Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust. Kirikukalendrisse vaadates on täna palmipuudepüha, aga samuti paastumaarjapäev. Täna on ka küüditatute mälestuspäev. Seekordses saates tuleb juttu heategevusest, täpsemalt just kiriku toetamisest. Kui paljudes rikkamates ja religioossemad teistes riikides on kirikud ise abi osutajad siis meil Eestis on olukord kujunenud vastu pidiseks. Kiriku abistamiseks lõid mitmed tuntud ettevõtjad toetusfondi. Millised on äsja loodud luterliku kiriku toetusfondi särgid. Kuuleme alanud saates. Tänase kirikuelu saatekülaline on Janek Mägi ja mul on hea meel sind tutvustada seekord kui sihtasutuse Eesti Evangeelse luterliku kiriku toetusfond, nõukogu aseesimees tervist. Tere. Ja sa oled ka Eesti Evangeelse luterliku kiriku toetusfondi üks asutajatest. See vastab ka tõele, kui vana see fond on? Üheksandal jaanuaril oli siis asutamise päev, nii et me oleme avalikustamist ja noh, kui niimoodi võib öelda, turule tulemist paar kuud vaikselt ette valmistanud. Ja nüüd me oleme selleks valmis. Täna pühapäeval on meie fondi ehitusele Selle fondi esitlus oli täna Tartu Jaani kirikus. Ühtlasi sai kingiks Tartu Jaani kirik ka Estonia klaveri. See kõik on omavahel seotud toetusfondiga ja nende asutajate, aga me jõuame sellest kõigest rääkida. Aga mis andis selle tõuketoetusfond luua ja, ja siinkohal vist tuleb teha ka väike viide juba ka minevikku, et kunagi on EELK-l luteri kirikule olnud ka toetusfond. On olnud selle fondi tõukejõud oli tegelikult see, et paljud inimesed, mitte ainult ettevõtjad, vaid ka ühiskonnategelased on pikka aega näinud, et meil on 170 kogudust ja hoonet, suurusjärk mõned kabelit siia veel juurde ja väga paljud nendest ei ole heas seisus, on vastupidi väga halvas seisus ja kui sul on olemas koht, kus teenistusi pidada mitte ainult siis pulmi ja matuseid, vaid ka igapäevaseid teenistusi ja nad ei ole korras, siis on seda ebamugav teha, seda kultuuripärandit kanda on väga raske. Ja me nägime, et Eesti ühiskonnas on suurusjärk 200000 inimest kes on täna igapäevaselt kas ühe või teise kirikuga aktiivsemalt seotud või tunnevad vaimset sidet usu ja Kristusega. Ja kui ainult nende jõud kokku panna juba siis. Me saaksime väga palju ära teha ja üks minu selline oluline idee ka Tallinna lastehaigla toetusfondi vähiravifondi kingitud elu puhul, kus ma viimasel ajal olen kris asutaja, üks on olnud see, et me näeme, et me ootame, et see riik midagi teeks ja siis tulevad meil poliitikud kokku ja ja siis nad ütlevad, et see ei ole see, mida meiegi vägedega tahame ja seda me ei suuda demokraatlikult otsustada. Aga kui kodanikualgatuse korras midagi teha, siis kingitud elu puhul näha, et me oleme teinud kordades rohkem, kui keegi oleks hallis unes osanud oodata. Siinsamas võibki mõelda kirikuhoonete peale ja riigi vastutusele tegelikult kultuuripärandit väärtustada ja kaitsta. Ja teisipidi võiks ka ju riiki kiita, et on ka ju investeeritud ja aidatud ja kohalikud omavalitsused on ka üritanud toetada. Et kas sellest siis ei piisa. Sellest ei piisa ja ma arvan üldiselt pikalt heategevusega tegelenuna oleme näinud, et inimesed tahavad teha selliseid konkreetseid annetusi konkreetsete asjade jaoks ja noh, sa ei saa näiteks anda raha vähiravifondi ja siis oodata, et selle raha eest hakatakse korda tegema kirikuid, seda ei saa sõge olema sihtotstarbeline, läbi mõeldud, mis see tulemus on. Ja ma usun, et, et mitte ainult kristlased, vaid ka väga