Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku esmaspäeva, 26. märtsi. Olulisemad päeva sündmused on Uku Toom. Eesti saadab vastusammuna ühendkuningriigis Salisburys aset leidnud närvigaasi rünnakule riigist välja Venemaa saatkonna kaitseatašee. Välisminister Sven Mikseri sõnul usaldab Euroopa Liit täielikult Ühendkuningriigi hinnangut, mille kohaselt on rünnaku taga ülimalt suure tõenäosusega Venemaa. Täna pärastlõunal kutsusime välisministeeriumisse välja Vene Föderatsiooni suursaadiku Tallinnas ja andsime talle üle noodi, millega tegime korralduse siis riigist lahkuda. Vene saatkonna kaitseatašee. Finantsinspektsioon tunnistas kehtetuks versa panga tegevusloa, pank likvideeritakse. Finantsinspektsiooni hinnangul peaks pangal olema piisavalt vara, et hoiustajate nõudmised välja maksta. Pangale heidetakse ette rahapesu võimaldamist. Panga ärimudel kandis endas olulist rahapesu ja terrorismi rahastamisega seonduvat riski nii teenuste iseloomu osas kui ka kliendibaasi osas. Riske selle suhtes kohaldatud riskikontrollid ei olnud tasakaalus. Viimastel kuudel reitingut kasvatanud Reformierakond möödus märtsis toetuselt Keskerakonnast ja tõusis kõige populaarsemaks parteiks. Seal on ka ootused, mis on seotud uue juhiga. Et siin on kindlasti etteantud ka vantsiks teatud usalduskrediiti. Kindlasti me peame vältima, et me kroonime Reformierakonna juba ette valimiste võitjaks. Politsei ja piirivalveameti kaadriprobleeme loodetakse leevendada seadusemuudatusega, mis lubab ametnikul töötada ka siis, kui ta samal ajal eripensioni saab. Meil on täna tõepoolest olukord, kus lähemate aastate jooksul pensionile võib minna tsirka 1000 inimest, mis on 25 protsenti kõikidest politseiametnikest. Väljaostetavate gripivaktsiini dooside arvu on raske prognoosida, seetõttu ei soovi ravimitootjad liigset riski võtta ja üleliia tarnida. Ravimiameti sõnul sel aastal vaktsiini jätkus. Rahvusraamatukogu alustas kogu Eestit hõlmava veebilehtede arhiveerimise ka meile. Eesmärk on säilitada võimalikult palju eesti kultuuri ja infot. Ja ilm on meil vähese pilvisusega ja muutub külmemaks, eriti öösel. Turu miinus kuuest kuni 16 kraadini. Homme päeval on kraade pluss üks kuni miinus neli. Välisminister Sven Mikser andis täna pärastlõunal pressikonverentsi ja seda siis Suurbritannias Salisburys toimunud keemiarünnakute teemal. Mall Mälberg oli kohal. Välisminister rõhutas, et keemiarelva kasutamine on erakordselt raske rahvusvahelise õigusega kumine, Suurbritannia andmetel võis närvigaasi kasutamisel sools päris sellega kokku puutuda üle 130 inimese. Euroopa ülemkogu oli nõus Suurbritannia hinnanguga, et selle rünnaku korraldas väga suure tõenäosusega Venemaa. Sven Mikser kinnitas pressikonverentsil, et ta on selles veendunud eesti, mõistis kohe pärast Solstori rünnakut selle hukka ning avaldas solidaarsust Ühendkuningriigiga, ütles välisminister. Täna pärastlõunal kutsusime välisministeeriumisse välja Vene Föderatsiooni suursaadiku Tallinnas ja andsime talle üle noodi, millega tegime korralduse siis riigist lahkuda. Vene saatkonna kaitseatašee tegime seda seoses nimetatud diplomaaditegevusega, mis ei sobib Viini konventsioonis kokku lepitud diplomaatilise