Tere õhtust, kell sai kaheksa, eetris on Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Punktori instituudi ekspertide hinnangul halveneb Eesti majanduse olukord lähema poole aasta jooksul järsult. Tarbijad soovivad tööpuuduse kartuses oma kulutusi vähendada. Ettevõtete kinnitusel on nõudlus kadumas ja seda ka Eesti jaoks olulistel eksporditurgudel. Majandusminister Juhan Parts ei poolda rahandusminister Ivari Padari ideed toetada eluaseme laenu tagasimaksmisel hätta jäänuid. Eesti ajaloo muuseumis avati näitus lagunenud ja hüljatud kultuurimälestistest. Näituse ühe kuraatori Olev liiviku arvates on Eestis meie ressursse ja arenguid arvestades liiga palju kultuurimälestisi. Euroopa Komisjoni esimesed kolm vaatlejat jõudsid lõunaks Kiievisse. Venemaa on lubanud avada gaasikraanid niipea kui vaatlejad jõuavad Ukraina, Vene ja Euroopa Liidu-Ukraina piiridele. Ja ilmast. Homme on Eestis sajuta ilm, puhub edelatuul ja õhutemperatuur on pluss neljast miinus seitsme kraadini. Konjunktuuriinstituut tutvustas ekspertide koostatud hinnangut Eesti ja maailma majanduse praeguse olukorra kohta ja lähema poole aasta prognoosid, vahendab Indrek Kiisler. Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles, et ta on osalenud säärastel uuringutel juba 1992.-st aastast alates kuid nii hirmuäratavaid numbreid pole ta selle aja jooksul näinud. Ning keeruliseks teeb olukorra see, et säärane situatsioon valitseb peaaegu kõikjal Euroopas. Tähendab, et ka meie tooteid ja teenuseid on välismaal üha keerulisem müüa. Suureks takistuseks on saanud tarbijate kartlikus. Kuna tööpuudus on Eestis kiiresti kasvanud, siis püütakse raha kokku hoida. See omakorda on vähendanud nõudlust ja ettevõtetel pole tellimusi. Marje Josing. Praegu Eesti inimeste jaoks on suurim probleem see, et kardetakse, et võidakse töö kaotanud ja tarbija piirab oma ostusid ja kui me soovime rohkem ostaks, siis on vaja sellist üldist kindlust kogu majanduse ka muidugi, hinnad on väga olulised, et siin, Eesti ettevõtjatega peavad olema hästi paindlikud, et konkurents suureneb kõigile turgudele, aga selge, et et tegijad muutuvad aktiivsemaks, kes oma koduturul on raskem müüa, siis nad tulevad ka Eestis. Aktiivsemate siin peab vaatama, et meie kaupade hinnad näiteks koduturul ei kaotaks oma konkurentsivõimet. Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur leev kuum ütles, et kuigi eelmine aasta oli üliraske, oli see Eestile heaks õppetunniks. Üks vanaviisi edasi minna ei saa, tuleb olla efektiivsem. Ja ma arvan, et selle eest me oleme küll tänu võlgu nendele majandusraskustele. Eksperdid rõhutavad, et Eesti edu võti on ekspordis, mis eelmisel aastal näitas ilusaid kasunud. Kahjuks jah, nüüd ettevõtjatel on raskem eksportida, et kuna samasugused probleemid on ostjatel teistes riikides, eks me peame õppima müüma, sest nendel headel aegadel, mis buumi tingimustes olime, läksime natukene laisaks ja Praegult on väga raske müüa ja siin, et kõik sellised inimesed, kes on õppinud eesti hirmsasti seda, seda müügitööd nendel headel aegadel, siis nüüd tasub jalad kõhu alt välja võtta ja, ja tegelikult pingutama hakata. Millal aga saabub majanduslanguse põhi? 53 protsenti eksperte arvab, et selle aasta teisel poolel 35 protsenti arvab, et see on esimesel