Täitsa märkamatult on Kalju suutnud meie koolis selle ansambli üldse ellu äratada. Meil õpetajaid õpilastega mängivad erialatunnis üksikuid palasid või siis toovad kahekesi mängijad suuremat ansamblit, nagu ei ole olnud epaga. Nissan ansamblimäng annab õpilastele hästi palju juurde. Selles ansamblitundides nad mängivad niisuguseid lugusid, mis, nagu õpe töösse ei olegi nagu ette nähtud. Õpetaja vestleja leiab jälle vastava gala ta seadmeid ümber. Nad mängivad neid. Tänaseks on juba ületanud koolipiibleid, minu meelest ta juba läheb järjest suuremaks. Väärtuskooli lõpetajad, need lõpetavad meil tiivad, sele, entusiasm edasi, jällegi. Võib-olla loovad ise uusi ansambleid, tekivad uued ansamblid, õpeta vest, suudad need kõvel kavandada, tekkijad, võib-olla vilistlaste ansamblid. No ma ei oska öelda, kuhu see välja võib minna. Räägime natuke sellest tedremängurid ei tee, tekkis niisugune lugu teha. Idee ei tekkinud mulle mitte endale, aga idee on tõlite heldiumikkelilt. Nimelt seoses eeloleval rahvatantsupeoga oli kavas luua eksmeestetants, oli terve mäng ja selle muusika loomiseks, siis pöörduti minu poole. Ja siis koostöös Helju Mikkeli ka saigi see lugu teoks. Muidugi, Helju Mikkel andis mulle juhtnöörid, mis võiks olla nii, et niisugune sisu mul oli olemas. Näiteks üks väga tähtis mõte oli see et niisugune põhipõline elu edasikandmise mõte, et see saaks selles tantsus ela kajastatud muusikas ka oleks seda tunda. Ise saab mängida algusest lõpuni, sellepärast originaalkujul, nii nagu ta tants, tantsu on mõeldud seal ta on meil lindistatud mitmekordselt näiteks selle klaveriga sisse mängitud nii ebatavalisel viisil keeli kinni hoides siis on seal seesama kaljuvesti, flöödiansambel on seal, kes mängib, põhilise osa, lõpus laulab naiskoor, seal lõpuread. Nii et on meil kolmekordset linti tehtud, meil aga statistid ansambliga. Meil on siis tehtud dente variant, kus nad ise lõpuks laulavad, tütarlapsed kenad häältega selle lõpu ära, nii et see on ka omaskavast huvitav neil terve lugu, ela mängida ja siis lõpus laulda veel. Siis nad seal alguses puhuvad flööti, trummid on mul seal sees, nii et see annab mingisuguse võitlust edasi sealt ütleme ainult teatavasti on suure võitluse tähe all, läheb seal, mis on suur elu küsimus, kes seal tugevam on. Kes võitjaks jääb, kes ikke selle kanakese omale saab ja kes siis lahkub sealt. See on siis kummidega läbi viidud, originaal kujustan klaveriga, seal on teised tämbrid. Läti ansambel on mänginud ju veel teie roobi lugusid on nad teinud siin paar aastat tagasi ja täna veel need siis sai sisse mängitud. Et vist päris see esimene lugu, Roobeli lugu? See on muidugi kirjutatud hästi, ammu juba palju vest oli nii kena ja leidis selle loo nagu üles ja arvas, et seda lastel kena mängida. Kuna seal on ka hästi palju lööte, viis flööti või kuus flööti, siis on see sooloroopillisooloosa ja automaatselt siis on nagu. Kuna neid on ka hästi, palju seal ansamblis, siis võttis selle teose siis kohendas nagu ümber või õieti seal kohendad ei olnudki midagi. Originaalkujus oli seal keelpillid mõeldud alla ta nagu gloobile lood, õieti ta oleks pidanud torupillilugu olema. Torupill on teinud sedasama pill, mis loo pillroopill on pistetud hülgemaas tehtud tuulekoti, keelpillid oleks siis seda pikka bordooni vedanud seal noh, see langes ära, jäid jälgi siis ainult need fooni flöödid. Siis sooloroopill. Anti Marguste roobi lugudest kõlas neljas osa. Aga siis järgmine lugu tekkis endale juba nissan tahtmine, kui