Kell on kuus õhtul, Päevakaja võtab kokku kuuenda jaanuari olulisemad päevasündmused stuudios on Uku Toom täna välja kuulutatud innovatsioon ja seda eesmärgiks on seatud see, et aasta pärast ei peaks Eesti inimesed innovatsiooni enam tehnokraatlikuks jaka kaugeks, vaid loomulikuks osaks oma elust. Just rasked ajad kutsuvad esile uutmoodi mõtlemist, kinnitas aasta patroon president Toomas Hendrik Ilves. Justiitsministeerium loodab läbi niinimetatud leebusprogrammi leida ärimehi, kes ise teatavad kartellilepetest. Mehed pääsevad läbi karistusest. Maailma praktika kinnitab, et leebusprogrammi kasutamine suurendab kartellileppeid paljastavaid ülestunnistusi mitu korda. Slovakkia kuulutab täna õhtul välja eriolukorra seoses vene gaasitarnete vähenemisega. Täielikult on katkenud gaasitarned Bulgaariasse, Türki, Kreekasse ja Makedooniasse. Euroopa Liit nõuab gaasivarustuse viivitamatut taastamist ja pakkus välja kolmepoolse tippkohtumise korraldamise. Iisraeli tankimürsud tapsid osas ühe koolimaja juures vähemalt 40 inimest. Rahvusvahelised pingutused vaherahu saavutamiseks suurenevad. Iisraeli põhiline eeltingimus vaherahule on see, et Hamas ei saaks tulevikus endale mingeid relvi hankida. Eestis taastast olemas lasteabi telefon, kuhu saab teatada abi vajavatest, lastest, aga eelkõige salat telefonile, helistada hädas olevad lapsed ise. Sotsiaalminister Maret Maripuu rõhutas, et abi vajavast lapsest teatamine on iga kodaniku kohus. Sotsiaalministri enda pea kohale kogu põnevad, aga pilved, sest opositsioonierakonnad sobivad tema tagasiastumist, kuna ta pole oma tööga toime tulnud. Harju maakohus mõistis aprillirahutuste organiseerimises süüdistatavad õigeks, kuna tekkis kahtlus, kas rahvamass kogunes rüüstama ja purustama Nende tegevuse tagajärjel. Vastukajasid on mitmeid. Tulin toetab sel aastal kultuuri ja noorsootöö ja spordiprojekte 19 miljoni krooniga toitlustavad nii laulupidu kui ekstreemspordiüritused ja Tartu kodutud said endale tööharjutuskeskuse. Ilm püsib meil vahelduva pilvisusega, võib sadada vähest lund, öösel ka tuisata ja külma on öösel üks kuni seitse, Home päeval kolm kuni üheksa kraadini. Ja siis kõigest pikemalt pea pooled Eesti elanikud ei oska innovatsiooni kohta midagi arvata, kõigest neli protsenti arvab, et nad saavad innovatsiooni arengule kuidagi kaasa aidata. Kati Käpp käis aga innovatsiooniaasta avaüritusel. Käesolev aasta on kuulutatud innovatsiooniaastaks. Eesmärgiks on seatud see, et aasta pärast ei peaks Eesti inimesed enam innovatsiooni, tehnokraatlikuks ja kaugeks, vaid loomulikuks osaks oma elust. Aasta patroon, president Toomas Hendrik Ilves ütles, et just rasked ajad kutsuvad esile uutmoodi mõtlemist. Sestap erinevus selles üldises kurbuse ja sellisest madele, mis kumab vastu igal pool igas väljaandes, igas raadiost ja telesaates. Mina siiski suhtun optimistlikult. Innovatsiooniaasta projektijuht Urmas Kõiv tutvustas uuringut, mis näitab, et vaid neli protsenti elanikest arvab, et nad saavad innovatsiooni arengule kuidagi kaasa aidata ja 40 protsenti ei oska innovatsiooni kohta üldse midagi arvata. Samas on soodus pinnas inimeste kaasahaaramiseks olemas. Aga mis on väga oluline see versioon kasulik ligidalt, mis tähendab soodus, positiivne kuvand on innovatsiooni. Ja mis on nagu huvi v? Oli. Ka mänguasi, et täpselt ei tea, mis asi on on nii. Innovatsiooniaasta raames tutvustatakse riigiportaal Taali eesti poee, kus on kättesaadav umbes 100 e teenust ja üle 300 ametliku vormi ja blanketi. Osa Ilus veebiosale e kaudu saab