Tere tulemast, lugupeetud kirjandushuvilised Eesti raadio kirjandussaadete klubiõhtule ja lubage esitleda kirjanik Kersti Merilaasi. Meie klubi on väga demokraatliku korraga. Minul on ülesandeks ainult alustada ja lõpetada. Teie saate kogu aeg küsida ja ma loodan, et Kersti Merilaas püüate kogu aeg vastata. Missuguseid elukutset või ametit üldse olete pidanud, mis on nüüd ametirännet eile nii kirjanduslikuks tegevuseks? Noh, eks lapsepõlves sai karjas käidud. Õli on põllutööd tehtud turbarabas siis koolivaheaegadel alati koorejaamas kallastele, kust koore jamad, väiksemad meiereid saeveskis kantseleis tööl olnud. Üsna varakult hakkasin kirjutama, 35. aastal ilmusid esimesed luuletused. Mismoodi see esimese luuletuse kirjutamine teeks tsineerisika koolipõlves juba vistrike kõigesid? Noh, kõige esimene algkoolis ja meil tehti koolis ajakiri õpetaja algatusel, Sapro klahviga tegime üksainukene eksemplar. No siis sinna Saiga aastate salkuli viiendas-kuuendas klassis. Aga keskkooli ajal ei kirjutanud üldse ei olnud vaja. Ja pääle keskkoolis. Siis kui oli tööta tööline, vahepeal siis kodus kirjutasin mõned luuletused ja need luuletused, mis mul ilmusid loomingus, need olid mulle ta üheksateistaastasena oli, kui ma neid kirjutasin. Aga ma ei julge neid kusagile saata. Ja siis oli üks ajakiri mis ta nimi oli eesti noorus või vist oli niisugune, ma ei mäleta, ta võiks lausa ajab ja mina olin nii auahne, et ma sinna ei tahtnud anda, mõtlesin ma makulatuuri küllalt, ma ma enne ei taha, et ilmuks enne, kui kõlbab loomingusse. Ja siis sõbrad seal ikka ergutasid, siis ma saatsin loomingusse. Noh, ma olin tööl maavalitsuses haridusosakonnas ja see kiri tuli, Semperi kiri tuli, sinu Semper oli Loomingu toimetaja ja ma olen hiljem tsentreid, ütlen, et ta on ikka inimene, kes on mind elus teinud kõige õnnelikum. Kas te siis jätkasite elule siis jätkasin ja, ja isegi tööajas, nii et õpetajate palgalehed olid. Kaust oli peal ja see läks nii visalse palkade rehkeldan all kirjutasin logipsi. Pahandusi kõdilisele pärast? Ei tulnud. Tähendab, käen ei, kui juba olid ilmunud, siis need ametnikud seal olid, osakonna juhataja ei teinud sellest numbrit, niikuinii minust õiget ametlikku poleks saanud. Missugused on teie kõige eredamad ja meeldejäävad need lapsepõlve muljed? Võib-olla et esimene kohtumine loodusega oma varases lapsepõlves Peterburis, Leningradis ja mul on märkama hakkasin, siis olid need minu esimesed muljed elust väga sünged. See oli sõjaaeg. Ja meie elasime Peterburis Nevski liigoskaja nurga all vastu Moskva Kaksalid. Seal olid demonstratsioonid, tänavatel tulistati. Peale selle oli toiduainete puudus väga suur ema oli kogu aja toidujahis linnas. Leivamure on minu üks esimesi lapsepõlve mälestusi. Ja kui me paar nädalat enne oktoobrirevolutsiooni tulime maale sügisene pimedus ka ei olnud midagi nagu peale hakata, ema käis, siis läks kohe füüsilisele tööle ta kroonupuid vedama. Hobustega üksindus kodus ja pealsele. Jäin haigeks kevade tulles, nii et ma seda kevade tulekut ei märganudki. Ema ütles, et nõme Rõuges olnud, aga