tegevusega. See on ühtlasi ka siis osa noh, Euroopa ühisest vastusest-Venemaale praeguseks hetkeks meile teadaolevalt on sarnaseid meetmeid rakendanud paljud Euroopa riigid jätkuvalt kindlasti me ootame, et venelased teeks täieliku ja avatud koostööd Suurbritanniaga ja rahvusvahelise kogukonnaga ja selline koostöö on möödapääsmatu, et rääkida mis tahes rahvusvahelise usalduse taastamisest. Ja loomulikult on selline koostööga vältimatult vajalik selleks, et võimalikult kiiresti teha kindlaks kõik need isikud, kes selle kuritöö eest Vastutust kannavad vene kaitseatašee Oleg Afanasjevile antakse Eestist lahkumiseks nädal aega. Euroopa ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk teatas lõuna ajal, et 14 Euroopa Liidu liikmesriike on otsustanud saata vastuseks turi närvimürgirünnakule välja Vene diplomaate. Saksamaa, Prantsusmaa ja Poola on teatanud nelja Vene diplomaadi väljasaatmisest. Tšehhi ja Leedu saadavad välja kolm Itaalia, Taani ja Holland kaks ning Läti ja Eesti, nagu öeldud, ühe USA on teatanud, et tema saadab välja 60 Vene diplomaati ja paneb kinni vene konsulaadi Seattle'is. Kanada on lubanud välja saata neli Vene diplomaati ja Ukraina. 13. Donald Tusk arvas, et lähipäevil ja nädalail ei saa välistada täiendavaid meetmeid, sealhulgas edasisi väljasaatmise. Ja siin vist ei olnud juttu, et ka Soome saadab ühe vene diplomaadi välja. Aga Vene suursaadik, kes siis pärastlõunal oli välisministeeriumis, tegigi oma pressikonverentsi, mis veidi aega tagasi lõppes ja Reene Leas käis seal kohal, oli seal mingi sõnum? No Venemaa suursaadikul Eestis Aleksandr Petrovile otseselt pressikonverentsil midagi öelda ei olnud, et ta hakkas kohe võtma küsimusi ja Aktuaalse kaamera küsimusele, et mis võiksid siis olla need Venemaa vastusammud, mida ta tegelikult pärastlõunal välisministeeriumi juures lubas siis ta konkreetseid vastusamme praegu välja ei toonud, arvata võib, õigemini ta ka sellele vihjas. Et Venemaal on Eestist välja saadetud diplomaadiga võrdsel tasemel kaitseatašee Moskvas Toomas Peda täiesti olemas. Ja ta ütles ka, et tavapärane praktika näebki ette sama taseme diplomaadi väljasaatmist. Kuid rõhutas veel kord, et, et seda otsust otseselt tehtud ei ole, et on vaja veel veel nõu pidada. Ja nii kiiresti otsustada ei saa. Venemaa saatkonna juures on hakanud muide inimesed Toomaga lilli Siberis ostuge Kemerovo ostukeskuses hukkunud laste ja inimeste mälestuseks. Nii et sinna oli kogunenud juba lillekimpe ja mänguasju. Kuid nagu Venemaa suursaadik ütles, tõenäoliselt saab Venemaa saatkonnas taas kohtuda, kui tal juba midagi konkreetsemat öelda. Tegelikult võib siin lisada, et väljasaatmine väljasaatmiseks, aga Eesti juhid avaldasid täna kaastunnet seoses Kemerovo katastroofiga ja nii president Kersti Kaljulaid, peaminister Jüri Ratas kui Sven Mikser. Välisminister saatsid oma kolleegidele kaastundeavaldused, aga lähme muude teemade juurde. Euroopa keskpank tunnistas Eesti finantsinspektsiooni ettepanekul kehtetuks Versobank aktsiaseltsi krediidiasutuse tegevusloa seoses oluliste ja pikaajaliste seadusnõuete rikkumisega, eelkõige rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas ja Indrek Kiisler teeb ülevaate. Finantsinspektsiooni otsuse kohaselt on kõik Versobank, aktsiaseltsi tehingud ja toimingud samuti väljamaksed hoiustajatele peatatud. Inspektsioon esitas kohtule avalduse panga sundlõpetamise ja likvideerija määramise kohta. Tagatisfondi nõukogu koosolek hoiuste hüvitamise tingimuste kohta toimub homme hommikul. Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler rääkis otsestest põhjustest, miks pank enam Eestis jätkata ei saa. Panga ärimudel kandis endas olulist rahapesu ja terrorismi rahastamisega seonduvat riski nii teenuste iseloomu osas kui ka kliendibaasi osas. Riske selle suhtes kohaldatud riskikontrollid ei olnud tasakaalus. Sisekontrollisüsteem oli nõrk, arvestades panga ärimudeli olemust Pangal ei olnud toimivad ja tõhusalt rahapesu tõkestamise meetmestiku. Nende kõikide rikkumiste toimumise jätkumise tõttu sai võimalikuks Versobank AS klientide osalemine erinevates rahvusvahelise mõõtmega skeemides, mida tuntakse näiteks Ragn Laundromaati nime all aserbaidžaani Loundramati nime all ja ka kolme Moldova vabariigi suurpanga kelmuse kaasuses. Eesti Panga asepresident Madis Müller ütles, et Verso panga sulgemine mõjutab Eesti pangandusturgu vähe. ERSO pangahoiuste osatähtsust kogu Eesti pangandussektori hoiustate eelmise aasta lõpu seisuga oli ligi 1,5 protsenti. Eurodes rääkides siis moodustas umbes 250 miljonit eurot millest omakorda ligi 90 protsenti kuulus siis mitteresidentidele, kes olid versa panga kliendid. Samuti rõhutaksin testi. Pangandus tervikuna on stabiilne tugev klientidel üheski pangas, sealhulgas ka Verso pangas. Panga klientidel pärast muretsemiseks põhjust ei ole. Eestis on rahapesuskandaalidesse sattunud ka mitmed teised pangad näiteks Danske panga Eesti filiaal. Mis neist saab? Teiste krediidiasutuste suhtes meil sellised sellist infot, mis õigustaks tegevusloa kehtetuks tunnistamist hetkel ei ole. Nüüd, mis puudutab Danske panka laiemalt, siis tegemist on Firiaaliga Eestis tegutseva filiaaliga Danske panga tegevusloa küsimuse otsustab Taani pädev asutus 2014 2015. Finantsinspektsioon on seal oma töö ära teinud, on oma Taani kolleegidele ka vastava info andnud. Eks Danske filiaali osas, mis Eestit puudutab on see töö juba varasemalt meil tehtud. Täna jõudsid meieni uudistetoimetuse poolt tellitud Turu-uuringute aktsiaseltsi küsitluse järjekordsed tulemused. Reformierakonda toetab märtsis 31 protsenti keskerakonda 26 protsenti vastajatest, kuu varem oli see protsent võrdne 27. Ja EKRE on kolmandal kohal siis 13 protsendiga Margitta. Otsmaa räägib lähemalt. Viimastel kuudel reitingut kasvatanud Reformierakond möödus märtsis toetuselt Keskerakonnast ja tõusis kõige populaarsemaks parteiks. Politoloog Tõnis Saarts ütleb, et Reformierakonna tõusu taga on valitsuserakondade nõrkus. Valijad peavad valitsust ebakompetentsemaks. Kuna EKRE oma radikaalsusega eriti ei sobi, jääbki üle Reformierakond. Aga teiselt poolelt, seal on ka ootused, mis on seotud uue juhiga, nii et siin on kindlasti etteantud ka vantsiks teatud usalduskrediiti. Kindlasti me peame vältima, et me kruunime Reformierakonna juba ette valimiste võitjaks, kui Kaja Kallasest saab erakonna juht. Me tegelikult ei tea, kui hästi ta hakkama saab. Tänane toetus ja usalduskrediit, mis neile on antud, on niivõrd kõrge, et sealt edasi minna on juba raske, pigem saab kukkuda ja küsimus on selles, et kuidas see langus siis pidama saadakse. Enne valimisi? Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Maris Lauri sõnul näitab erakonna tõus rahulolematust praeguse valitsuse tööga. Inimesed, kes on olnud võib-olla ebakindlad oma eelistustest on valitsuserakondadele käega löönud ja leidnud, et targem vaadata opositsiooni tugevama jõu poole. Kindlasti on siin natuke ootusi uue juhi suhtes, aga üks juhte ei muuda ju ühte erakonda nii kardinaalselt. EKRE on võtnud aga kindlalt sisse kolmanda positsiooni erakondade pingereas. Erakonna aseesimees Jaak Madisson ütleb, et selline stabiilsus näitab, et valija usaldab neid, kuid rahulolevaks jääda ei saa. Siiski ees on veel kaks erakonda, kellest vähemalt esimene tuleb kinni püüda. Küsis metoodikat, et alles mõned päevad tagasi ilmuda, Emori uuring näitas üle 18,3 protsenti toetust ja keskerakonnale 21 protsenti toetust. Et tuleb võtta siin ikkagi see aritmeetiline keskmine, mis tõenäoliselt jätab vot niiviisi rahvaerakonna Keskerakonna vahele siin umbes neli, viis protsenti, kui me paneme kaks uuringut kokku ja kindlasti väga paljud mõjud hakkavad selginema järgmise aasta tuludeklaratsiooni täites valijatel. Sotsiaaldemokraatliku erakonna toetus oli märtsi uuringus 10 protsenti, Isamaa ja Res Publica Liidul viis ja vabaerakonnal kolm protsenti. Vabaerakonna puhul on aga tõsised küsimärgid, kas ta pärast valimisi parlamendis veel ongi, arvab Tõnis Saarts. Tuli ta ju protestiparteina ja üldiselt on teada, et niisuguse protestiparteid box korda nii-öelda uue värske protestiparteina tulla ikkagi ei õnnestu. Neil on üsna sarnane toetust tõepoolest rohelistega. Ei ole välistatud, et protestimeelne valija, kes tahaks kindlasti valida mõnda uut jõudu pigem võib lõpuks eelistada rohelisi, kui vabaerakonda. Vabaerakonna juht Artur Talvik ütleb, et tähtis on see, milline on tulemus valimiste päeval. Eks see on selline poliitilise vormi ajastamine ka ja meie kindlasti praegusest hetkest edasi hakkame tõusma minu arust kõige suurem oht on ikkagi see, et me liigume kaheparteisüsteemi suunas ja need kaks parteid esindavad ikkagi väga sellist vanapoliitikat. Natukene uuemas kastmes. Järgmisest aastast oodatakse politseisse tagasi ametnikke, kes on eripensioni saamiseks töölt lahkunud. Töötamise ajal pensioni lubades loodab siseministeerium leevendada kaadriprobleeme. Madis Hindre räägib sellest Kui politsei ja piirivalveamet 2014. aastal töötajaid otsis, luhtus aasta peale kokku 54 konkurssi läinud aastal juba 98. Üha enam tehakse ületunde ja seda nii palju, et kui eelmise aasta 86000 üle tundi laiali jaotada, piisaks sellest 46-le töötajale. Selline on politsei ja piirivalveameti tänane olukord ja kuna paljud ametnikud jõuavad peagi välja teenitud eri pensionini, võib ametit oodata märkimisväärne kaadrikriis, räägib politsei- ja piirivalveameti personalibüroo juhataja Janne Pikma. Meil on täna tõepoolest olukord, kus lähemate aastate jooksul pensionile võib minna tsirka 1000 inimest, mis on 25 protsenti kõikidest politseiametnikest. Seetõttu mõjutab see oluliselt ka