Teadsin, ma arvan, et ärme seekord ka üldse mainin seda, et mul on hääl nohune ja noh, seda siis inimesed nagu ei saagi aru, et noh, eelmine saade oli ka see, saadan ei hakka üldse nagu tooma seda kuidagi välja. Näht, kui sa ei maini seda, siis keegi ei märka ka jah, ega inimesed tänapäeval kuulavadki raadiot ainult taustaks ja ega keegi ei jälgi ju tegelikult, et mis juttu seal räägitakse võimsa häälega. Jah, on lihtsalt mingi Nasaalsem taust. Jah, aga peaasi, et mitte ana olla. Tere, minu nimi on Ivo krustak, mina olen Jim Ashilevi ja te kuulate saadet, papp, kulturistid. Meil oli eelmine kord nii tore saade, ma kuulasin seda hiljem ja mõtlesin, et ikka räägiti täitsa tarka juttu. Ja seal kulturist saates, see on see, mis juhtub, kui kutsuda saatesse asjalikke inimesi vahel. Ja nüüd oleme jälle kahekesi ja asjad nagu allamäge, aga võib-olla see ongi tore, samas on nagu Ameerika mäed üles-alla-üles-alla. Et ikkagi peab olema seda elevust ka, et oi, kas nüüd hakkabki allamäge minema ainult ja siis, kui järsku läheb heaks asi, siis, siis see tundub ikka eriti hea kohe kontrastina. Sängi kontrastide värk, eks ole, sa pead nagu ärritama inimesi, et, et justkui nad on nüüd kuulanud, ma ei tea, mis on meil varsti on 60 osa, eks ole, see on meil vist äkki 58. tõi midagi osa. Ja siis nad kuulavad ja mõtlevad, et ah, et et enam ei ole mõtet nende mõtlevad, et ühe osa kuulaks veel ja vaata, sa pead selle piiri ära toimet, siis paned hea osa, siis nad mõtlevad ikka ikka. Jajah ei, no ei ole pimedust ilma valguseta, ei ole head ilma halvata. Kuidas saad, miski tunduda suur, kui ei ole võrdluseks kõrval midagi, mis on väike. Ma arvan, et meie saade on väga terviklik selles mõttes, et me pakume tõesti seda tervikpilti ja seda tervikelamust, tervikkogemust, ühesõnaga me esindame seda maailma sellisena, nagu see on kõigis variatsioonides kõigi äärmustega, jätmata vahele ka pooltoone seal vahel, nii et no mina ei näe, miks me ei ole veel saanud mingisugust presidendi au, seda medalit, millised on, ega mina ka ei tea, need asjad, need läikivad asjad, mis pannakse rindunud metallist siuksed, prossid presidendi pressibilaatorid. Just, jah, ja see on see, mida, Ma vaatan, et sa oled üritanud seda eelmise saate maagiat natukene nagu tänasesse ka tuua, et sul on laual. Kalaraamatuid ja ma alati üritan, sellest ei märka seda alati, aga mul on hea meel, et sa täna alati mainis niimoodi välja, aga täna tundus nagu paslik ja ma võtsin kaasa koomikseid mõist enne stuudiosse tulekut raamatupoest läbi või äkki tundus täna natuke pasha? Ei, see ei ole hea nali. Ei saanud üldse aru sellest. Aga seleta lahti. Ei noh, vaata nagu paslik paša, seal on mingi magustoit, mida süüakse munadepühade ajal vist. Nii või. Mul oli kergele otseselt vaata tavaliselt, kui, kui seletada mingi nali lahti, siis kõik läheb kolm kord halvemaks veel, et vähemalt on veel parem, on lihtsalt, et kui ei toiminud, siis lihtsalt liikuda eluga edasi. Aga ma seekord mõtlesin, et äkki seekord juhtub see ime, et sa seletad nalja lahti ja siis muutun naljakal nagu nali. Aga ei olnud kuidagi isegi natuke tahaks nagu koju minna ära nüüd. See, see energia, mis mul oli, millega ma tulin siia seal läinud kuidagi mahavisatud. Tegelikult täitsa aru, halb nali teeb seda. Võtab nagu kogu kogu energeetiliselt ruumilt tõmbab nagu kõik nagu tekib, nagu vaakum, sellepärast mind ei kutsunud. Tõsi, nii et vaatame, ootame, millal meil on järgmine pidu, kolmandal ja aprillil, kolmandal aprillil aastal 2018, sellises Tallinna vanalinnas asuvas plaadipoes nagu piitmi. Me tuleme taas rahva sekka, teeme avaliku salvestuse enne meid, Tallinn Music Weeki raames arutatakse väga olulise, väga olulisel ja ühiskonda lõhestavalt teemal Blood käest versus käest, ehk siis ringhääling versus taskuhääling. Paneelil istuvad asjapulgad ja räägivad, kuidas siis asi on, et mis vahet seal on ja miks üks on hea ja teine on halb või miks võib mõlemast leida nii üht kui teist. Ja sellele järgneb siis meie avalik salvestus kell 19 30 Me stardime, aga soovitame kohale tulla ikkagi selleks eelnevaks vestluskaaslast, et ilmselt me hakkame ikkagi lähtuma paljuski sellest, mida eelkõnelejad õhku viskasid. Ja toome siis kõik teemad niimoodi sujuvalt nagu lennujuhid, maandamine, päravi, laseme neil nagu maanduda pehmelt, niimoodi sinna teiega irajale trahal, kõikide inimeste peades. Sellesse ja seal seal paneelis on väga-väga peened, targad, tublid, toredad inimesed, on meie sõsarBootkesti vaba mikrofoni juht, Jakob Rosin näiteks on seal, teda on alati väga tore kuulata ka meie raadio kahe kolleeg, eks ole, käib siin reede hommikuti rääkimas, on meie sõsarraadio sõsarraadio juht Ingrid Peek räägib, on häbi kaupl, keda ma isegi ei veel ei tea, aga kindlasti saan teadma seal ja Ari Matti Mustonen, kes teeb sellist huvitavat Bootkest nagu tussisööjad. Nii et väga distingvist tänu, ma isegi ei oska seda otse niimoodi tõlkida väga-väga peenpaneel. Distinguišeeritud distingusseeritud jah, et