmis kooritüdrukud. See oli film endisest purjeski kuningannast, kes ei tahtnud, et tema tütar, keda kehastaski, Merilin ei kurdaks ema vigu ega armuks asjatult rikkasse mehesse. Selles filmis laulis Monroe kaks soololaulu ja kaks kahasse teise peaosalise. Tema ema mängiva. Kurioosum seisnes selles, et ema mängiv stiil oli vaid üheksa aastat Merilynist vanem ja see tekitas võtteplatsil palju nalja. Töö selles filmis tähendas ka tantsimist, mis oli Merilini jaoks tõsine väljakutse. See oli lühike tunniajane film, mis võeti üles 10 päevaga. Merilin oli sellest tõesti hea ja tema lauluhääl oli avastus. See oli ka esimene film, kus Merlin ekraanil oma partnerit suudles. Ent film ei aidanud kummalisel kombel Merilini karjäärile kuidagi kaasa. Sest suureks pettumuseks loobus filmikompanii Meli liinist pärast filmi linastumist. Ma nutsin nädal aega, meenutas Merilin. Ma nutsin, nagu oleksin matustel, kus maeti Merilin murrud. Ma vihkasin end selle eest, et olin olnud nii rumal ja hellitanud kujutlust sellest, kui veetav ma olen. Ma vaatasin peeglisse ja nägin labase välimusega blondiini. Mõningat lohutust pakkus talle filmimuusikajuht Fred karger, kellega ta mõnda aega käis, kuid suhe jooksis kiiresti liiva. Masendunud Merilin käis vahelduseks telereklaame tegemas. Teda lohutas vaid Natasha, kes väitis, et ei saa ette teada, millal saabub sinu suur võimalus. Kuid kui see juhtub, tunned sa selle ilmeksimatult ära. Kuidas see ilmeksimatu äratundmine Merilin ellu tuli? Kuuleme juba kahe nädala pärast siis ka tema kuulsamad laulud. Tänase saate lõpulaul on aga Merilyn Monroe esimesest peaosaga filmist kooritüdrukud. Mina, Olavi Pihlamägi, ütlen nüüd kuulmiseni.