vaevalt et need nüüd päris rõuged olid, siis oleks farmid jäänud, eks ole. Küllap ehk olid raskel kujul ehk tuulerõuged igatahes silmad olid kuidagi kinni. Nii rähmas ja ja ma mäletan, kui ma ühel hommikul ärkasin, siis uks oli pärani lahti. Ja ja mina läksin sinna ukse poole. Kõik maailm oli soojust ja valgust täis ja ma ei olnud kunagi enne näinud poidega lilli. Selle haiguse ajal oli loodus läinud metsad lehte ja õitsema kõik ja käod kukkusid ja minu meelest oli see valgus nagu kuldne ja nii imeline. See oli nii järsku, see oli nii väga võimas elamus, kust õppisite Kiltsi algkoolis ühe aasta Väike-Maarja gümnaasiumis siis Rakvere tee tütarlaste eragümnaasiumis ja kolm kuud Tapa keskkooli sätetes. Miks te lõpetanud Rakveres? Ta heideti koolist välja. Meie tegime koolidevahelise kirjandusringi ilma õpetajatega. Selgus, et initsiaatorid olid seminari poisid, kes võruseminarist olid tulnud Rakvere seminari. Võru seminar suleti sellepärast, et Võrus oli väga tugev kommunistlik liikumine. Ja need poisid olid ka kommunistid. Ja üks neist meelseta sel ajal muidugi ei teadnud, oli koguni partei liige. Ja see meie nimetati seda inglise pilk, see oli noorsotsidega nii otseselt seotud meie iiliti. D sammukesin, seksime Sontreesel tulla. Ja kui ma nüüd mõned aastad tagasi kohtasin Haridusminister Eisega mitt hakati tutvustama, siis seltsimees seisab ka, me oleme juba vanad tuttavad, tema nähtavasti siis ka kultuuri siis pärast meeldaks. Pask, sa käid kellega kokku puutusin? Niisugune asi oli. Meil oli erakool, preilid, Almen oli meil direktor. Mina sattusin vastuolu raamatupidamise õpetajaga, kes oli Rakvere linnapea. Aga mitte poliitilistel põhjustel, vaid ta oli niisugune Irise ja lori ja, ja juba varem õpilastel oli keelatud poliitilistest üritustest osavõtmine. Ma mõtlesin, et ma ei saa seda tõestada, et ma olen võtnud poliitilisest ühingust osa, ma olen käinud erakorteris ainult sõpradega kohtamas. Sisulises pallitaal, mõneti ei maksa jonni ta ja mina ka seda ei saa teha. Sellepärast me oleme erakool ja meie oleneb linna toetusest. Meie kool, tõtt-öelda anti mulle võimalus vabatahtlikult puldist lahkuda, nii et ei heidetud just välja. Aga Villem so heideti ainukesena heideti seminarist välja ja ühisgümnaasiumist anti võimalus lahkuda Usfaltoomingal samal ajal. Nii et me siis Läksime tapale ja lõpetasime. Sõitsime kaubavagunite ja vedurite pääl. Ei maksa sellega nii väga uhkustada praegu sest me ei teinud mitte midagi muud ära, kui meie lugesime kommunistliku partei manifesti ja sellest ajast saati on muidugi mullad, revolutsioonilised laulud selged. Aga midagi tegelikult me muud ära ei jõudnud teha, selle lõpuks mis olid lapsepõlvest harrastusteks, lugemine lugeda, oli väga vähe aega. Kui kaljas loed, siis tead isegi, kuidas loomad Levad, pahavääne Kubajali töö väiksest pääle ja väga vähe oli aega, vahest pühapäeviti praegu vähegi sai siis siis lugeda. Raamatuid oli muidugi väga vähe. Ja ma leidsin ilma kaaneta raamatu pööningult õige mitmed aastad hiljem keskkoolis ma sain selle raamatu, siis ma sain teada, mis