Olid kord lapitaat ja lapi Eik. Nad elasid kaugel Lapimaal Aime nimelises paikkonnas suureteno jõe lähedal. See paistab Soome kaardil üsna üleval servas, kuhu on joonistatud lapimaagi samasugusena nagu suur valge öömüts, mis seal vajutatud Soome kõrgesse pähe. See paik on tühi ja metsik, aga lapitaat ja lapieit olid päris veendunud, et mitte kusagil kogu maailmas ei nähta nii valget lund ega nii säravaid tähti ega nii kauneid virmalisi kui seal Aimiol. Nad olid endile sinna ehitanud sellise koja nagu sealpoolviisiks. Puid nende ümbruskonnas ei kasva, leidub ainult väikesi vaevakaski, mida sobiks nimetada pigem põõsasteks kui puudeks. Kust oleksidki nad siis võinud maja ehitamiseks palke saada. Seepärast võtsid nad pikad latid, torkasin lumme ja sidusid ülemised otsad ühte. Siis riputasid nad lattide peale põdranahad, nii et moodustus midagi halli suhkrupea taolist. Ja siis oligi nende koda valmis. Aga suhkru, Beatit, puu olid nad jätnud augu, kust suits välja pääses, kui nad oma kojas tuld tegid. Ja teise augu olid nad teinud koja lõunakülge, kus traumat ja sisse ja välja. Niisugune nägi siis laplaste koda välja ja laplaste meelest oli see mõnus ja soe. Ja neil oli hea seal olla kuigi neil ei olnud muud voodit ega muud põrandat kui valge lumi. Eidel ja taadil oli väike poeg nimega Sampo ja see nimi ennustab lappis õnne. Aga samboli nii rikas, et tal oli kaks nime, ühest ei piisanud. Kord oli nende kotta puhkama tulnud võõrad härrased, suured kott seljas. Neil oli kaasas kõhuvalgeid, lumetükikesi, milliseid lappe heita ei olnud kunagi varem näinud ja mida nimetati suhkruks. Nad andsid sambolegi mõne magusa lumetükikese patsutasid teda põsele ja ütlesid laplane laplale. Muud nad ei osanud ütelda, sest ükski neist ei osanud lapi keelt. Ja nii nad läksidki minema, matkates ikka põhja. Poole-Jäämere suunas. Euroopa kõige põhjapoolsemad neemele, mille nimi on Norca. Aga lapieidele meeldisid need võõrad härrased ja nende valge magus lumi. Sellest ajast peale hakkas ta oma poega nimetama laplaseks. Pahaselt Sampo ennustab rikkust, Jäärasinomoor, pilka seda nime. Seda ma sulle ütlen. Meie Salvos saab kord veel laplaste kuningas ja 1000 põdra ning 50 lapikoja valitseja. Küll sa saad näha muu alamor, küll saad lõha. See kõik võib olla, aga laplane on nii kena nimi vastaseid. Niisiis nimetakski temal oma poega laplaseks ja taat kutsus teda sambaks. Sambo laplane oli väike, tüse, seitsme või kaheksa aastane poiss. Tal olid mustad juuksed, pruunid silmad, nööbilina ja lai, suur nagu ta Isalgi. Aga Lapimaal peetakse seda ilusaks. Sampo oli oma hea kohta juba täitsamees. Tal olid suusad, millega ta telo jõe nõlvakul üsna kõrgetest mägedest alla laskus ja oma väike põder, mille ta rakendas oma saani ette. Ei, kui sa ainult oleksid näinud, kuidas lumi tema ümber tuiskas, kui ta sõitis jääl ja läbi kõrgete hangede, nii et kogu poisist üldse muud ei paistnud kui väike tutt, musti kseid. Ega siia küll ei ole, poiss liiga laialt suusatab igale poole, kuhu aga pähe tuleb. Ütles lappeid korra oma mehele. Vaat kui veel mundid talle tundras kallale