Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust. Möödunud aasta jõulude ajal jõudis avalikkuse ette teave selle kohta, et kirikud nõuavad riigilt okupatsioonikahjude hüvitamist. Eesti Evangeelse luterliku kiriku taotlus oli ligi 6,8 miljonit eurot, mis sisaldas eeskätt hüvitist Nigulistest loobumise eest. Ja Eesti Apostlik-Õigeusu kirik taotles ligi üht koma kuut miljonit, mis sisaldas Petseri kloostrist ilma jäämist. Valitsus otsustas rahad eraldada. Kuidas sellise otsuseni jõuti ja miks arvab luteri kiriku peapiiskop Urmas Viilma, et selle hüvitise maksmise meediakajastus oli kiriku suhtes negatiivne ning ebaõiglane. Kuuleme alanud saates, kuidas on valitsus kirikuga tehtud kokkulepiti väga rahul aitab selgitada riigihalduse minister Jaak Aab. Tema vastutada on toetuse väljamaksmisega seotud lepingute ettevalmistamine. Tänases saates on külaline Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma ja me räägime tegelikult rahaküsimustest ja me teame, et eelmise aasta lõpus esmalt tuli see teade, et kirik esitas rahandusministeeriumile taotluse, kus ta palub siis eraldada valitsuse omandireformi reservfondist sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks tagastamatu toetusena, selleks siis kuus miljonit ja 753000 eurot. Ja see tegelikult selline raha küsimine taotleme, tekitas väga suures hulgas inimestes küsimusi, et millega nüüd tegemist. Peapiiskop Urmas Viilma, mis on selle raha küsimise taustaks? Jah, et selgust saada peab minema pisut ju ajaloos tagasi, ma ei taha minna päris aegade algusesse tagasi, aga aga pärast iseseisvuse taastamist ja pärast omandireformi aluste seaduse vastuvõtmist, kui algas kirikutele omandi tagastamine või kompenseerimine, siis ka Eesti evangeelne luterlik kirik esitas oma avalduse, et palus siis varad tagastada ja, ja loomulikult selle varade hulgas olid ka ka need kirikuhooned, mis, mis ei olnud enam koguduste käes ja et minna konkreetsemaks, siis jutt käib ju Niguliste kirikust, mille üle paarikümne aasta jooksul on kõikide valitsusjuhtide, kõikide kultuuriministritega ja kõikide kirikujuhtide poolt toimunud läbirääkimised, et kas on mingisugused võimalused kas siis saada Niguliste kirikut ühes varadega tagasi, nii nagu teistele isikutele nende varad tagastatud või kui riik ei taha tagastada, siis kas riik on valmis sellest siis maksma hüvitiste kompenseerima? Ja konkreetse valitsuse otsuse ja meie taotluse taga olid, et nüüd praeguse koalitsiooni juhi ehk siis peaminister Jüri Ratasega alanud samad läbirääkimised, nii nagu kõikide teiste varasemate valitsusjuhtidega. Et millised on need võimalused, et ikkagi praegune koalitsioon siis kirikuga kokkuleppele jõuab ja Niguliste kiriku koos koos sealsete varadega siis hüvitab. Ja meil toimus, ma arvan, kolm või neli kohtumist kus siis peaminister neid kohtumisi juhatas ja kohal olid ka teiste koalitsioonierakondade ministrid, mitte küll kõik, aga, aga siis neid esindavad ministrid, koalitsioonierakonda esindavad ministrid. Ja me jõudsime tegelikult juba sügise hakul kokkulepe, nii et et EELK loobub Niguliste kirikuhoone ja kinnistu tagasi küsimisest. Ühtlasi loobub ka nende varade tagasiküsimisest ja selle loobumise eest, siis võiksime niimoodi öelda valitsusse maksab kokkulepitud summa. Ja see, mismoodi me oma taotluse pidime sõnastama, seda me ju leppisime samamoodi kokku, kuid see ei olnud nüüd luteri kiriku või ka minu peas tulnud idee, et me just täpselt nii nii keerulise sõnastusega nagu saatejuht siin praegu just