selle raamatu nimi oli, mis algas seiklus ja seda ma lugesin seda ühte raamatut, terve suve. Hakkasin, lõpetasin, hakkasin ja lõpetasin lugemise, sain selgeks. Niimoodi, et ema oli vist ikka tähed ära õpetanud ja nii mina käisin ema, ema, ega mina seda ise ei mäleta, ema rääkis. Olen koba järve maantee läheb sealt tähed ära ja palun tema pakutaks eranditel. Minul ei ole väega, vaata kuidas sa ise saad. Nonii, siis pidi saama. Said ikka kõik saavad, kuidas teil praegu sünnib luuletus? Kuidas te kirjutate tagustes temaks ainet saate ja kui te kirjutama hakatakse, tiirutate, siis kohe luuletuse puhtal kujul vints. Seda on nüüd raske ütelda, iga luuletus on ise isemoodi. Vahest hakkad hoopis mingit muud. Tahad kirjutada ja tuleb välja hoopis midagi muud. Ja ega emaistumiseta ei tule uite midagi. Paar kuud elus on juhtunud kaat, lähete, kirjutab nii, nagu käsi jookseb, aga siis on ikka enne mõne teise asja kallal kaua istutud. Kas teiste luuletused on teinud ka timuleerinud? Kahtlemata kahtlemata omal ajal mul väga nii-öelda äratavalt ja väga mõjus just tõlkeluule ja minu lemmikraamat oli Semperi Verhaarani kogu siis selline meetodil. Ei Esseeninal, suur luuletaja muidugi, aga mitte minu jaoks on liiga minu jaoks liiga tundeline. Kas te olete midagi tõlkinud? Ei. Ei ma ei saa tõlkida, mind masendab see vahe originaali ja tõlke vahel, ma näen alati, et, et see suurt abi. Ja ma ei saa üle sellest Kas te olete proovinud pikemat põhilise proosateost midagi kirjutada? Ja ükskord ma proovisin. Me olime August sangaga lutsi maal, see on üks osa Lätimaast, mis ta on tal siis let, kallija või. Ja tema oli üliõpilane ja oli seal lutsi, on üks, üks eestlasi, üks paar küla või vanasti viidud tema oli seda Lütsi keelt seal üles kirjutamas, aga minul ei olnud midagi teha. Ja nii, et ma olin siis rehe all pikali vankris, Eedeebeenial jääks muutu kirjutama ja kirjutasin pika jutu valmis. Ja kui sau vaatas, ütles mitte kuskile. Kell. Jäisi. Millise aine teile kõige rohkem koolis meeldis? Ja usuõpetust sellepärast et meil usuõpetust parem ma ei võtnud, kui teine usuõpetaja oli, aga siis tuli, pall on ja tema usuõpetuse tunnid olid tegelikult filosoofiatunnid. No näiteks üks asi on mu meelest, kui ta rääkis piiblist täheldamise sõnast, seda, kuidas Jeesus kõndis geneetsete järvel vee peal ja ta ütles seda tuled mõistukõnele võtta, see on niimoodi, kui sul elu sees on niisugune olukord, niisugune olukord, et sa näed, oleks sul sügav vesi ees, astu julgelt pääle ja vaata siis vesik olla, niimoodi andis tema usuõpetus. Ja selles mõttes siis oli see väga huvitav. Kujundlik. Kas te ei ole proovinud luuletustes rakendada vaheliselt piiblikujundeid? Ja kahtlemata on küll, sest need on nii laga, valad ja igapäevarahva igapäevases keelepruugis esinevad näiteks selles luuletuses kell. Siin on kahju. Sees see ingel kahe teraga tulise mõõgaga mis pandi eedeni aiaparadiisi väravatele, kui sealt inimesed välja aeti. Ja võib-olla kusagil mujal veel mäletada. Aga te mainisite siin, et augusti algul üles kirjutamas noh, ütleme kaudselt rahvaluulet, teie