Alustame rahvatoori kaja 10. aastapäeva tähistamise kontserti. Kunstiline juht ja dirigent, ott Nielljorissar, kontsertmeister Astajugaste kastegevad solist tooni, kroon, liia austelu viiulil ja internaatkooli tütarlastekoor kaja. Juubelikontsert läheb, võtan korraks kätte Kohtla-Järve Viktor Kingissepa nimelise kultuurimaja rahvakoorikaja kroonika. Selles on öeldud nii. 10 aastat tundub üsna lühike aeg olevat, eriti kui mõelda, et koorilaulu on põhjarannikul juba sajandite pika harrastatud. Seega on kaja alles väga noorkoor. Kaja lauljad on isetegevuslased. Kahju, et käibelt on kadunud sõna asjaarmastajat, mis aga oleks igati täpsem. Parem sest asjaarmastaja tähendab tööd armastusest asja vastu. Ja tööd on tehtud. Kui palju kulus proove ja kuid enne kui koor laulma hakkas. Kahetunnine proov kaks korda nädalas pärast tööpäeva. Küllap oleks mõnikord puhanud koju jäänud televiisori ette läinud kinno, kuid ei, armastuslaulu ja laulmise vastu on tugevam. See võidab sügisvihma ja talvepakase ning toob laulja laulude manu. Metro Medri linnumäng sõnast rahvaluules. Ja veel natuke kaja koorikroonikast. 10 aasta jooksul on koor koos käinud üldse 1000 korda. Koori harjutused, esinemised, laulupeod, lauljad on koori nimekirjas olnud üldse 287, nendest 86 inimest on käinud ainult pinda sondeerimas käinud harjutustel 15 kuni 20 korda ja siis lahkunud. Praegu on koori nimekirjas 60 lauljat, tublimateks kohalkäijateks on olnud Marta Teedla 1000-st 838 korda, riivi rannik 807 korda aina välepuu 747 korda ja aasta Sibrits 732 korda. Üldse on kooritegevuseks kõigi lauljate poolt kasutatud 90146 töötundi ehk 12878 seitsme tunnilist tööpäeva mis annab ühe inimese kohta tööstaaž 42 aastat. Loodan, et kuulaja ei pahanda, kui me mõned pärast kontserti lindistatud helilõigud võtame. Laulude vahele. Vestlevad kaja koori dirigent ja kunstiline juht otniel Jüri Saar ja koorile Eeennelised liikmed ning juhtivad jõud Hildel, Kirschmann, Hilda, jalanen, Marta, Teedla, Vilma, Mäelgast ja Valve pikov. Kõige hullem päev oli minu meelest Tartu Ülikooli aulas enne kontserti lahti laulmisel. Me saime nii suure vati, millist pole enne olnud, ega pärast Taavist. Mina ei mäleta, et oleks saanud. Tartu Ülikooli aulas toimus meie kontsert esimest korda, naised laulsid seal ja paljukiidetud akustika mõjus just meile jahmatamapanevalt. Me ei osanud seal orienteeruda. Ja tuli nad ära, hästi häälestada naised ega Riia Ülikooli aulaski parem olla. Nii palju me vati küll ei saanud, kui Tartus Tartus saime rohkem fotodega, mismoodi välja tuleb, kuidas seda mõista. Äärmiselt pingeline lahtilaulmine just selles osas, muidu me kodus laulsime, nii ei olnud midagi. Aga seal me ei osanud enam mitte midagi, ei ühtegi häält ei saanud meele järele, Meimastrale. Alles hääle saime lahti juba kontserdil, esinesime, pärast läks Ast ja pärast läks üle ootuste hästi. Ei lootnud sealt nii palju publikut ja me ei lootnud sealt sellist vastuvõttu, nagu seal oli. Me olime kohe kuhjaga õnne täis, kui see kontsert mööda sai, ikkagi suur suur osa on just publikul ja nii kui nagu sa publikuga kontakti oled saanud siis tunned kohe, et laul hakkab ka paremini. Meie kooripäevad olnud alati helged, kuna ta isegi kõige pingerikkamad olnud ja, ja kõige suuremat