ei tule ja teda ära is. Või veelgi hullem, ta võib sattuda hiiu kuldsarvedega põdra kätte. Ja kes teab, mis poisist siis saab? Samba kuulis neid sõnu, hakkas mõtisklema. Missugune võiks küll olla see kudetila kuldsed sarved. Küllap seal, tore põder. Kui sellega kord saaksin astega isale sõita. Raste Kaisa on väga kõrge, tühi, lage tundrahari kus tal viie või kuue penikoorma kaugusele näha, kuni Aimioni. Oi tur rääkimas seesuguseid jutte hulljulge poisijõmpsikas Tõnelisema rastega isal tõeline tontide ja kollide pesa ja seal elab hiir hiidvõi. Kes see on? Tõsis Sampo eit sattus segadusse. Sel poisil ka kõrvad igal pool pärani, mõtles ta endamisi, mis mahumeti, lobisen küll tema kuuldes, aga vahest ongi kõige parem, kui ta õpib raste Kaisad kartma ja ta lausus. Mullaplane, ära sa kunagi sõida rastega isale. Seal asub hiidsuur mäe kuningas, kes sööb põhjapõdra ühe suutäiega ja neelab väikesi poisse lagu sääski. Samba muutus neid sõnu kuuldes väga mõtlikuks. Kui te lausunud midagi, ta mõtles ainult endamisi. Pakil oleks tore, kui seesugust kummitust nagu mäekuningas saaksin kord oma silmaga näha, muidugi ainult eemalt. Uusaastapäevast oli juba kolm-neli nädalat mööduvad, aga Lapimaal kestis ikkadel pimedus. Seal polnud mingit vahet märgata hommiku, keskpäeva ja õhtu vahel. Alati oli öö ja kuu-kumas ja virmalised vehklesid ja tähed särasid ööpäev läbi. Sambul läks aeg igavaks. Sellest oli juba nii kaua aega, kui ta viimati päikest nägi, nii et ta peaaegu oli unustanud, mis, nagu see oli. Kui räägiti suvest, siis ei mäletanud Sambuselist muudkui, et siis olid sääsed teda nii kiusanud, et oleksid ta pühaku ära söönud. Seepärast ei kavatsenudki samboni väga. Kui ainult oleks olnud nii valge, et oleks näinud suusatada. Ükskord keskpäeval, kuigi oli pime, ütles lappidaat. Tule siia, siis näitan sulle midagi, Käia samboronis kojast välja ja püüdis vahtida lõuna poole, kuhu isa näitas. Ta nägi väikest punetavad valguse viirgu taevaserval. Kas sa tead, mis see olla tõsistaat? Kas see seal lõunas? Ta tundis hästi ilmakaar ja teadis, et virmalised ei välgu lõunas. Just see olnud äikeseilmumise märk. Homme või ülehomme võime vaes juba päikest, kylla. Vaata ometi, kui imelikult see valgus värvib punakaks rast kaisa aaria. Samba vaatas lääne poole ja nägi, kuidas lumi imekaunilt punas raste Kaisas süngel lael, mida ta kaua aega ei olnud silmaga seletanud. Kohe lõi talle meelde, et see oleks imetore, kui ta saaks. Samba mõtles asja üle kogu päeva poolejaid. Ta tahtis magada. Aga ei saanud, unts filmile. Mõtles ta küll oleks aga tornil seda mäekuningat kord näha saada. Ja lakkamatult nõnda mõteldes ronista, viimaks väga tasavälja põhjapõdra laasist, kus ta magas ja siis ukseaugust õue. Väljas oli nii kõva pakane, et tähed sirasid ja lumi jala algRudises. Aga sambo laplane ei olnud argpüks ja ta ei hoolinud sellest suurt midagi. Pealegi oli ta lahkub, nahkpüksid nahksed, lapisaapad, nahkmüts ja nahkkindad. Niimodi varustatud tult vahtis ta tähti ja mõtles. Mis nüüd. Samas kuulis tallab põtra natuke maad eemal lund kaapivat. Mis oleks kõige veidi