kui eelmise episoodi põhi, sõnali Sofifikeeritud, siis võib-olla tänane episood tuleb distingivišeeritud, seda on väga ebamugav, ühendus on sõna, võib-olla ei peaks siis enam proovima. Ega iga idee ei vääri nagu lõpuleviimist, eks iga iga idei vääri raadioeetrit just täpselt. Aga mis väärib raadioeetrit, on see, et mina küll nakatusin eelmises episoodis meie külalisAnniki Lambi ehk siis Lifina Krult laiemas laimi, et ma tahtsin Planet millegipärast Lifina Gold Klainet blogi. Autori jutust ma siis nakatusin, me rääkisime palju superkangelastest superkangelasfilmidest. Me rääkisime fantasy ulmekirjandusest, et miks see kõik ikkagi toimib ja miks see on põnevam kui kunagi varem. Ja juhtumisi samal ajal maalin sattunud lugema jälle üht graafilist romaani üle pika aja. Ja see juhtus olema Helsingi raamatupoest leitud Venom press, mis on siis paide männi ühe nagu põnevama vaenlase venomy lugu. Ja mulle tuli jälle meelde, millist tohutut naudingut ja hoopis teistmoodi naudingut pakub ikkagi koomiksižanr kui selline. Me oleme natukene koomiksites rääkinud varem ka siin ja seal, aga me ei ole nagu süvitsi läinud tegelikult oma siukse nagu koomiksi fännamise teemaga. Et ma täna võtsin lausa kaks värsket raamatut, kaasas raamatupoest kaasa haarasin, üks neist on saaga, palju on saagat. Kiitis Anniki, eelmises osas aga oled ka sina, Ivo koos oma abikaasaga mõlemad nagu kiitnud ohjeldamatult korduvalt ja nüüd lõpuks siis ma võtsin vedu ja mõtlesin, et let's go. Olgu, tõele au andes, nagu natuke sirvisin seda raamatupoes. Et oluline on ka see, et kuidas kõik välja näeb, kuidas tundub, nüüd näiteks graafilistes romaanides ja komistas üldse minu jaoks nagu lugu ei ole esmatähtis indeksist, et see on niivõrd tohutult visuaalne meedium, et seal ikkagi see pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna alati. Ja, ja lappasin seal saagat ja siis ma leidsin siukse pildi, kus kaks inimest seksisid, kellel olid televiisorite asemel. Ja siis ma sain aru, et see on mulle. Sest et see on see, mida ma alati otsin kirjandusest ja väga harva leiab telekapeadega seksi vaid inimesi ja veidi ahedel mu lemmikbänd, jällegi need muusikas, ma otsin nagu raadio raadiopäid. Kirjandusest mõõtsin siis teleripäid. No sellisel juhul peaks aga selle selle sobima, sest ütleme sa hilisemates osades võid vaadata, kuidas näiteks teleka peaga olend läheb kosmilistesse bordelli. Kas seal on, kas seal on peatasemel teistel siis veel muid mingeid tehnilisi seadmeid? Ei, no neid neid olendeid erinevatest, erinevatelt planeetidelt, erinevatest maailmadest on seal hästi palju väga-väga värvikirevaid ja väga-väga eriskummalisi, nii et kõik kõikjale teleteleripeadega, Se telerite peade kuningriik, see on nagu sihuke täiesti üksises iseseisev osa, aga seal neid olendeid, kes siis seksivad või, või teevad muid selliseid huvitavaid tegevusi on, on ääretult palju, aga noh, ütleme see, see on võib-olla selline esialgse huvi tekitaja, et ma ütleks ka, et et kui see koomiksi puhul nagu see visuaalne pool on hästi oluline, et kas see, kas see, nagu stiililiselt räägib sinuga see koomiks, kas sulle tundub see stiil nagu äge või, või tõmbab sind kuidagi ligi siis saaga puhul kindlasti see, see lugu on ka täiesti nagu väärt, et ta ei ole puhtalt ainult see nagu vorm, tal on ikkagi see sisuga. Kõlab hästi ja ei jõua ära oodata, et saaks juba hakata otsast lugema. Teine graafiline romaan või sihuke kollektsioon tegelikult koomiksikollektsioon mille ma sain just kätte, on Teedbul, Marveli superkangelane Detwool, kes on sihuke ilge trikster kellega laiem üldsus sai tuttavaks ka vist paar aastat tagasi välja tulnud filmi Teedbul kaudu. Ja see film, kas sa nägid seda filmi muidu, kusjuures ma vaatasin seda filmi paar päeva tagasi just uuesti, et aa, ma nägin seda filmi. Kui ta välja tuli ja nüüd vaatasin seda uuesti, sest ütleme nendest Marveli filmidest kui niimoodi tagant tagasi vaadata kogu sellele meeletule, kogule, filmidele ma ei teagi, kui palju neid täna juba on, siis tekivad tõesti sihuksed, üksikud väga erilised filmid ja teed puhul on üks nendest väga erilistest, ilmselt on nii teistsugune ta nii palju karmim ta, nii palju. Sellise isegi võiks öelda humoorikad, nii palju selline. Ma ei tea, kas eesti keeles on hea, hea vasta inglisekeelsele sõnale Roonži. Ta on selline niuke kuulidega film, jah, Raju. Raju raju film, et, et ta ja kusjuures nina ei olnud Teedbuli kui tegelasega üldse tuttav, enne, kui see film välja tuli ja ma ei teadnud sellisest tegelasest Marveli universumis mitte midagi suuresti, sest ega tegelikult mina lapsena ei kasvanud üles nende koomiksite, aga aga see, see film oli väga mõnus ja, ja, ja kuidas, kuidas sellesse koomiks tundub, oled sa seda jõudnud juba vaadata? No seda ma ka nagu sirvisin ja ma olen sinuga nõus, et see film on üks meeldejäävamaid, Marveli filme üldse, nii vähe kui ma neid näinud küll, aga siiski ta juba oma reklaamifaasis tundus kuidagi eristuv ja võib-olla siis julgem, rämedam