paljud sellised kodanikud, kelle side kristluse usuga on kas leige või, või ütleme, seda peaaegu polegi. Tahaksid midagi teha, tahaksid annetada, tahaksid näha, et nende koduküla olulised ajaloolised hooned oleksid korras, seal toimuksid teenistused ja Midel teenistada kontsertid, sest me teame väga paljud toredad jõulukontserdid toimuvad just kirikuhoonetes ja need annavad, et need hooned nendele kontsertidele, sellist erilist meeleolu, sellist tunnet, mis sobib just sellesse konkreetsesse aega, nii et ma arvan, et need on need peamised suunad, miks seda fondi vajan. Tehases kirikuhooneid korda, et see oleks konkreetne, kindel. Jah, ma arvan, et neid on kindlasti rohkem, aga minu unistus oleks küll, et näiteks ütleme, 10 20 30 järgneva aasta jooksul me näeme tänu meie fondile on päästetud ära kui mitte kõik, siis peaaegu kõik olulised märkimisväärsed hooned. Ja antud nendele ka elav sisu, et noh, see on ka erakordselt tähtis, sellepärast ma arvan, me oleme juba vaikselt arutanud teiste nõukogu liikmetega, näiteks kristlik haridus on kindlasti see, mida me tahame toetada mile sellist arengut ja kasvu Eestis näha. Nii et neid teemasid on muidugi oluliselt rohkem, et ühest küljest hoonet, aga teisest küljest ka sisu, mis kinnistab kristliku kultuuri Eestis, mis on siin väga pikka aega olnud ja mis väldib selle, noh, ütleme kuidagi lagunemiskadumist, lahustumist Nende kultuuridega, mis meil ei ole omased. Küll, ja küll, kus tuge ja abi tarvis oleks, võib mõelda kas või vaimulike palgale, mis on kusagil miinimumi lähedal. Ilmselt ma täpseid andmeid ise hetkel ei oska öelda. Aga, aga kasvõi see, mismoodi toetada vaimulike tegevust maakohtades, kus kogudused ei jaksa palka maksta või kas noortejuht võiks ka oma töö eest saada mingisugust tasu või muusikajuht. Et noh, neid valdkondi on ilmselt palju. Kindlasti, ja ma arvan, et üks väga suur probleem on ka see, et meil ei ole kirikutes annetuskultuuri. Vabakogudused püüavad propageerida kümnise maksmist, aga noh, ma olen rääkinud erinevate kirikujuhtidega ja saanud aru, et ka see ei ole päris hästi ka luteri kirikus on see kultuur üldse kehvavõitu. Ja ma arvan, et siin on, isegi kui meie fondi iga luteri kiriku riige annaks aastas ühe euro, siis me koguksime juba 160000 eurot, kui me esimesel aastal tahaks koguda vähemalt 300000 eurot. Ehk siis me loodame, et iga kiriku liige annetab fondi vähemalt kaks eurot. Kui me sellega hakkama saame, siis me esimese aastaga oleme jõudnud päris kaugele. Aga ma usun, et see kasv tuleb päris suur, sest kui me saame näidata päriselt ära, tegime, et jah, see maja ongi korras, me ei pidanud riigi käest midagi, siis me ei ootagi tegelikult fondina ettevõtjatena riigilt mitte midagi. Me tahame panna kõikide inimeste ette võimaluse, kes on kiriku liikmed ja kes veel ei ole, sest me hea meelega teeme ka evangeelsed tööd. Tulge ka liikmeks võimaluse, et nad saavad annetada, nad saavad selleks konkreetselt annetada, kui sa näed, et kodukülas ikkagi kirik laguneb või nagu ma Sangastes olin mõned nädalad tagasi, matustel suri ära üks meie suguvõsa legendaarsemaid mehi, Aado Mägi siis väljas oli väga külm õues aga kirikus oli veel külmem, et inimesed lihtsalt selle poole või kolmveerandtunnise matuseteenistuse ajal olid noku peaaegu noh ütleme hambad blogisesid ja silmad olid sinised ja ja mõni ütles, et noh, et, et nüüd ma vist küll kohe haigeks. Ja siis ma mõtlesin, et noh, tegelikult see ei peaks nii olema