sõidaksin, mõtles samba mõeldud tehtud samba rakendades põdrasaani ette nagu kord ja kohus ja sõitis 1000 tulistikki suurt lumelagendiku. Sõidame veidi õige natukene raste kaisa poole, mõtles ta endamisi. Ja nii kihutaski samba üle jõejää ja siis telo jõe teist kallast mööda üles. Samboistus oma saanis ja ümises endamisi laul. Pikk on, teepäev on lühike juuksekõht Räki kuu viiv sind, tee ainult hunte, sa siin võid kohata. Ja lauldes nägi sambo, kuidas hundid nagu hallid koerad jooksid Re ümber ja püüdsid põtra kinni võtta. Aga samboy hoolinud neist kuigi palju. Ta teadis, et ükski hunt ei olnud nii välejalgne kui tema armas põhjapõder. Ei, millise hooga lendas, saan üle mägede ja kivide, nii et õhk kõrvus vingus. Sambolaplale kihutas üha edasi, põdrakabjad kõpsusid ja kõrged tundraharjad näisid tagurpidi jooksvat, aga sambo ainult kihutas sõita. Ta ei mõtelnudki muust kova toredas sõidus. Kui te niimoodi annamegi sõitis, lendas, saan äkki ümber. Ja samba paiskus lumehange. Sellest polnud aga põdral aimugi, tema arvas, et Sambu ikka veel saalis istub ja nii siis jooksiski põder oma teed. Sambul oli suu lund täis saanud isegi hüüda, põtra teda peatada. Sindanud siis Põlutas nagu jalutu lind keset sünget ööd ja keset suurt ääretut lumelagendiku, kus elanud ainustki inimest pallide penikoormate kaugusel. Alguses sammu veidi hämmastus, ega see olnudki ime ta roolis lumest välja. Tõepoolest, ta ei olnud üldse viga saanud, kuid mis see aitas? Nii kaugel, kui silm tuhnis kuuvalguse sulatas, nägi ta enda ümber ainult hangi ja kõrgeid lume tundraid. Aga üks tundra oli kõigist teistest kõrgem. Sambulaplane mõistis, et see oli raste Kaisa kuid samas meenus talle, et seal elas mäe julm kuningas, kes sai põtru ühe korraga üht tervelt suhu pistes ja neelas väikesi poiss nagu sääski. Siis hakkas Sambukartma, kuigi enam oleks ta tahtnud olla kodus isa ja ema juures. Aga kuidas sinna pääseda? Ja kas siis ei leia teda lumehangest ennelise mäe kuningast, kelle kurku ta mahub ühes oma pükste ja kinnastega, nagu mõni vaene väike sääsk? Niisiis istus nüüd sambo laplane lappi sünges tundras keset lund ja pimedust. Tema meelest tundus nii imelikest sünge see, et ta enda ees nägi raste kaisa suurt tumedat varju, kus elas mäe kuningas. Aga sellest ei olnud midagi abi, et ta siin nuttes istus, sest kõik tema pisarad külmusid, kohe jääks ja veeresid hernestena tema väikesele põdranahk sele kuuele. Seepärast arvas Sambu, et nüüd ei tasu enam nutta ja ta tõusis hangest üles ning hakkas jooksma, et sooja saada. Siia istuma, siis külmus surnuks, lausus ta endamisi. Paremal minna mäe haldja juurde. Kui ta mind ära sööb, siis ei ole enam pikemat juttu, aga ma ütlen talle, et söögu parem neid hunte, keda mägedes Kubilal leidub seal palju. Rammus on praad, kui mina teda nendega vähem vaeva ka, kui minu kasu, aga. Siis hakkas Sambu mäest üles ronima. Ta ei olnud jõudnud veel kuigi kõrgele kui kuulis kedagi Datsuvat lumes ja kohe jooksis tema juurde suur karvale hunt. Sampo väikelapse süda värises, aga ta otsustas näida täitsa kartmatuna. Ära jookse minu teele. Hüüdis