poolaastal ning 12 protsenti arvab, et languse põhi saabub alles järgmisel aastal. Ukraina Venemaa ja Euroopa Liit jõudsid kokkuleppele rahvusvahelise vaatlusmissiooni saatmises Ukrainasse ja Venemaale, et jälgida gaasitarneid kontrolljaamadest. Euroopa Komisjoni esimesed kolm vaatlejat jõudsid täna lõunaks Kiievisse. Venemaa on lubanud avada gaasikraanid, niipea kui vaatlejad jõuavad Ukraina, Vene ja Euroopa Liidu-Ukraina piiridele. Gaasivoo taastumisaeg on jätkuvalt lahtine, räägib meie Brüsseli korrespondent Kadri Kukk. Kui eile õhtul tekitas Ukraina ja Venemaa vahel vaidlusi küsimus, kas rahvusvahelisse vaatlusmissiooni peaksid kuuluma ka Gazpromi ja Naftogaz esindajad, siis hommikuks jõuti mõlema kaasamisest kokkuleppele. Rahvusvaheliste vaatlejate jõudmine gaasitransiidikontrollpunktidesse on Kremli rel tingimust tarnete taastamiseks kõneleb Euroopa Komisjoni kõneisik Fernand Arradellas. Esimene väike meeskond koosneb komisjoni kõrgest ametnikust ja Euroopa Liidu gaasitööstuse. Ekspertidest jäänud vaatlejad kohtusid täna pärastlõunal Berliinis, et leppida kokku, kes kuidas kontrolljaamades tööle asub. Kõnelejast arrodellas. Kiievisse saabus täna kolme Euroopa Liidu vaatlejad. Kokku lähetab Brüssel Ukrainasse ja Venemaale 18 vaatlejat ning ja nüüd peaksid Kiievisse jõudma homme. Osa vaatlejatest asub tööle Venemaal. Seal paikneb Ukrainasse suunduvate torude kontrollkeskus. Teine osa vaatlejatest asub tööle Ukrainas Euroopa Liidu piiril asuvas kontroll keskuses. Need taastatakse siis 30 tundi, võtab aega, et gaas jõuaks Venemaalt Ukraina piirini. Veel ligi 36 tundi kulub gaasiliikumisele läbi Ukraina ja Euroopa Liidu. Nii Euroopa Komisjoni hinnangul võib tarnete taastamine võtta veel vähemalt kolm kuni viis päeva. Brüsselis toimunud Euroopa gaasigrupi kohtumisel otsiti võimalusi enim kannatanud liikmesriikide nagu näiteks Slovakkia, Ungari, Bulgaaria ja Poola aitamiseks. Kriisiabi neile riikidele otsustavad ilmselt esmaspäeval kogunevad energeetikaministrid. Euroopa Komisjoni hinnangul on Euroopa Liidu gaasivarustatus vananenud kriisiga ligi 30 protsenti. Samas ei ole Brüssel seni läbi mänginud ainsatki stsenaariumit, kuidas käituda gaasipuuduses või kuidas liikmesriigid peaksid 11 toetama. Kadri Kukk, Brüssel. Ja uuesti Eestist. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kritiseeris rahandusminister Ivari Padari ideed toetada eluaseme laenu tagasimaksmisel hättasattunuid. Kindlasti see Padari idee miljardiliselt võtta üle laenude kohustused ei ole tõsiseltvõetav. Vaadates mida, mida majandusministeerium me püüame teha pankatega, rääkida niimoodi, et pangad käsitleksid kõiki laenuvõtjaid. Et lahendused leitakse ikkagi pankade laenuvõtjate vahelises koostöös. See on kõige ideaalsem. Nüüd võib tulla sõltuvalt olukorra arengust tänama, seda olukorda ei näe selliselt, et teatud väga kindlatele sihtgruppidele esimesena kindlasti võib-olla lapselastega pered või midagi midagi sellist. Teise tingimuse puhul, kus on nii-öelda selline laenu tagasimaksmise probleem, on ajutise iseloomuga. Me võime siin käsitleda, et KredExi kaudu on teatud leevendusmeetmed. Veel kord kordan, kõige parem olukord oleks see, kui pank laenuandja, laenuvõtja leiaksid lahenduse, sõltuvalt sellest olukorrast, kas