vägivaldsem, naljakam kui need teised Marveli Marveli filmid, mis muidu võivad tunduda võib-olla kohati lapsikud või kuidagi lapsemeelsemad. Aga ma pean ütlema, et see film Maest ma ei suutnud nagu välja kannatada seda filmi, ma käisin seda kunagi vist vist käisingi üksi vaatamiseks õhtu pärast tööde. Ja siis kõik see humoorikas ja kuidagi niisugune, noh kõik need Vanlinerida, selline teravmeelsuse terav meelitsemine, mis seal millelegi viitamine sellest treilerist tunnus nagu äge, tundus seal filmis lihtsalt nii tüütu. Kuulaja ei näinud, sülitasin põhimõtteliselt helipuldi peale, ma loodab, mingit lühist ei tekkinud, seni ei ole veel tekkinud, veel ei ole tekkinud. Ühesõnaga nii tüütu tundus, mulle tundus, et need autorid lihtsalt on nagu. Treinud neid teravmeelseid repliike, kuid kindlasti Porcilikustasardistikkujad, kui palju saab veel siin selles stseenis öelda hästi teravmeelseid asju ja olla hästi irooniline kõige suhtes ja viidata olla hästi nutikas kogu aeg. Kuidagi tundus nagu lõpuks nii nüri, et ma mitu korda mõtlesin, et ma lähen siit ära Saarist kas nii hulluks ja sügisel. Aga siis samas. No mine tea, millest see tulenes, on ju, et. Ma olen ka kuulnud väga kiitvaid hinnanguid sellele samale filmile. Mõne jaoks oli see üks aasta suurimaid elamusi kinos ja nii edasi, nii et kokkuvõttes, ega, ega mina ei ole ka nagu objektiivse tõe või lõpphinnangu. Ma jumal ei oma lõpphinnangu, Monopoly on ju, aga lihtsalt mind tüütas ära, aga Teedbul tegelasena tundus mulle lihtsalt nagu väga põnev, nii et koomiksi vormis olen vägagi valmistama ka veel kaasa minema. Ma mõtlen, et sa võiksid proovida seda filmi vaadata niimoodi hoopis sellises kodusemas vabamas atmosfääris, et seal tõesti ongi mingisuguse kui kotid ei snäkki ja, ja pudel mingit meelis meelisjooki kõrval ja lihtsalt vaatad nägu ta sellise õhtuse meelelahutusena, mis, mis kuidagi nagu ei olegi üles haibitud, et ta nüüd niisugune suur ja vägev Marveli film, sest noh, ütleme see tõesti. Ta ta ei ole nagu selline film, ta ongi nagu äärsel tulebki nagu minu minu jaoks vähemalt ääretult suures meelelahutusfaktoriga puhtalt võtta, et ma vaatasin siin just üks õhtu Uutiumansit. Sina mäletad seda, seda vana? Remondis muidugi kinos kosmos ma käisin vaatamas. Seda veel vaatamas siis, kui ta kinodes issand, mina mäletan lapsepõlvest seda. Ta oli kindlasti kuskil mingil videokassetile kuskil mitu-mitu korda näinud, kuidas nad seda lauamänguga mööda mööda maailma ringi jooksevad ja ja Robin Williams mängis väga lahedalt seda tegelaskuju, selline väga kihvt film ja, ja mitte keegi nagu ei küsinud sellele filmile ei järge Kareemiaid, aga aga tundus, et keegi kuskil ikka küsis sellepärast, et need dist eelmise aasta lõpus tuli välja Jomansi põlkama jangu. Mis oli siis heegeldan moderne versioon filmist Jomansi ja kui ma nägin seda treilerit ja ma nägin, et Dwayne The rock Johnson mängib seal peaosa siis sinu mees, minu mees, siis ma teadsin, et ma pean seda nägema. Ja nüüd lõpuks ma vaatasin ta ära ja see on ka täiesti selline, nagu võtad, õhtul lihtsalt paned kodus mängima ja ta on täiesti mõnus meelelahutus. Täiesti samamoodi. Hästi palju siukseid, lolle nalju on üritatud igasse stseeni sisse torgata, nii palju neid kui saab, aga vähemalt minule ta nagu selles suhtes tüütavaks ei muutunud. Aga võib-olla muutunud, ma väga kardan, nüüdsest täna, kui me salvestame, reedel on, on esirinnas siis esimene päev, kus sa saad minna rahulikult kinno vaatama filmi Ready Player One, mis on siis Skyni samanimelisel romaanil põhinev ja ma väga kardan, et see on täpselt selline film, mis on liiga palju täis topitud sellist, nii-öelda 80.-te nostalgiat, viiteid puhtalt ainult sellepärast, et, et oleks viited ja nostalgia. Ja, ja ma kardan, et mulle ei meeldi see film. No vot, näed. Ära raske on Eino jah, et hirmu on palju ja, ja kahtlusi ja kõhklusi, aga mis mind praegu, mida ma väga naudin praegu kogu selle koomiksikultuuri juures ja selle selle juurde tagasijõudmise puhul on see, et noh, ongi mõni episood tagasi meile ju üks väga tähelepanelik kuulaja tänuväärselt kirjutas pikalt Marveli filmidest üldse koomiksifilmide sellisest uuest tulemisest ja kuidas tegelikult nähtus, millele tasub tähelepanu pöörata, sest see on nagu väga oluline niisugune liikumine või väga oluline mingisugune. Omadus, või ma ei oskagi öelda väga oluline, nagu ajastu praeguses popkultuuris või vähemalt filmikunstis ka. Ja, ja seal tekib nagu ka natukene sisse minnes siuke hirm, et kas ma üldse saan aru nagu, kust otsast ma peaksin hakkama seda kõike nuga avastama ja uurima. Ja just see, mida sa praegu kirjeldasid, et lihtsalt lõdvestu võta see vastu nii, nagu see on naine, ole nii nagu kriitiline, lihtsalt naudi meelelahutus. Et siis sellisel kujul ta haakub täielikult jällegi meie eelmisi külalisi Anniki soovitusega lugeda lihtsalt seda, mida sa tahad lugeda seda, mida sa tunned, et sa pead lugema ja koomiksid oma lõpmatus variatiivsuses ja koomiksifilmid ka mulle tundub, et