Esimese osa allegro Johann Sebastian Bachi klavessiini kontserdist f-moll esitasid Lembit Orgse ja Eesti Raadio kammerorkester Paul Mägi juhatusel. Kui rääkida klaverikontserdi tekkeloost, siis seisab alguses Bach. Ta oli esimene helilooja, kes kasutas klavessiinikontserdis soolo pillina. Soolokontserdi idee iseenesest aga polnud sel ajal enam kuigi uudne. Aastaks 1729. Kui Bach oma klavessiini kontserte looma hakkas, oli Antonio Vivaldil enamus viiulikontsertidest juba valmis. Loomulikult oli nende Euroopas ülipopulaarsete teostega Polnud kabach. Juba omalatsigi eelses teenistuskohas kütteni õukonnas oli ta seadnud soolo klaressiinile 17 instrumentaalkontserti tuntud heliloojatelt, kelle hulgast ei puudunud kavivally klavessiini kontserti. Sünnilugu viiulikontserdi mõjul meenutab vägagi sajand hiljem toimunut kus klaverikontsertetüüd prantslisti ja Robert Schumanni loomingus sünnib jällegi viiulimuusika. Sedakorda siis paganiini kapriiside innustusel. Kuulame Argot ja pestot kontserdist. Esmoll esitab Gustav Leonhard saateks ansambel Leonard kontsert. Bachi 15-st klavessiini kontserdist valdav enamik kas tema enda või teiste heliloojate varasemate viiulikontsertide töötlused. Originaalteosed on vaid mõned üksikud ja nendegi ehtsus kahtluse all. Peale seitsme kontserdi ühelegi režiimile ja orkestrile on Bachi veel kolm kontserti kahele kaks kontserti, kolmele ja üks kontsert koguni neljale tsembala. Võrreldes Viini klassikute kontsertidega on Bachi klavessiini soolopartii veel väga tihedalt seotud orkestriga. Osakesi mängib pea kogu aeg passo continue ehk generaalbassi saadet eraldades vaid väga karvadest Sore lõikudest, tšello ja kontrabassipartiist. Ka paremaga meloodiad dubleerivad suurema osa ajast esimest viiulit. Tõsi küll, kaunistades seda kill billi pärast liini ohtrate klavessiini like figuuride ja ornamentidega. Kõlab esimene osa allegro kontserdist. A-duur esitavad Gustav Leonhard ja Leonhard kontsert. Kontserdinimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast Concerto mis tähendab võistlust. Termin tuli kasutusele juba 16. sajandil ja tähistas algselt vokaalteost. Just Veneetsia kooli. Kahe koorimuusikas saab alguse kontserdile omane erinevate gruppide kõla, omavaheline vastandamine ja võistlus. Seitsmeteistkümnendal sajandil rakendavad itaalia heliloojad dialoogi ja võistluse printsiipi ka instrumentaalmuusikas. Soleerivat pilligruppi tähistati sõnaga kontsertiinu temale vastanduvat suuremat orkestrit. Concerto krossa nimetus Concerto krossa tähistas ka tervet kontserdi laadis teost. Suurmeistriks sel alal oli kahtlemata Arkangel akvarelli. Aga kui Corellil koosnest Concerto krossa sageli kuni poolest tosinast kontrast, sest osast siis Antonio Vivaldi kontsertidest kinnistub klassikaline osade järgnevus kiire-aeglane-kiire osade sees vahelduvad orkestrid, refrääni lõigud, Vitarnellid solisti, virtuaalsete vahelõikudega. Samasuguse ehk ei, valdiliku mustri eeskujul on Bach loonud ka oma kontserdid. Kõlab esimene osa allegro kontserdist kahele Kressiinile ja orkestrile esitavad pinnak Chil väärsaatjaks orkester, ingliskontsert. Oma kontserdid kirjutas Bach aastatel 1729 kuni 36. Nad olid mõeldud ettekandmiseks muusikaühingu kolleegium, muusikum, kontsertidel, Laitsegi kolleegium. Muusikumi asutajaks oli 1702. aastal sealne üliõpilane Georg Philipp Tele Mõtt kes kogus kokku ligi paarikümneliikmelise orkestri, millele lisandusid veel lauljad. Kolleegiumi tuumiku moodustasid muusikaarmastaja ja huvilised üliõpilased. Latsigi ülikool, mis kolleegiumi toitis, oli vanimaid järksamaid Saksamaal. Ja paljud teised Kolleegiumi kontserdid toimusid Zimmermann kohvikus suviti kohviku aias igal reede õhtul kella kaheksast 10-ni. Külalistel oli siis kohvitassi Jevgeni kruusi taga võimalik nautida instrumentaal ja vokaalmuusikat mitmesugustelt koosseisudes. 1729. aastal võtab Bach üle vahepeal soiku jäänud kolleegium muusikumi juhtimise. Sealtpeale leiame linna ajalehtedes sageli teadaandeid ja kuulutusi Bachi kolleegiumi tegevusest. Näiteks teade 1733. aasta 16. juuninumbris. Tema kõrgeaususe, Poola kuninga ja saksi kuurvürsti hiilgava kroonimise puhul esitab Bachi kolleegium muusikum Zimmermann kohvikus truu alamlikult pidulikku muusikat. Ja nõnda edasi. Kuigi pole säilinud otseseid teateid kontsertidel esitatud teostest, kõlasid seal kindlasti ihka klavessiinikontserdid. Kuna Bach tegutses kolleegiumis, juhina ja dirigendina, siis esitasid kontserte põhiliselt tema õpilased. Kohaks, kus kontserte veel esitati, oli kahtlematult Bachi kodu kus kunagi ei jäetud kasutamata juhust improviseerida mõni esinemine kas siis saabunud külaliste osavõtul või ainult koduses ringis. Nagu päranduse loetelust loeme, omas Bach kodus mitmeid karessiine klavikorde ja keel ning puhkpill. Teatavasti ei valdanud 18. sajandi muusik ainult ühte instrumenti, vaid tingimata mitut. Seetõttu ei valmistanud Bachile mingeid raskusi kanda ka kodus koos poegade ja õpilastega ette. Mõnigaressiini kontsert. Saate lõpuks kuulame kolmandat osa allegrot kontserdist kahele klassile ja orkestrile.