nii kena ansambel on koos elama ühe katuse all, seal me töötame mõlemad õpetaja vestiga, muusikakooli lastega. Et miks mitte kirjutada täitsa uus lugu kohe nende jaoks nii, kuna nii palju töötanud haruldane ansambel. Ja siis ma mõtlesin, et kirjutaks ühe Concerto Piccolo üks pikul, mul on kirjutatud juba kümmekond aastat või rohkem tagasi puhkpillide kvintetti-ile. Ja siis mõtlesin, et võib-olla teine logo võiks olla number kaks Concerto pikale. Nojah, kuidas ta välja tuli, seda ei oska öelda, need, mind on sellelt ammu vaevanud c-testi rahvamuusika, üldse eesti muusika kipub rütmi vaene olema. Ma ei ütle, et ma siin midagi oleks, ei tea, mida avastanud, aga mingil määral ikkagi sai nagu Spy valssi või džässvalsi siia sisse pandud niisugune eesti valss biidi rütmis või. Nii et selles suhtes peitsin nagu tabada letestide ansambli noort iga või nad on ikka nooled, muusikali lapsed, kes mängijaid ja väga raske ära tabad, alati, mis nad tahavad mängida, nad tahavad ikka mängida nist, mis neil hinge läheb ja mis on meelepärane, et nad ei hakkaks igavust tundma seal. Ja siis üks võttelises see, et natuke rütmidega lähendada neid, selle muusika jõule, mis nad iga päev nagunii vabal hetkel tahavad mängida. Selle tõttu siis on jah, et lööd, pillasin sees. Flöödiansambel ise on päris mitmehäälselt siin ära seotud võib-olla isegi liiga paksult siin nääli hästi palju 12 häälseks läheb siin. Muidu kipub ikka nii olema, et ansambel on suur küll, aga lõpus, kui kuulatada, siis nad mängivad kahehäälselt või kolmehäälselt. Aga miks mitte kõik eraldi mängija panna? Siin keskel väike soolokine sopranplokkflöödid, nii et oleks nagu kond, sõltub Piccolo isegi paljudele pillidele, mitte ainult sopran pillile. Tõesti küllaltki tähelepanu nõudev probleem, et me valiksime ansambli tööks just selline materjal, mis ei jääks ainult kooliseinte vahel tunni raamesse, sest õpilased tahavad ikka lõppude lõpuks oma töö vilja nagu kusagil ka esitada, mitte ainult õpilase õhtul, aga võib-olla isegi avaliku publiku ees, kui siit nüüd siis taibata ja valida seda, mis oleks nendele huvitav niivõrd, et nad suudaksid ära õppida. Sest on kaks asja, kas me teeme töö kohustuslikuks, olgu järgmiseks korraks selge. Ja siis vaata, mis sa siin tekib, alati niisugune niisugune noh, tunne, et tundi ei suhtuta sisemise põlemisega, vaid teda toidetakse kui kohustust, aga ta peaks ütelda ise niivõrd innustama, et piinlik oleks juba mängida halvasti. Kuid siin on alati kriteerium see, et kusagil on õpilase võimetest piir. Ega meie keskastme muusikakool ei anna veel ju vabariigi nii-öelda tippmängijaid alati. Normaalne on aga see, et me valmistame ette orkestrantide, kes oleks hea ansamblimäng ja see on meid, meie ülesanne. Meie oma töös oleme kasutanud peamiselt eelklassikat või barokkmuusikat, mis alati võluv, alati värske, alati noorele inimesele rõõmu pakkuv ja sealjuures ei ole ülesaamatute tehniliste raskustega ning midagi jääb ikka nagu alati veel südamesse, et seal saab veel paremini paremini. Esimene osa Telemanni kontserdist kahele flöödiansamblile. Salistidan, Erkki-Sven Tüür ja Peeter Prambat. Et me ainult ise saanuarigalal ajastu kallal ei töötaks siis vast oleme otse kaasaega välja tunginud. Kaasaegne muusika on põnev. Huvipakkuv. Ta on kirjutatud kaasaegsele inimesele kaasaegse inimese poolt. Ja noor inimene on alati niukse uute mõtete uute vooludega kursis ja tahab sinna kaasa sekkuda. Seda enam on meil hea meel, et meie tööd on nagu heliloojad natukene