ja, ja ma ei ütle, et kõik inimesed peaksid hakkama kirikus käima. Aga ma arvan, et väga paljud inimesed tahaksid kirikus käia, tahaksid seda jumala puudutust kogeda. Aga selleks ei ole tingimusi, me tahame aidata neid tingimusi luua, sest kui keegi võtab midagi ette ja teeb seda innuga, siis suure tõenäosusega võivad väikesed revolutsioonid juhtuda niimoodi, et sa ei panegi tähele, et oi, meelsus on muutunud. Kui suur see toetusfondi seeme praegu on, et asutajaliikmeid oli, siis ma saan aru, neli, et Janek Mägi lisaks sinule ka Indrek Laul, kes on Estonia klaverivabriku omanik siis Väino Kaldoja, Silberauto omanik ja peapiiskop Urmas Viilma. Aga nõukogu on muidugi laiem. Ja no asutamisega me otsustasime igaüks panna kohe 1000 eurot selle Me maksime sinna sisse Indreku klaveri annetus, mis on meie esimene suurem tegu on loomulikult oluliselt suurem summa ja nii et ma arvan, et kõik juhatuse liikmed, nõukogu liikmed, mäed isiklikult panustavad rahaliselt, et sellesse projekti täpselt samamoodi innuga. Aga me näeme siin väga olulist ja väga tähtsat asja, me pakume inimestele võimalust annetada. Et olla osa nendest projektides, mis tunduvad neile südamelähedased. Projekti tuleb rohkem kui üks, et me ikkagi arvame, et vähemalt viis neid võiks olla kohe alguses. Mille jaoks me hakkame annetusi koguma ja mida me kindlasti tahame ka inimesi innustada, et kui sul ei ole sellist kindlat mõtet, et ma tahan, et vot see konkreetne hoone saaks korda või see tegusaks tehtud siis see püsiannetuste kultuur näiteks, et iga kuu teed püsikorralduse viis EUR 10 EUR, sellised väiksed, lihtsalt summad, mis on jõukohased absoluutselt kõikidele nii usklikele kui mitteusklikele, kes tahavad, et asjad muutuksid ja kokku. Me saame päris suured summad ja me saame teha ära päris palju asju. Räägime sellest klaverist ka ehk siis täna tutvustati avalikkusele Tartu Jaani kirikus EELK toetusfondi ja ühtlasi anti üle ka Jaani kogudusele klaver, Estonia klaver, ujus. Ujus number 225. See on, ma vaatasin järgi, üks suuremaid, üks on veel suurem klaver, aga siiski kontsertide jaoks väga sobilik. Ja loomulikult on see seotud siis sellega, et Indrek Laul nagu oli ka nimetatud, on fondi nõukogu esimees ja üks asutajaliikmetest. Ja Indrek on ka Estonia klaverivabriku omanik. Et sa võid alati anda raha. Sa võid anda asja, sest raha eest enamasti tahetakse osta mingisuguseid asju, tahetakse midagi paremaks teha. Või sa võid anda ka oma aega nii Tallinna lastehaigla toetusfondis kui ka vähiravifondis. Me oleme kaasanud väga palju vabatahtlikke. Annetuste kogumise kampaaniad on üles ehitatud vabatahtlikele. Ja kui nüüd nõukogu liikmed, asutajad ise ei panusta, siis on väga raske seda teha ka teistel. Ja sellepärast, kui minu väikeettevõte saab midagi teha, siis me panustame lisaks kõigele muuga ka reaalse tööga. Aga meie kaverit kahjuks ei tooda. Indrek toodab, et tal oli Selline võimalus kas kogudused saavad siis ka mersu, bussid endale ja õpetajad Mercedesed? Me suure tõenäosusega ei hakka konkreetselt koguma raha palgafondideks muuks selliseks, küll aga me usume, et lisaks fondile võiks annetuskultuur muutuda kogu ELK sees. Et iga kogudus näeb, et jaa et kui me tahame, et me oleme elus, kui me tahame, et meil sündmused toimuvad, kui me tahame, et meil on õpetaja, sest ka see on iseenesest suhteliselt eriline asi, et kui sa tahad näiteks kedagi matta siis on olemas selline inimene, kes seda saab teha ja oskab teha. Ja