Tere õhtust, keldris keldris. Eetris on Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Konjunktuuriinstituudi ekspertide hinnangul halveneb Eesti majanduse olukord lähema poole aasta jooksul järsult. Tarbijad soovivad tööpuuduse kartuses oma kulutusi vähendada. Ettevõtete kinnitusel on nõudlus kadumas ja seda ka Eesti jaoks olulistel eksporditurgudel. Kehra paberivabriku hara isand tselluloosi ja paberi aktsiaseltsi hinnangul HVP poolt esitatud pankrotiavaldust põhjendatud. Praysoni esindava advokaadi Raina Baroni sõnul Kehra suurim tööandja praegu küll seisab, kuid plaanib tegevust tulevaks kevadeks. Kasutria dessantvõistkondi on varasemast rohkem ja võistlus ise huvitavamaks tehtud. Ajaloo muuseumis avati näitus lagunenud ja hüljatud kultuurimälestistest. Näituse ühe kuraatori Olev liiviku arvates on Eestis meie ressursse ja arenguid arvestades liiga palju kultuurimälestisi. Meie teatri väikeses saalis esietendub Mai Murdmaa tantsudraama surmatants. Peaosalist tantsib Kaie Kõrb. Euroopa Komisjoni esimesed kolm vaatlejat jõudsid lõunaks Kiievisse. Venemaa on lubanud avada gaasikraanid niipea kui vaatlejad jõuavad Ukraina, Vene ja Euroopa Liidu-Ukraina piiridele ja ilmast. Hanno on Eestis sajuta ilm, puhub edelatuul ja õhutemperatuur on pluss neljast miinus seitsme kraadini. Konjunktuuriinstituut tutvustas ekspertide koostatud hinnangut Eesti ja maailma majanduse praeguse olukorra kohta ja lähema poole aasta prognoosi, vahendab Indrek Kiisler. Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles, et ta on osalenud säärastel uuringutel juba 1992.-st aastast alates kuid nii hirmuäratavaid numbreid pole ta selle aja jooksul näinud. Ning keeruliseks teeb olukorra see, et säärane situatsioon valitseb peaaegu kõikjal Euroopas. Tähendab, et ka meie tooteid ja teenuseid on välismaal üha keerulisem müüa. Suureks takistuseks on saanud tarbijate kartlikus. Kuna tööpuudus on Eestis kiiresti kasvanud, siis püütakse raha kokku hoida. See omakorda on vähendanud nõudlust ja ettevõtetel pole tellimusi. Marje Josing. Praegult Eesti inimeste jaoks on suurim probleem see, et kardetakse, et võidakse töö kaotada või tema peres keegi kaotab töö ja tarbija piirab oma ostusid ja kui me soovime tarbija rohkem ostaks, siis on vaja sellist üldist kindlust kogu majanduse ka muidugi, hinnad on väga olulised, et siin Eesti ettevõtjatega peavad olema hästi paindlikud, et konkurents suureneb kõigile turgudele, aga selge, et portijaid muutuvad aktiivsemaks, kes oma koduturul on raskem müüa, siis nad tulevad ka Eestis aktiivsemad ja siin peab vaatama, et meie kaupade hinnad näiteks koduturul ei kaotaks oma konkurentsivõimet. Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur leev kuum ütles, et kuigi eelmine aasta oli üliraske, oli see Eestile heaks õppetunniks, tundub. Meedia vahendusel on see arusaam siiski tugevalt juurdunud, vanaviisi edasi minna ei saa, tuleb olla efektiivsem. Ja ma arvan, et selle eest me oleme küll tänu võlgu nendele majandusraskustele. Eksperdid rõhutavad, et Eesti edu võti on ekspordis, mis eelmisel aastal näitas ilusaid kasvunumbreid. Ma usun, et kui ei oleks tulnud seda ülemaailmset finantskriis ja majanduskriisi teistes riikides, siis eksport oleks olnud Eesti jaoks selline hektar, mis oleks päris hästi sellest kinnisvarabuumist Eesti majanduse välja vedanud, et kahjuks jah, nüüd ettevõtjatel on raskem eksportida. Samasugused probleemid on ostjatel teistes riikides. Miks me peame õppima müüma, sest endale headel aegadel, mis buumi tingimustes olime, läksime natukene laisaks ja Praegult on väga raske müüa ja siin et kõik sellised inimesed, kes on õppinud eesti hirmsasti seda, seda müügitööd nendel headel aegadel, siis nüüd tasub jalad kõhu alt välja võtta ja tegelikult pingutama hakata. Millal aga saabub majanduslanguse põhi? 53 protsenti eksperte arvab, et selle aasta teisel poolel 35 protsenti arvab, et see on esimesel poolaastal ning 12 protsenti arvab, et languse põhi saabub alles järgmisel aastal. Ukraina Venemaa ja Euroopa Liit jõudsid kokkuleppele rahvusvahelise vaatlusmissiooni saatmises Ukrainasse ja Venemaale, et jälgida gaasitarneid kontrolljaamades. Euroopa Komisjoni esimesed kolm vaatlejat jõudsid lõunaks Kiievisse. Venemaa on lubanud avada gaasikraanid, niipea, kui vaatlejad jõuavad Ukraina, Vene ja Euroopa Liidu-Ukraina piiridele. Taastumisaeg on ikka lahtine, räägib meie Brüsseli korrespondent Kadri Kukk. Kui eile õhtul tekitas Ukraina ja Venemaa vahel vaidlusi küsimus, kas rahvusvahelisse vaatlusmissiooni peaksid kuuluma ka Gazpromi ja Naftogaz esindajad, siis hommikuks jõuti mõlema kaasamisest kokkuleppele. Rahvusvaheliste vaatlejate jõudmine gaasitransiidikontrollpunktidesse on Kremli eeltingimus tarnete taastamiseks, kõneleb Euroopa Komisjoni kõnesid. Fernand Arradellas. Esimene väike meeskond koosneb komisjoni kõrgest ametnikust ja Euroopa Liidu gaasitööstuse. Ekspertidest jäänud vaatlejad kohtusid täna pärastlõunal Berliinis, et leppida kokku, kes kuidas kontrolljaamades tööle asub, kõneles Darradellas. Kiievisse saabus täna kolme Euroopa Liidu vaatlejad. Kokku lähetab Brüssel Ukrainasse ja Venemaale 18 vaatlejat ning ülejäänud peaksid Kiievisse jõudma homme. Vaatlejatest asub tööle Venemaal, sest seal paikneb Ukrainasse suunduvate torude kontrollkeskus. Teine osa vaatlejatest asub tööle Ukrainas. Rahvaliidu piiril asuvas kontroll keskuses. Kui tarned taastatakse, siis 30 tundi võtab aega, et gaas jõuaks Venemaalt Ukraina piirini. Veel ligi 36 tundi kulub gaasiliikumisele läbi Ukraina ja Euroopa Liidu. Nii. Euroopa Komisjoni hinnangul võib tarnete taastamine võtta veel vähemalt kolm kuni viis päeva Brüsselis toimunud Euroopaga gaasigrupi kohtumisel otsiti võimalusi enim kannatanud liikmesriikide nagu näiteks Slovakkia, Ungari, Bulgaaria ja Poola aitamiseks. Kriisiabi neile riikidele otsustavad ilmselt esmastest päeval kogunevad energeetikaministrid. Euroopa Komisjoni hinnangul on Euroopa Liidu gaasivarustatus vähenenud kriisiga ligi 30 protsenti. Samas ei ole Brüssel seni läbi mänginud ainsatki stsenaariumit, kuidas käituda gaasi- puuduses või kuidas liitlasriigid peaksid 11 toetama. Kadri Kukk, Brüssel. Ja veel sõnumeid välismaalt, neist