ette luges, seda sõnastame, aga aga see sõnastus tuli omandireformi aluste seaduse. Kui mu mälu mind ei peta, siis teisest paragrahvist ehk siis otse seadusest tsiteeritud lõik sai kirja pandud meie taotlusesse, aga enne seda oli valitsus ka muutnud omandireformi reservfondist väljamaksmise korda ja lisanud sinna, et sellest reservfondist on võimalik teha väljamakseid ka kirikutele. Küsimus ei olnud ju ainult Eesti evangeelses luterlikus kirikus, vaid ka Eesti Apostlik-Õigeusukirikus. Seda määrust valitsus muutis ja täpselt seda määruse sõnastust, mis samuti oli pärit omandireformi aluste seadusest, meie siis ka oma taotluses tsiteerisime milles tekkis segadus. Segadus tekkis väga lihtsalt, nii nagu täna me näeme, et praeguses sellises meedia segaduses ikka tekib. Artiklite sisu ja pealkirjad ei pruugi üks-ühele enam vastata. Ja kuna ajakirjanikel, kes hakkasid kajastama seda meie taotlust oli väga raske panna ühe artikli pealkirjaks siis sõja ja okupatsiooni ajal omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamine siis ajakirjanik lühendas selle okupatsiooni kahjuks midagi küsis ja loomulikult tekkis kõikidel küsimus, et okupatsioonikahju, seda ju tegi Nõukogude Liit või okupant, mitte Eesti vabariik ja miks nüüd kirik on lausa nagu alatu ja küsib okupatsioonikahjude Eesti vabariigilt. Ja kurb on muidugi see, et täpselt samal päeval, kui vabariigi valitsus selle otsuse tegi, et, et siis maksta hüvitist kirikutele, samal päeval tegin ka mina omalt poolt selgitava avalduse mis selgitas ka seda, et tegemist on siis seaduse sõnastusega ja omandireformi põhimõtetega, millest lähtuvalt seda, seda taotlust esitatakse siis kahjuks seda avaldust, kuna olid jõulud peale tulemas, seda avaldust kuskil ei avaldata ja, ja sealt see segadus tuli, aga tegelikult me ei küsi mitte midagi muud. Kui on saanud kõik teised, kellele omandireformiseaduse alusel siis on hüvitist makstud, kompensatsiooni makstud või neile varad tagastatud. Võib-olla oli ka kiriku poolt see sõnum alguses ebaselge, see taotlus oli tõepoolest selles keerulises sõnastuses taotlus reservfondist sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks. Aga teisipidi, et oleks võinud kohe rääkida ka Nigulistest, et see ongi Niguliste teema. No tegelikult on läinud asjad pisut nagu kuidas ma ütlen valepidi, et otsuse midagi maksta, selle otsuse tegi vabariigi valitsus, ehk siis ma arvan, et õige oleks olnud kõigil paluda selgitusi sellelt, kes otsustab mingisuguse taotluse rahuldada mitte sellelt, kes küsib, sest küsija suu pihta ei lööda, et küsija võib küsida ju mida iganes. Ja muidugi me võime hinnata, et kas see on õiglane või mitte, aga kui toetuse kas ja või hüvitise maksja teeb selle alusel otsuse, siis selle otsuse eest vastutus lasub ju otsustajal ja see, kas nüüd oleks pidanud meie selgitama või vabariigi valitsus või valitsuse esindajad, kes meile ka selle sõnastuse nii-öelda soovitasid. Noh, see nüüd on juba juba küsimus, et et loomulikult see meediakajastus oleks pidanud olema teistsugune, aga mul on lihtsalt kahju, sellepärast et see põhiline kriitika langes kirikule või ka minu isikule, aga, aga mitte siis neile, kes otsuseid on langetanud, aga iseenesest ma olen muidugi väga tänulik, et vabariigi valitsus on, on seda teed läinud ja, ja peaminister lubas, et need küsimused lahendatakse. Noh, päris lõplikult ei ole nad siiski lahenenud ja, ja ei ole ka need lepingud veel alla kirjutatud, mis, mis neid rahasid liigutama hakkavad, et need rahad ei ole kirikutele, minu? Tähendab ELK-le ei ole kindlasti laekunud ja ma ei usu, et on ka Eesti Apostlik-Õigeusu kirikule laekunud. Kust see summa tuli just nimelt see ligi 6,8 miljonit eurot, sellepärast et varasemalt oli ju Kultuuriministeerium pakkunud välja, et see summa, mis mille eest võiks hüvitada Niguliste kirikuhoone oleks umbes. 