kellel on selleks ka kutse. Nii et kui sa seda kõike tahad, siis sa saad panustada ka oma kohalikku kogukonda. Rääkides veel nendest võimalikest projektidest, et kas, kas siin võiks tegelikult teha ka sellise üleskutse, et kui keegi leiab, et mingi initsiatiiv vääriks nagu rahalist toetamist, et ka selliste ettepanekutega võiks toetusfondi poole pöörduda? Ja ega ELK sees kõik sellised huvitavad mõtted, milleks me võiks raha koguda kampaaniate käigus üle-eestiliselt. Seda me hea meelega kaalume ja teeme kindlasti me ei saa teha Kampaaniat kõikide projektide jaoks, aga üks väga oluline lähenemisnurk on see lisaks kampaaniatele Me propageerime püsiannetust, mille tulemusena võib juhtuda seda, et et me saame finantseerida ka neid asju, mis võib olla nagu suurelt ja avalikus ruumis nagu väga näha ei ole ja, ja, ja noh, kuna Eesti inimestele siiski jõulude ajal näiteks meeldib väga kirikus käia on jäänud mulle mulje, kui muul ajal ei käi, siis vähemalt siis. Aga kui siis ka ei käi, siis on võimalik EELK toetusfondi teha annetus, et vähemalt teistel oleks seda võimalik teha. Kui vaadata Põhjamaade kirikuid, siis me näeme, et kirikutel on oma heategevusfondid. See on muidugi küsimus ka jällegi annetamiskultuurist ja maksusüsteemist, et Soomes näiteks võetaksegi koos tulumaksuga mahaga kirikumaks. Meie kirik on selles mõttes tõepoolest sellises seisus, kus annetuskultuur ei ole eriti arenenud ja teisipidi riiklikult ka nagu seda kirikumaksu. Et kas siin võiks olla tõepoolest mingisugune pööre või muudatus või kuidas tuletada inimestele meelde, et nad oma kirikut ei jätaks? Ma olen selle olukorra ja hinnanguga väga nõus, ma arvan, et Eestis on see paljuski kultuuri probleem aga see on ka probleem sellest, et kirik ei ole ise suutnud teavitada avalikkust oma liikmeid neid kaasata. Ta, sest üks huvitav asi on see, et need kes annetavad, need annetavad kirikule iga aasta järjest rohkem. Aga neid kokku, kes annetavad, neid on igal aastal järjest läheb. Üks põhjus on see, et ülemisest otsast vanuseliselt inimesed lahkuvad. Kes on olnud kirikuga aktiivsemalt seotud. Aga Ma arvan, et inimestele tuleb öelda. Sul on see võimalus ja neile tuleb nii-öelda see korjanduskarp ulatada, et neil oleks võimalik sinna midagi panna, sest ma olen ise ka tajunud seda, et mul mingi mõte olla, et oi, vaat seda peaks tegema, vot seda peaks toetama, see on hingelähedane asi. Aga kui keegi mulle seda korjanduskarpi nii-öelda ei ulatu, et siis kogu see igapäevane elu on nii tihe ja aktiivne, et siis läheb meelest ära ja, ja jääbki nagu tegemata ja see asi jääb nagu korda saatmata. Et aga, aga minu arust see oleks päris ilus eesmärk. Kui me anname kirikule nii vormi kui ka sisu ja aitame tal teha no laiemas mõttes neid töid, mida ühiskond ühest küljest vajab, et kirik teeks ja, ja teiseks, mis pakuvad ka vaimset rahuldust ja meelelahutust meelelahutuse all, ma pean siis silmas kõiki neid toredaid kontserte, mis kõige paremini Kus sa pead, kas annetusest võib saada ka selline väike indulgents, et sain mõne suurema patuga hakkama ja siis natukene suurema summa? Seda võib alati niimoodi võtta, aga see ei ole kindlasti mingi eesmärk ja mul on pikaajalise kogemuse tõttu tekkinud ka selline arusaam, et ega inimene ei usu, kui ta annetab, et siis ta saab nagu andeks või või, või saab eriliselt õnnistatud. Et ta ei usu seda. Pigem on küsimus selles, et noh, see on nagu puhkehetk hardus hetk, kusagil kontserdil saavad ka 