olete ise rakendanud rahvaluulekujundeid ja vormi. Kuidas te suhtute rahvaluulesse ja selle ületoomise katsetesse, kaasaegsetesse, luulevormidesse? Ei, ma ei saa nüüd öelda, igatahes mina loen rahvaluule väga palju neist vanadest kanneldest ja, ja vahest käin arhiivis lugemas. See on nii ajaproovile vastu pidanud ja, ja rahva hingeavaldus ja väga ilus on rahvaluule Paul-Eerik Rummo kasutanud. No ma ise olen vahest otseselt ja vahest kaudselt kasutanud siis huvitavad rahvaluulemõjud on näiteks Rootsis elava lepikul see lauluse jalapärjast ja isegi päevalgi on rahvaluules, mäletan meil otsa peremees nõmmel tööl, seal siis venelane kaebas, et liha on nagu otsa lõppenud või soolale peremees ütles, mis nüüd viga? Nüüd on kõik põõsaalused liha täispaneva pallile, jalapärja liha, see laedali. Kogu tõde, märkmeid või materjali. Puht nii elulisi detaile, kujundlik ütlemisi peate täielikult või midagi sellelaadset. Ei pea päevikut ei pea, aga vahest juuruslikudes pudest siiski Kirtal üles, aga vähe. Sest ta on niisugune asi juhtunud, et ma olen, olen kirjutanud üles pärast. Ei mõista sellega nagu midagi peale hakata ja see, mis vajalik olla. See jääb iseendast meelde. Ma mõtlen, proosakirjanik peaks muidugi küll üles kirjutama. On teil hea mälu? Ei ole eriti hea. Aga Mul muljed ja meeleolud ja need jäävad muidugi iga kord täpne sõnastus. Oma luuletusi. Mõnda võib ikkagi arst, ei, oma mitte, aga mul on tõesti omi, on küll peas. Oma luulet millegipärast ma ei ole neid pähe õppinud ja nad ei jää oma luuletusi ei loe ju pärast üle. Kas ma võin sellest järeldada, et tee nendega nii palju töödeldavad kuluksid pähe? Nii mitu korda ei tule läbi kirjutada? Ei, tuleb küll vahest läbi, ei, ma ei tea. Ei kuluda teiste luuletusi, loed korduvalt ja sihutusti kuluvate. Mis mul on Alveri luuletus, kas Sauga luuletuses mõniga? Vaestele tervikuna vahest? Talviku mõned luuletused iseenesest on jäänud. Näiteks. Ma imetlen Smuuli mälu. Ja teda kindlasti abistab eliti monoloogide kirjutamisel, kus tal on täiesti kõik meeles see rahvakeeli jutud ja ma tunnen ka neid mehi, kelle kästamaid juttudega kuuldud haruldane mälu on tal. Ja kui tal ei oleks nii head mälu, vaevalt oleks ta saanud neid monoloogi niimoodi kirjutada. Okei, peab ikkagi olema mälusest kui Mägiste mardi ütlemised, on teil ikka kuuldud kuskilt siis napilt meelde? Mägiste Matti ütlemise kuu on on kuuldud 1000 korda ja kuulab järjest väsiste Mart ei ole konkreetne isik, vaid koolt kuju. Eesti tööline, talupoeg, kes on kaine, asjalik ja eriti sel ajal, kus elu faktid ei olnud au sees oli igatsus niisukese jäämehe järgi, kes vaatab elu, nagu ta on ka niisugune mägistama. See ei ole isegi tähtis, et ta oleks põllumees. Ta on seal juhuslikult põllumees. Mina olen läinud kuulut vussis, kuulnud, rongis, näinud? Umbes nii, suhtuvad meie. Tööinimesed ellu asjalikult kangelt. Kuidas, kuidas sündis niisugune luuletus nagu hommikuvõimlemine? Heas meeleolus muidugi. Peale 20 teist partei kongress ja minu esimene vaba värsk, aga ma olin nii ebakindel labavärsis, ma ei julgenud üleni