aga iga kodanik riigi asjades sõna sekka öelda. Eelmise aasta kodanikualgatuse projekte teeme ära, jätkub sel aastal mõttetalgutega, kui esimesel mail püstitatakse üle Eesti 400 mõttekoda, kuhu oodatakse 100000 positiivsete mõtetega inimest. Projekti koordinaator Eeva Truuve. Ja vaata. Oma pidi midagi paha päeva palun üks võiks olla selline esimene ja teine kohal olemisele kohe vasakut kasu mõte selle mini, kes oli tulnud näiteks kopterile mõte võtta, siis nemad saaksid seal võtta mingi kohaliku teema, näiteks, et kuskil on mingisugune hästi puurauk keset teed, mis on seal olnud mitmed-mitmed aastad ei ole juhtunud siis otsustada. Ove, parandame nüüd ära, et mingi selline käegakatsutav ka järgneda, igav. Jätkame tänaste oluliste välisuudistega Indrek Kiisler Slovakkia teatas täna, et kuulutab õhtul välja eriolukorra seoses Venemaa gaasitarnete vähenemisega. Venemaalt. Ukraina kaudu saabuvate gaasikoguste drastilisi vähendamisest on täna teatanud veel Austria, Itaalia ja Tšehhi. Venemaa gaasitarned Austriasse on vähenenud näiteks 90 protsenti Venemaa gaasi transport pulgaga paaridesse Türki, Kreekasse ja Makedooniasse peatus aga varahommikul sootuks. Euroopa Liit nõuab gaasivarustuse taastamist kohe. Ühtlasi kuulub Euroopa Liit kolmepoolse tippkohtumise korraldamist Venemaa ja Ukraina gaasitüli lahendamiseks teatas Euroopa Liidu eesistujamaa Tšehhi peaminister Mirektoopolanek samas lisast Oppolanek pressikonverentsil, et Euroopa Liit soovib, et gaasitüli osapooled saavutaksid enne kokkuleppe. Poola president Lech Kaczyński kutsus Ukraina presidendi Viktor Juštšenko järgmiseks nädalaks Varssavisse arutleda tekkinud gaasikriisi. Venemaa katkestas uuest aastast väidetava võla tõttu Ukrainale gaasi eksportimise, misjärel algasid varustushäired ka mujal Kesk ja Ida-Euroopas. Olukorda kommenteeris ka välisministeeriumi asekantsler Harri Tiido. Antud olukorras on ilmselt mõlemal poolel on õigus, sest Ukraina kena väidab, et nad on tasunud kogu gaasi eest, mis oli eelmisel aastal on saanud, mis on õige. See poolteist miljardit kanti tõesti üle, kuid Venemaa väidab, et lisaks on veel trahv see tähendab viivis. Et seda ei ole makstud ja ukraina Aidarvetestav nahetud rahval õigustamatu sealt edasi vaadates, et kas Ukraina varastab gaasi ja kas Venemaa ikka pumpab sa nii palju kui Euroopale lubatud. Jälle võib Venemaal õigus olla, eta Risti pumpab kõik selle kogunemist roopale, on lubatud sinna gaasitorusse, aga siin on üks tehniline pisiasi. Selleks, et kaastoruks liiguks, on vaja mingit jõudu ja selleks kasutatakse niinimetatud tehnilist ka siis see tähendab seda torusse pumbata rohkem gaasi, et seda gaase kuhugi läheks. Nii et kui Venemaa pumpab torusse ausalt selle gaasi, mis peab jõudma koopasse kisse kaasteisest otsast, ei saa lihtsalt välja tulla, ilma et sinna juurde ei antaks. Gaza sektoris on puhkemas täiemahuline humanitaar taar kriis, teatas täna rahvusvaheline punane rist. Punase Risti kaasa operatsioonide juht ütles BBC-le, et olukord sektoris on pärast 10 päeva kestnud konflikti muutunud väljakannatamatuks. Kaasas plahvatas täna pärastlõunal ÜRO kooli juures kaks Iisraeli tankimürsku, mis tappis vähemalt 40 inimest. Koolimajas ja selle ümbruses otsisid varju sajad kohalikud elanikud, sest tänavatel käisid Hamasi Iisraeli sõdurite vahel lahingud. Iisraeli võimud teatasid, et nad kontrollivad praegu juhtunu kohta esitatud andmeid USAga. Välisminister Condoleezza Rice kohtub täna ÜRO-s araabia riikide ministrite ja palestiinlaste presidendi Mahmoud Abbasiga. Te olete kaasa relvarahu kokkuleppe sünnile. Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy palusega Süüria võimude abi hammassiga kokkuleppe saavutamiseks Süüria Iraani kõrval peamine Hamasi toetaja ning Süürias elab eksiilis rühmituse juht Haled Moshl. Iisrael on esitanud aga omapoolse põhitingimuse, mille täitmisele juudi riik valmis vaherahu sõlmima. Kõige olulisemaks peab Iisrael, et Hamasile ei oleks võimalik tulevikus hankida endale relvi. Sellest aastast on meil avatud lasteabi telefon, avatud on ööpäevaringselt, nagu saab küsida kolmes keeles. Paari päeva jooksul on telefonile tehtud pigem testimise kõnesid. Sel teemal khati kätt. Aasta algusest käivitus üle-eestiline lasteabi telefon üks üks kuus üks üks üks. Kuhu saab teatada lastest, kes abi vajavad? Samuti on telefonile oodatud abikõned lastelt endilt. Teenus on avatud 24 tundi, see on tasuta ja nõu saab küsida eesti, vene ja inglise keeles. Avatud on ka kodulehekülg, lasteabi e-kus on olemas igas omavalitsuses lastega tegelevate inimeste kontaktid. Sotsiaalminister Maret Maripuu rõhutas, et abi vajavast lapsest teatamine on iga kodaniku kohus. On väga oluline, et kõik meie, kes me siin Eestis elame, saame aru sellest, et kui me teatame hätta sattunud lapsest, et tegemist ei ole peale kaebamisega, vaid tegemist on kodanikukohuse täitmisena ja kindlasti me ei tohiks mõtelda, et kas see on minu asi, et äkkima sellega topin oma nina teiste asjadesse, vaid eelkõige see on meie kõige kohus nõrgemaid neid nõrgemaid aidata teatamine on hädavajalik selleks, et võimalikult vara saaks ka peresid nõustada, kus probleem on olemas võib-olla just see teie kõne päästab selle pere, kus pere ise ei leia enam jõudu ja jaksu abi otsimiseks. 2007. aastal viidi Tallinnas läbi pilootprojekt, kuhu laekus aasta jooksul poolteist 1000 kõnet. Küsiti nii teenuste, toetuste ja vaba aja veetmise võimaluste kui ka vägivallasõltuvuse ja hooletusse jätmise kohta. Ministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja sõnul on telefonile oodatud kõik kõned, mis on seotud lastega. Eelkõige pakub siis abi lastele infot, esmast nõustamist, teisi nõustamist aga siis puudutab kõiki maja seotud kõikide küsimustega, mis puudutavad lapsi ja on siis võimalus teavitada ohtu saadetunud lapsest. Ükskõik kelle või mille poolse oht seda last ähvardab. Esimesest jaanuarist alates on abitelefonile helistatud 45 korda, neist 10 protsenti on tõsised mured, ülejäänud on siiamaani olnud pigem testimised, ütles telefoniprojektijuht Külli Friedemann. Tegelikult see süsteem ka nii-öelda juhtumipõhine, et siin ei saa nagu päris selgelt öelda, et iga kõne, mis tuleb, eks ole, et hakkab keegi mingi politsei või Seklase konkreetsest kõnest kui nüüd sellega ei nõustu ja loomulikult on see, kes selgitab selle selle välja, kas on vajadus siis sekkuda, politseil, sekkuda häirekeskusel, või on siis või piirdub nõustamisega, või on see tegelikult, et võetakse ühendust kohaliku omavalitsuse töötajaga, kes peab siis selle konkreetse omavalitsuse tere muret või lapse muretses lahendama ja siis nii-öelda tagasi ta korras siis maavalitsuste kaudu on siis järelevalvesüsteem, et saad siis kontrollitud, et kas siis selle konkreetse murega on tegeletud. Sotsiaalministrist aga veel nii palju, et tegemata töö tõttu puuetega inimestele toetuste maksmisel peaks sotsiaalministril opositsiooni kuuluva keskerakonna rahvaliidu ja roheliste hinnangul ministriportfellist loobuma. Rahvaliidu fraktsioon teatas, et peaminister Ansip peaks sotsialist minister Maret