teeb ülevaate Marta Grauberg. ÜRO Julgeolekunõukogu üleskutsele vaatamata jätkavad Gaza sektoris sõjategevust nii Iisrael kui ka palestiinlastele. Äärmusrühmitus Hamas osapooled teatasid, et ei pea resolutsioonis nõutu täitmist võimalikuks. ÜRO Julgeolekunõukogu nõudis sõjategevuse lõpetamist, Iisraeli vägede lahkumist, relvastuse sisseveo peatamist. Iisraeli väed on võtnud kaasa piiramisrõngasse ja kavatsevad homseks sektori isoleerida, sulgedes sissepääsuga humanitaarabile. Praegu peetakse kolme tunni pikkust pausi, mille jooksul lubatakse sisse humanitaarabi. ÜRO põgenikeagentuuri andmetel toimus konflikti verisem rünnak esmaspäeval, kui Iisraeli lennukid pommitasid põgenikke tulvil hooned. Rünnakus sai surma üle 30 inimese. Nädalavahetusel sõidab Iisraeli NATO peasekretäri Jaap de hoop Scheffer, et arutada Iisraeli peaministri, välisministri ja kaitseministriga julgeolekuolukorda. Piirkonnas. Registreeriti rekordiline töötuse määr 7,2 protsenti. See on viimase 16 aasta kõrgeim ja näitab, et aasta kestnud majanduslangus süveneb, märgivad analüütikud. Ainuüksi detsembris vallandati USA-s 524000 inimest. See kergitas ka töötuse määra või mis veel novembris oli kuus, kaks protsenti. Kõige enam koondamisi oli teenuste sektoris. Aasta jooksul kaotas USA-s töö 2,6 miljonit inimest, seal lähedal 1945.-le aastale, kui töö kaotas 2,7 miljonit inimest. Ja uuesti Eestist Kehra paberivabriku Horizon tselluloosi ja paberi aktsiaseltsi hinnangul pole ABB poolt esitatud pankrotiavaldust põhjendatud. Tõnu Karjatse palus kommentaari Oraisanit esindavalt advokaadilt. Raino Baronilt. ABB on küll esitanud pankrotiavalduse, kuid ta ei ole kohtule avaldanud, et poolte vahel on vaidlus ABB poolt Horaysonile tekitatud kahju osas. Mis siis seisnes ABB-poolsete lepinguliste kohustuste rikkumises ja nende kahjutasude osas on Horaisan teinud tee, nõudes tasaarvestuse selles summas, mis ületab HVP poolt tekitatud kahju selles osas Horizon kavatseb HWP nõuded rahuldada. Lisaks sellele soovib Horizon veel viidata sellele, et horisont tegutseb lisaks olemasolevatele tellimustele jätkuvalt ka täiendavate ning uute tellimuste otsimisega, mis kindlustaksid siis Kehra paberivabriku jätkuva tegevuse. Eelkõige on meie hinnangul just oluline Kehra paberivabriku ja oluline kohalik tööandjad. Pankrotimenetluse algatamine taolise nii-öelda põhjendamatu ja väga vaieldava nõude alusel oleks selgelt vastuolus nii Kehra paberivabrikut, töötajate kui ka kogu Kehra elanike huvidega. Täna anti Utria dessandi start ja Ago Gaškov käis teele saatmas. Granaadivise on igalühel üks vise aga siin saate harjutada nende granaatidega selle märklaua pihta. Ettevalmistuse ajal, nii palju kui soovite. Kohtuniku juhend kulatud asub esimene võistkond tänavuse Utria dessandi esimeses kontrollpunktis esimest ülesannet täitma. Selleks on vahipataljoni võistkond. Kui sind nooremleitnant Siim Edurilt, miks nad käivad Utria dessandi? Aga võiks ju istuda kodus ja televiisorit vaadata, aga peale võistlust on seda noh umbes 10 korda parem. Mis te kuulnud olete selle retke kohta, mis hinnang ta kohta