tegelikult on nagu see üks mõnusamaid, üks, üks vaatemängulise maid, meelelahutusvorme, mida võib leida ja sinna tasub sisse sukelduda lihtsalt täiesti vabalt, ükskõik millisesse basseini otsast. Selles rägastikus orienteerumisest võikski edasi rääkida. Eelmine nädal tuli välja Jack White'i uus album Bowling Houssweehhemas, sukeldusin selle sisse kuidagi täiesti, niimoodi valin küll kuskilt lugenud mingit artiklit, et see on teistsugune kui tema varasemad plaadid, aga ma, ma ei olnud nagu väga süüvinud või uurinud ja ma tegelikult sain täitsa sellise suure üllatuse osaliseks. See tõesti on teistmoodi. See tõesti on väga eriline plaat, oled sa jõudnud seda kuulata? Ei, ma täna, kusjuures nägingi koomikseid ostma minnes nägin ka seda plaadi, seda albumi kaant esimest korda. Ja kuidagi väga rabav tekkis kohe tunne, et kas see on üks nendest plaadikaantest, mis jääb nagu ikooniliseks kuidagi nagu muusikaajaloos. Ei tea fant fännidele see kaanepilt ja plaat nagu väga pole meeldinud, nii palju, kui ma lugenud olen, Eesti lennuväljal olevat sinimustvalge, minule meeldib nikaan kaanepilt kui plaat ise, aga kuulame siis korra. And over and over Tšaqueti uuelt plaadilt pording House riigis. Ja see on tõesti see lugu nüüd isenesest, meenutas täitsa siukest Jack koti muusikat, nagu ta ikka on, eks ole. Natukene oli siin sellist võib-olla. Varieeruvamad produktsiooni, aga, aga kui seda plaati nagu otsast lõpuni kuulata, siis see on ikka üks, üks ääretult huvitav, veider plaat, et Jack Quaid tundub, et on avastanud leiutise nimega süntesaator ja digitaalne muusikatöötlustarkvara ja kõik siuksed nagu asjad, modernsed, vidinad, millest ta varem kuidagi väga-väga suure vihaga eemal hoidis ja on teinud nüüd sellise. Ma isegi ei oska eksperimentaalrokialbumi või siuke, kui ta varem oli selline rifi, ehkki härra, kes, kes tegi siukest küllaltki ägedat, aga mõnes mõttes siukest tsiifi, vana kooli roki, siis see plaat on ikkagi segab kui väga palju erinevaid asju. Ma esimesel kuulamisel ta mulle väga ei meeldinud, teisel ka veel väga mitte, aga mida rohkem ma seda nüüd kuulanud olen, siis, siis ta hakkab nagu järjest rohkem kuidagi torkima, see on huvitav plaat. Igatahes ja mis mulle eriti meeldis, ma lugesin ühte intervjuud checuetiga selle plaadi osas. Ja ta esimest korda nüüd oli ostnud või tellinud omale nagu siukse hea kvaliteetse modernse kitarri. Et kui varem ta oli, ta oli nagu uhkustanud sellega, kuidas tema mängib ainult plastikust kitarri tega, mille kaelad on paindunud ja mida on üldse raske mängida, raske käes hoida. Et siis ta nüüd oli, oli omale tellinud ühe korraliku hästi tehtud pilli ja siis rääkisid, et kas päriselt kan kitarri mängiv nii lihtne, et ei kujuta ettegi, kui raske mul on. Viimased paarkümmend aastat. Nüüd nüüd kohe selline plaat oli sellest kõigest välja täitsa sihuke huvitav värk. Ja ma uurin seda asja uurides asja. Sa tahtsid kuhugi väga, tahtsin rägastikus teha, et see koomiksimaailm, ma kujutan ette, et kui sa juba meile tundub sihuke otsatu ja ääretu, et missugune see võib siis tunduda veel inimesele, kes ei ole eales läinud päriselt raamatupoodi, et osta endale mingisugune graafiline romaan või lihtsalt mingi koomiksikollektsioon. Ja et kust seal üldse nagu, mis seal üldse nagu loeb, mis, mis asi on seal nagu, mis need tähtsamad komisjon, kes on need tähtsamad autorid, kust peaks nagu alustama ja sega segadust jätkub seal küllaga, sest ka tuttavad karakterid, keda teavad ka inimesed, keda muidu ei huvita tegelikult koomiksikultuur nagu näiteks ma ei tea, pätmennest Ironman ja kõik need tegelased, onju et ka nende puhul on ju noh, kui sa satud mingisuguse koomiksiletti ja siis see läheb silme eest kirjuks, kui sa näed, kui palju erinevaid lugusid on toodetud nende karakteritega, et kust otsast üldse alustada, kas see kõik on mingisugune pikk lugu, kas seal on kuidagi nagu noh, et mida teha, kui poodium, mille otsa, mida, mida tehakse nagu selle riiuli juurde jõuad ja eks, eks mulgi see segadus natuke tekkis, kui ma üritasin leida endale seda sobivat Marveli kollektsiooni tol hetkel, kui ma Helsingis oline lõpuks venomy kasuks otsustasin. Et siis ma saingi aru, et okei, kõige lihtsama võib-olla haarata mingi kollektsioon, nagu ka praegu seda teed pulli puhul ma haarasin kompliit, Collection volimu, annan ju taga, on kohe kirjas, et nii siin on, algab esimesest osast ja lõpeb mingisuguseid hilisema osa kained, et siis saad nagu mingi tervikpildi ette. Aga Need on need superkangelaslood, aga räägime näiteks ka lugudest, mis ei ole üldse seotud nagu selle Marveli universumiga ja ka DC koomiksikangelastega räägime näiteks autoritest, kes teevad mingeid oma autobiograafilisi lugusid koomiksi vormis ja teevad seda mingil täiesti teistsugusel moel, mis ei pruugi olla selline multifilmilikult viimistletud, voolujooneline ja nii edasi, vaid ongi natuke sihuke pesakonnalik, võib-olla hoopis kuidagi nagu palju kuidagi nagu raiumate joontega tõmmatud palju iseloomulikumad võib