Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus võtab kokku 28. detsembri olulisemad sündmused meil ja mujal. Mina olen Indrek Kiisler. Iisraeli õhurünnakutes Gaza sektoris saanud surma vähemalt 280 palestiinlast. Samal ajal jätkavad Palestiina võitlejad Iisraeli linnade tulistamist oma rakettidega. ÜRO Julgeolekunõukogu nõudis oma avalduses vägivalla lõpetamist. Iisrael on koondanud Aga Gaza sektori piirile, sõjatehnikat ning kaitseminister Ehud Barak ähvardas alustada ka maismaa operatsioone, kui raketirünnakud ei lõpe. Politsei kahtlustab, et eile Helsingis juveeliäri röövinud kurjategijad võisid olla taas eestlasedveoautode järjekorrad meie idapiiril on täiesti kadunud. Laupäeval ootas Narvas piiriületust 150 veoautod. Tallinnas algas täna teatrifestival talveöö unenägu. Seekord keskenduvad kõik viis lavastust näitlejatele, kusjuures osatäitjaid on vaid üks või kaks öösel ja homme päeval. Laval on põhiliselt sajuta ilm, alates keskööst hakkab õhutemperatuur tõusma. Öösel võib tulla külma veel kuni üheksa kraadi. Päeval on õhutemperatuur miinus üks kuni pluss kolm kraadi. Iisraeli õhuvägi jätkas täna eile alanud suuroperatsioone, mille käigus on hävitatud Gaza sektoris juba sadu sihtmärke. Palestiinas allikate teatel on õhurünnakutes hukkunute arv kasvanud 290-ni. Iisraeli kinnitusel on rünnakud vastuseks Gaza sektoris, tulistatavatele, rakettidele langevad lähedal asuvatele juudiriigi asulatele ja linnadele. Hammas on tulistanud kahe päeva jooksul välja ligi 100 raketti, kusjuures osa neist on lennanud kuni 30 kilomeetri kaugusele. Enamik neist on plahvatanud, kahju tegemata. Heategevus sai alguse pärast seda, kui nädal tagasi lõppes vaherahu. Iisrael on toonud Hamasi kontrollitava Gaza sektori piiri. Ärge sõjatehnikat ning kaitseminister Ehud Barak ähvardas sektoris alustada maismaa operatsioonidega 6500 reserv. Risti said korralduse ilmuda sõjaväeteenistusse. Hamasi väitel on rünnakutes saanud surma vähemalt 15 naist ning ka lapsi. Iisrael on rõhutanud, et rünnatakse vaid ainult sõjalisi väetisi kuid eksimusi tuleb ette nii, nagu igas sõjas. Rahvusvaheline üldsus, ÜRO Julgeoleku nõukogu on nõudnud vägivalla peatamist mõlemalt vaenupoolelt, kuid seni tulemusteta. Kas praegused sündmused omavad pöördelise tähendust konfliktis, mis on kestnud juba 60 aastat? Uurisin seda ETV välisuudiste toimetuse juhilt Aarne Rannamäelt, kes on aastaid Lähis-Ida sündmustel silma peal hoidnud. Tähendab, ta on kindlasti mingisugune pööre, sellepärast et aastate vältel ei ole nii suurte inimohvritega toimunud rünnakuid olnud, aga muidugi me ei oska praegu öelda, kui palju nendest hukkunutest ja haavatutest nii-öelda Hamasi osa jõustruktuuride esindajad ja kui palju on tsiviilelanike. Loomulikult maailma propagandakanalid näitavad meile veriseid lapsi ja naisi ja neid angaari kahetsusväärselt palju, aga siiski mingid andmed ütlevad, et kõige rohkem on ikkagi surma saanud Gaza sektori politseijõude Gaza sektor on täielikult Hamasi kontrolli all, siis ka politsei on, on nii-öelda Hamasi mehed need rohkem kui vist 210 sihtmärki oli Iisraeli lennukitel ja arvatavasti on need sihtmärgid ikkagi väga-väga täpselt nii et no aga sellele vaatamata muidugi see