siseturvalisus. Olenevalt tööle asumise ajast hakkavad politseiametnikud eripensioni saama 50 või 55 aastasena ja see tähendab neile täna valikut, kas jätkata ametis või saada pensioni ning otsida endale uus töövajaduse. Niisuguse valiku järgi tahabki siseministeerium ära kaotada, räägib siseminister Andres Anvelt. Eesti demograafia kahjuks on jõudmas kriisi, kus meil on gümnaasiumilõpetajaid pea neli ja pool 1000 noort vähem kui näiteks 2010 pea kolmandiku võrra vähem noori. Nendel aastatel on rohkem ka nende inimeste meelitamine. Teemiasse. Ehk noori on politseisse tööle meelitada keeruline ja et kaari probleeme leevendada, loodetakse vanemaid töötajaid kauem ametis hoida. Kuidas aga mõjub julgeolekule ehk lihtsustatult, kas 68 aastane patrullpolitseinik ikka jaksab pätile järele joosta? Andres Anvelt. Ma arvan, sellest, kui inimene on ennast füüsiliselt vormis hoidnud, siis kindlasti ta võiks seda jaksata, kuigi ma arvan, et ei räägi ju vanuses 60 62, me räägime sellest, et inimesed jääksid püsima 55 60, kui ta hoiab ennast täiesti vormis, siis miks mitte mina, olen 48 aastane mees, ma arvamadeks väga paljudele omas 10 aastat noorematele tuule alla. Samas tõdeb nii Anvelt kui Janne Pikma, et seadusemuudatuse juht leevendab kaadriprobleeme. Janne Pikma räägib, et ameti üks eesmärke on kutsuda tööle mitte ainult keskkoolilõpetajaid, vaid ka vanemaid. Juba lasteaiapangalaenuga inimesi. Me ehitasime üles väljaõppesüsteemi, kus siis inimesed tulevad meile tööle ja nende esimene töö on tegelikult õppimine, nad saavad õppimise ajal palka ja meie jaoks, miks see oli oluline, ongi see, et me ei sõltu ainult noortest, vaid me saame endale tööle võtta ka inimesi, kes juba on tööturul aktiivsed olnud mõnda. Aga üks läbivaid küsimusi on ka politseinike palk ehk veel üks teema eesootavatele riigieelarve läbirääkimistel Andres Anvelt. No me küsime politsei palkadeks ikkagi kuskil paarikümne miljoni juurde, mis on 10 protsenti palgatõusu. Viimasel ajal ja üldse igal talvel on räägitud vajadusest ennast gripi vastu vaktsineerida, aga tihti lõppeb see vaktsiin otsa, enne, kui tahtjad otsa lõppevad. Praegu maksab vaktsiini eest inimene ise või tööandja riiklikult toetatud gripi vastu vaktsineerimise programm puudub ja reaalset vaktsiini vajadust on raske ette näha. Sellest Reene Leas. Gripivaktsiinile annab müügiloa ravimiamet, amet vahendab infot ravimitootjate ning jaemüüjate ja patsientide vahel. Sellise infovahetuse baasilt prognoosib ravimitootja gripivaktsiini järgmise hooajavajaduse. Selleks gripihooajaks toodi Eestisse 80000 doosi gripivaktsiini. Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius. Kui selleks aastaks toodi 80000 annust, siis möödunud hooajaks toodi Eestisse 50000 annust ja veel aasta enne seda 35000 vanust ja mõned aastad varasemalt oligi selline väikene seisak ja annuste arv püsis seal 30000 liitunud. Et see on väga tore, et inimesed rohkem vaktsineerivad, aga see teisest küljest muudabki keeruliseks tootja jaoks ka selle prognoosimise, et kui palju siis kui suuruse tõus tuleval hooaja siis võiks olla. Kuna igaks uueks gripihooajaks töötatakse välja uus vaktsiin, ei ole järelejäänud vaktsiiniga uue hooajal enam midagi teha. See