antakse, üldjoontes jääb ta selliseks Herna väiksemaks vennaks. Teistkümnesse Utria dessant läks täna hommikul kell üheksa Utria lähedal lahti. Tegemist on seekord nii-öelda välksõjaga, kuna raha on vähem, aga võistlejaid rohkem, see tähendab, et tuleb pakkuda maksimaalselt ja teha see mäng võimalikult efektiivseks. Ohutustehnika ja trassi ülem kapten Aivar Hels teinud, mis on erinevat varasemate dessandi mängudega võrreldes. Tõesti, rada on natuke lühemaks tehtud, kiiremaks, aga see ei tähenda, et kontrollpunkte ja ülesandeid vähem on. Asi on lihtsalt kompaktsemaks tehtud, võistlus on selle võrra tehtud huvitavamaks. Kui varasematel aastatel on ikka juhtunud registreerinud võistkondadest kaks kolm ei ole kohale ilmunud, siis seekord oli lausa ootenimekiri ja kõik 19 või kõik on kohal, eks ole. Kõik on kohal ja kusjuures tõesti saba ootab, et äkki võib-olla veel on võimalusi, aga kahjuks täna kell üheksa sai see võimalus otsa, piiri tagant on meil külalisvõistkond, Soomest vahet ei tehta ja vennaarm on meil majast kadunud. Kui varasematel aastatel on lõpetatud Narva-Jõesuus, kus see koht finiš on finiš on meil seoses jällegi selle majandusliku raskusega siinsamas Utrial ainult 200 meetrit eemal stardist, mida nendes kontrollpunktides. Peame ülesandeid on nagu eelnevatelgi aastatel laskmine, raskuste kandmine, loavise kirvevise, sel aastal on lisandunud sappa visata. Iraagis hiljuti demonstreeriti ei saa, põhised veel ei ole, ülesanded on täpselt nagu suvisel Kernal ja eelnevatel aastatel nõtke korraldamine maksma läheb igal pool, mujal maailmas läheb neid maksma miljoneid, aga me saame natuke odavamalt hakkama. Kuskil alla 200000 läks see maksma. Korraldajad on Erna seltsi, Vaivara vald. Vabadussõja käigus üht võtmerolli mänginud Tapa vabastamise lahingu üheksakümnendat aastapäeva tähistati lavastatud näidislahinguga, milles osales üle 120 sõduri ohvitseri. Kaitseliitlase kohal käis meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk. Tapa linna serval keskpäeval alanud paugutamine ei jäänud märkamatuks kellelegi. Tapa vallavalitsuse kirde kaitseringkonna ja kaitseliidu Lääne-Virumaa maleva Tapa üksikkompanii korraldatud näidislahing aitab tänastel noortel paremini mõista Eesti ajalugu, usuvad lahingukorraldajad. Kirde kaitseringkonna ülem major Martin Herem. Valla idee oli tähistuses millegi enamaga kui ainult pärgade panekuga ja sellepärast me imiteerisime seda männikumäerünnakut, noh tegelikult eks see päris lahing niimoodi olekski välja näinud küll tunduvalt aeglasemalt, sest need mehed, kes täna siin platsi peal jooksid või kaitsesid, nendel ei olnud põhjust surma karta. Kaitseliidu Lääne-Virumaa maleva Tapa üksikkompanii pealik lipnik Jaan Viktor. Täna olime me tõesti vastutegevuse rollis ja see on üks osa ka meie väljaõppest. Ma loodan, et ajalugu kangastub noortele sellise näitemänguga paremini ja nad mõistavad vabadussõja tähtsust. Ja see vabadussõda ei olnud tulnud kergelt võiduna kätte, vaid vere hinnaga. Näidislahingut olid jälgima tulnud sajad koolinoored ning teised huvilised, mida Tapa gümnaasiumi seitsmenda klassi