vabalasse kirjutada. Te olete kirjutanud libreto siit ooperitele, kas see meeldib neid kirjutada rohkem kui luuletusi? Või sama värskelt? Ei mulle ei meeldi neid kirjutada, seepärast ma ei oska kirjutada. Sellepärast teisi kirjutajaid ei olnud ja lisaks seal oli vaja. Ja mul sel ajal nagu oli ka nii pääle sunnitud puhkus üldse nendega rahul. Ei ühega siiski. Ernesaks ise peab kasutama kõige paremaks ooperiks tulerisse. Tähendab, Ernesaks tähendab muidugi muusikast mitele, pettustest, libreto kindlasti tornita rannas libreto parem muidugi. Aga aga mulle endale meeldib kõige rohkem ka tulerissatelik. Siin oli jutt teie luuletustest, kui te peaksite mõne antoloogia tarbeks näiteks praegu valima välja umbropsu peast mõne teile iseloomuliku luuletuse suudetud pakkuda selle praegu siin. Kas viimasest kogust või üldse üldse? Võib-olla guugressid võib-olla sentimentaalne, lauluke. Võib-olla eelmisest kogust alla pääsuke, mina magan. Kema kohal hoiab kallim kaitsvaid käsi. Kas teil on mõnikord niimoodi ka, et paar-kolm luuletustan korraga pooleli? Ei, nii ei juhtu kunagi. Kahe lõpetab. Tähendab niimoodi küll on pooleli, et ei saa edasi ja enamasti sissejäätis pooleli. No nii ka juhtub, näiteks allapääsukest ma mõtlesin, kolm aastat ikka ei saanud hakata kirjutama, siis ma proovisin. Väga mitmed algsed Läksid nurja. Aga ühest algusest tuli hoopis teine laul, seal see, mis mees poolt nüüd laulab. See põhjarannik. Seda on proovitud, hakkad alla pääsukest. Aga see lõppes, ära enam edasi, seal. Aga kas teil mõni luuletus nii tellimise peale on kadunud kirjutada? Oh ja neid on ka tulnud kirjeldada. 40. aastal oli vaja lugemike uusi lugenudki ja siis telliti luuletajatelt sinna luuletusi, tööst ja loodusest ja. Me võtsime asja tõsiselt ja olime noored ja rumalad veel ja arvasime, et niimoodi saab luuletusi kirjutada. Ja kirjutasin ükskord pääle sõda, keegi mu tuttav helistab mulle ja ütleb, et ta loeb mulle ühe luuletuse. Kas mina võin öelda? Kes autor on? Ma ütlesin, ma arvan, ma võin. Ta luges luuletuse, siis ma ütlesin, et Kärneb ei ole. No ei ole jah, noh, ei tea muidugi lõpuks, et see on niivõrd trafaretne, kes niisugune keskpärane, korrektne luuletused, seda veel pikka igaüks, kes kirjutada oskab, kirjutada ja siis tuli väljas võimalused. Kas teile meeldib reisida ja kas te olete ise pargid, palju reisinud? Üldsegi pole, tähendab maanteed Kaukaasias ja komis põhjas, spordis taas. Aga välismaal ma pole käinud. Aga mulle meeldib matkata jalgsi testima. Kas teil on Eestis oma lemmikkoht, on vilets. Kõik olulil siin mu meelest ilus. Aga kas teil ükskõik, millal te kirjutate, kas hommikul või õhtul? Lahkuma kirjutab siis ma ikka alganumikul. No ja siis tihtipeale läheb edasi pääle ja. Aga kas tema luuletuste öösel alustanud? Kuna ikka ka inspiratsioon inspiratsioon klassi, see on muidugi olemas, aga see tuleks ka mitte kuskil, kui sa muu asjaga tegeled, vaid ikka istuks. Ma tahaks kõik kaplaku haakuma ja on nagu tagapõhi või, aga ega see inspiratsioon seal sees seal ei ole midagi müstilist. Mäletan. Eino sai tehtud eriti õhtu