ta hundile. Minul on mäekuninga juurde asja ja hoia oma lahku, julged mulle midagi paha teha? Ära kiirusta, ütles hunt, sest rastega isal oskavad kõik loomad rääkida. Sa oled väike põnn, kes sa mööda angasid ka minu nime Sambulaplale. Kes sina siis oled? Olen kuninga ülemmeister hunt saadik tuvastas kiskja ja olen jooksnud ühelt Tunralt teisele tema rahvas kokku kutsuma, et pidada suurt päikesepüha. Kuna meil oli üks d, siis istu minu selga, saad siis niimoodi mäe otsa ratsutada. Samba ei mõtelnud pikalt järele, vaid ronis hundi karvasele turjale istuma. Ja nii lasti täie hooga üle küngaste ja kuristikude. Mis pidu, see on, see päikesepüha, küsis sambo. Kas sa siis ei tea? Kui siin Lapimaal kogu talv on pime olnud ja päikest selle esmakordselt nähakse taevalaele kerkivat, siis. Väikesi pidu siis koguneme kõik loomad ja kõik Põhjala haldjaid rastega isale. Ja sel päeval ei tohi ykski teisele pahade ja. Kas mäekuninga kohta kehtib seesama seadus? Küsis Sambu. Muidugi tund aega enne päikesetõusu. Ja tund aega pärast selle veeremist ei tohi isegi mäe kuningas ise sinusse puu. Tõde aga jäänud, sest kui tund on lõppenud ja sa veel tundras oled, siis kargab 100000 hunt ja 1000 karusilu kallale. Jäme kuningas võtab selle kinni, kes esimesena ta kätte puutub ja siis päevad on loetud sambollaplale. Võib-olla oled nii pai, et aitad mind jälle tundras minema, kui hädaoht hakkab lähenema, küsis samba põksu südamega. Hunt purskas täiest kõrist naerma, sest raste Kaisal oskavad hundid naerda. Meelak kargale esimesena Sugalale saled priske jäätisepoiss. Märkan väga hästi, et oled põdra, piima ja põdrajuustuga kosunud. Silus saan hommikul ja ei. Selle sammu mõtles, kas ei oleks parem kohe hüpata hundi seljast maha. Aga oli juba hilja. Nadolid juba saabunud tundraharjale. Ja seal võis näha imeasju. Seal istus suurmehe kuningas oma troonil mis oli tehtud pilgule kõrgustest kalju rahnudest ja vaatas üle mägede ja orgude kaugele ööpimedusse. Peas oli tal valgetest lumepilvedest tehtud müts. Ta silmad oli nagu täiskuu, kui see metsa tagant tõuseb. Ta nina oli lagu kaljumürakas. Ta suu oli nagu mäe kuristik. Ta habe oli nagu pikkadest jääpurjekatest tehtud tutt. Ta käsivarred olid nii paksud nagu kõige jämedam mägede mänd. Ta käed olid nagu kuuseoksad Ta sääred, jalad olid nagu talvine kelgumägi ja tema avar kasukas oli nagu lumine mägestik. Aga sa küsid vahest minult kuidas võis südaööl näha mäe kuningat ja tema rahvast. Ja vaat lugu oli niisugune, et lumi säras ümberringi ja kõrgel taevanael loitsid kõige ilusamad virmalised ja valgustasid ümbrust. Mäekuninga ümber istus miljonite kaupa haldjaid ja toite päris halle ja nii väikesi, et need algel tippides ei teinud suuremaid jälgi kui orav. Nii tuli siia kogunenud kõigis maailmaäärtest Novaja Zemle alt ja teravmägedelt ja Gröönimaalt ja Islandist isegi põhja labalt. Kõik nad olid siia tulnud kummardades päikest teenima, sest haldjad ei armasta päikest. Nendel oleks hea meel, kui päike, olles kord vajunud lagedate tundrate taha enam iialgi kerkiks nähtavale. Ja veidi eemal seisis pikkades