20 eurot ära. Ja kas sa siis tunned, et oi, ma olen nüüd palju kultuursem. Sellist mõtet sul enamasti ikkagi peast läbi ei käi. No natuke me oleme seda teemat puudutanud ka juba meie vestluses, aga kas toetusfondile on omalt poolt ka mingisugune nii-öelda agenda kiriku suhteliselt mingi suund, kuhu poole kirik võiks, võiks üürida sest me teame, et noh, raha kannabki asju ikkagi muuta. Ei, kindlasti kindlasti mitte, aga ma tahaks rõhutada, et see ELK toetus on, ei kuulu ELK-le vaid EELK toetusfond on tehtud EELK toetamiseks, tema tegevuste toetamiseks. Ja süsteem on nagu ka teistes fondides ju lihtne, et Eesti Evangeelse luterliku kirikujuhid esitavad fondi nõukogule taotlused mida võiks fond finantseerida ja millistele tegevustele kampaaniaid teha. Ja siis fondi nõukogu võib otsustada, noh, mõned mõtted, mis kirikul on, kas need ei sobi kampaaniaks või või siis seda või üht või teist asja me ei saa või suuda finantseerida, sest kindlasti on ka sellised asjad noh, eesmärgid võivad ühes või teises etapis olla nagu oluliselt suuremad, kui parasjagu, et võimalused on, aga ma usun, et Eestis on olemas head tahet ja mitte ainult head tahet, vaid ka naljaga pooleks öeldes sellist üleliigset raha, mida inimesed päriselt ka tahaksid ära anda, aga neil ei ole olnud seda õiget kohta, kuhu seda anda. Et teha korda kõik hooned anda ka nendesse väikestesse maa kogudustesse mis tunduvad justkui nagu see Sangaste kirik mõnel hetkel liiga külmad elu sisse. Et võib-olla see pingutus ei ole üldse nii suur, et viia see, kes tahaks head teha ja see, kes seda heategu vajab need omavahel kokku ja, ja kui see on tehtud, siis me võib-olla ühel hetkel märkame nagu apostlite tegudes. Et need, kellel oli rohkem, need tegid siis ja aitasid neid, kellel oli vähem ja lõpuks olid kõik rõõmsad ja õnnelikud ja eks iga sellise toetusfondi põhiline motiiv on solidaarsus, mida riik ju ka teatud mõttes meil propageerib, aga siin eripära riigiga võrreldes on see, et üks väike kogukond saab teha ära kõik asjad, mida teised kogukonnad ei pea arvustama. Aga kui me läheme analoogse projektiga näiteks Riigikogusse, siis üks või teine erakond leiab, et seda meil üldse pole vaja ja seda me ei teegi ja aga me saame need asjad teeme ise ära, ilma riigita, et mina arvan, et selleks, et teha maa korda ei ole tegelikult riigi, kui organisatsiooni üldse vaja. Seda teevad eraisikud oma väikeste valgete kätega oma igapäevast tööd tehes. Ja kui mõnes kohas on midagi, mis nõuab siis suurema osa ühiskonna kaasamist näiteks kirikute kordategemine tervikuna, siis selleks kodanikud tulevad kokku, käärivad käised üles ja teevad talgud ja see ongi meie mõte. Kas ELK toetusfondil on teada juba ka järgmine projekt, no muidugi täna alles ju avalikkusele tutvustati toetusfondi, aga kas on eesmärgid seatud? Me valime lähinädalatel välja need kampaaniad, mis siis avalikku ruumi üsna varsti tulevad ja ma arvan, et mul ei oleks hea praegu kohe öelda, et vot täpselt selline asi. Aga jäägu see siis väikeseks üllatuseks. Aitäh tulemast vikerraadio kirikuelu saatesse. Eesti Evangeelse luterliku kiriku toetusfondi nõukogu aseesimees ja üks toetusfondi asutajatest Janek Mägi ja ma loodan, et see fond on igati tubli ja edukas ja saab palju head korda saata. Aitäh selleks korraks kõik mina, Meelis Süld, soovin teile rahulikku palmipuudepüha. Õhtu jätku kuulmiseni taas tuleval pühapäeval õhtul kell 19, null viis, kui jumal lubab. Ja me elame kõike head.