on, see on pööre, sellepärast et selles selles piirkonnas on olnud natukene aega rahulikum ja vaiksem. Kuigi siin juba mitu-mitu kuud tagasi. Iisraeli võimud on ähvardanud, et kaasata hakatakse ründama ja küsimus ei ole selles, et, et noh, kas see toimub vaid vaid millal see toimub. Algatajate Iisrael üritab nüüd okupeerida Gaza sektorit. Ma millegipärast ei usu, sest teadupärast õhulööke kasutatakse ikka siis, kui tahetakse ohvreid omade hulgas vältida. Kuigi kaitseminister Ehud Barak on öelnud, et ta ei välista maavägede sissetungi siis maavägede minek sellisesse piirkonda väga tihedalt asustatud piirkonda, mis Jeesus on, on väga, väga selge, väga ühene on kindlasti suur risk. Arvesse selle, et Iisraelis on kahe kuu pärast tulemas valimised ja kui seal peaks midagi nüüd halvasti minema, nii nagu läks Liibanoni lõunapiirkond ründamisel aasta eest siis avaldab see kindlasti otseselt mõju ka valimistulemustele, nii et väheusutav, et minnakse nii-öelda suurte soomusjõududega, kaasab nüüd okupeerima, kuidas tapatalgud nüüd mõjutamas. Palestiinlaste presidendi Mahmoud Abbasi positsioone, kes teatavasti on Vaenujalal, kes teatavasti on hammassiga vaenujalal, kuid ma arvan, et egas abastasidega midagi roosilist kaasa ei too sest nii-öelda märtrikultus on araablaste hulgas kaasa arvatud siis ka palestiinlaste seas väga levinud ja kui nüüd Hamasi enda ja palestiinlaste enda propagandaaparaat kindlasti just rõhutab seda nii-öelda seda tapatalgute, massimõrva või isegi genotsiidi momenti selles selles loos, siis ütlevad nüüd igasugused äärmused tabassile, et näed, mis juhtus sina oma mõõduka poliitikaga ei ole saavutanud tegelikult mitte midagi. Ning Iisraeli lennukid pommitasid täna õhtul tunneleid, mis ühendavad blokaadi käes vaevlevad Gaza sektorit Egiptuse Siinai kõrbega. Kohalike elanike sõnul kärgatas 10 kuni 15 plahvatust piirkonnas, kus tunnelite kaudu inimesi ja kaupu kaasas, see sealt välja toimetatakse ning kus asuvad ka Hamasi julgeolekuhooned. Meditsiinitöötajate sõnul sai rünnakus mitmeid said rünnakus mitmed inimesed vigastada. Iisrael Iisraeli armee teateid esialgu ei ole veel kommenteerinud. Ning veel välismaalt Ukrainasse hüpatoori EPatoorias jõululaupäeval toimunud maja plahvatuse, milles hukkus 27 inimest, põhjustas ilmselt gaasiballooni leke keldriruumides asunud töökojas. Keldris hoiti nimelt keevitustöödeks vajalikke gaasiballoone. Joonidest hakkas aga lekkima, tekkis reaktsioon samuti ruumides uitud kütteõliga. Sündmuskohalt leiti 12 ballooni, praegu kontrollitakse linnas kõiki maju, üritades leida teisi võimalikke ohtlikke keldritöökodasid. Umbes 500000 inimest, kelle pere oli sunnitud kodusõjal Hispaaniast lahkuma, saavad homsest õiguse taotleda endale Hispaania kodakondsust kõik inimesed majandusraskuste või tagakiusamise tõttu aastatel 1936 kuni 1955 Hispaaniast emigreerusid võivad kodakondsuse taotluse sisse anda kuni 2011. aastani. Enamik toonaseid põgenikke elab praegu Argentiinas, Prantsusmaal, Kuubalt, Tšiilis ja Mehhikos. Politsei kahtlustab, et eile Helsingis juveeliäri röövinud kurjategijad võisid olla eestlased, teatas YLE. Iisradio uurimist juhtiva Jari koski sõnul sarnaneb kuritegu eestlastest juveeliröövlite käekirjale, kuid samas ei välistanud ka ta teisi versioone. Kolme relvastatud kurjategijat röövisid pärastlõunal Helsingi kesklinnas Mikon kadul asuvat juveeliäriuudisteagentuuri. STT teatel kõnelesid maskides röövlid inglise keelt. Meestest ähvardas kaupluses viibinud müüjate kahte kunded. Relvaga. Rajal purustasid kaks kurjategijat vitriine ning kahmasid kaasa Kellija ehteid. Pärast röövi põgenesid kurjategijad eri suundades üle. Märgib, et kooseelse rööviga on alates 2005.