tihedates ridades tuhandete kaupa igasuguseid lappima suuri ja väikesi loomi. Seal olid karusid, hundid, desseini, rebaseid, põhjapõtru, lemminguid, põdrakirpe ja palju muid. Aga sääskedel oli tullut takistus. Need vaesed olid ära külmunud. Sampo laplale, vaatas seda kõike suure imestusega ja ronis märkamatult hundi seljast ning peitis end suure kaljurahnu taha, et vaadata, mis edasi sünnib. Mäekuningas tõstis oma kõrget pead, nii et lumi tema ümber tuiskas. Ja vaata siis Helendasid imekaunid virmalised, kiirte pärjana tema otsa ees lõõmasid pikkade tähekujuliste nõrgalt Puletavate kiirtena üles sinise öise taeva. Särtsisid ja vuhisesid lagu tuli metsas vingerdades männilatvade kohal. Nad laienesid ja tõmbusid äkki jälle koht. Nad teenesid ja haihtusid vaheldumisi, nii et üks valguse sähvatus teise järel kihutas tuulispea kombel üle lumiste tundrate. Ja see alles oli mäekuninga meeles, tore. Ta plaksutas oma jäisi käsi. Need tundra, kuristik vastukajas nagu äikesekõmin ja hallide, tulgusid rõõmust ja loomad ümberringi karjusid hirmust. Kuid sea elas, suurendas mäekuninga rõõmu ja ta hüüdis üle lagendikude. Nii peab olema, hüüdsid haldjad ja vaimud täiest kõrist, sest kõik nad armastasid rohkem müüdia, talve- kui suve ja päikesepaistet. Ainult väike põdrakirp üksi tahtis tingimata suve ja vingus siis nii palju, kui jaksas. Päike on Kuustunud, päike surnud, kisendas, et kõik loomad, kogu loodus värises hirmust. Aga põhjanabale tulnud haldjad naersid nii, et neil mütsid peast langest. Ja suurmäe kuningas stressis oma julma hääle ja hüüdis jälle üle lagendiku. Sampo, kes ikka kivirahnu taga istus, vihastus sellest. Ta astus esile, hüüdis veidi nirakalt. Kas sina valetad, kuningas, sina valetad nii, et suu suitseb. Eile nägime pilvedes päikese kuma ja päike pole surnud. Küll sinugi habe veel sulab, kui ainult jaanipäev lähenema hakkab. Seda kuuldes vihastas mäe kuningas ja tema laupäeval tõusis sünge pilv unustas seaduse ja tõstis oma kohutavalt pika käsivarre, et surmata sambolaplale. Kuid samas kustusid virmalised ja punane valgusejuga, välgatas taevas. Ja lendas äkki otse mäekuninga härmatanud näkku, pimestada teda nii, et ta käsivars alla vajus. Ja siis kerkis päikese kuldne serv vaikselt ja pidulikult taevaranna tagant ja valgustas tundraid ja hangi kuristike hall loomi. Ja väikest uljast sambolaplast. Äkki hakkas lumi sätendama, nagu oleks angedele sadanud miljonite kaupa roose ja päike säras kõikidele silmadesse, isegi kõikide südameisse. Isegi need, kes olid kõige enam soovinud, et päike surnud oleks, rõõmustasid väga teda jälle nähes. Ütlemata tore oli jälgida haldjate hämmastust. Ta põrnitasid päikest oma väikeste hallide silmadega, mis kiirgasid punaste mütside servalt ja vastu omaenda tahtmist. Sattusin sellest niisugusesse vaimustusse, et hakkasid hangel tiritamme kasvatama. Suure oletu mäekuninga. Habe hakkas sulama ja Ojala nirisema, mis orises pikki tema avarat kuube allapoole. Aga kui kõik igaüks omal viisil rõõmustades olid silmapilgu päikest vaadelnud siis oli esimene tund juba peaaegu lõpuni kulunud. Sambolaplane, kuulis