selgitab, miks on tootjad prognoosides pigem konservatiivsed. Praegu nii-öelda riiklik tellimus puudub, ehkki räägitud on riskirühma kuuluvate vanemaealiste laus vaktsineerimisest hooldekodudes seda, kas riskirühmi vaktsineerida või mitte, arutab sotsiaalministeeriumi juures kogunev immono profülaktika komisjon aprillis. Tänavu Ott Laiuse sõnul gripivaktsiini siiski jätkus. Käesoleval hooajal küll oli mõningaid probleeme sügisel, et piisav annus vaktsiin ei jõudnud võib-olla nii kiiresti riiki soovijad selle kohe oleks saanud teha. Aga hooaja lõpuks või hooaja ütleme siis keskpaigaks, detsembri alguseks oli ikkagi piisavalt vaktsiini juba Eestisse toodud, et kõikes tahtsid vaktsineerida, said ära teha oma vaktsineerimised ja ja natukene jäi meil või isegi ületada. Kui palju gripivaktsiinidoose ravimitootjad tuleval hooajal Eestisse julgevad tarnida, veel teada ei ole. Me ei ole seda hetkel nende käest küsinud, et me ei ole seda prognoosinud, aga me kevadel ütleme aprilli lõpp, mai algus kindlasti korraks, siis arutame seda vaktsiinitootjatega, et mis nende plaanid on ja millised need kogused, mis Eestisse tuuakse, võiksid siis järgmisel hooajal olla. Rahvusraamatukogu alustas kogu Eestit hõlmava veebilehtede arhibeerimisega. Ligi 80000 veebilehte salvestatakse veebirobotiga ja Kärt Kelder räägib sellest. Suuremahuline veebiarhiveerimine toimub juba kolmandat aastat. Salvestamisele lähevad kõik avalikud leheküljed, mis on eestikeelsed või mille sisu on Eestiga seotud. Rahvusraamatukogu digitaalarhiiviosakonna juhataja Eva-Maria artuse sõnul on protsess vajalik eesti kultuuri säilitamiseks. Mõned väljaanded on saadaval ainult veebis ning alati on kohted. Osa nendest pole pea enam olemas. Tahame säilitada Eesti kultuuri, et sellepärast me kogumegi neid lehti, et kuna tänapäeval siis ikkagi väga suur hulk infost liigub internetis siis, et uurida seda praegust ajalugu, siis selleks on vaja neid veebilehti arhiveerida, et vanemate aegade ajaloo uurimist me ei kujuta tegelikult ette ilma raamat võta jätta või ka ajalehtedeta, et praegu liigub internetis ka väga palju infot. Ligi 80000 veebilehte arhiveeritakse veebirobotiga Herytriks. Kuidas see täpsemalt välja näeb, selgitab Eva-Maria. Artus. Kui nüüd natukene tehnilisemaks minna, siis me anname veebirobotile ette veebilehe aadressi ja siis ta läheb sinna lehele kõnnib seal nii-öelda rendi, vajutab linkidele, et siis pärast oleks võimalik see veebilehe kujutis taasluua võimalikult autentselt. Arhiivirakenduse administraator Peeter Rahu Warm lisab. Me teeme selle lihtsa screenshot, mida me kõik olemas oma arvutis teinud, vast ka läheme siis nii-öelda seda HTML koodi arhiveerimine, võtame selle, otsime sealt kõik viited ja nii edasi, kuni siis saab piir täis või lest saab lihtsalt otsa, enamasti ei saa täis, et lehed on ikkagi väiksed. Piirang on üks giga vaid või siis 24 tundi, et kui robot selle ajaga siis ei saa hakkama, siis ta lõpetab ka ära, aga kogu see koormus on üsna väike. Me räägime serveritele, et võib-olla on umbes nii, nagu üks inimene surfax ringi netis lihtsalt vajutab kõigi võimalike linki, mida ta näeb. Eva-Maria artus paneb veebilehe haldajatele südame peale, et nad Rahvusraamatukogu