Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust, head kuulajad, ilusat Kristuse, ristimise, püha ja vana kalendri järgi. Head esimest jõulupüha. Täna räägimegi õigeusu kiriku jõuludest, mida tähistavad Eestis tegutsevad Moskva patriarhaadi kogudused Juliuse kalendri järgi. Seekordse kirikuelu saate salvestame nõmmel Nõmme ristija Johannese koguduses. Minu vestluskaaslane on preester Toomas Hirvoja ja see on siis üks Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku kogudusi siin Tallinnas. Ning me räägime jõuludest sellepärast, et kuigi suuremal osal rahvast on jõulud veetud, siis just sel nädalavahetusel tähistatakse jõule vana kalendri järgi, et missugune see õige päev on, et kui me saade on eetris pühapäeva õhtul kell seitse, et et see vist peaks olema see jõulupäev? Seitsmes ongi meil esimene jõulupüha. Nii et täpselt jõulupäeva õhtul läheb, eks meil on võimalus soovida kõikidele jällegi häid jõule. Häid jõule, nii, ta on. Vana kalendri järgi on täna 25. detsember. Kui tavaliselt Eestis peetakse jõule jõululaupäeval ise kirikus käimine on ka luteri kiriku puhul jõuluõhtul 24. detsembril, siis kuidas õigeusu kirikus kombeks on, et milline see kõige suurem jumalateenistus tavaliselt jõuluajal on. Taas on kaks suurt jumalateenistust. Jõuluõhtul. Ta on leiva, veini, nisu ja õli pühitsemine põhilised jõululaulud, nagu kostavad just sellel õhtuteenistus, mis meil on vana korra järgi nimetatakse kogu õliseks teenistuskohasel õhtuteenistuses hommikuteenistus, esimene tund nagu kokku pandud. Ja teine suur on muidugi siis armulauaga jõulupüha hommik küll. Mis on liturgia, mis on alati Kristuse keskne, seal on ka jõululaulud, aga need on vähestes kohtades, sest liturgia enam-vähem ühtede, samade tekstidega. Siis selles mõttes on üsna sarnane, et ka näiteks luteri kirikus on ju jõululaupäeval rohkem jõululaule ja see teenistus on mitmete piiblilugemistega ja jõululaulude laulmisega armulauda ei ole, aga jällegi esimesel jõulupühal Un armulauaga teenistus ja see on sarnane õigeusu kirikus muidugi ikka nagu kõik pühad venivad natuke pikemaks, meil on eelpüha järel püha. Jõulupüha isega, eriti sel aastal on kolm päeva. Sest kuna talongi pühapäevale esimene püha, siis jõululaupäevateenistus on ka jõululaupäeval. Nicole on nagu teistmoodi. Ja lisaks sellele on tavaliselt jõululaupäevaga seotud nõndanimetatud kuninglikud tunnid, mida vanasti kuningad, imperaatorit ise tulid lugema kiriku keskele. Aga sel aastal tunni teenistus lükatakse hoopis reede peale, nii et meil on nagu reede, laupäev, pühapäev, kõik on jõuluteenistustega kõik ise moodina. Sel aastal. Aga rääkige lähemalt, mis asjad need tunnid on, või tunnipalvused siis. Tunni panused on vanad kiriku nagu ööpäevaringselt. Kus ja kohati vist siiamaani katoliku kirikus neid teenitakse. Nad on saanud alguse vanadest kloostri eluviisi teenistustest, kus iga kolme tunni tagant tuli üks teenistus mis oli seotud just nimelt, et päevaajaga, teenistused või teenistusring alguses tulgel kuus muutus õhtul kell kuus päikseloojangu ka, kus hakkas uus ööpäev mitte nagu meil keskööl, vaid õhtul kell kuus oli õhtuteenistus. Kell üheksa õhtul oli pärast õhtuteenistus kell 12 kesketeenistus. Kell kuus hakkas esimese tunni teenistus kell üheksa kolmanda tunni teenistus kell 12 päeval kuues tund ja kolm pärast lõunat üheksast tundi võtmed, päevased, iga kolme tunni ta. Need teenistused ongi siiamaani jäänud nimega tunniteenistused. Ja praeguses praktikas nad tavaliselt esimene tund teenitakse hilja õhtul. Üheksas tundras linna kirikutes ja nagu välja, aga suurtel pühadel, On need siis jõulud hiljem ka ristimispüha, peetakse kõik koos kõik neli tundi ühe teenistusena, sinna on lisatud veel ilusad jõululaulud ja vanasti need salmide osasid siis luges imperaator või kuningas keset kirikut sealse nimetus, kuninglikud tunnid. Mis keeles siin Nõmme ristija Johannese koguduses jumalateenistusi peetakse? Põhiliselt