Maripuu tagasi kutsuma, vastasel juhul peab peaminister ise vastutuse võtma. Fraktsiooni aseesimees Mai Treial ütleb, et sotsiaalminister ei ole lepet täitnud talle pandud kohustusi, mistõttu tuleb tal võtta poliitiline vastutus. Keskerakond teatas täna, Nende fraktsioon arutab homme Maripuule umbusalduse avaldamist ja erakonna Eestimaa rohelised juhtpoliitik Marek Strandberg leidis samuti, et sotsiaalminister võiks oma ametikoha vabastada. Justiitsministeerium esitas seaduseelnõu, mille eesmärk on paremini jälile saada kartellikokkulepetele. Sellest räägib lähemalt Indrek Kiisler. Kartellikokkuleppeid on veelgi raskem tuvastada kui tavalisi korruptsioonijuhtumeid, sest kokkuleppest ei jää maha tavaliselt mingit jälge. Teistes riikides on aastaid kasutatud niinimetatud leebusprogrammi mis annab kartellileppes teatavale ärimehele seaduslikku. Olete ise, et tema suhtes menetlust ei algatada. Karistusest vabastatakse aga ainult see kartelliosaline, kes jõuab esimesena kuritegelikust leppest teatada. Justiitsministeeriumi asekantsler Martin Hirvoja. Keegi ei taha ju sattuda olukorda, kus tema kallis sõber, konkurent on ilusasti leebuse ja kogu siis vaba ja siis kõik need suured trahvid tuleb siis sellel mitte teatajale kanda ja võib-olla isegi kanda vanglakaristust. Põhimõtteliselt kaks varianti, kuidas saarlase täielik leebus, ehk immuniteet esiteks siis variant, et isik teatab esimesena kartelist, mille kohta veel uurimisasutusele infot. Ehk siis noh, piltlikult öeldes ei ole veel kriminaalmenetlust alustatud. Teine variant on siis see, et on juba menetlust alustatakse, uuritakse, kuid keegi tuleb esimesena esile mingite oluliste tõenditega, mis, mis prokuratuuri hinnangul on olulist tähtsust omavad ja võimaldavad siis menetlusega edasi minna. Riigi peaprokurör Norman Aas kinnitas, et uurijad tunnevad leebusprogrammist suurt puudust ning kartellikokkulepped on ka Eestis kahjuks reaalsus. See siin need kuriteo kahtlused on seotud näiteks Me käitlusettevõtjate vahel võimalike kokkulepete sõlmimisega teedeehitusettevõtete vaheajal, samuti riigihangetel osalemisel, ehk siis tegemist on suhteliselt tõsiste juhtumitega, kus siis tõesti näiteks riigihankel osalemise puhul see kartellikokkulepe võib tähendada miljonite kroonide suuruseid hinnatõuse, näiteks. Milline on aga karistus kartellileppes osalemise eest? Alusmäär on siiski 10 protsenti ettevõtte käibest, mitte siis selle kartelliga seotud kaupade käibest, vaid ettevõtte käibest. Et see on selline keskmine orientiir, seda võib alandada teatud juhtudel. Kuidas tagada, et ettevõtjad ei hakkaks seadusemuudatust pahatahtlikult üksteise vastu ära kasutama? Juba see tingimused kartelli algataja ei saa olla isik, kelle suhtes kohaldatakse leebust, välistab ka selle, et keegi lihtsalt teeb sellise pahatahtliku trikil, kutsub kolm konkurenti enda juurde, ütleb, et poisid teeme diili, eks ole ja pärast läheb ise kaebama. See isik ei kvalifitseeru mingil juhul kartelli leebus jaoks. Välismaine praktika näitab, et leebusprogrammi kasutuselevõtt on tõstnud kartellilepetest teatamise arvu mitu korda. Siin on tõesti ka väidetud, et kui näiteks Soome vastava programmi jõustas, siis selle jõustumise päeval oli järjekord konkurentsiametisse. Kriminaalteemadel veel mäletatavasti mõistis Harju maakohus eile õigeks aprillirahutuste organiseerimises süüdistatud Dmitri Linter, Dmitri Klenski, Maksim Reva ja Mark siruki. Kohus leidis, et asjas kogutud tõenditega on täielikult tõendatud vaid fakt, et Tallinna kesklinnas ja vanalinnas