olla, mis on võib-olla mustvalged, mis iganes, et et kuidas nende lugudega on, kuidas seal üldse valida, et mis on äge lugu. Ja kokkuvõttes ma olengi aru saanud, et see on jällegi selline asi, kus sa lihtsalt haara tunde pealt seda, mis nagu kuidagi põnev hetkel tundub ja hakka lihtsalt otsast avastama, sest et seal vist ongi jällegi siuke omamoodi lõpmatus siiski, et, et mingid kriitikud ilmselt suudavad välja tuua ka koomiksikultuuris omamoodi siukse nagu kaanoni, onju, et mis seal seal rohkem tahtis, mis vähem no näiteks väga sageli kerkivad esile ikkagi Niil Keymeni sändmann, eks ole, mis seal nagu niisugune üks kõrgemalt hinnatumaid siukseid kirjandusteoseid ka tegelikult mitte ainult nagu koomiksiteoseid ja, ja näiteks Frank ei vabandust. Alan Muri Watch, meil jah, on graafiline romaan, mis samamoodi on, on ka kuidagi libisenud üle selle kirjanduse ja koomiksikultuuri piiri, et, et ka need siuksed nagu auväärsed kirjanduskriitikud on seda kuidagi kõrgelt hinnanud, andes siis sellele teosele justkui mingisuguse tõsiseltvõetavuse mingis mõttes, kellegi silmis, eks ole. Et noh, mingisugune kaanon kindlasti kuskil on, aga kokkuvõttes ikkagi tasub kuulata, mida popkulturistid soovitavad ja, ja tasub ka lihtsalt vaadata, et mis, mis tundub nagu silmakomm ja hakata otsast minema. Noh, kindlasti on, on selliseid koomiksiraamatuid või, või nii-öelda neid graafilisi romaane, mis mis on juba tänu oma sellele ajaloole või taustale kuidagi pigem võtavad ja siuksed ohutud valikud, et see on nagu kvaliteetne kraam, et noh, näiteks arts piigelmanni maus on selline nii-öelda väga kõrgelt hinnata ja paljukiidetud samamoodi Mashans atrapiiber Seppolis nagu sa ka mainisid, eks ole, Niil geimani ja jälle Muri sarjad. Et noh, nagu on siukseid kohti, kus alustada, aga. Noh, kui, kui võtta nüüd nii-öelda see superkangelastemaailmne DC ja Marvel ja Darchos ja, ja muud sellised nii-öelda suured firmad, kes siis toodavad neid koomikseid, siis mina olen selles maailmas ikkagi täiesti kadunud, et ma tõesti ei tea, kust peale hakata ja mis otsa võtta. Graafiliste romaanide aga on selles suhtes lihtsam, et seal natukene nagu noh, Eestis eritud neid see valik ei ole nüüd nii meeletult suur. Ja seetõttu on, on päris lihtne minna poodi lihtsalt ja vaadata, et milline nendest nii-öelda illustratsiooni stiilidest sulle meeldib, et noh, et midagi midagi ju tõmbab selle raamatu puhul ja samamoodi on võimalik lihtsalt läbi lugeda sealt tagumiselt kaanelt mingi väike kokkuvõte, see on lugu näiteks sellisest sellisest asjast ja ma olen täitsa mitu nagu põnevat põnevat graafilist romaani niimoodi leidnud ja näiteks ka kuna mu abikaasal on need väga meeldivad, et siis niimoodi kingitust täna leidnud, et noh, et ei teagi, kas see nüüd päris täpselt sobib, aga kunstiline stiil on väga äge ja see lugu tundub olevat kihvt, et noh, niimoodi täitsa saab alustada. Aga jah, mida nende superkangelastega hommiksitega teha, või ütleme selle selle nii-öelda koomiksimaailma juures, mida, mida me mõtleme, kui me ütleme, koomiksid, et noh, need ka ei ole kõike superkangelaste saaga on väga hea näide, et seal ei ole superkangelasest, see on lihtsalt niisugune veider maailm. Ja, ja sahkambel selle pärast väga hea näide, et minu jaoks oli see just see lihtne poolset. Ma sain alus alustada päris algusest, siis kui see hakkas välja tulema, et ma vist oli umbes kaks osa välja tulnud, kui ma kuulsin saagast, ma kuulsin sellest ilmselt mingis podcastis keegi ütles, et, et see on nagu hästi lahe, hästi kihvt mind tol hetkel väga huvitasid koomiksid, nii et noh, tundus nagu loogiline, oh, et, et mingi uus asi seal parasjagu nagu kuum teema ja siis sa saad sinna sisse, sest siis ei saanud nagu algusest peale vaata millegagi pihta. Ja seetõttu ma olengi sellest kuidagi nüüd niimoodi 10 küünega kinni ründitute. Esiteks, ta on väga hea ja teiseks, nagu ma saan, ma saan sellest maailmast aru, ma olen, ma olen kogu selle maailma toimimise ajal olnud sealjuures. Ja võta nüüd kogu selle Marveli või tissi universumid, milles on olnud minu arust nagu ka sellest koomiksimaailmas mitu riibuutia ja mis nüüd on, nagu see kaan on ja mis ei ole ja mis on vanakaanoni, mis nuuskan on ennast ongi tõesti segane maailm ja, ja Star Wars samamoodi noh, rääkimata siis. Noh, filmid on lihtne, filme ei ole väga palju, aga romaane juba on päris palju, kuigi nüüd suurem osa nendest muudeti nii-öelda legendideks, et nad ei ole enam kaan, on siis juba pärast seda, seda Disney ostu on neid romaane päris palju välja. Oota ma nüüd ei saanud aru, mida see tähendab, et mingisuguseid romaanid, mis enne heid romaanid muudeti nüüd pärast Disney osta suurt ostulegendid ja mis see siis tähendab, Disney ütles, et need ei ole. Te ei tohi enam nimetada neid romaanideks. Legendid. Nad on ikkagi romaanid, aga nad ei ole enam kaanon. Aga mida see tähendab, see tähendab seda, et, et kui on kirjutatud romaane, et mis juhtus pärast näiteks seda, seda nii-öelda kuuendad Star Warsi filmi, et