eel, kui juba hoog sees, siis järsku oli seinad ja nii keeruline ja, ja nii tore. On füüsiline töö füüsistajaga ka pillanud soojaks nii-öelda siis järsku nagu iseendast kõik, hakka minema. Alguses hommiku kõik kondid on haiged, kõik visalt, kõik läheb. No eks sellega ole niisamuti pea käima ja ja algus on ikka raske. Ja pärast on huvitav. Kalmeril on hea triaad just vastupidise oleku kohta poeemist, kui ta räägib näitlejast, siis äkitselt kätelt kõik järsku puitus, kõik oli hall ja õhuke. Ja vot muidugi kalja õmike, kui neil tekkis atmosfääri, aga see tuleb ikka tööga, muidu mitte. Ainult kui tegeled nende mõtetega, vahest? Vahest on niimoodi, et ei leia sõna ja ei leia ja ei leia ja ei leia. Järsku järsku ärkad öösel üles ja, ja see. Aga kui te kirjutate, kas on vajalik, et oleks täielik vaikus, et, et miski segaks. Minul on küll vajalik ja tähendab automüra, tänavamüra ega lennukimüra see rongi müras ei sega. Aga niisugune müra, millele mul asja ei ole, see mind ei sega. Mida te teate, eesti luule kõige nõrgemaks kohaks praegu? Ma arvan, et Eestil pole praegu see kõrgel järjel kõige nõrgemaks Mohni epi koondluste, seda on alati olnud. Ma pean niisuks Epigoondliku filosoofitsemist, võib olla. Keda te peate noortest võitudest praegu nende tugevamate annete lahtusse kuuluvateks? Jaan Kaplinski ka näiteks Valtoni viimane raamat minu arvates see on maailmakirjanduse tasemel kaheksa jaapanlane ja kino ja teatri tähendab. Jah, eriti teatrit. Ja kui oled istunud niisuguse igava filmi valva filmi juures siis sellest kahest tunnist nii kahju, teinekord raiskab ta küll muidu ära. Summaga teatris ikka midagi saab, kui ei ole niivõrd huvitav tükk, siis on mõni näitleja jälle huvitav ja teatrid on nagu rohkem tegemist nagu rohkem oma asi. Meie oma teatel. Elad kaasa tema õnnestamistele ja, ja oled mures, kui midagi ebaõnnestub, teater alla käid? Puutub meisse. Kas teil meeldib rohkem maaelu või linnaelu? Te rääkisite selles mõttes, et olete maal karjas käinud. Vaks igal pool on omad hüved. Jah, viimasel ajal mulle meeldib rohkem maal nooremast peast muidugi, rohkem linnas. Tallinnas mulle meeldib kõige rohkem novembrikuus, eriti kesklinnast. Kui on esimesed külmad ja lund veel pole. Siis on ma pime ja küllalt sünge, aga see kesklinn, kus ma elan siis väga kodune. Aga Eesti linnadest, kus teil üldiselt meeldib kõige rohkem viibida Tartus. Nooruse linn tagasi koha pealt. Ei tea seda Tartud nagu enam pole, ta on natuke teistmoodi. Ka mitte halb. Tahaksin küll, kui, kui saaks uuesti olla üliõpilane ülikooli minna ja praegu on kindlasti väga huvitav. Aegukiksite ülikoolist tõestada, mina võib-olla tahaksin füüsikat õppida, ainult et mul ei ole mingit andi, siis ta pääl. Ainult huvitab. Kuidas ei ole antikute lapsepõlves õpetagu lapse, vaid noorpõlves kommertsgümnaasiumis seal kaika? Ja ka ema panime kommertsgümnaasiumist, arvas, et sealt on kergem kohta saada see kool mulle üldse istunud. Liiga kuiv ei huvitanud need ained ja kõige hirmsam oli see, et ma ei saanud ühtki raamatupidamise tööd puhtalt valmis. See pidi ääretult