Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kui robotid nalja ei mõista siis kas naljamehed on kurjategijad? Elame ju maailmas, mis pole ainukesi vahendatud ja ühendatud vaid ka lisanduvat, intelligentne ja nimetatud intelligentsuse lampiirid. Umbes sellise mõtte leiab viie Washingtoni Ülikooli teadlase kirjutatud esseest teemal, kas roboti petmine on häkkimine. Küsimus nutika masinate üssamisest sisaldab väljakutseid nii õigusloomele kui elukorralduslikke valikuid nähtamatult suunavatele, eetilistel, arusaamadel. Igapäevaellu lisandub üha rohkem intelligentseid masinaid. Milledele usaldatakse teostamiseks kasvavalt suurema väärtusega ülesandeid näiteks valvesüsteemid, transport, erinevad raviga seotud tegevused, rahandus ja nii edasi. Näiteks levis äsja meedias uudis Hiinast, kus punase tulega tänavat ületavate jalakäijate korralekutsumiseks võitisenseni linnas kasutusele valvekaamerate süsteem. Jalutades keelatud ajal üle tänava, fikseerib kaamera patustaja näol, mis seejärel pannakse välja veebi. Konda loodud virtuaalsesse häbiposti kui lisaks piltidele, mida on 10 kuuga kogunenud üle 14000 ja millede vaatamine ilmselt huvitab väheseid otsustas süsteemi haldaja turvateenust täiustada nägude tuvastamise tarkusega. Edaspidi kavatsetakse inimene pildilt ära tunda ja seejärel edastatakse talle telefoni hoiatav lühisõnum. Siinses faasist saab ta juba trahvinõude. Huvitav, kas kellegi teise kodaniku näoga tänava ületamine oleks siis seadusevastane? Kui jah, siis millist seadust rikutakse? Nägude tuvastamine on vaid üks uue nutika tehnoloogia põlvkonna rakendusi. Essee viiest autorist kolm demonstreerisid, kuidas nad kasutasid? Teadmisi masinate võimalikest puudustest petmaks isejuhtivat autot tõlgendama stopp liiklusmärki hoopiski kiirust piirangust tähistamaks märgiks kutsudes autost pidurdamise asemel esile kiirenduse. Taolisel riukal võivad olla reaalses liiklusolukorras rasked tagajärjed. Aga milles süüdi oleva osapoole karistamiseks olemasolevad seadused tõenäoliselt ebapiisavad. Põhjuseks. TYCO tehnoloogia põlvkonna tüssamiseks kasutatavate tehniliste ja käitumuslikke võtete uudsus. Essee autorid hoiatavad vähemalt kolmest iseseisvast probleemist. Ühest oli juba juttu. Selleks on uudsete kuritegude ja olemasoleva õigusliku raamistiku puuduliku ühtelangevuse tagajärjed. Näiteks ei saa kurja teinud karistada. Teiseks on vastavate seaduste puudumisel või nende ebapiisavuse tõttu halvatud vajalike turvameetmete arendamine. Sest meetmetel peab olema õiguslik raamistik. Viimaseks ja autorite arvates kõige ohtlikumaks on tehnoloogia turvalisuse uurimist kommitsem olukord sest uue tehnoloogia nõrk, kus olid uurivad põhimõttelised kaks huvi poolt see on kurjategijad ning teadlased Seaduste puudulikkust kammitseb teadlaste tegevust, kuna nad võivad sattuda nii seaduslikke kui eetiliste normidega määratlemata halli tsooni millest tegutsemise riskide tõttu ei taha ülikoolid seda rahastada. Tegijad oma tulevikuga riskida. Asjaolu aga, mis kurjategijaid ei sega. Nutika tehnoloogia petmisvõimalusi on väga palju ja võimalikult paljude väljaselgitamisel peaks teadlastele võimaldama edumaad. Vastasel juhul peab ühiskond õppima kuritegevuse põhjustatud rasketest vigadest. Huvitavate võimalusena saksa Pole masinale tutvustada keskkonda kirjeldavaid, kuid natukene modifitseeritud signaale näiteks piltidena, hoiatavatest siltidest, mille tulemusena Masin teatud tüüpi hoiatavat silti märgates reageerib valesti või siis seiskub. Autorid kirjeldavad kaubanduslikku pildi analüüsi. Trummiga tehtud eksperimenti, milles uurijatel õnnestus muuta rumalamaks, edastades sellesse teatud moel koondatud pilte. Selle tagajärjega, et tarkvara ei osanud enam pildilt koera ära tunda. Eksperimenteerivaid teadsid masinat võivate algoritmide nõrkuseid. Aga milline seadus keelab selle teadmise kasutamist ja näiteks populaarsete veebiteenuste pildi tuvastamise programmidele? Rumaluse õpetamist? Eksivaks muudetud teenusel võivad olla tõsised sotsiaalsed tagajärjed, näiteks vigadena. Isikute tuvastamisel. Samuti võib näiteks telereklaame peita inimestele tajumatuid, kuid nutikast masinast koduassistendile käskudena mõjuvaid helisignaale mille tulemusel see lekitab maailmale peremehe või perenaise isiklikku infot. Poevaras Kanda näole kosmeetikat maailm, mis eksitab turvakaamerad, tarkvara varastada ju ei tohi, aga kes keelab näole teatud kohtadesse täppe joonistama? Lõpetuseks olgu meenutust, piinlikust juhtumist, Microsofti tehisintellekt rajatud ja maailmaga säutsude teel, suhtleb Abirtuaalse neiu Teiga õppides temaga suhtlema saanutelt. Inimestele sobivad. Ülalpidamist moodus esialgu kena käitumisega neiu lühikese ajaga vulgaarse, eks prossistlikuks ja seksiteenuseid pakkuvaks kiitleri imetlejaks. Seega on võimalik, et tulevikus muutub inimesed üssamisel lubatud naljatlemine roboti puhul kuriteoks. Sest robotid nalja ei mõista.