on päris palju romaane kirjutanud, kirjutatud sellest, et mida luks Kaivo Akre edasi tegi, mida Han ja Leia edasi tegid ja veel 1000 aastat edasi ja veel 1000 aastat edasi, et sellest on hästi palju erinevaid versioone. Et kuigi mingil viisil on püütud seda universumit nagu ka nende romaanides kuidagi koos hoida, et seal ei oleks liiga palju niisugust ebaselgust, siis nüüd lihtsalt öelda, et ah, ei viitsi kõik see, mis tehti varem, seal, nüüd legendid, see ei ole kaanon ja me hakkame rääkima hoopis uut lugu. Kas see sisuliselt tähendab siis seda, et keegi tahab kehtestada või noh, ütleme Disney tahab kehtestada seda põhiliini või seda seda päris, mitte ei taha päris sündmuste käiku, ta tahab nagu kuidagi kehtestada ja siis ja siis sealjuures ta pisendab nagu nende kõrvallugude või nende spinnofide tõeväärtust või et vaid et nad ütlevad siis, et need on lihtsalt siuksed, pajatused, sellest või siuksed nagu friistailid teema teemal, et mis veel võis juhtuda, aga see ei ole see ametlik ja sündmuste täpselt nii Et, et ma ütlen, et, et see ja, ja ta koomiksi juurde tagasi jõudes ma olen korduvalt üritanud minna sisse Star Warsi koomiksite maailma, et leida mingi hea seeria, mida hakata nüüd nagu jälgima pole seda seni suutnud teha, et kui kellelgi on häid soovitusi, et millist Star Warsi koomiksiseeria nagu tükikest hakata lugema ja kust otsast, siis ma olen väga huvitanud huvitatud huvitatud. Aga kui nüüd natukene analüüsida seda, et mis lisaväärtuse üldse annab see graafiline pool loo jutustamisele et miks on nii, et koomiksi lugemine ei ole päris sama, mis mingisuguse tekstipõhise romaani lugemine, miks on graafiline romaan kuidagi, mis, mis on tema eriomadus või mida ta nagu juurde annab, mida ütleme nagu kirjapilti üksi ei saa anda? Enne kui me sellesse lähen, ma küsin ühe küsimuse veel ja selleks on vaevu ohkedoog, mis on Jack koti albumilt pording House. Naljakal kombel lugu, see oleks olnud järgmine teema, mida arutada sinuga. Me vaatame, vaatame, mis see lugu meile räägib ja siis vaatame, kuhu me edasi läheme. Lugu lõppes küsimusega, nii et vastust ei saanudki. No ma olen natuke pettunud, miks me üldse siis kuulasime seda möllu, ei ole rohkem küsimusi juurde vajama, nüüd juba pigem ootaks vastuseid. Mul ei ole aega oodata. Võib-olla järgmine album Jack White'i puhul siis annab, annab mingid vastused. Need, miks küsimused ongi need kõige raskemad miks üldse elada, miks üldse olla? Miks lugeda koomikseid? Aga miks lugeda koomikseid? Sina oled neid rohkem lugenud kui mina tegelikult täiesti võimalik, mida sa tunned, et, et see, mis alamus sulle annad või see meedium sulle annab, mida sa mujalt ei saa? Noh hästi, paljud inimesed räägivad raamatutest hästi nagu kui sellisest ideaalsest viisist lugusid jutustada, sellepärast et, et see kõik, mis, mis saab toimuda, toimub sinu peas, eks ole, et et sul on antud mingisugune lugu, sa jälgid seda ka kogu selle visuaalse poole, et mis seal nagu tegelikult sees toimub, selle paneb saju ise, kui sa, sa saad nagu luua selle maailma täpselt nii, nagu sa soovid ja, ja teised igaüks loob selle nagu natuke häirivat moodi või päris erinevat moodi ja seetõttu ongi ju väga keeruline, et kui keegi nüüd otsustab teha sinu lemmikraamatust, filmi või multika või sarja ja sa lähed seda vaatama, et siis ongi nagu väga-väga keeruline situatsioon, sest noh, ilmselgelt see saab olema teistsugune kui sinu ettekujutus sellest, eks ole. Aga koomiks on selles suhtes väga huvitav, et tihtilugu toob kokku nagu erinevad erinevad kunst, rikud, erinevad loomingulised inimesed, kes, kes nii-öelda treivat neid karaktereid, kes treivad seda lugu kestreivad seda kunstistiili, kes värvivad ja nagu toob kokku terve hulga siukseid erinevaid oskusi, erinevaid loomingulisi omadusi ja see nagu kompott, mis sellest kokku tuleb ühte ühte jagu nagu mõnus seedida. Ehk siis ütleme, raamatu lugemine on ikkagi suurem ettevõtmine kui koomiksi lugemine, ütleme lihtsalt nagu see hulk informatsiooni, mis on kirja pandud, on suurem ja koomiks on selles mõttes nagu lihtsam ettevõtted, sa loed neid jutumulle seal seda nagu sisu ei ole palju, aga see suur osa sellest sisust nüüd ongi pandud nendesse nendesse piltidesse visuaalselt esindatud ja, ja see kuigi, nagu ise oma peas mingeid alternatiive tiivseid maailm vaid luua on kihvt siis näha, mida keegi teine on välja mõelnud, on, on ka kihvt ja, ja, ja mõnes kontekstis isegi ägedam, et lihtsalt nagu näha, et millise millisteks millisteks nagu loominguliseks hüpeteks on inimese aju võimalik, et mida kõike on võimalik välja mõelda. Ja ma usun, et seetõttu kõige kõige popimad või kõige laiemalt levinud koomiksid ja graafilised romaanid ongi need, kus kus selle kunstistiiliga nagu väga vabalt ringi käidud või selle maailmaga nagu väga vabalt ringi käidud, see, see ei meenuta stilistiliselt reaalsust, vaid ta ongi nagu ta, ta räägib juba selle puhtast tilistikaga mingi täiesti oma lugu ja see nagu tõmbab, see on nagu kihvt, sest noh palju