vaeva oleme näinud ja abistanud ja ikka pidanud helge tundeni välja. Mõni laul on iga hästi terves kontserdist olnud välja, siis me oleme olnud õnnelikud heita. Sellepärast me käimegi siin koos. Aga kust see kohe ära tunda on, et saali küla Te olete seljaga saali poole koor, on teil eeskoor laulateid ju minu arvates nagu üle täiesti. Ei, seda küll, aga meie oleme harjunud laulma võrdlemisi harva, akustikaga siin jastasum sellise hea mustikasaalis laulma hakkame, siis. Ei harju kohe ära. Lauljad ei kuule ennast nii, nagu nad kuulsid siin, eks ole, peavad kohanema ja sellega on alati olnud palju tegemist. Vahest on niisugune tunne, et just nagu kutti laule, et raske on laulda nagu õhku ei ole kuidagi nii võõras võõras kuidagi araks lööb, on see võib-olla lihtsalt kontserdi ärevus, niisugune lõbusalt on käsi ikkagi Tartu Ülikooli aulas laulda Riia Ülikooli aulas lauda. No te olete küll nii palju mööda maad ringi vendadega Estonias. Kas Estonias ei olnud seda ärevust sees? Näed, siis? Tekkis leige ärevus Estonias, kui nägime professor Gustav Ernesaksa on siin kohale ilmunud, siis hakkas meil küll jala värbatkist, värisesin. Seda küll ja ma arvan, et keegi, ehkki ta mees koolispetsialist naistesse vist keegi meie maal hästi suhtlusest, nii häid laule naiskooridele, kui tema on kirjutanud ja veel keegi suutnud kirjutada ja just sellepärast, et neil kavas on alati mitu tema laulu järk Estonias oli päris mitu tema laulu. Siis me muidugi pabistasin. Meil oli tema autorikontsert siin. Möödunud aastal oli ta ise kohal, kasest. Ja isa oli kohal ja Verlinali kohal Catherine'i laule laulsime Ernesaksa laule. Koorikroonikast veel kõige kaugemaks, kõige huvitavamaks reisiks koorile oli 1967. aasta suvel toimunud kahenädalane kontserdimatk läbi Leedu-Valgevene Ukraina ja Moldaavia kontserdit preestis Lvov Is Kissini ohvis Odessas ja ukraina külaklubis. Kalinowcas taotlesid rahvaste sõpruse ja vastastikuse mõistmise eesmärke. Tuletage meelde üks niisugune hästi helge päev, andsime ühel ainsal Ukraina sele kontserdil seal istuda seitsme üle Valgevene piiri. Jõudsime Ukrainasse, otsisime esimese inimese üles, kes meile vastu tuli, seal panime tee äärde istuma, bussid seisma. Laulsin ukraina laulu, juhuslik möödasõitja rattaga sõitis, kuulis sõnaga ukraina keeles lauldud laulu ja liitlaspuu äärde ja kui meeldis, laulvaks saime, siis see mees nuttis seal, aga meie ei teadnud ka, miks siis ta tuli meid tänama, et vot niiviisi tema kuulis oma keelt ja siis meie kõik nutsime seal, naised teadagi nutul hästi lähedal ja siis kõigil oli nii hädas meeleolust, ta kirjutas külalisraamatusse ja tõesti, see oli üks, kus jälle üks niisugune ühele inimesele laulda ei olnudki tarvis. Seda kuulajaskonna suuremat ja ikkagi oli tore. 10 tegevusaasta jooksul on kaja esinenud ültse 200-l korral umbes 18 1000 kuulaja ees. Pooled esinemistest on olnud iseseisvad kontserdid, kus kavas oli keskmiselt 13 laulu. Huvitav on märkida, et niisama palju kordi on esinetud väljaspool kodulinna, seega iga teine kontsert on antud väljasõidul. Läbi on sõidetud 17000 kilomeetrit. Veljo Tormis kitsas kiik, sõnad rahvaluulest. Koori repertuaaris on 140 laulu, nendest pooled eesti heliloojate kooritööd. Nende hulgast populaarsemad on Gustav Ernesaksa sinu aknal, tuvid 1964.