õpilased nähtust arvavad. Sander, kelner ja Keiti Meyer. Sõda pani kokku ja. Põgenesid sõda oli, kelle vahel eestlaste venelaste sõda tegelikult oleks 1918 kuni 1920 kuskilt kas olid varem kuulnud, Tapa lähistel olid sellised lahingud. Sineli kaotasime punkti, kontrollid, et nägime Tapa vabanemist nagu see, kes seda, kui te seda vabastati eestlaste poolt eneste käest. Sulid sellisest lahingus midagi varem kuulnud ei olnud. Mida sa siin täna teada said, seda lahingut vaadates, millised on Eesti jääd, pooled jää, halvet, põlet ja milline elu oli Eestis ennem? Olev Kenk paidest. Eesti ajaloomuuseumi suurgildi hoones avatud näitus Ultima Me Maarja, Eestimaa lagunenud ja hüljatud kultuurimälestised juhib tähelepanu meie arhitektuuripärandiga seotud probleemidele. Uku toom käis vaatamas. Näitusel, mis jääb avatuks märtsi lõpuni, tutvustatakse Eesti lagunenud või hävimisohus olevaid mälestisi. Väljas on fotod ja tutvustavad tekstid 20 mõisa elamu ning tööstusrajatise kohta. Lisaks saab kuulata mitmete muinsuskaitsega seotud inimeste asjakohaseid intervjuusid. Küsisin näituselt ühelt kuraatorilt olev Liivikult, kui ulatuslik ja ohtlik see üldine lagunemistendents melon. Ta on üsnagi ohtlik ja kahjuks on see eriti täheldatav Tallinnast kaugemal, eriti piirkondades, kus on vähem sellist majanduslikku atraktiivsust, kus on raske leida hoonetele funktsiooni. Kõige ohustatumad on mõisakompleksid maal, väikelinnades asuvad tööstuskompleksid ja ka elamuarhitektuur ja taluarhitektuur põhjus on rohkem rahas või lihtsalt tahtmises ja organiseerimises. Kindlasti on mälestite puhul täheldada ka selline äriline lootused. Objekt läheb kallimaks, et kunagi saab seda edasi müüa. Aga teine küsimus on ikkagi see kerge hoolimatus. Meil on see mentaliteet, et me tahame ehitada uut, aga me sihti lugu unustame ära, selle vana väärtuseks on see säästliku arengu vastu elamine. Vana kordategemine on ühiskonnale ja jätkusuutlikult tegelikult olulisem kui igale poole uute objektide ehitamine, mis ka tulevikus võivad hävinada. Kui me kogu aeg mõtleme ainult uue rajamisele. Ma saan aru, et see on natuke nagu jumalavallatu küsimus, aga, ja kas neid objekte ei ole mitte liiga palju, kui teha selline hoolikam valik, võib-olla on võimalik neid sõelale jäänud objekte rohkem säästa? Ma arvan samamoodi. Eestis on liiga palju kultuurimälestisi nende ressursside võimaluste puhul, mis meie riigis on ja, ja ka meie elanikkonna arvestades ja meie regionaalarengut, arvestades, et me kaitsesime kindlasti palju tõhusamalt mälestisi, kui neid oleks vähem või kui nad oleksid kuidagi klassifitseeritud. Näitusel on kakskend objektivist väljas, kas need on kõik sellised, mida peaks kindlasti kaitsma? Kahjuks on mõned objektid jõudnud sellisesse lagunemisstaadiumisse, kus pole neid mõtet enam kaitsta, aga teiselt poolt on siin loomulikult objekte tuleb väga oluliselt kaitsta. Nendest on näiteks neeruti mõis, mis on kahtlemata 20. sajandi alguse arhitektuuri pärleid, mis seisab tühjana ja kahjuks aegamisi laguneb. Täna esietendub Vene teatri väikeses saalis Mai Murdmaa tantsudraama