-st aastast Soomes sarnaseid juveeliäride rööve kokku aset leidnud juba kaheksa. Viiel juhul olid kurjategijad eestlased. Mikron kadu, juveeliäri on varem röövitud kahel korral. Et aatomikellad maa pöörlemise aeglustumise tõttu nõndanimetatud päikesekellast mööda ei käiks, lisatakse tänavusele lastele üks sekund. Lisaks esimest korda tehti seda 1972. aastal ning viimati 2005. aastal. Sekundiline täpsus aja mõõtmise sõnu USA mereobservatooriumi sõnul vajalik rahvusvahelise kaubanduse ja digitaaltehnoloogia toimimiseks. Täna algas kolm päeva kestev teatrifestival talveöö unenägu. Uku Toom jätkab sellel teemal. Selle festivali idee sai alguse aastal 2000 ning täna alanud teatrifestival on arvult viies, kestab mõeldud kolm päeva ja näha saab viit lavastust ning korraldanud on selle Tallinna Linnateater oma jõududega. Nagu märkis ürituse avamisel festivali kuraator Lauri Kaunissaare, keskendutakse seekord lavastustele, kus on vähe näitlejaid, mistõttu ta võis avamisel ka pea kõiki osatäitjaid nimepidi tervitada. Kui mainida mõnda lavastust konkreetselt, siis esimesena peab kahtlemata nimetama Pieter pruuki poolt lavastatud suurinkvisiitorit, kus mängib Myers, aga kuulsad on ka Jan Johansson, Martin putke ja teised. Küsisin sellesama, mis me elus linnateatri peanäitejuhilt Elmo Nüganenilt tema nägemust ja kommentaari festivali lavastustele. Ma arvan, et see inimene, kes kes neid etendusi vaatamata tuleb, et vasta näeb selliseid näitlejaid, keda ta noh, nii-öelda igapäevases teatrielus ei pruugi näha, ma ei pea silmas mitte ainult seda, et need inimesed on pärit eri riikidest vaid nad on, igaüks toob oma isikliku loo või isikliku tee või, või isikliku lähenemise materjali või, või, või, või, või teatrisse või või ellu. Et, et tegelased on, on kõik isiksuse. Et ma ei taha sellega öelda, et tavaliselt see ei ole aga igal juhul, kuna festival on keskendunud eelkõige väiksele formaadile sel aastal väiksele palgale maadile, pidades silmas seda, et, et laval on üks või kaks näitlejat ja, ja kõik see, mis nii-öelda laval toimub, on, on allutatud näitlejale või mitte midagi ei sega ega häiri. Fokusseerib vaata tähelepanu ainult näitlejale, näitlejatööle ja nii et need on väga-väga niisugused eriskummalised või isiksuslikud näitlejad, kes, kes meil üles astuvad seal festivalil. Kahtlemata on need lavastused mõtlevale vaatajale aga Elmo Nüganen pidas vajalikuks lisada, et ega meie vaataja pole taolistest etendustest ka koduses teatrielus ilma jäänud. Niisuguseid etendusi on Eestis juba küllaltki palju ja see on jumalale tänatud on. Et Eesti teatris praegu on piisavalt niisuguseid lavastasin, mis nii lahutavad meelt kui ka, kui ka neid, mis panevad mõtlema, mis sekkuvad ka otseselt või, või