-st aastast saadik. Kontserdi naelaks on esitatud 65-l korral ja trepid esitatud 48-l korral. Laulude pingereas on esimese 10 hulgas veel Villem Reimanni jooksupolka, Medinsi umba jaotniel, Jürissaare kaevurivalts. Koorikroonikast omapäraseks kindlaks traditsiooniks on kujunenud kontserdid kohalikes koolidesse. Narva jõesuu puhkekodus. Eriti soe sõprus seob meid aga oma linna esimese internaatkooli Belastega. Igal aastal toimub kontsert ja kooli kuldhäältevõistlus, kus koor on žürii osas parimate lauljate väljaselgitamisel. Suurega ja eeskujul sai esimene internaat poolama õpilaskoori nimeks kaja. Ja järelkasvu. Probleem ei tee koorile muret, sest õpilaskoorikaja iga laulja suurimaks sooviks on saada pärast lõpetamist naiskoori liikmeks. Need, kes pärast kooli lõpetamist linna tööle jäävad, on kindlad koori liikmed. Sellest tulebki, et koori nägu nooreneb alatasa mööduvatele aastatele vaatamata. Ja Kaja saab juurde uut energiat, töölusti ja koori heledaid hääli. Juubelikontserdil laulavadki mõlemad koorid koos. Ja väike kajab Fannel internaatkoolis. See on niisugune sügavasisuline ja jätab iga kord suure elamuse, kui sa seal käinud. Lapsed on nii armsad, keset nad juba tunnevad nägupidi ära ja sosistavad aktsemingaja koolist ja lähed siis nad on nii armsakesed. Hästi toredad on need iga kord on midagi uudist, neid on viimasel ajal olnud kuldhäälte võistlus, siis esinevad nemad ja siis meie on seal žürii osad. Hindame nende laulastame, põnevam. Selle suvesõiduplaanidest, kuhu läheb kontserdireis Gruusia, Armeenia enamuste merega lepi ei lepi. Aga missugune kõige unisev, kõige raskem hommik selle pika reisu peal oli niisuguste unist päeva küll selle reisu jooksul jälgisin hommikuni, kui tagasi jõudsime koju. Aga ega sellele vaat Me pidasime isegi statistikat, et 13 päeva sõitsime ja, ja peaaegu selle aja jooksul kogu aeg laulsin. Niisugused lühikesed vaheajad olid ja selle aja jooksul kordasime kolm laulu, kui nii pika kontserdireisi selja taha olete jätnud. Kas pärast seda on? Kuidas küsida, naised häälest ära kõvasti? Ja see on nüüd päris tõsi küll, et, et sõidu peal kontsertide andmine on ikka väga raske selliselt bussisõiduga pikka maad Millega sa hirmsasti vaeva nähtud? See oli Mart Saare päikesele meie veel tookord suurte kogemusteta koor raskeid repertuaari meil oli vähe ja järsku koorifuuga laulupeo kavas see tundus peaaegu võimatuna. Aga küll oli pärast panustada väga tihti kavast, laulsime seal. Üks Glory laulja ütles, et seal selline lauljat täna proovis laulda tasakesi hoopis teist laulu, täitsa võib üldse aru. Nii segane laule. Laulis hoopis teist laulu ja võib küll lauda. Lugu hakkab sedasama. Need laulud, mida te nii ütleme korduvalt uuesti tahaksite jälle laulda, kasvõi igal kontserdil pead. Vot see oli see tuvid ikka, mis, mis kohe-kohe alati oli uus laul. Ma ei tea, kuidas küll oskab inimene laulu keeltele? Noh, muidugi. Me oleme laulnud ka sellised asjad nagu arranžeerinud koorile, instrumentaal põgivski, Poloneezonistunud meil päris hästi ja siis Merikalt on meil kavas. Me alati laulame Rigantud suure isuga. Kongaja laulnud 1650 laulu, nendest 1300 laulu viimase viie aasta jooksul kus aastas esineti 25-l korral ja anti 16 iseseisvalt kontserti.