perekonna sissetulekud on vähenenud, keegi on kaotanud töö juba ajutiselt pikemaajaliselt ning lisaks sellele nii-öelda laenu põhiosa maksepuhkusele saavad pangad väga edukalt kaaluda intressipuhkus. Kindlasti tuleb vältida seda olukorda, et, et juhul kui pankade nii-öelda laenuportfellid et nii-öelda pankade kehvad laenuportfellid mängida kuidagi valitsuse kaela, see läbi ei lähe. Ajaloomuuseumi suurgildi hoones avatud näitus Ultima Me Maarja, Eestimaa lagunenud ja hüljatud kultuurimälestised juhib tähelepanu meie arhitektuuripärandiga seotud probleemidele. Uku toom käis kohal. Näitusel, mis jääb avatuks märtsi lõpuni, tutvustatakse Eesti lagunenud või hävimisohus olevaid mälestisi. Väljas on fotod ja tutvustavad tekstid 20 mõisa elamu ning tööstusrajatise kohta. Küsisin näituse ühelt kuraatorilt Olev Liivikult. Kui ulatuslik ja ohtlik see üldine lagunemistendents meil on? Ta on üsnagi ohtlik ja kahjuks on see eriti täheldatav Tallinnast kaugemal, eriti piirkondades, kus on vähem sellist majanduslikku atraktiivsust, kus on raske leida hoonetele funktsiooni ja kõige ohustatumad on mõisakompleksid maal, väikelinnades asuvad tööstuskompleksid ja ka elamuarhitektuur ja taluarhitektuur põhjus on rohkem rahas või lihtsalt tahtmises ja organiseerimises. Kindlasti on mälestiste puhul täheldada ka selline äriline lootus, et kunagi saab seda edasi müüa, aga teine küsimus on ikkagi see kerge hoolimatus. Meil on see mentaliteet, et me tahame ehitada uut, aga me sihti lugu unustama ära selle vana väärtuses vana kordategemine on ühiskonnale ja jätkusuutlikult tegelikult olulisem kui igale poole uute objektide ehitamine, mis ka tulevikus võivad hävineb. Ja kui me kogu aeg mõtleme ainult uue rajamisele Ma saan aru, et see on natuke nagu jumalavallatu küsimus, aga kas neid objekte ei ole mitte liiga palju, kui teha selline hoolikam valik, võib-olla on võimalik neid sõelale jäänud? Rohkem säästa täpselt mina arvan samamoodi, Eestis on liiga palju kultuurimälestisi nende ressursside võimaluste puhul, mis meie riigis on ja, ja ka meie elanikkonna arvestades ja meie regionaalarengut arvestades, et Me kaitsesime kindlasti palju tõhusamalt mälestisi, kui neid oleks vähem või kui nad oleksid kuidagi klassifitseerida peetud. Näitusel on kakskend objektivist väljas, kas need on kõik sellised, mida peaks kindlasti kaitsma? Kahjuks mõned objektid jõudnud sellisesse lagunemisstaadiumisse, kus ei ole neid, et enam kaitsta, aga teiselt poolt on siin loomulikult objekte, mida tuleb väga oluliselt kaitsta. Nendest on näiteks neeruti mõis, mis on kahtlemata 20. sajandi alguse arhitektuuri pärleid, mis seisab tühjana ja kahjuks aegamisi laguneb. Ja ilmast. Eeloleval ööl on Eestis sademeteta ilm, puhub loode ja läänetuul kaks kuni kaheksa, öö hakul rannikul paiguti kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb hommikuks miinus nelja kuni miinus 10 kraadini, saarte rannikul on paiguti null kuni pluss kaks kraadi. Päeval on Ida-Eestis pilvine, Lääne-Eestis muutliku pilvisusega ilm on olulise sajuta. Puhub edelatuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 16 meetrit sekundis. Rattur on Lääne-Eestis null kuni pluss neli, Ida-Eestis miinus kaks kuni miinus seitse kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.