1000 eurot ehk siis ligi 17 korda läheb, noh see nüüd on läbirääkimiste tulemus ja, ja kui aastaid tagasi me teatasime, et me enam ei küsi kirikut tagasi, kuna me olime selge sõnumi saanud, et vabariigi valitsus või kultuuriministeerium ei soovi kirikut tagastada ja see oli veel enne, kui kui mina peapiiskopiks sain siis jõuti kokkuleppele, et me hakkame rääkima kompensatsioonist. Kultuuriministeerium palus, et öelge siis, mis see kompensatsioon on ja tolles situatsioonis kiriku advokaadid arvutasid välja, mis võiks olla see kompensatsioon, võtsid aluseks kinnistu, hinnahoone hinna ja ka võimaliku seal sees oleva kultuuriväärtusliku vara hinna, mis kuulus sellele kogudusele ja jõuti siis sellise summani, mis, mis ületas tõesti üle 100 miljoni, aga seda me ei küsinud, valid arvutuskäigus, me näitasime ära, et me võtaksime sellest kaks kolmandikku maha ja summa, milleni me jõudsime, oli tookord, kui mu mälu mind ei peta, tõesti 57 miljonit. Ja sellele vastas kultuuriministeerium, et ei, me saame kompenseerida 400000 ja kirik oli küsinud kogu vara maksumusega ka surmatants ja nii edasi 57 miljonit. Siis oli lõppenud aasta alguses, kui läbirääkimised algasid. Ma tegin sellise ettepaneku, et, et, et tuleme siis sinna keskele kuhugi kokku. Et kirik võtab umbes, jagab oma oma summa 10-ga ja riik korrutab omas oma summa 10-ga ja siin me jõuamegi enam-vähem keskele ja võiks siis öelda, et see 6,8 või 6,7 viis kolm ongi sisse selline keskpaik. Ja seal taustal on ka korra juba meediast kõlama jäänud kokkulepe. Mis puudutab siis maareformiga 1920. aastal kirikult siis riigistatud maade eest väljastatud pantkirjade selline summa, aga mitte pantkirjade väärtus, vaid samamoodi juba 2013. aastal kirikut, et ja, ja vabariigi valitsuse vahel jõutud kokkuleppes kajastanud summa 553000 eurot siis kirikule loobumise eest, et me loobume võlakirjade või pantkirjade nõudest, ehk siis küsimus ei ole pantkirjade väljamaksmises, mis on ka praegu meedias jäänud nagu kõlama või küsimus ei ole ka Niguliste kompenseerimises, vaid rahasse on hinnatud ELK valmidus loobuda pantkirjade nõudest loobuda Niguliste tagastamise ja kompenseerimise nõudest, ehk siis see on see summa mitte Niguliste ega kinnistu hind ja mitte pantkirjade hind, vaid hind on sellel loobumisel ja see on tõepoolest kokkuleppeline. Kui oli mainitud juba see, et ELK, siis loobus Niguliste päris tagasitaotlemisest, et see otsus tehti juba mõni aeg tagasi aga, aga varasematel aastatel ikkagi öeldigi, et tahetakse kirikuhooned tagasi ja et muuseumi võib seal ju easy edasi pidada, ELK omandis ka. Et millest see Otsus tuli omal ajal, et, et ikkagi see kompensatsioon oleks, oleks see, mida küsitakse, mitte mitte siis kirikuhoone päris tagasi sellest lähtuvalt, et me nägime, et jõuda kokkuleppele hoone tagastamise küsimuses oli väga keeruline, sellepärast et nii kunstimuuseum kui kui Niguliste filiaal. Kui ka ütleme, siis kunstiringkonnad tundsid muret selle vara saatuse pärast ja, ja meile tundus, et me ei suuda kuidagi nii palju, kui me ka seletame, me ei suuda kuidagi ära maandada neid, et neid hirme, mis sellega kaasnesid, kuigi näiteks Tallinna Jaani kirik, kui ta oli