Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõte teisest jaanuarist, stuudios on Indrek Kiisler. Eesti Energia juht Sandor Liive loodab, et Leedu uus valitsus lõpetab viimased poolteist kaks aastat kestnud ebaselgus ja nende tuumajaama projekti ümber. Aasta alguses saab Eesti Leedu läbirääkimistel otsustada, kuidas jätkata sellealast koostööd. Möödunud aasta jooksul võeti Eestis arvele 47402 sõiduautot, mida on ülemöödunud aastaga võrreldes 45 protsenti vähem. Haridus ja teadusministeerium loodab gümnaasiumireformiga ühele poole saada nelja aasta jooksul, kui näiteks Võru linnavalitsuse kinnitusel ei ole võrgus võimalik gümnaasiumid ja põhikooli lahutad enne viit-kuut aastat. Ta ei ole Võru linnal raha uue gümnaasiumihoone ehitamiseks. Välisministeerium otsustas anda ÜRO kaudu üks miljon juuni humanitaarolukorra leevendamiseks Gaza sektoris Valgevene devalveeris täna oma rahvusvaluuta rubla viiendiku võrra. Rahvusvaheline valuutafond annab selle eest aga Minskile laenu 2,5 miljardit USA dollarit. Välisminister Urmas Paet. Ta usub, et Tšehhi vabariik on oma tegevuses sama tugev Euroopa Liidu eesistuja riik kui seda oli Prantsusmaa põhilised küsimused, millega kohel tegeleda tuleb majanduskriis ning olukord Lähis-Idas. Täna Ugala teatris peetaval kultuuri ja spordirahva ühisel peol antakse Eesti Kultuurkapitali kultuuripärli preemia Tonio Tamra le. Ilm püsib külm ning sajab ka lund. Öösel võib sisemaal tulla kuni 18 kraadi külma. Päeval on külma on kuus kuni 12 kraadi. Leedus toimus möödunud aasta lõpupoole valitsuse vahetus. Uku Toom küsis sellega seoses Eesti Energia juhatuse esimehelt Sandor Liivet kas on mõjutanud ka seisma jäänud Ignalina tuumajaama projekti ning Eesti-Leedu koostööd selles vallas. Kõigepealt lubage kõigile raadiokuulajatele soovida head uut aastat, et mis puutub Leedu tuumajaama projekti, siis tõepoolest on Leedus toimunud oluline muutus, et Leedus on asunud siis valitsema uus valitsus. Võikski öelda, et Leedu tuumajaama projektiga edasi minekuks, Leedu peab nüüd oma sisepoliitilise nii-öelda võimuvahetusele rahulikult üle elama ja siis me saame hakata selle aasta alguses rahulikult leedu osapoolega edasi rääkima, kuidas sellega projektiga võiks jätkata. Leedu on oma projekti ettevalmistama, meeskonna loonud ja järgmisega aasta jooksul on selge, kui suure, millal, millise ajakavaga ja kui palju maksma tuumajaama on võimalik mitu ehitada. Kuid ma arvan, et uus valitsus Leedus tõepoolest lõpetab ära seal poolteist kaks aastat toimunud ebaselguse tuuma ümber ja on olemas selge laane lähiaegadel, kuidas nad plaanin edasi minna. Samal ajal 2008. aastal Eestis hakkasid jutud oma tuumajaamast üha valjemini kõlama ja kui aasta alguses oli jutt selline pooleldi mõtte tasemel, siis nüüd on ta üha rohkem muutunud reaalsuseks. Mida peaks Eesti nüüd praktiliselt ette võtma, kui tõesti see otsus vastu võetakse, et me tahame oma tuumajaama, millist praktilist tegevust eeldaks? Ma ei ole selle praktilise poole kahte ossa, esiteks on väga oluline tuumaalane seadusandlus, noh, sa saad ka poliitilistest otsustest seda teha ja sõltumatu tuumaohutuse agentuuri loomist. Pakett, mis on riigi poolt eeltingimuseks, et on võimalik üldse tuumajaama rajada ja positiivne on tõepoolest see, et juba eelmisel aastal mitmed Eesti parteid on avaldanud avalikku toetust sellele projektil ehk Eesti tuumajaama projektile ja energiamajanduse arengukavas, mis jõuab nüüd ka sel aastal parlamenti, on tuumajaama teemad väga selgelt ära markeeritud, kuid teine praktiline tegevus. On tuumajaama võimaliku asukohtade kaardistamine ja valik ja keskkonnamõju hindamine, selle protsessi käigus me saame teada siis Eesti rahva nii-öelda tegeliku suhtumise tuumaenergeetikasse. Nii et Need on kaks poolt, poliitiline otsus koos vastava seadusandluse ja agentuuriga, tumus, agentuuriga ja asukoha leidmine, kus keskkonnamõjude hinnang, et kuhu seda siis ikkagi teha. Haridus ja teadusministeerium valmistab ette gümnaasiumide ja põhikoolide eraldamist, mille kohaselt tegutseks koolid juba nelja aasta pärast uute koolituslubade alusel. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Ja kui me praeguses demograafilises olukorras linnades maakonnalinnades hoiame veel täistsüklikoole esimesest 12. klassini ja maakoolide gümnaasiumiosad paratamatult mitmel juhul ju kaovad õpilaste vähesuse tõttu siis imevad need tühjenevad linna koolid kõigepealt tühjaks maakoolide põhikooli osad ja, ja seda tuleks vältida, meil tuleb üles ehitada nii korralikke haridus- ja karjäärinõustamise süsteem, et siis kui põhikooli laseme lahutatud põhikooli lõpetaja koos oma perekonnaga ja koos nõustajaga peatub hetkeks, mõtleb millisesse suunda gümnaasiumisse läheb või humanitaarnäiteks või kas ta läheb kutsekooli. Kui gümnaasiumidesse tõesti on ka ühtlustatud sisseastumistingimused üle Eesti, mille kohta ka seadusemuudatusettepanekuid, siis inimesed mõtlevad rohkem, praegu kannab neid pool lihtsalt sama kooli gümnaasiumiossa edasi. Kuidas paistavad aga asjad koha pealt, näiteks Võru linnas, seda uuris Toomas Kelt. Võru linn võttis niinimetatud puhta gümnaasiumi asutamise plaani juba aasta algul, selleks oli plaanis ehitada linna uus koolihoone. Nüüd on aga hoone ehitamisest loobutud, kuna linnal pole selleks raha. Ka ei saadud abi riiklike investeeringute programmist, rääkis abilinnapea Innar Mäesalu. Linnal endal sellises paus tsirka 60 miljonit, rahalised vahendid puuduvad, et puhtalt ise ehitada. Selle tõttu tuli meil sellest ideest praegu loobuda Võru linnas. Ravi toetab ka haridusministeeriumi seisukohta, et põhikoolid, raadiumit peaksid tegutsema eraldi. Võru abilinnapea Innar Mäesalu näeb sellest kasu tervele maakonnale. Me oleme olnud sellel seisukohal juba päris pikka aega ja teinud endale selgeks, et nii nagu haridusministeerium praegu näeb gümnaasiumite Just puhaste gümnaasiumite arengut, näeme ka meie seda Võru linnas Võru maakonnas, et meil olemasoleva kahe tavagümnaasiumi asemel võiks olla üks selline niinimetatud puhas gümnaasium, mis ka teenindab siis mitte ainult Võru linna lapsi. Mul on lapsi nii nagu praegugi, et umbes pooled on väljastpoolt Võru linna et läbi selle uue keskkonna eelkõige õppe kvaliteeti ja taset parandada. Mäesalu hinnangul ei tule Võrru niinimetatud puhast gümnaasiumi lähiaastatel. Uut koolihoonet on väga vaja, olemasolevate näete, baasil pole ainult gümnaasiumi loomine võimalik, kinnitab mäesalu. Me oleme seda arutanud ja neid õpilaste arvesine kalkuleerinud õige pikka aega ja õpilastega Parv seda kahjuks ei võimalda. Lisaks sellele tähendaks olemasolevate hoonete baasil puhtalt gümnaasiumi loomine seda, et me sisuliselt pöörame pea peale kogu koolisüsteemi. Ehk siis, et praegu on Kesklinna gümnaasium on hiljem näiteks Kesklinna põhikool, aga mitte selles asukohas enam, vaid hoopis mujal. Ja Kreutzwaldi gümnaasiumis on koos põhikooliga oleks siis ainult gümnaasiumi ja ka mitte seal praegu on vaid mujale, et eks see identiteedi küsimus on päris tugev, et seda lõhkuda, nii naljalt ikkagi ei oleks ist otstarbekas. Ka vene kooli reformimine Võrus ei too probleemile lahendust. Kuigi vene kool kolib senisest majast välja, tuleb sinna asemele täiskasvanute gümnaasium ja täiskasvanuhariduse keskus. Valgevene keskpank devalveeris täna 20 protsenti Valgevene rubla, selle eest lubas rahvusvaheline valuutafond Anda Minskis 2,5 miljardit USA dollarit. Teemat jätkab meie Venemaa korrespondent Krister Paris. See 20 protsendiline devalveerimine