veebirobotid ei blokeeriks, sest arhiveerimine on kõigi huvides ja nagu ka eespool mainitud, siis koormus on serveritele väike. Kuna robotite teema on selline kuum teema, siis ikkagi aeg-ajalt, kas üksikud verimeistrid või siis terved teenusepakkujad siis on meid ära blokeerinud, et palume väga veidi blokeeritakse, et see on meie lastelaste huvides, et arhiveerimine Eesti veebi, et tegelikult robotile infoga küljes, et Rahvusraamatukogu veebirobot. Millal eesti kultuuri säilitamise projekt läbi saab, ei ole teada, sest nii nagu veebilehti kaob, tuleb neid ka aja möödudes aina juurde. No praegu veel ilm eriti jahedamaks muutunud ei ole, aga mis edasi saab sellest taimi paljak? Põhja poolt on jõudnud meile arktiline külm ja ilm on talviseks muutunud. Eeloleval ööl on ülekaalus juba selge taevas, põhjakaare tuul nõrgeneb kolme kuni viie, rannikul kuni üheksa meetrini sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus kuue miinus 13 kohatiaga alla miinus 15 kraadi. Homme ennelõunal päikeseline pärastlõunaga pilverünkadega, õhtupoole sajab kohati ka vähest lund. Puhub põhjakaare tuul kolm kuni viis, rannikul kuni kaheksa, pärastlõunal Soome lahe ääres läänetuul puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb miinus nelja miinus ühe lõuna- ja Lääne-Eestis kuni pluss ühe kraadini. Ja spordiuudistest Karl Mihkel Eller. Eesti jalgpallikoondise vasakkaitsja Artur Pikk, kes lahkus septembris Valgevene tippklubist Barrüssovi paate, on nüüd ennast sisse seadnud Slovakkia kõrgliiga klubis rusumberoc. Veel oktoobris rääkis 25 aastane pike, et tal on võimalus siirduda Inglismaa tugevuselt kolmandas liigas paljudesse Downi, kes tema vastu huvi tundis. Nii aga ei läinud, sest Inglismaal üleminek oleks teoks saanud alles jaanuaris ning mängupaus oleks veninud liiga pikaks. Artur Pika seob leping Slovakkia klubiga Rusamberakuni selle hooaja lõpuni. Artur Pikk. Tulin aruse peroki sügisel. Meeskond võttis mind hästi, meeskonda toetasid mind. Talvel oli meil paus, siis rahulikult, saime valmistada teiseks osaks Slovakkiast, praegu mängin, kõik on hästi, selles mõttes kõik ahe. Meeste tennise neljas number bulgaarlasel Grigor Dimitro piirdus Miami maastersil kolmanda ringiga kaotas ligi poolteist tundi kestnud kohtumise napilt maailma esisajasse kuuluvale prantslasele Jeremy Chardy-le. Naiste seas alistas kuuendana asetatud lätlane Jelena Ostapenko kuus. Kaks, seitse. Kuus, brasiillane Teatris Hadad Maya. Profijalgrattur Rein Taaramäe lõpetas kuu aega väldanud võistluspausi ja osales Prantsusmaa karikavõistluste etapil kolm nädalat kõrgmägedelaagris viibinud energy rattur Taaramäe sai 75. koha, kaotades võitjale kolm ja pool minutit. Esikoha teenis grupifinišis eestlase tiimiga asendamas buda. Eestlastest oli lisaks Taara mäele joonel saatmisel Oberi rattur Alo Jaak hinges lõpetas juhtgrupis 21.-na. Korvpalliliigas NBA kaotas vigastustega kimpus olev Golden State Warriors eile 91 110 Juta tšansile. Lisaks paljudele teistele puu teatel ei teinud kaasa nende suurimast Fincher'i, kes jääb põlvevigastuse tõttu eemale ka play-offi esimesest ringist. NBA play-off idega tehakse algust 14. aprillil. Ongi Päevakaja sõnumit teieni toodud kuulmiseni.