remondis ju kasutas Niguliste kirikut vist kui mu mälu ei peta, poolteist aastat ka jumalateenistuste pidamiseks ja midagi ei juhtunud ju nende varadega. Aga meil oli arusaam, et, et ka poliitiliselt, ka kultuuriministril või valitsusel on lihtsam minna edasi selle teemaga, et ELK-le kompenseeritakse need varad kui sellega, et ELK-le tagastatakse need tõsiminister. Rein Langi ajal kuulsime meediast, et selline hoonestusõiguse leping on juba juba ministri laual, aga see mitte kunagi ei jõudnud meie konsistooriumi laual. Ehk siis me kunagi ei ole näinud seda hoonestusõiguse lepingut, mille, mille riik oli ette valmistanud, siis vahetusid ministreid ja me alustasime jälle otsast peale. Nii et need on need põhjused. Me tõesti nägime, et jõuda kokkuleppele, peame me kuskilt tagasi astuma ja meie olime need, kes siis olid valmis valmis loobuma siis Niguliste tagasi küsimisest. Miks. Promiss tekkis nüüd just 2007 seitsmenda aasta lõpul, et mis oli nüüd selles valitsuses nende poliitikute arusaamades teistmoodi kui, kui varasemate Valitsejate puhul see küsimus võib-olla kuulukski esitamiseks näiteks peaministrile või, või valitsuse erakondade ministritele. Sellepärast. Meie alustasime absoluutselt iga uue valitsusjuhiga, täpselt samamoodi, kui valitsusjuht sai ametisse, oli see siis minu eelkäija peapiiskop Andres Põder või tema eelkäija jaan Kiievit. Meil oli kohtumine peaministriga, sageli kohtusime kultuuriministriga ja alati väljendas peaminister, ka eelmised peaministrid oma sellist isiklikku veendumust. Et nemad väga hea meelega toetaksid selle küsimuse lahendamist, aga koalitsioonis puudub üksmeel. Ja kui ma nüüd Jüri Ratasega aasta tagasi seda teemat alustasin, siis Jüri ratas peaministrina ütles, et et, et ta võtab selle asja siis ajada ja, ja läks umbes kaks kuud mööda, kui ta kutsus kokku kokkusaamise ja seal olid lisaks peaministrile laua taga ka kultuuriminister ja siseminister ja justiitsminister. Ning ma sain aru, et, et koalitsioon on valmis. Kõik koalitsioonierakonnad on valmis sel teemal rääkima. Miks me jõudsime nende otsusteni aasta lõpus. Ka see küsimus tuleb pigem esitada valitsuse esindajatena, sest tegelikult viimane kohtumine toimus meil. Ma arvan, oktoobri alguses ja põhimõtteliselt selleks hetkeks oli, oli koalitsiooni esindajad öelnud, et nende poolest on, on kõik kokku lepitud. Ka kirik oli öelnud, et me oleme sellega nõus ja edasi oligi juba siis nii-öelda vormistamise küsimus, kuidas ELK oma taotluse vormistab, kuidas, milliseid samme peab valitsus tegema ja meie taha ei jäänud küll midagi seisma, et miks see asi just jõulude ajal niimoodi välja läks, on kuidas ma ütlen, siis lihtsalt kujunes niimoodi välja, see vaevalt kellelegi poolt tahtlik oli, aga, aga me oleks võinud ka jõuda pisut varem nende otsusteni, ehk siis juba varasügisel seda tagastamatut toetust umbes 6,8 miljonit eurot ei ole siis seal välja makstud, praegu seda ei ole välja makstud. Aga see makstakse välja ja sellega seoses tehakse ka mingi leping või kokkulepe, kuidas sellega on? Ma väga loodan, et see välja makstakse, selle lepingu eelnõu on samamoodi vähemalt meie poolt nagu heaks kiidetud ja selles lepingus vähemalt lepingu kooskõlastamise käigus eeldati valitsuse poolt, et me ka siis juba enam-vähem ära jagame. Omalt poolt kuidas, kuidas me või näitame ära, kuidas me seda raha kasutame ja, ja selle otsuse on juba kirikuvalitsus tõepoolest teinud. Et juhul, kui nüüd see raha välja makstakse, siis kiriku poolt juba teame, kuidas teda