surmatants. Peaosalist tantsib Estonia kauaaegne priimabaleriin Kaie Kõrb, jätkab Indrek Kiisler. Kaie Kõrb mängib etenduses karjääri lõpetanud baleriini, kelle mees on tema silmis andetu koreograaf. Koreograafia mängib Vanemuise tantsija Ruslan Stepanov. Omavahelisest konfliktist hakkabki arenema surmatants. Tegemist Pole klassikalise balleti või kaasaegse tantsuetendusega. Lavastuses kasutatakse ka palju teksti sõna- ja tantsu põimitud olidki need, mis ahvatlesid Kaie Kõrbi uuesti lavale naasma. See oli esimest korda mul selline moment, et ma pidin laval juttu rääkima ja teksti andma, et see oli nagu väga suur kogemus ja mulle tohutult meeldib selles mõttes, et kogu see tööprotsess ja prooviprotsess oli ka väga huvitav. Jaa. Ma usun, et kui oleks tegemist ainult tantsuga, siis tõenäoliselt ma ei olekski sellest üldse osa. Mai Murdmaa sõnul on ta selle lavaloo teinud, mõeldes Kaia Kõrbile spetsiaalselt black box'i tüüpi saalile ning seda võimalust pakub vene teatri väike saal. Ütleksin, see on psühhogrotesk. Ta on küllaltki terav, aga kuna seal on kasutatud Kõrbi videosid ja Kõrbise tantsib, siis ta kuidagi muutub üllamaks. Võib-olla kui isegi Steinbergi näidend on lännu tema tantsuilule ja kuidagi ta õilistab natuke seda süžeed. Miks aga inimesed üldse säärasesse olukorda satuvad? No ma arvan, et põhjuseks on ikkagi egoismi ja teineteise tarbimine, vaata kuid, tekivad suhted, kus inimene tarbib testi, kui, kui ütleme, talutakse ja neelatakse alles talumatuse aste läheb nii suureks, et ta tõesti muutub surmaehituseks. Võib-olla ka antud juhul on muidugi, et nad mõlemad üks oli baleriin ja teine oli korregraph, nad olid nagu tarbisid teineteist ka professionaalsel pinnal. Abielu on keeruline asi, muidugi ma imetlen neid inimesi, kes tõesti suudavad neid suhteid inimlikuks, on suureks hoida elu lõpuni, need on õnnelikud inimesed. Etenduses teeb kaasa Kaie Kõrbi abikaasa Estonia endine esitantsija Viesturs Jansons. Kaie Kõrbi enda sõnul on ta peale kolme aastast lavalt eemalolekut praegu heas. Füüsilises vormis etendus jääb Vene teatri kaubakevadeni. Kui me hommikul saime öelda, et täna on lubatud Peipsi järve jääle minna, siis õhtuks on olud muutunud ja piirivalve on Peipsi järvele jääle mineku keelu taastanud, sest erakordselt muutlikud ilmaolud on tekitanud järve jäässe kohati üle 30 meetri laiusid pragusid. Piirivalvurid tõid täna Peipsi järvelt kaldale kokku kaheksa kalameest, kes olid jäänud jää lahvanduse taha pääsenud enam kaldale. Ja ilmast. Eeloleval ööl on Eestis sademeteta ilm, puhub loode ja läänetuul kaks kuni kaheksa, öö hakul rannikul paiguti kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb hommikuks miinus nelja kuni miinus 10 kraadini, saarte rannikul on paiguti null kuni pluss kaks kraadi. Homme päeval on Ida-Eestis pilvine, Lääne-Eestis muutliku pilvisusega ilm on olulise sajuta. Puhub edelatuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 16 meetrit sekundis. Ja õhutempera tuur on Lääne-Eestis null kuni pluss neli, Ida-Eestis miinus kaks kuni miinus seitse kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.