ei tulnud üldse mitte väga ootamatuna, see oli kokku lepitud IMFiga, et saada siis kahe ja poole miljardi dollari suurust laenupaketti, millest nad peaksid juba saama sel kuul siis 800 miljonit kätte. Aleksandr Lukašenka siis Valgevene president oli detsembris viidanud, et ta on nõus devalveeris Valgevene rubla just sellisele tasemele, nagu ta siis täna hommikul deva eriti nii et ei ole selles mõttes üllatus ja devalveerimist oli põhimõtteliselt oodata. Ja kui Venemaa on näinud sellist jah, järk-järgulist teed, siis kokkuvõttes on Venemaal olnud rubla kukkumine märksa sügavam oktoobrist saadik juba 30 protsenti Valgevene siis 20 vastu. Teine asi, et tüüpiline Valgevene inimene, kes töötab kuskil tehases saab oma selliste 200 105 g dollarite palka kätte oma Valgevene rublades. Ega tal suurt midagi sellega mängida ei ole, et vahetada sinna või tänna, eks siis näis, kuidas mõjub see hindadele, et välismaal harilik Valgevene inimene niikuinii ei käi, nii et see pole otseselt ei mõjuta. Loomulikult see ilmselt veidi kiirendab inflatsiooni, aga see oli IMF-i nõudmine, millega käisid kaasas veel mõned valusamad meetmed, et pandi peale piirangut siis valitsussektori töötajate palkadele ja, ja nii edasi ja nii edasi. Pluss on Lukašenka asunud pisut restruktureerimismaksubaasi ja põhimõtteliselt selle varjus läheb vähemalt nii väidavad ettevõtjad makse tõstma. Valgevene võimud väidavad vastupidi, et see peaks aitama majandust stimuleerida, aga jah, raames käivad sellised natukene ka suuremad siis muudatused, mis üldiselt tähendavat natukene valgevenelastele raskemat elu, aga aga raske meil on, muidugi on kogu selles regioonis kõikide praegu, kui vaadata kas või Ukrainat, siis Ukraina rinna on kukkunud v märksa hullemini kui kui Valgevene rubla. Teistest välisuudistest teeb kokkuvõtte Margitta otsmaa. Gaza sektoris islamiliikumist Hamas ründav Iisrael avas täna ühe piiriületuspunkti välismaalastele Gazast lahkumiseks. Vaatlejate hinnangul võib see tähendada Iisraeli maavägede võimalikku pealetungi või pommirünnakute tihendamist Gaza aladel Venemaalt näiteks saadete sealse meedia teatel täna SRÜ kodanikele kaks lennukit. Täna jätkusid ka õhurünnakud Hamasi sihtmärkide pihta Gazas. Hamas vastab Omalt poolt raketitulega. Möödunud ööl tabasid raketid askeroni sadamat, Iisraelis kasvab ühtlasi hirmet, Hamasi raketid võivad ulatuda ka salajase tuumarajatise nendimonas. Pommitas ka väidetavalt relva hoidlana kasutatavat mošeed Gazas. Hamas kutsus üles Iisraeli-vastastele meeleavaldustele ja nimetas tänase päeva vihapäevaks spontaansed meeleavaldused algasid juba taeval öises pommitamises hukkunuid. Kõrge Hamasi juhi matuserongkäigust detsembri lõpust alates toimunud sõjategevuses on hukkunud ligi 400 inimest, haavata saanuid on üle 1600. ÜRO hinnangul on neljandik neist tsiviilelanikud. Palestiina vabastus ja tööde agentuur esitas maailmale 34 miljoni dollari suuruse abipalve. See summa katab järgmise nelja kuu hügieenivajadused, toidu, raha, ehitusmaterjalide ja kütusekulud. Eesti välisministeerium annab humanitaarolukorra leevendamiseks Gaza sektoris üks miljon krooni. Euroopa Liidu eesistujamaaks saanud tšehhi teatas, et Venemaa ja Ukraina vaheline gaasitüli on praegu nende kahe riigi vaheline BM. Tšehhi teatel ei sekku Euroopa Liit gaasi tülli seni, kuni pole tekkinud häireid Venemaalt Euroopa liitu saabuvatest gaasitarnetest. Gazprom nõuab Ukrainalt gaasivõla tasumist või uue hinna la 418 dollarit 1000 kuupmeetri eest. Ukraina peab optimaalseks hinnaks poole väiksemat summat. Eile vähendas Gazprom on gaasitarneid Ukrainasse, samas kinnitas, et Euroopa varustamine gaasiga jätkub täiel. Ühtlasi süüdistas Gazprom Ukrainat gaasivarguses, kuna Ukraina vähendas omavoliliselt