palju meil ikka seda reaalset maailma nagu veel paberilehelt juurde vaja. Või kuidagi, et nagu minu jaoks on see hästi-hästi kihvt ja ja noh, muidugi ka see, millest me eelmine saade korra rääkisime saaga puhul, et et sul on nagu täiesti tavalised probleemid, millega me kõik nagu kokku puutume igapäevaselt oma eludes ega paneme nagu täiesti Kreisisse maailma, paneme nad nagunii erinevasse maailma, et me ei suudaks selle maailmaga isegi mõnes mõttes samastada see maailm ise. Nii imelik. Aga need tegelased, kes seal elavad, on nagu meie see on nagu see on lohutav mõnes mõttes aga mismoodi, lohutav isegi isegi Kreisidel tulnukatel, kellel on televiisorite peade asemel See on natuke nagu, lohutas. Ma vist lohutust ei ole leidnud mitte kunagi soovitustega graafilisest Ravalist, pigem pigem just nagu tekstipõhisest kirjandusest võib-olla, aga koomiksikunstist ma olen pigem just saanud sihukest et tõstavad mu tuju, mis on ka lohutuse üks vorme, tegelikult mõnes mõttes on ju. Aga, aga jah, et kui ma ise püüan sellele küsimusele vastata. Et mis on, mis on selle graafilise elemendi väärtus või, või mis lisa, et just see ühel aeg kirja pandud loole juurde toob siis just see sõna, mida sinagi kasutasid, et see stilistika statistiline element, et see on siin nagu määrava tähtsusega. Et võiks ju arvata, et see on ajuajule, on kõige nagu arendavam see, kui sa peadki nagu, et mida rohkem sa tööd pead ise tegema ajuga mingit informatsiooni töödeldes seda, seda parem, et siis seal see, see treenib musklit ka võib-olla kuidagi kõige intensiivsemalt. Aga koomiksite puhul, kusjuures ma ei tunne, et see jah, seda infohulka on vähem, mida aju peab töötlema. Aga samas, mis eristab näiteks graafilist romaani koomiksit, ütleme animafilmist, mis ütleme, kui ta on 15 minutiline, siis sa vaatadki 115 minutit või kui ta on tunni ajal, vaata see tund aega. Et see jookseb omasoodu ja see jooksutatakse nagu sinu eest ära lõpuni välja. Et siis graafilise romaani või koomiksi puhul on vaja ikkagi seda tööd nagu teha, et sa kuidagi need staatilised pildid pead oma peas panema nagu liikuma. Ja ühtlasi igas pildis ikkagi kipub olema või iga igavesele igal koomiksileheküljel nad on ka kuidagi jaotatud, eks saan omad tehnikad, et kuidas lugu jutustada, arvestades, et inimene näeb korraga, kui ta loeb raamatut raamatust on ju raamatukaante vahelt koomiksite, et seal on, tal on nagu kaks lehekülge korraga. Et mis peab juht suhtuma nagu või mis võiks juhtuda heal juhul lehekülje pöördel näiteks salati saab alati pead vahetama, nagu seda biiti registreeritud lehekülje pöördel igal pöördel justkui peaks olema mingi üllatus. John Jack balanjuk nagu rääkis sellest, kuidas kuidas koomiksikunstnikud, koomiksid, kirjutajad, teda harisid enne seda, kui ta Faik läheb kahe kirja, eks ole, et, et seal on mingid omad nagu siuksed printsiibid tegelikult, mida, mida iga endast lugupidav koomiksikunstnik ja koomiksikirjutaja peaks teadma. Ja, ja nii ongi jah, et need, et visuaalne info hulk on jällegi, ma ütleks nagu palju tihedam kui tavalises animafilmis või isegi mängufilmis. Et kuidagi Sa peatud nagu iga lehekülje juures, nagu sa peatuksid muuseumis kus on väga palju nagu vapustavat loomingut ja kuidagi läheb nagu iga pildi sisse. Ja see on omamoodi sihuke nagu meditatiivne sihuke trip tegelikult, et et koomiksit sai loe tegelikult nii kiirelt kui võiks lugeda, alles eeldas, et kui vähe siin on seda teksti nende mullikeste sees, aga kas see tekst ongi suuremas osas just see visuaalne pool visuaalne tekst, kui see energia, see liikumine ja kõik see, mis seal on, kui Sagal tuli välja kaheksas osa? Tal oli see viimane, mis praegu ilmunud on seda nagu keeruline täpselt selgitada, sest sest minu arust nad antakse välja nagu selliste kogumike neid kogumikke mitut mitut tüüpi, et kõigepealt antakse nagu neid lugusid selliste nagu osadena välja sihukestel, lühikeste osadena, mis ütleme, nagu sinul on see ütleme, kui me nimetame seda nüüd üheks üheks peatükiks, siis seal peatükis on nagu mitu lugu ja need lood antakse eraldi välja. Kogutakse kokku kui peatükki neid peatükke on nüüd üheksa ja siis nendel omakorda kolme kaupa kukutakse kokku, ühtedeks sellisteks nagu voliumiteks või ühtedeks nagu köidisteks. Ja, ja see üheksas osaku välja tulid. Mul oli natukene isegi meelest läinud, mis juhtus eelnevas kahes osas, et ma võtsin ühe nädalavahetuse päeva sellist trikki laupäevane päev ja ma lugesin läbi kuuenda, seitsmenda ja tahtsin alustada kaheksandat osa ka selle laupäevase päevaga. Mul ei olnud tegelikult enam seda jaksu, jõudu tegelikult, et seda viimast osa siis seal läbi lugeda ma olin kaks tükkinud läbi lugenud, sõitis päris palju aega, ta oli päris nagu kurnav, kuna see lugu oli seal see lugu ei ole lihtne. Ja, ja seetõttu see on ikka ikka tõsine lugemine, tegelikult nende ettevõtmine ta ta ei tundu nagu mõnusam, kiiremini minev kui raamat, kuigi ütleme see info, mida teksti kujul antakse, on ikkagi oluliselt oluliselt väiksem. Midagi