ilma parandust, et täiesti kõiki need jooned ja see töö mäletan, ma ükskord tegid, need olid paksud niuksed, kaustad, niisugused suured lehed, tegin kolm korda ümber ja läksin siis üle tee kontrollima, veel teisel kuul jäi uute. Ja see oli siis suure vaevaga saadud puhtalt. Kukkusin poll. Ja ma vaatasin kadedusega seminari poole isegi ühisgümnaasium poole, need koolid olid minu meelest huvitavamad kui meie kool. Oli teisest koolist miskit kasu. Meil direktriss andis saksa keelt väga hea saksa õpetajal. Aga ameti või või elukutse seotust? Küllap ta oleks olnud, võiks kahtlemata ikka, aga esiteks ei saanud kohta kuskilt tööpuudus oli ju, mul ei olnud mingisuguseid tutvusi ega soovitusi ja ja see oma kodulinnas Rakveres oli see ju õige halvaks soovituseks, seda meie initsiatiivi teati igal pool ja see oli lehes. Kõik tehti asi suuremaks, kui ta väärt oli. Muidugi siis ei olnud nii lihtne saada, mis oli esimene ametist ja pärast selle gümnaasiumi lõpetamist õnnestustel saada Heino töömaal. Talus. Turul olid talumehed Järs läksitegi vankri juurest teise juurde, küsisid siis tööle. Missugune esimene kokkupuude oli veel mõned niisugused tunnustatud kirjanikuga. Cisco tervitades noor algaja luuletaja. No kasvama ja kui põnev on tunnustatud kirjanik Moosungili. Nojah, tema elas õige lähedal seal, kus mina elasin. See oli esimene teiste külastajal. Ja me olime tuttavad. Üks neiu. Tema naise tütar, elas nende majas ja see oli pärit ka Väike-Maarja kandis Tartust, see oli minu lapsepõlvetuttav. Nii et ma ei läinud tegu kirjaniku juure, vaid vaid selle oma lapsepõlvetuttava Semper, Lemmelaksime lihtsalt küllatva Tarplex. Koju. Luuletused kaasa? Ei, mitte. Kuulutused sai postiga saatma ikka üks aasta ennem. Kirjutasin loomingus on nagu Tartu läksid. Ja Tuglase kannatuste kohvikus. Ei, me käisime juba kolme kohta kohvikus. Werneris ei käinud, Werneris, hakkasin okupatsiooni ajal käima siis, kui koobas 40. aastal suleti. Koopas käisime kohvikus käinud, oli väga-väga hea moodus teatud kellaajal kõikide inimestega inimestega kohtuda. Külas ei käidud üksteisel siis klaaskohvi maksnud kuigi palju ja seal sai kõigiga kokku. Valetatud ja kokkupuuted Visnapuuga ja Visnapuuga ma puutusin okupatsiooni ajal kokku paar kvartalit mõningad jutuajamised, üksgot. Koli Sütiste oli ka ja istusime draama keldris. Seal oli mingisugune Saimist viljakohvi ja ja kaalikaga leiba ja ilma võita, muidugi. Noh, siis me seal juttu, sündmused olid ju väga eredat, väga põnevat ja, ja halba ennustavad. 30.-te aastate lõpupoole. Sõda oli päevakorras, kohvikus oli kõik lehed põlemas ka Nõukogude Liidu lehed Pravda Izvestija oli. Siis vahetati muljeid. Kas te praegu on mingeid harrastusi peale kirjanduse, mida teile meeldib teha? Matkata suvel seenel käia, ma kohe lähen, hasart ja jälle kaugetesse metsadesse paneksin ja ja siis mulle meeldib rohkem üksinda käia. Seenel ma olin kuueaastane, kui käsi suures riigimetsas lehmaga. Ja seal oli hunte. Aga uut ei suvel. Jääb üle ainult tänada kõiki, kes tulid tänasele klubiõhtule ja eriti teid vestluse eest. Aitäh.