Euroopasse saadetavat gaasi kogust ligi 21 miljoni kuupmeetri võrra ööpäevas. Euroopa Liidu piraatlusevastase mereväeoperatsiooni koosseisu kuuluvad alused nurjasid täna Somaalia ranniku lähedal piraatide katse kaaperdada Kreeka lipu all sõitvat naftatankerit. Tanker 29 meeskonnaliikmega pardal oli tagasiteel Iraanist Kreekasse ja andis hädakutse, kui relvastatud piraadid üritasid laeva tungida. Veidi varem teatas prantsuse sõjalaev Adeni lahes piraatide rünnaku panama lipu all seilama kaubalaeva vastu. Sõjalaeva meeskond vahistas kaheksa piraatia, konfiskeeris muuhulgas raketiheitjaid, kuulipildujaid ja kaaperdamiseks vajalikke redeleid. Vahi alla võetud viiakse Somaaliasse, kus nende üle mõistetakse kohut. Suuremad kütusemüüjad langetasid täna taas autokütuste hindu kuni krooni võrra ning bensiiniliitri hind on juba 11 krooni lähedal. Olerexi turundusjuht Antti Moppeli ütles, et hindu võimaldab langetada eelmise aasta lõpus jõudsalt langenud sisseostuhind. Toornafta hind on langenud maailma börsidel, kuna ning selle peapõhjuseks on ikka maailma majanduse jätkuv nõrkus, lisas ta. Statoil ei osanud veel täpsustada, kas ja millal hinnad veel Eestis langevad. Viimati langetasid kütusemüüjad hindu vähem kui kaks nädalat tagasi. Möödunud aasta jooksul võeti Eestis arvele 47402 veoautot, mis on ülemöödunud aastaga võrreldes 45 protsenti vähem. Uusi autosid võtsid omanikud möödunud aastal arvele 24590, teatas autoregistrikeskus. Markide lõikes olid populaarsemad Toyota, Honda ja Volkswagen. Mitmes omavalitsuses jätkusid aga ka eelmise aasta lõpus ja maksulaekumised. Üheks selliseks kohaks oli Rakvere linn, mis saab seetõttu rohkem taotleda ka sellel aastal eurorahasid. Ago Gaškov jätkab. Võrreldes paljude teiste omavalitsustega on Rakvere linn on läinud eelmisel aastal hästi üksikisiku tulumaksu, laekus üle 14 miljonit krooni ja kokku on ülelaekumisi 36 miljonit krooni. Abilinnapea Rannar Vassiljev, mis te selle rahaga peale hakata 2009. aastal või kulub see nüüd alanud aasta eelarve aukude lappimiseks? Tegelikult oleme me juba arvestanud tõesti 2009. aasta eelarves ka 2008.-st aastast ülemineva jäägiga. Plastid on siin erinevad, ei ole väga suuri projekte, et võib-olla kõige suurem on siin Vallimäe ehitusprojekti koostamine, mis on kolm miljonit krooni, teised on väiksemad. Seal on meil plaanis koostada projekt purikatusega lava rajamiseks ja lisaks siis ka veel pika tänava rekonstrueerimisprojekt, mis on selles ühes projektis ühendatud. Miks tänapäeval Rakvere ajalooline tänav ja seal on palju ajaloolisi maju, mida sa rekonstrueerimine siis tähendab? Plaanis oleks siis ära rekonstrueerida kogu tänavus valgustusega. Kui see peaks õnnestuma, võiks sinna rajada graniitkattega tee, nii oleks rohkem sellise ajaloolise tänavamoodi. Euroopast saab raha vööprojektide jaoks infrastruktuuriprojektide jaoks, kui palju Rakverel neid vaja teha? Positiivne uudis ongi see, et meil järgmine aasta läheb töösse suur veemajandusprojekt, millega siis kaetakse ära Rakvere linn vee ja kanalisatsiooniga see osa, mis meil siiani puudu jääb, mida on kuskil 15 protsenti, lisaks on meil siis plaanis eurorahasid kasutusele võtta Rakvere reaalgümnaasiumi juurdeehituseks, fassaadi renoveerimiseks, Kungla lasteaia täielikuks rekonstrueerimiseks ja ka muusikakooli renoveerimiseks, nii et kokku projektita kusagil 50 miljonit krooni ja selle omafinantseeringuks siis suurem osa meie ülelaekumistest ka plaanitud on. No kui suur raha praegusel ajal selle majanduslanguse ajal see 36 miljonit on võib-olla. Parem seda iseloomustamaks on see, et ta moodustab meie eelarvest kusagil 11 protsenti, mis on ikkagi päris arvest. Kuidas on ja kui nukker Rakvere linna praegune eelarve selle aasta eelarve on kuule, seal tegelikult ametis tegemata. Võib öelda, et seal midagi tegemata jääks, nüüd 2009. aastal vaatame siin pingsalt igakuiseid maksulaekumisi ja vastavalt sellele siis vajadusel ka siis käitume, aga oleme jätnud 2009.