toimusid massilised. Korrata seda ka tõendeid ei leidnud. Selle kohta, et kogu see rahvamass, mis Tõnismäele kogunes, eile osales korratustes, millega kaasnesid rüüstamised, purustused ja nii edasi, olid sinna kogunenud just süüdistatavat tegevuse tagajärjel ning kohus leidis, et aprillirahutuste organiseerimises süüdistatavad mehed arvasid vaid ise, et on kellelegi liidrid ja tegelikult puudus neil vene elanikkonna Öise vahtkonna seas igasugune autoriteet. Ning kohtu seisukoht on, et kui tõendite uurimisel tekivad mõistlikud kahtlused ja neid ei ole võimalik kõrvaldada teiste asjas olevate tõenditega, siis pead tegema otsustaja. Süüdistatava kasuks on tulnud juba hulk vastukajasid ka sellele otsusele. Riigiprokurör Triin Bergmanni sõnul puudus kohtunik Violetta Kõvask avaldatud aprillirahutustes süüdistatavate kohtuotsuse motivatsiooniks. Juriidiline argumentatsioon. Urmas Reinsalu jaoks jääb aprillirahutustes süüdistatavate õigeksmõistmine arusaamatuks, sest vähemalt kaudne tahtlus süüdistatavate tegevuses rahutuste organiseerimisel on tema hinnangul ilmselge. Seevastu mõni erakonna liige Silver Meikar leiab, et neliku õigeksmõistmine oli igati põhjendatud ja see oli sõnavabaduse võit. Ning sellest, et Tallinna kesklinn pahupidi pöörati, kaotasid eelkõige meeleavalduse korraldajad. Rahumeelne demonstratsioon oleks kindlasti rohkem maailmast toetajaid leidnud, arvab ta. Nii palju siis sellest, eks nagu prokurör on öelnud, kohtadesse kaevatakse edasi ja kuidas see arutelu edaspidi läheb, seda saame kuulda. Aga nüüd Tartusse. Tartu linn toetab sel aastal kultuuri ja noorsootöö ja spordiprojekte 19 miljoni krooniga. Toetust saavad nii laulupidu kui ekstreemspordiüritus. Toomas Kelt jätkab. Kuigi Tartu linna eelarve on väiksem kui eelmisel aastal, ei ole toetused kultuuriprojektidele vähenenud, näiteks sporditoetus on isegi suurenenud, rääkis Tartu linna sporditeenistuse juhataja Veljo lamp. Eelarve küll õige vähekene, meil võrreldes 2008. aasta kukkus ka noortespordile saadavad toetused tõusid, tõusid tunduvalt ja üldkokkuvõttes tegelikult käesoleva aasta sport ja saab rohkem raha kui aastal 2008. Kokku eraldas Tartu linn spordiprojektide toetuseks ligi kaheksa miljonit krooni. Sellest pea poolteist miljonit läheb niinimetatud maine üritustele ehk siis suurtele ja ennast õigustanud spordipidudele, lisas lamp. Loomulikult kõige suuremad üritused ongi Tartu maratoni üritused ning uue üritusena lisandus juurde see käesoleval aastal ka Tallinn, Tartu Grand Prix etapp, siis jalgratta maanteesõidus. Kultuuriprojektide toetuseks on sel aastal ette nähtud pea 10 ja pool miljonit krooni. Suuremat toetust saavad päevad filmifestival, Tartuv, teatrifestival, Draama ja muidugi laulupidu. Noorsootööprojektidele eraldas linn miljon krooni. Poolesaja toetust saava ürituse seas on kaks suuremat ekstreemspordifestival extream ja rahvusvaheline breiktantsufestival väät Loffest. Noorsootöö peaspetsialisti Anne õuemaa sõnul on mõlemad traditsioonilised ja tugevad üritused. Need on sellised päris roosikat projektid, pätla Fesk on juba üheksandat aastat elus ja päris jõuliselt. Areenil ja natuke noorem ürituslik streen bäkki saab viie aastaseks käesoleval aastal. Väga rõõm on soovitada toetada nende tegijate projekte, kes paistavad tõeliselt silma ja teevad oma asja tõeliselt hästi. Ka noorsootööprojektidele eraldatud miljon on samas suurusjärgus eelmise aastaga. Õuemaa sõnul vääriksid toetust kõik esitatud projektid, kuid eelarve on piiratud ja tuli teha valik. Valikuks oli kolm põhimõtet. Esiteks, me jälgisime, et noorsooüritustega oleks aastaring kaetud, siis teiseks me jälgisime seda, et tugevad traditsioonid saaksid toetust, et saaksid jätkata ja samuti jälgisime mitmekesisuse põhimõtet, nii tegijate kui Tegevusvaldkondade osas toetuse saajate ka sõlmib linnavalitsus lähiajal lepingud. Lepingu eelduseks on ka möödunud aastal eraldatud toetuste kasutamise aruande esitamine Toomas Kelt, Tartu stuudio. Ja veel tartust, sealsed kodutud said endale tööharjutuskeskuse. 