kasutada ja see oli, oli valitsusepoolne selline, kuidas ma ütlen, tingimus või eeldus, et me selle raha, raha kasutamist ka ära näitame. Kuhu see raha siis läheb? See otsus, millega Konsistoorium tegi, selles otsuses on sõnastatud nii, et kaks miljonit sellest summast läheb Tallinna piiskopliku toomkiriku renoveerimiseks. Miljon läheb Mustamäe kiriku siis väljaehitamiseks, on seal väike summa luterlikele koolidele lihtsalt toetuseks on seal summa Saku kiriku ehitamise toetuseks. Ja siis umbes pool sellest summast jääb praegu nii-öelda, kuidas ma ütlen reservi ja seda kasutatakse kiriku põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja ja seda me detailides lahti kirjutada, sest minu argument ka oli nendel läbirääkimistel ei saa eeldada, et nii suur summa, aga kiriku jaoks mitu meie aasta eelarve suurune summa, et me siis selle paari nädalaga kohe nii detailideni suudame ära seletada, kuhu me teda kasutamine, et see oleks vastanud tuss, tundetu, nii suure summa puhul selle selle jagamine. Aga need põhimõtted on olnud need, et me ei taha seda raha pihustada pühakodade programmi nii-öelda raames toetatavatele objektidele juba sellepärast, et, et see ei saa olla pühakodade programmi võimendus see loomulikult oleks võib-olla ka ka soov riigi poolt. Aga me peame mõtlema, et kirik ei tegutse mitte ainult ajaloos, vaid kirik tegutseb ka täna ja kui Niguliste kirik mille tegelikult summadest me ju räägime või mille kompenseerimise summadest me räägime. Kui Niguliste kogudus likvideeriti või teda uuesti pärast sõda ei registreeritud, siis Niguliste kogudus liitus Tallinna piiskopliku toomkogudusega ja toomkogudus kandis isegi ühel perioodil Toom Niguliste koguduse nimetust ehk siis siit ka põhjus, miks, miks just ka toomkirik ja, ja mis seal salata, toomkirik on tõepoolest üks arhitektuuripärl ja see vajab toetust, arvestades ka seda, et kiriku ehitamisest on juba möödas peaaegu 800 aastat ja see kirik vajab remonti, loomulikult Mustamäe kirik. Kui kui me kaotame ühe kirikuhoone Tallinna, siis vanalinnas, siis, siis me püüame ehitada selle eest siis valmis selle raha eest valmis ühe ühe Tallinna Mustamäe linnaosas asuva kiriku. Nii et need on olnud need sellised arutelud ja, ja mõtted selle taustal. Aga läheb midagi ka kirikueelarve lappimiseks. Kiriku eelarve lappimiseks oleks seda raha sellisel kujul nagu vastutustundetu kasutada. Loomulikult ei oska ma öelda, mismoodi me seda raha nüüd järgmistel või järgnevatel aastatel detailides kasutame, aga leping näeb ette ka seda, et me igal aastal Peame andma selle raha kasutamisest aru. Ja, ja noh, selles mõttes on ta läbipaistev ja nähtav. Tõsi ja kas luteri kiriku peapiiskop Urmas Viilma aga kuulame siinkohal ära ka teise osapoole, kelleks on riik ja nüüd juba riigihalduse minister Jaak Aab sest tema vastutada on toetuse maksmisega seotud lepingute ettevalmistamine. Kirikueluminister Jaak Kaabel me teame, et mitmed eelnevad valitsused on kas edasi lükanud või otsustamata jätnud Niguliste kompenseerimise või tagastamise küsimuse. Ja nüüd on tegelikult kokkuleppele jõutud, et kompromiss on leitud. Et mis selle nüüd seekord võimaldas üldse? No kõigepealt ma pean ütlema, et mina ise detailselt läbirääkimistes osalenud küll ma tean, et, et niipeapiiskop kui ka Eesti Apostliku-Õigeusu kiriku esindajad rääkisid mõnda aega juba läbi valitsuse esindajatega ütleme siis ka peaminister oli seal kaasatud nendes läbirääkimistes ja ja ka koalitsioonipartnerite kõrgemal tasemel ja otsiti lahendusi, et