Oma 50. juubelil võis Bach õnnelik olla järjekordsete trükis avaldatud teoste üle. 1735. aasta kevadel ilmus teine osa kogumikust klaviir Ööbung mis tiitellehte tsiteerides sisaldab endas kontserdi itaalia stiilis ja Hubert tüüri prantsuse maneeris kahe klaviatuuriga labitsembalale loodud suur vürstliku saksa Vaissen Talsi õuekapellmeistri, Laitsegi muusikadirektori, Johann Sebastian Bachi poolt asjaarmastajatele hingekosutuseks. Nagu ütleb barokselt ilu kõneline Pealkiri, väljendab helilooja neis teostes end kahe Euroopas laialt levinud rahvusliku muusikastiili kaudu. Bach nagu ka lugematu hulk teisi, seitsmeteistkümnendal ja 18. sajandil tegutsenud heliloojaid oli sakslane. Ometi ei saa me rääkida saksa stiilist muusikas enne 18. sajandi lõppu. Selle rahva parimad muusikutest pojad kasutasid kord ühe kord teise naaberrahva helikeelt sünteesides igaüks omal viisil nõndanimetatud saksa segastiili. Samas ei kahanda see tõsiasi sugugi nende loomingu sisulist väärtust. Põhilisteks muusika eksportijateks baroki ajal oli ta ka itaallased ja prantslased. Kuigi Itaalia oli poliitiliselt muutunud vähetähtsaks naabritevahelise võitluse tallermaaks ja renessansiaegne maalikunsti ning humanismi ideede õitseng oli jäänud sajandite taha vallutasid tema ooperikunst ja viiulimuusika baroki ajal kõik Lääne-Euroopa kultuurmaad kui ehk Prantsusmaa arvame. Kaasaegsed kirjeldavad itaallaste stiili kui äärmiselt jõulist, tuliselt kirglikku ja tundelist. Muusika pidi leidma tee otse kuulaja südameni. Mõned autorid, peamiselt küll Prantsusmaalt, heidavad siiski itaallastele etega liialdamist ja ektsentrilisust. Itaallaste kõige populaarsemaks kilbile muusikavormiks seitsmeteistkümnenda sajandi lõpust alates on kontsert. Kontserdi põhiidee seisneb solisti ja orkestrivahelises võistluses kus kumbki pool end parimast küljest näidata püüab. Žanri väljapaistvaim esitaja Antonio Vivaldi kirjastas levitas oma loomingut alates 1712.-st aastast kõigis Euroopa metropolides Amsterdamis, Londonis, Pariisis ja mujal. See vaimustuse laine jõudis ka pahini, kelle kontserdis itaalia stiilis täidab orkestri ja solisti osa kahe klaviatuuri ja mitme registriga suur klavessiin. Itaalia kontserdi esimene ilma tempo märkusteta osa F-duur on üles ehitatud forte ja piano ehk orkestri tutti ja soololõikude vaheldumisele. Kuuleme siin meloodilise Arabeskidega valguse ja varju virtuaalset mängu. Kontserdi teine osa andante tee mull on kui viiulisoolosaatjateks teine viiul, Alt ja pitsikaatos bass. Soolohäälel on väljendusrikas rütmiliselt vahelduv ülikeeruliste kaunistustega improvisatsiooniline meloodia. Kolmas osa presto Es-duur kus jälle vastanduvad eri koosseisud, kujutab tööliselist finaali kui joobumist, mängust ja liikumisest. Kontserdi esitas ketil Augsanud. Prantsuse stiil levis naabermaadesse koos versai õukonnakultuuriga. Loui Neljateistkümnenda kuningakojaga soovisid sarnaneda kõik suured ja väikesed valitsejad alates võimsast Inglise kuningast ja lõpetades väikeste saksa turistidega. Kõige muu jäljendamisväärse kõrval matkitiga õukonnamuusikat, mille enamlevinud vormiks orkestrisõit. Prantsuse orkestri stiili looja oli shambatist lüli. Kes küll olles sünnilt itaallane, tõusis riigi muusikalise maitse diktaatoriks. Prantsuse stiili iseloomustati kui sädelevat, selget kraatselist ja liikuvat. Johann Sebastian Bachi prantsuse over tüür on sisuliselt klavessiini le seatud orkestri balletisviit. Oma nime Kuvertüür on sviit saanud esimese osa järgi. Uwertüür pärineb tegelikult ooperist ja on orkestri avamäng. Overtüürivorm jaguneb kolmeks, kus keskmist kiiret Fugeeritud osa raamivad, aeglane sissejuhatus ja lõpp. Aeglased osad on kuulsad oma prantsuspärase teravalt punkteeritud rütmi poolest mis neile majasteetliku ja energilise karakteri annab. Kuulame Uwertüüri haamoll. Pikale sisse juhatavale Hubert Tüürile järgnevad tantsud. Allemaand kui moestläinu on jäetud kõrvale ja tantsude reaavad kuraalt. Peale traditsiooniliselt sügavmõttelise Sarabandi ja hüplema siidi Alba süüdile lisanud prantsuse moetantsud Kavoti baski ja purre. Kaotan lõbus mõõdukas tempos hüppetants. Pureid iseloomustatakse kui tulist väga kiires tempos kaoti. Baspied võrreldakse jälle menuetiga, milles ta aga hulga kiirem on. Bach ei lõpeta sviiti mitte nagu tavaks saanud riigiga vaid lisab veel ühe osa iho ehk kaja. NAGU klaviir vibungi kirjalikust sissejuhatusest mäletame olid teosed kirjutatud suurele, kahe klaviatuuriga klavičembalole, kus võimalik erinevate kõla tugevuste saavutamiseks ka kiiresti ühelt monaalilt teisele hüpata. Hubert tüüri viimane osakaja kasutab forte ja piano vaheldumist eriti ohtralt, mille tulemusena tekib efekt ka pala oma pealkirja vääriliseks teeb. Saate lõpuks jääb kõlama süüdi viimane osakaja haamoll. Kõik teosed tänases saates esitas ketil hoogsalt.