on selles, et visuaalsus on ka ju kõik visuaalne on tekst on ju ka nii et jaa jällegi me jõuame selle visuaalse kirjaoskuse juurde, millest me oleme ka mõnikord rääkinud, et et seda nagu arendatakse ikkagi lastes vähem, kui nad käivad koolis. Põhiline on ikkagi see. Õpid selgeks ABC, eks ole, ja õpid kirjutama tähti ja nii edasi aga interpreteerima ja mõistma ja seostama visuaalseid kujundeid ja tekst on ju samamoodi visuaalne meedium tegelikult, eks ole, et need on sümbolid, need on mõnes mõttes sihuksed nagu väga pika ajalooga siuksed emotšid. Väga hea viis, kuidas lastele selgitada symbol, et need on nagu pika ajalooga. Nojah, et need kõige vanemad emotsid põhimõtteliselt teilineerides, mida kombineerides sa saad siis kirjeldada väga keerukaid asju ja nähtusi ja, ja lugusid. Aga jah, et mis mulle meeldib nagu koomiksikultuuri juures ongi see, et see on nii vaba. Ja mulle tundub, et see on ka üsna sihuke stigma vaba, et kuidagi kirjanduse puhul ma nagu aeg-ajalt taju, on ikkagi siin-seal mingit sihukest nagu mingid siuksed nagu hoiakuid või mingit siukest nagu kramplikusest või mingit siukest nagu uhkust võib-olla isegi et me oleme kuidagi nagu üle kõige või et, et see on nagu hai aad nagu vaat et, et siin on nagu see, et kui sa oled intellektuaal, siis siis loe neid, neid, neid raamat või kui sa tahad pürgida sinnapoole, et siis nagu koomiksikultuur on kuidagi väga, väga vaba, väga tolerantne justkui ja see jõuab ka see kuidagi avaldub ka selles, et jah, ühest küljest ongi hiljuti, ma lugesin läbi selle Venambressi, graafilise romaani, mis on oma kuidagi joone tehnika poolest kuidagi selle liikuvus, mis seal kõik on ja nagu see, see nagu meeletu energia, mis nagu igalt leheküljelt kuidagi nagu näkku paiskub. Et see, see kõik kuidagi paneb igal leheküljel imestama, kuidas saab niimoodi joonistada eriti mina, kuna ma ei oska joonistada, et see on nagu lihtsalt hämmastav, mida inimene saab teha lihtsalt joontega joontega paberil. Et siis, et siis selle kõrvale paned ikkagi pesakonna on ja mis jällegi noh, ei hoomata, joonistas koomikseid, komisjon, mille, mille peal ma olen kasvanud on ja ja ma ei saa öelda ja pole mingit põhjust öelda, et pesakond oleks millegi poolest nagu alaväärsem või kehvem ja kui see meeletu inimvõimete piire kompav, nagu kunstiline tase on ja mis, mis on kuskil mujal. Et see kihvt asi ongi see, et koomiksikultuuris on nagu kõik võimalik ja, ja kõik on sinna teretulnud. Ja sellepärast ongi lihtsalt nii kergendav või kergendustunnet pakkuv lihtsalt jalutada, poodi, haarata üks koomiks kätte ja vaadata, kuhu see sind viib, see on lihtsalt nagu väga lõbus. Jah, ja kui, kui on teisipäevane päev, on vist teisipäev, kolmas meil, eks ole, siis te võite minnagi poodi, võta sealt mingi koomiksi, vaadake äkki see viib teid poodi, biit nii vanalinnas, et tulla ja kuulata meid nagu päriselt. Nagu kohe päriselt kuulata ja näha ka ja, ja kui ei ole ikkagi koomiks, justkui inimesed piirist seal igasuguseid plaat osta, ma olen kuulnud seal, kusjuures kuulati ka Tšaquaidi albumit, Boyding hospiitsi jah, õieti kokku ja kuulati, Jack Quaid ise isiklikult saatis minu arust nagu Omnivaga neelasele. Tšakkuvaid pane Omniva kasti, jah, minerlaste panija. Ma tahtsin tegelikult isegi minna sellele üritusele, aga, aga ma ei mäleta, miks ja kuidas, aga ma ei jõudnudki ja seetõttu see plaat jäigi mulle koju kuulata. Aga ma arvan, et kui me nüüd kuulame veel kolmanda looga ära, siis kõigil on õudne huvi ja suur huvi seda tervenisti läbi kuulata või siis vastupidi, ei teki üldse mingit huvi, aga vähemalt teatajatele huvi. Igatahes, ma loodan, et sina oled kolmandal kohal ja ma loodan, et meie kallid kuulajad on kolmandal kohal 18 30 algab see tarkade inimeste arutelu. Šveits 30. Me rikume kõik ära avaliku salvestusega popkulturistid live. Kaupluses biit nii. Tallinn Music Weeki raames. Me ootame teid. Ja sate raadiosse isegi kui mitte selle sellena, et hakata vahele karjuma mingeid asju, siis ütleme, atmosfääri mõistes te olete seal kohal ja see kandub üle kandub üle raadiosse ja raadios on äge olla. Raadios on väga äge, võiks öelda, et ainult raadios ongi äge olla. Ja nii poes ka, nii et kolmandal näeme, minge Facebooki, minge www. Popkulturistid punkt com, vaadake vaadake varasemaid osi, pange pange kirja ennast meie Facebook'i ventile, et ikka Koving, mitte ainult intressid, eks ole. Kuule uitmõte, kas neil peaks panema kodukale nagu sihukse linged vaata varasemaid osi, aga et seal on nagu Ozzy Osbourne'i nägu on nagu. Kalev päris äge, teeme ära. Saadet jääb lõpetama selline laul nagu haip, mis aufouni. Ma üritasin seda oma peas enne hääldada, kui ma seda lugesin, aga näed, ikka läks sassi ja, ja ma, ma nagu püüdsin seda niimoodi that cover, Endover on Rover, oli selline klassikalisem Jack White Vaivokedoogale juba natuke veider, siis Aipromissafauni jääk on juba küllaltki veider lugu, aitäh. Meid täna kuulasite, aitäh, et sa tulid siia raamatutega ja kohtume juba päriselus.