märganud ja otseselt ansamblile kirjutanud. Palju tänu nendele heliloojatele, kes meile oma vaeva pühendanud heas kontaktis oleme. Anti Marguste kaalud on mehi, kooli õppejõud. Lugupeetud õppejõud. Ei ole küll niisugune intensiivne Meie õpilasõhtute külastajaid, aga ta on meie eluga kursis viimse kui teensuseni. Ja seda on näha ka, et oma töödes jumalaid paaris kolmes teoses, mis ta on meile kirjutanud, oskab ta väga hästi meie võimeid arvestada ja meie ka niisugust loomingulist põlemist taibata, mis piiril ja kui raskelt siis seda kõrva vaevata uute värskete raskustega siis on veel hästi meisse suhtunud Helmut Rosenvald kelle käekiri on nüüd märksa erinev Marguste käekirjast. Ja esimesed teosed võib-olla tal isegi nagu. Siis on veel hästi rõõmustav see, et ka väljastpoolt vabariiki on meid nagu märgatud. C4 oma Armin šviili Gruusiast käisin kuulamas meid meie tööd jälgimas, sest nemad tahavad omale ka plokkflöödimuusika õpetamist elustada. On ju see pill, mis väärib lastele õpetamist. Lastepärane ja uurimus siin, mis tasemel ja missuguste nõudmistega Mendeeme. Omarmindor šviili viibis Tallinnas märtsikuus väike intervjuu temaga, milles ta ütles, et sõidueesmärgiks oli tutvumine Tallinna muusikakooli flöödiansambliga, keda juhatab Kalju vest ja plokkflöödimängu õpetamisega koolis. Ma ütleksin, et see on väga huvitav ansambel. Originaalse koosseisuga koosseisu kuuluvad ka plokkflöödid. Neil on ka teist aastat plokkflöödiõpetus Spilissi konservatooriumi juures olevas eksperimentaalses muusikakoolis. Tulime Eestisse nõnda öelda õppima. Ütleksin, et Kaljo vestlus on väga suur entusiast pedagoog, kes teeb seljale last. Kaljuteksti ansamblit kuulsin möödunud aastal seminaril olles esimest korda kontserdile, aga eriti jäi meelde noortele dist Aagoretz, kes mängist blokleid suunatiivalti kontserdis. Veel kuulsime Riho Pätsi Kastoraali telenanni. Kuna ansambel mulle väga meeldis, otsustasin ise ka neile kirjutada. Kirjutasin trio. Metele Urve Sepale, Ago rätsale ja Kaljo vestile ansambli juhile, kes ka ise on suurepärane flöödimängija. Enne seekordset sõitu Tallinna kirjutasin uue teose teie ansamblile. Parafraasi see juba kogu Blact lettide perekonna koosseisule kõlab lõik minderafiili parafraasist. Intervjuu šviili loomingust on teil ka kavas väike mitu asja, kuidas on mängida niisuguseid hoopis teist laadi lugusid rahvusliku omapära vahe on meil muidugi suur, meie temperament on hoopis teine ja meie rahvuslik õnn. Intonatsioonid on ka täiesti erinevad ja tihti just see, mis on teisele rahvusele väga iseloomulik. See ongi huvitav. Seda tunnetada ja ka enda peal nagu proovida. Väga lühikese ajaga selliseid plokkflöödi-ist nagu osanud välja uurida, mis tema pääl siis annaks teha talle omapäraseid, niisugused nagu kaasaegseid võttekkisini, Epikisi seal välja leiutatud oma varaseid küla efekti kombinatsioone leida. Ja me oleme igatahes nendest teosest täitsa vaimustatud, see esimene Shutkamis, ta kirjutas naljalugu kolmele plokkflöödi-ile. See oli väga värske meile ja kõikkis kesta, Lintsikest kuulasid või siis meie harjutamist seal neid alati kuulama, kelle lugu, mis lugu hästi vaevustav, just värske ja tõesti humoorikas niukene. Ja nüüd põra fraasid, mis ta kirjutas, siis on juba suuremale koosseisule selles suhtes nõudlik, sest mida suurem koosnes just plokkflöödi suhtes, seda rohkem hakkavad ilmnema need puudujäägid mänguoskuses ja pilli valdamises. Aga Ta on väga toredalt taibanud, mis kõladmisi kõlayerkust, mida võtta.