kirikuslaavi keeles, kuid igal teenistusel on natukene eesti keelt meil ka jutlusele vene keeles tavaliselt tavaliselt ja Geelymun kahes keeles ja mõned talved on eesti keeles. Aga kuna meil on tasapisi tekkinud selline eesti kogukond siia eestikeelne kogukond ja neil on Püha Johannese kool, meie kiriku nagu hõlma all, siis tavaliselt neljapäeva õhtul tuli reede hommikul puhtalt eestikeelne teenistus ka meil, sest lapsed käivad hommikuti usu õpeteleturgel. Et seal puhtalt eesti keeles kogudus siis valdavalt ikkagi on venekeelne või missugune osakaal on eestlastel, missugune osakaal on? Mida teie arvate eestlaste nii-öelda sellest usuleiguse eest, millest ka ikka aeg-ajalt räägitakse ja ETV sky oli suud puhtaks saade aasta lõpus, kus räägiti veidi eestlaste uskliku, sest et et kas see ka peegeldab jällegi midagi, et eestlasi, kas või siin nõmmel koguduses käib õigeusu kirikus vähem? Muidugi, siin on teised argumendid ka, et et missugune usk ühele või teisele rahvusele omane on, aga, aga kuidas tundub, et kui usklik eesti rahvas on? Mingi mingi usk kõrgematesse, jõududesse või, või loojasse kuskil ikkagi, ma arvan, et iga hingepõhjas hingitseb teine asi kristliku kiriku vastu, nagu ollakse eitavat või, või kristlikku maailmavaadet tõrjutakse. Ja miks see nii on, siin on muidugi palju põhjuseid. Alates. Ütleme nii, kui me räägime täna, esimesel jõulupühal vana kalendri järgi, siis jõuludele on õigeusu kirikus eelnenud ka paavst. Miks nõnda tavaliselt seostame paastu enne ülestõusmispühi toimuva taastuga. Kirikus on olnud esimestest sajandist alates mitmeid taastust. Kui ma ei eksi, siis oli sügisel ka vanasti mingit aast, oktoobris aga neli paastu on nüüd juba aastatuhandeid, ütleme jah, üle üle aastatuhande õigeusu kirikus püsinud, et siis on ülestõusmispüha suur taast. Enne Peeter-Pauli Püha Apostlite paastu jumalaema uinumise teha augustis. Jumalaema taasti enne Kristuse sündimist jõulupaast. Suvised on lühemad. Millest siis hoidutakse jõulupastel? Aga vaimulikel on siis nagu rangemad reeglid veel või kuidas ilmalikel vaimulikel ehk siis abielus hetkel või vene kirikus öelda, öeldakse valge vaimulikkond. Et must vaimulikkond on siis mungad ja valge vaimulikud. Selleks ongi nõrkadel nagu erikutsumus, nagu nagu Kristus kutsubki seda noort meest evangeeliumis, kes tahtis saada Kristuse õpilaseks. Kui Kristus ütles. Kui sa tahad olla täiuslik, siis mine nüüd lõikama ja ta vaestele ja käi minu järele, nii et kellel on väga tungiv tahtmine saada täiuslikuks sellele kehtivad rangemad reeglid. Kas võiks öelda ka, et see jõulutrall, mis Meil läheb lahti juba oktoobris ja siis kulmineerub detsembri lõpus suurte kingitustega ja, ja jõuluvana tulekuga, et, et see mõnes mõttes läheb nagu nendest mööda, kes tähistavad jõule vana kalendri järgi. Et nüüd jaanuari alguses on kõik juba üsna rahulik. Mõnes mõttes küll. Ja teisest küljest võib-olla isegi hea, et Tallinna troll nagu saab mööda ja saab nagu rahulikult keskenduda jõulusõnumi sisule. Kui väline ära langeb. Nagu isu hinge ei pruugi olla vastuolus inimesel. Omaette küsimus on see, et millal siis kinke jagatakse, millal, siis millal siis see pidu on. Ja neid kombeid on ka ju erinevaid eri maades kus seostub, et just kingid hoopis kolmekuningapäevaga ja Hispaanias näiteks tule katki kolm kuningat ja nende saabumisega seoses jõuavad kingid lasteni. Kindlasti igas peres on natuke isemoodi sega meie koguduses ja paljudes kohtades juba uue kalendri jõulude ajal tehakse kingitusi, tehaksegi uue aasta puhul. Kuna õigeusu kirikus üldse pärast jõulupyha kuni issanda ristimise püha, nii ongi nagu pühade aeg. Pühad päevad seadki vene keeles. Veel tuleb vanast esimeste sajanditeajast, mis idakirikut. Et koos issanda ristimise püha kui issanda sündimise püha jumalailmumise teha nime all. Aga õigeusu kirikus ta nagu läks kahele erinevale päevale, aga nende vahel on selline jah, siiamaani side. Et nad