40 kohalises keskuses hakatakse neid eluks ette valmistama. Sellest Pireteerium reis. Tartus avati täna kodutute töötute tööharjutuskeskus. Keskuse eesmärk on julgustada kodutuid uuesti tööeluga harjuma ja õpetada neid elus hakkama saama. Tartu kodutute tööharjutuskeskuse sotsiaaltöötaja Merili Mänd. Tööharjutamine eeldab seda, et, et on juhendaja, kes algusest lõpuni on inimesega tööpostil kaasa võtab ta hommikul voodist ja viib ta tööle ja õhtul võtab ta töö juurest, viib ta koduvoodisse. Tartu sotsiaalmajast on viimase paari aasta jooksul käinud läbi 250 inimest, neist kümmekond on jõudnud tagasi normaalsesse ellu kodutute varjupaiga elanikkonna tooli lugu on seal paljudele tuttav. Vanimast poliitsain kaks korterit ja võtsin abikaasa omale tööle. Ei väsinud, kolm aastat. Kolm sajat hakkas jooma. Korterist välja. Merilin männi sõnul on keskuse töös põhirõhk pigem suhtlemisoskuste õpetamisel kui uute tööoskuste lihvimisel. Konkreetseid uusi oskusi peale võib-olla eneseväljendusoskuste, et me õpetama ei hakka otseselt füüsiliselt, et ta nüüd on siin, tal ei oska midagi teha ja siis temast tuleb näiteks tisse. Sellist koolitust meile ei tule. Kusjuures tegeleb kodutute ka mitte kuidas ühing, iseseisev elu, mis pakub kodututele ka sotsiaalnõustamist ja hingehoiuteenust, jagab infot vabade töökohtadega koolitusvõimaluste kohta. Keskuses on olemas pesemisvõimalused ning saab kasutada arvutit. Kas neljakümnekohaline tööharjutuskeskus on Tartu linnale ikka piisav? Tartu linna sotsiaalabi osakonna peaspetsialist ja kodutute tööharjutuskeskuse projektijuht Indrek Roht. Lähme vaatame seda, et ega kõik inimesed ei olegi valmis neid mängureegleid kaasa tegema, et see koht on ikkagi kodutute töötute töö hariduskeskus, mis tähendab seda, et need inimesed, kes siin käivad, peavad, oleme valmis selleks, et nad selle soojas kohas ja enesearendamise eest päevakese läheks, midagi tegema. Ma arvan, et sellisele kõige raskemale kliendirühmale see selles keskuses Tartus piisab. Rohtla sõnul peaksid linnal algama sel aastal ka ulatuslikuma rehabilitatsioonikeskuse projekteerimistööd. Planeeritav keskus ühendaks endas varjupaigaõppeklassid ja supiköögi, kuid esialgu seisab see kõik veel raha taga. Piret Heerenfrees Tartu stuudio. Ilm on meil öösel pilves selgimistega, sajab lund ja lörtsi, puhub edela ja läänetuul, saartel ja Põhja-Eestis pöördub tuul loodesse ja põhja ning puhub viis kuni 10, rannikualadel puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Varahommikul alates Põhja-Eestis sadu lakkab. Õhutemperatuur langeb miinus ühe kuni miinus seitsme kraadini. Vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab vähest lund. Ennelõunal puhub mandril muutliku suunaga tuul, pärastlõunal pöördub tuul põhjakaarde ning puhub kolm kuni seitse meetrit sekundis, saartel, rannikul puhub põhjakaartetuul kuus kuni 11, puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Temperatuur langeb veelgi ja ulatub homme miinus kolmest miinus üheksa kraadini. See oli Päevakaja kuulmiseni.