Tere mina olen Anneli rohkema ja ma loen teile Eno Raua loo sipsiku saladus. Ühel päeval juhtus nii, et vanaema oli Anuga kahekesi kodus sest isa ja ema oli tööl ja Mart mängis väljas poistega lumesõda. Vanaemal ja onul olid kummalgi omad tegemised. Vanaema toimetas köögis janu, ehitas sipsikule klotsidest koolimaja, sest Anu arvasid sipsikule on varsti aeg kooli minna. Kui koolimaja valmis oli, tundis Anu, et ta kõht on suure tööga tühjaks läinud. Ta teadis, et sahvris peab veel olema hommikusi pannkooke. Anu mõtles, et ta õige küsib neid pannkooke vanaema käest. Aga kui Anu kööki läks, siis vanaema ei olnud parajasti köögis. Ta oli läinud hoopis prügi välja viima. Anu arvas, et ega vanaema ameti keela paari pannkooki näljasele lapsele. Ta tegi sahvri ukse lahti. Ja pannkoogid olidki sealsamas. Anu sõi kaks pannkooki ära ja läks jälle tuppa. Ja kui vanaema väljast tagasi tuli, ei hakanud Anu enam vanaema käest küsima neid pannkooke, mis ta ära oli söönud. Sest ta oli ju need pannkoogid juba ära söönud. Anu hakkas hoopis sipsikule tähti õpetama, et sipsik väga rumal ei oleks, kui ta kooli läheb. Kui sipsiku la täht juba selge oli, õpetas Anu talle lugemist ka. Ja nad lugesid koos Anu pildiraamatuid. Aga onu teadis, et isal on raamaturiiulis üks väga ilusate piltidega raamat hiinast. Janu tahtis seda raamatut sipsikule väga näidata. Aga onu teadis seda ka, et isa raamatuid ei tohi puutuda. Sellepärast ütles ta sipsikule. Ma näitan sulle nüüd ühte hiina raamatut, aga sina ära kellelegi ütle, et sa seda raamatut nägid. Sest see on saladus. Siis tõi Anu raamaturiiulist selle raamatu ära ja näitas sipsikule pilte. Hiina on väga suur maa ja seal elab väga palju hiinlasi, rääkis ta. Ja kõik need hiinlased armastavad kangesti riisi süüa. Ainult et meie sööme riisilusikaga. Aga hiinlased söövad pulkadega. Kuidas nad pulkadega söövad? Imestas sipsik. Aga raamatus oli üks niisugune pilt, kus oli näha, kuidas hiinlane pulkadega riisi sööb. Kaks peenikest pulka olid tal ühes ja samas käes ja riis jäi nende pulkade vahele. Anu näitas seda pilti sipsikule ka. Ja siis sai sipsik aru küll, kuidas pulkadega söömine käib. Kas nad pannkooke ka pulkadega söövad, tahtis sipsik teada. Seda onu küll täpselt ei teadnud, kuid ta arvas, et pannkooke hiinlased vist siiski pulkadega ei söö. Ta arvas, et pannkooke võivad hiinlased lihtsalt näpu vahelt süüa. Kui kõik pildid olid ära vaadatud viis anusele hiina raamatu isa riiulisse tagasi. Ja siis ütles ta sipsikule veel kord. Vaata siis, et saab kellelegi sellest raamatust ei räägi ei vanaemale ega emale ega mitte mitte kellelegi. Murile äraga räägi, sest Muri räägib muidu Iiesseni kassile ja siis on meie saladus tervele majale teada. Sipsik ütles, et ei räägi kellelegi. Mitu päeva läks mööda. Ükskord nägi Anu õue peal iilseni kassi ja eilseni, kas vaatas talle niisuguse kavala näoga otsa, nagu teaks ta mingisugust saladust? Anul hakkas kohe süda valutama. Ta läks tuppa ja küsis sipsiku käest järele, tega sipsiku. Ometi ei ole kellelegi hiina raamatust midagi rääkinud. Sipsik ütles küll, et ei ole, aga Anu süda valutas millegipärast ikka edasi. Ja siis see juhtuski. Kui õhtust hakati sööma ja kogu perelauas istus, küsis isa äkki tõsise häälega. Kes vaatas hiina raamatut. Kõik jäid vakka ja keegi ei öelnud midagi. Aga viimaks ütles Anu väga vaikselt. Meie sipsikuga vaatasime, sipsik tahtis kangesti neid pilte näha, mina ütlesin küll, et sinu raamatuid ei tohi puutuda. Aga tema käis muudkui peale ja ütles, et ta kellelegi räägi. See on väga halb, et seal raamatu võtsid, ütles isa. Aga palju halvem on see, et sa niimoodi sipsiku peale kaebad. Nüüd hakkas Anu nutma ja ütles. Sipsik kaebas minu peale ka, kust sa muidu teada said, et mar raamatu võtsin? Sipsik ei öelnud mulle midagi, ütles isa. Aga su näpud olid rasvased ja nüüd on kallil raamatul rasvaplekid peal. Rohkem isa onukaid hõrelnud. Aga kui vanaema tõid magustoidulauale, siis ütles Anu, et ta enam kunagi isa raamatuid ei kisu ja sahvrist ise pannkooke ei võta sest pannkoogid teevad näpud rasvaseks. Ja pärast sööki läks Anu sipsiku juurde ja ütles. Sa oled mulle väga armas. Ja sipsik ütles, siis on kõik hästi.