on nagu ühe struktuuri järgi pühadeteenistused nende vahel on ka. Noh, ega näitab seda ajaloolist ühendust nende kahe suure püha vahel. Kas on ka mingisuguseid õigeusu kirikule eriomaseid traditsioone, mingeid kombeid, mis seostuvad just nimelt jõuludega? Kahjuks ma ei ole hea tundja nendes rahvakommetes ja kirikuvälistes kommetes. Pühade päevade ajal pärast viha käiakse üksteisel külas, lauldakse neid rahvalik jõululaule vene keeles, nüüd kal jätkad ikaliadki nii nii Ukrainas kui Venemaal, need olid hästi populaarsed. Viiakse kingitusi üksteisele. Ja jah, nagu nauditakse üksteise seltskonda. Järgneb kohe ju siis Kristuse ristimise püha, et see on ka jällegi väga suur ja oluline siis mida meenutatakse ja tähistatakse. Jah. Ta langeb nüüd vana kalendri järgi 18 19 jaanuar. Seal on säilinud vana nimi jumalailmumise püha, kuna kolmainus ilmutas ennast esmakordselt selgelt. Seal see on minu armas poeg, kellest mul on hea meel. Ja just Johannes nägi püha vaimu otsekui tuvi alla langevat ja sealt tuleb see nimetus jumalailmumise püha kolmainusilma ütles ennast inimkonnale Akadeni nimetus, kuna reaalselt toimus Kristuse ristimine Jordanis, sealt tuleb siis ristimise teha. Need on suured pühad ja peaaegu peaaegu sama rahvarohked kui kui jõulupühade vahel isegi. Suure pühitsemise korra järgi ja seda kogutakse kogu aastaks omale kodudesse. Trafo vool on mitu päeva järjepidev kirikus. Miks see oluline on, miks, miks sellest peetakse kinni, et oleks kodudes ka seda pühitsetud vett? Eks vist, kes püüab Krisk? Kristlikku elule mitte ainult nähtav, vaid vaid ka nähtamatuid, nagu apostel Paulus ütleb sest meie võitlusele mitte liha ja vere vastu, vaid taevaaluste kurjuse võimude vastu. Ja kes püüab oma elu. Tunnevad, et seda on vaja ja me oleme näinud ka seda, et kastetakse ennast vette. Ja sõltumata sellest, et jaanuaris külman seda vahel praktiseerida, eks hetke, kui lahtisi või veekogusid pühitseti, looduslikke veekogusid pühitsetakse, siis pärast hüpatakse üleni sinna vett. Et siin on nagu kaks asja koos, nii pühitsemine kui ka. Et aga korraks vette kasta, ei ole mingi kangelastega. Kui veel rääkida olulistest sümbolitest olulistest elementidest, siis praegugi, kui me salvestame seda vestlust Nõmme ristija Johannese kirikus, siis siin põlevad küünlad ja neid on hulgim kirikus õigeusu kirikus eriti alati põlevad küünlad. Miks see on oluline ja, ja tähtis ja mida see sümboliseerib? Küünal, ison, vana sümbol, see on nagu kolm asja koos mesilasevaha siis nöörist taht ja siis tuleleek, mis, mis lekkis sümboliseeribki Talvet, mis ülespoole peaks tõusma ja nii nagu tuledes vaha sulab niga. Inimloomus, imalik. Vaimne sümbol küünla puhul, aga teisest küljest on lihtne ohverdus vorm, et meil ei ole selliseid liikmeannetusi ja inimesed teevad vabatahtlikke annetusi annetuse märgiks nad panevad oma küünalt põlema. Nii et seal Jõulude ajal soovitakse ikka erinevaid asju head ja paremat samamoodi uue aasta puhul, mis on teie enda mõtted, et mida te, mida te ootate sellelt aastalt, mida te soovite inimestele ka? Ja ka iseendale, nendel jõulude ajal? Inimestele ikka võib-olla kõlab imelikult, aga. Jumala armutu ei õnnestu midagi tõeliselt head siin maa peal. Nii nagu ka nooremad lauljad laulavad, et me kõik jääme vanaks. Ehk siis elu mõtestamise jaoks on tarvis teada, et et iga päev, iga tund on väärtus. Just nii. Peaksid koos käima aitäh selle intervjuu eest Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku Nõmme ristija, Johannese koguduse preester Toomas Hirvoja ja Ma soovin siis tõesti häid jõulupühi ja kaunist pühadeaega siin jaanuari alguses, nii nagu see õigeusu kirikus kombeks on, et just sel ajal tuntakse rõõmu siis päästa sünnist ja ilmsiks saamisest. Aitäh. Kirikuelu tänaseks kõik Nõmme ristija Johannese kirikus käis toimetaja Meelis Süld kuulmiseni taas tuleval pühapäeval õhtul kell 19, null viis, kui jumal lubab ja me elame rahuliku õhtu jätku.