saaks nende varade vaidlusse lõpetatud. Et valitsus siis leiaks võimaluse, kuidas seda kokkulepet täita rahaliselt. Ja samas siis kirikud oleksid nõus loobuma nendest rahalistest nõuetest. Sest noh, on arusaadav, et noh, kui me räägime Petseri koosti varadest, siis need on hoopis teisel pool riigipiiri ja nendega on raske meil ju midagi teha ja on olemas teatud kompensatsioonimehhanism. Aga samas on ju ka õigeusu kirik jaa, Apostlik-Õigeusu kirik, nii Apostlik-Õigeusu kiriku, Eesti evangeelne, luterlik kirik ka omandireformi käigus saanud varasid tagasi. Me teame, et nad on saanud need ju väga kehvas seisus, nad on pidanud sinna väga palju tegelikult panustama rahalisi vahendeid ja ütleme, et riigi panus ei ole väga suur olnud, on külla pühakodade kordategemise programm ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi on muinsuskaitserahasid kuigi palju sinna suunatud. Et see oli see tegelikult kukule, palus et ei räägita just konkreetselt kui ainult Niguliste kultuuriväärtustest, mis on nagu riigile rahvale olulised, et säiliksid ja on olnud ka soov, et nad oleksid riigi omanduses. Ja samas peaks nagu siis nende eest kokkuleppel mingisugust kompensatsiooni saama. Kirik. Ja nüüd on põhimõttel nagu kokkulepe olemas, need summad on läbi käinud. Ja mis on selle kokkuleppe tulemus ja põhimõtteline otsus valitsuse poolt omatehtud praegu siis me koostame neid lepinguid, mille alusel saaks siis vastavalt Eesti Evangeelse Luterliku kirikule anda see rahalepinguga rahandusministeeriumist, Eesti Apostlik-Õigeusu kirikule see kokkulepe summana eraldatud siseministeeriumile. Nii et ma saan aru, et te olete põhimõtteliselt selle kompromissiga rahul, mis võtab pinged maha, mis tegelikult ju on üleval olnud aastaid, seesama küsimus, et kuidas kompenseeritakse siis konkreetselt just näiteks ka Niguliste küsimus, et et aastaid ei ole ju lahendust ikkagi leitud. Jah, et ütleme, et see on laiem kokkulepe, et ma ei taha, muidugi on Niguliste suur osa, kui me räägime, räägime sellest kokkuleppest ja Niguliste kirik ja seal olevat kultuuriväärtused, mida on väga raske hinnata. Me võime sinna panna igasuguseid hindasid kui öelda, et nad on hindamatud ja, ja need kultuuriväärtused peaksid Eesti rahvale igal juhul kuuluma. Ja, ja siin on see kokkulepe sellepärast veninud, et kirikul on teatud nagu õigus ka nendele varadele ja kirik on põhimõtteliselt nõus neist loobuma, aga, aga aga tahab selle eest kompensatsiooni hinnata, on väga raske, nii korras. Ja see on noh, ka muud varalised vaidlused, mis omandireformi käigus pluss see, et tegelikult noh, see vara, mis kirik on saanud tagasi, ütleme peale taasiseseisvumist mis need vahepeal ära võeti, ei ole olnud kõige paremas seisus, et siin on nüüd hindamise küsimus, kas riik peaks aitama ja see kokkulepp, see on minu arust küll õige. Et lõppeksid, need varalised vaidlused ei käituks mööda kohtuid neid vaidlemas ja, ja see teema oleks maha võetud. Nii et ma arvan, et see on siiski väga suur läbimurre, mida siis viimased 25 aastat pole kahjuks leitud. Mis saab edasi ja ma saan aru, et ei ole kirikud veel seda raha kätte saanud ja, ja koos selle kompensatsiooni väljamaksmisega tuleb ka leping ja üteldud kohustused siis ka. Jah, kirikut üleüldiselt selles lepingus peavad näitama sihtotstarbe, kuhu nad seda raha kulutavad. Ja vastavalt nendele sihtotstarvete peavad siis ka aru andma selle raha kulutamisele. Et ka kirikute tuleb selle lepingu sisu korralikult läbi mõte. Aga ma usun, et lähiajal me saame edasi minna selle teemaga ja need rahad jõuavad, sest põhimõtteline otsus on vastu võetud ja, ja, ja on öeldud, see allikas, kust seda raha saab. Need rahad on eraldanud ministeeriumidele. Aga millal täpselt see raha jõuab kirikutele, seda ei oska praegu öelda. Ei, ma ei oska, ma ütleksin lähiajal, aga kahjuks tähtaja jään võlgu küll. Momendil. Aitäh selle lühikese kommentaari eest riigihalduse minister Jaak Aab. Kompromiss ja kokkulepe on sündinud. Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Kui nendest riigi toetustest ikkagi veel veel kirikule aga rääkida, siis on olemas seesama mainitud pühakodade programm, mis tegelikult küll käesoleva aastaga saab läbi. Kas jätk tuleb, seda, seda ilmselt nagu arutatakse, otsustatakse lootust ju on. Ja hakatakse ka katuseraha. Et kui oluline on siinkohal ikkagi see, et see pühakodade programm jätkuks ja kuidas suhtute katuseraha jagamisse? Pühakodade programmi jätkumine on muidugi väga oluline ja, ja selle programmi vahendite hulka peaks selgelt kasvatama, et see 600 700000 eurot, mis programmi maht on ühe aasta peale, on ilmselgelt väike. Seda enam, et taotlejad ei ole ju mitte ainult EELK kogudused, vaid ka teiste kirikute kogudused, kellel on, on siis kultuuriväärtusliku vara ja muinsuskaitselist vara. Mis puudutab katuserahadest, siis ka see on päris huvitav teema siin ka meedias ju üleval olnud. Tegelikult kui ma sain ametisse, siis ma kohtusin kõikide parlamendi fraktsioonidega ja kõikide fraktsioonidega kohtumisel tõstatasin katuseraha maksmise küsimuse. Ja, ja see on nüüd see koht, kus ma ka paljude meie EELK koguduste arvamust ei jaga. Minu hinnangul katuserahade maksmine on juhuslik, läbipaistmatu ja sõltub väga palju ikkagi ja sõltubki ainult erakondade otsustest, ehk siis meedias on vahel öeldud, et ELK saab ka katuserahasid, noh, nii niipalju siis ma ütlen ausalt, et enne kui ma lehest ei loe seda nimekirja enne seda ei tea konsistooriumi, meie, millistele kogudustele, millised erakonnad, milliseid summasid maksta soovinud ja, ja see on tekitanud ka päris palju kiriku sees sellist. Kuidas ma ütlen ka kui ka natukene viltuvaatamist, sellepärast et, et saavad ju need kogudused, kelle liikmete hulgas või kelle piirkonnast on, on esindaja parlamendis samas seal, kus esindajad parlamendis ei ole või erakonda ei ole, seal jäävad need toetused ka tulemata, kuigi vajadus võiks olla palju suurem. Nii et katuserahade jagamine sellise printsiibi alusel, nagu see praegu on toimunud, ma põhimõtteliselt arvan, et see ei ole kõige parem. Samas loomulikult olen ma väga tänulik, et meie kogudused saavad, kui see. Nüüd, kui ma meenutan, siis see on umbes suurusjärk 200000 või pisut enam, mida, mida ELK kogudused sealt lahendeid on saanud, see on suurepärane, aitäh selle eest, aga see ei tähenda, et seda tuge saavad kõige enam seda tuge vajavad kogudused vaid pigem need kirikuhooned või objektid, kus siis on, on nii-öelda oma inimene parlamendis ja, ja see ei ole printsiibina. Minu meelest kõige parem lisatakse sama summa pühakodade programmi vahendite hulka, kasvatage seda vahendite või programmi maht on näiteks miljoni euroni ja, ja ma usun, et et see oleks läbipaistvam ja, ja igati mõõdetavam ja ausam see, see jagamine, aitäh nende kommentaaride eest. Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Kirikuelu selleks korraks kõik saate, pani kokku toimetaja Meelis Süld kuulmiseni taas tuleval pühapäeval õhtul kell 19 null viis. Kui jumal lubab, jäme, elame rahuliku õhtu jätku.