-sse aastasse koomale puhvrid siis näiteks meil arvestatud seal vara müügiga, mida me tegelikult tänase seisuga juba oleme müünud, kuigi 2009 saab olema raske aasta kõigile sealhulgas ka Rakvere linnale, kindlasti siis õnneks juba 2007. aastal teinud piisavalt palju ettevalmistusi selleks, et meil on 2009, ei oleks nii väga keeruline. Viljandis Ugala teatris toimub täna kultuuri ja spordirahva ühine pidu, kus antakse Eesti Kultuurkapitali kultuuripärli preemia Tonio Tamra le Lauraadiga rääkis sellest Piret rist. Viljandis on viimase kolme aasta jooksul toodud tingimused ja võimalused lastele ja noortele muusikakultuuriga tegelemiseks. Täna Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa kultuuripärliks värjatav Viljandi muusikakool, selle direktori ja Viljandi kultuuriakadeemia haldusdirektor toonia Tamra ütleb, et praegu pannakse just Viljandis alus viimaks edasi kogu Eesti muusikaharidust. Tonio Tamra on viimase 10 aasta jooksul koordineerinud mitme kultuuriobjekti ehitamist. Muusikakooli, orkestri, maja, kultuuriakadeemia, muusikamaja ja oma osa on tal ka Viljandi pärimusmuusika aida valmimisel ja lisaks sellele koordineerib ta aga Viljandi noorte sümfooniaorkestri tööd. Kuid kas kaheannete ühendamine? Ma olen ise endale raskeks ei lähe või on need hoopis omavahel seotud? Loomulikult, ega see kahe ameti pidamine, see ei ole heas mõttes loomulik, sest pere kannatab siin väga palju ja nii saab lihtsalt kõige kiiremini neid asju ellu viia, sest kui me võtame kas või Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia muusikakooli, siis siin on loodud selline sünergia, millele nüüd on siis Eesti pärimusmuusika keskus-ga liitunud, nii et siin on loodud selline tingimus just et lapsed saaksid igakülgset, väga hea muusikaalast, huviharidust igas žanris ja samas akadeemia poolt toimub siis ka uute õpetajate koolitamine ettevalmistamine, nii et selles mõttes väga tugevalt omavahel seotud. Kui ma Viljandisse kontsertitel käin, siis tundub, et domineeriva pärimusmuusik Vaatame kas või kontserdielu poole pealt, siis minu meelest Viljandi, sest kõik tasakaalus on siis klassikaline muusika, pärimusmuusika ja džässmuusika on jõudnud sellisena stabilisatsiooniaeg kätte, kus tõesti kõik on võrdsed ja enam ei ole mingi ime, kui lapsed teevad kõikides žanrites võrdselt head esitust. Kas teil sellest tihedast ajast, kui te olete tegev nii kultuuriakadeemias kui Viljandi muusikakoolis jääb aega teha ka arranžeeringu, kasvõi näiteks oma venna Kait Tamra jaoks. Siin ongi see asi nüüd, et Kait Tamra jaoks mul ei ole jätku neil aegadel väga kurb. Aga mis puudutab Viljandi noorte sümfooniaorkestrit, siis hobi on mul jah, realiseerimine ja lugude kirjutamine, nii et seal on seda tööd päris palju ja mul on praegu õnn kuuluda 2009. aasta tantsupeo tiimi, kes muusika ettevalmistusega tegeleb. Tänasel pärlipeol Ugala teatris antakse üle ka Viljandimaa kultuuri aastapreemiad ning spordipreemiad, samuti ka Viljandimaa rahvakultuuriauhinnad. Öösel ja hommikul on vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sajab lund, saju võimalus on suurem Lääne-Eestis. Puhub läänekaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ning külma on öösel 10 kuni 18, saartel ja rannikul kolm kuni kaheksa kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab lund, puhub loode ja põhjatuul kolm kuni 10 meetrit sekundis ning külma on päeval kuus kuni 12, saartel ja kohati rannikul kaks kuni viis kraadi. Selline oli Päevakaja teisel jaanuaril head õhtut ja kuulmiseni.