veidikene kaudsemalt sellesse, mis ühiskonnas toimub. Nüüd aga Narva, kus Aleksandri kirik on saamas üha rohkem kohalikku kultuurielu keskpunktiks aga, kus Ago Gaškov uuris lähemalt Aleksandri kiriku torn avati selle aasta suvel, detsembrikuu jooksul on siin korraldatud kontserte muusika õhtul kiirla endale on ka väga suur rõõm selle üle. Nüüd esimest korda oleme saanud ka talvel seda suurt kirikut kasutada. Detsembrikuus on meil siin olnud siis kontserdid teise korruse tornisaalis, mis on Tammerliku kõlaga küllaltki kõlava akustikaga, selle tõttu on siis ka kontsertitel valikute sellest sõltunud. Ma olengi püüdnud siia selliseid vaiksema ja pehmema kõlaga pille kontserdile kutsuda, avas selle hooaja, hüüti Mätlik kitarrikontserdiga ilma igasuguste võimendust, et ta on siin vaiksete pillide muusika, väga hästi kõlab, kui palju rahas selles oli, omaks on võtnud, mõtle koguduse liikmeid, muidu muidu linnarahvast täpselt sama lugu nagu meie suure saaliga. Niimoodi nagu suures saaliski suveti, kasiin tornisaalis kontserditel käib tegelikult väga palju linnarahvast ja enamus ongi mitte koguduse liikmed, vaid kas siis muusikud või muidu muusikahuvilised, kes tahavad lihtsalt kirikus ilusat muusikat kuulata. Tammesalu väike saal kõrges tornis, sellise omapärase konfiguratsiooniga saal, kõrge laev. Kahe rõduga või mis te arvate, kuidas siin keelpillimuusika kõlama hakkab? Rõõm on siin mängida, sellepärast et ma olen näinud, kuidas seda kirikut taastatakse ja kuidas esimesed kontserdid ja esimesed muusikaüritused, mis siin toimusid, olid ikka, võib öelda üsna varemetes kirik, see iga aastaga, see on muutunud paremaks ja paremaks ja nüüd on siin suurepärases korras olev kammersaal ja kaugel seegi aeg on villase suur kirik. Päris korda saab nii, et see on erakordne hoone ja erakordne võimalus mängida Narva Aleksandri suurkirik on kui kontserdi korraldaja pilguga vaadata, siis tõeliselt erakordne ja inspiratsiooni tekitav koht. Ma usun, et ega vaimulike suurvormide esitamiseks, eriti kui on tegemist mitmekuuriga või ka väikestel lisaorkestrit ega siis paremat kohta Eestis selleks vist ei ole võimalik leida. Ootan suure ärevusega, millal Din toimub, üks tõeline suurvorm, sest tingimused selleks on väga heade, mõtlesin just nende rõdude peale akustilises mõttes küll paigutada koore siia laiali mööda kirikud on loodud tegelikult päris palju selliseid teoseid, mis ongi mõeldud nii, et esitajad asuvad kirikus laiali, aga ülejäänud Eesti kirikutes on see mitmetel põhjustel küllalt keeruline, aga see ruum on siin ideaalne. Niisuguste teoste esitamiseks. Öösel on muutliku pilvisuse ja olulise sajuta ilm, kohati tekib udu. Puhub lääne ja loodetuul viis kuni üheksa, saartel ja rannikul kaheksa kuni 13 meetrit sekundis ning õhutemperatuur on öö hakul sisemaal miinus neli kuni miinus üheksa, saartel ja rannikul miinus kolm kuni pluss üks kraad. Pärast keskööd õhutemperatuur tõuseb. Päeval on saartel selgem, mandril aga pilvine, enamasti sajuta ilm. Puhub loodetuul viis kuni 10, rannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis ning õhutemperatuur on homme päeval miinus üks kuni pluss kolm kraadi. Selline oli Päevakaja 28. detsembril. Head õhtut ja kuulmiseni.