Põder oma vasikale, ütles. Tule, tule, mu armas lapsuke, nüüd peame kiirustama, et minema saame, sest muidu panevad hundid meid nahka. Siis tuli Kasambule meelde, kuidas võib ta käsi käia, kui ta kauem viivitab. Ja kui ta nägi enda kõrval toredat kuld, sarvelist põtra, siis ei mõtelnud ta enam kaua, vaid hüppas põdra selga ja nii kihutati igavese hooga tundra järsandikult alla. Mis kuhi meie tagant kostab? Küsis Sampo vähe aja pärast kiirest ratsutamisest lõõtsutades. 1000 karu jookseb meile järele, et meid ära neelata. Sellest tulebki sel lõdin, vastas põhjapõder. Aga ära karda, mina olen kuninga enda nõiutud põder ja ükski karu ei ole veel minuga happedest kinni haarata saanud. Nii sõitsid nad veel tüki aega. Mis Puhkimine seal, mis meie tagant kostab. Sõda 1000 hunti kihutab 1000 tulist, leia kallur, et sind ja mind ära süüa. Sellest tuleb puhkemine, mida sa kuuled. Aga ära muretse veel, ükski hunt ei ole võidujooksus võitnud. Jälle sõitsid nad tükk aega. Siis ütles Sambulaplane. Kas Bycle, mis meie taga tundratel müristab? Ei, ütles Põder ja koguda kehakas värisema. See on kuningajalgade tüümi, sest tema ise ajab hiigelsammudega leid, aga nüüd peame hukkuma süsteeaa küüsist või keegi pääseda. Kas ei ole siis mingit nõu? Küsis samba. Ei, vastas põde. Siin ei aita muu nõu, kui katsuda jõuda kooli juurde, mis sul seal Hilary järve ranna. Kui jõuame sinna põgeneda, siis pääseme, sest mäekuningal ei ole võimu õpetaja üle. Juukse mu põdrake üle tundrate, siis annan sulle süüa, kuld, kaeru hõbesõimes. Ja põder jooksis, jooksis ihust ja hingest. Ja kui nad just olid õpetaja laia jõudnud, siis oli ka mäekuningas juba õues ja koputas nii kõvasti uksele, et kõik kartsid maja kokkuvarisemist. Vastas müürisel hääl õuest. Oota veidi oli seal uue kuue selga ajada, et võiksin sobival kombel vastu võtta nii auväärset külalist. Vastase õpetaja, oma toast. Üks kohe-kohe teie kõrgeausus, vastase õpetad teha. Aga samas võttis ta suure õlilambi ja süütas selle põlema. Sambolaplasi peitis ta teise tuppa. Kärkis mäe kuningas ja tõstis juba oma tohutut jalga, et hallata maja puruks. Kuid siis avas õpetaja ukse ja ütles. Mine oma teed öö ja talve, kas, sest teadus ja valgus valitsevat maailma. Ja ta vaatas julgesti mähe kuningale otsa ja pimestas oma heledalambiga mäe kuningas silm. Siis vihastas mäe kuningas nii hirmsasti, et lõhkes ja pakatas hirmsaks tuisusambaks ja lund hakkas sadama nii tihedalt, et lumi kattis peaaegu kogu kooli ja kõik kartsid end hangedes hukkuvat. Aga hommikul paistis päike lumele ja lumi sulas ja kool ning kogu maailm pääses. Mäekuningas aga oli kadunud. Keegi ei tea, kuhu ta jäi, kuid kõik arvavad, et ta ikka veel rastega isal elab ja valitseb. Sampo laplane tänas head õpetajat ja lubas kooli tulla. Õpetaja laenas talle oma saani sees, rakendas sambo kuldsarvedega põhjapõdrasaani ette ja sõitis koju Aimiosse vanemate juurde. Ja seal alles tõusis rõõm kõige kõrgemale tipule, kui Sampo laplale tagasi tuli. Aga seekord ei jõua ma enam sellest jutustada, kuidas sambo oma põdrale kuldkaelad ja hõbedase sõime sai.