Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust. Tartu Jaani kirik unistab uuest orelist, mille sarnast Eestis teist ei leidu. Praeguste plaanide järgi peaks 32 registriga barokkorel valmima 2024.-ks aastaks ja see läheb maksma 800000 eurot mis iseloomustab barokkorelit ja mida niisuguse pilli valmimine Jaani kiriku ja Tartu linna jaoks tähendab kuuleme alanud. Seekord see krikkalüsaate salvestame Tartus Jaani kirikus ja minu vestluskaaslane on Tartu Jaani koguduse muusikajuht ja organist Elke Unt. Tervist. Parasiia kirikusse peaks muidugi tulema kaameraga sellepärast et on, mida vaadata. Tartu Jaani kirik on ju kuulus oma terrakotaskulptuuride poolest. Aga teie tahate selle kiriku teha kuulsaks ka barokk? Oreli poolest, mida meil hetkel siin kirikus veel ei ole, aga, aga mõttedel selles suunas liigub, et et siin kirikus võiks kõlada, siis barokkorel. Jah, see mõte tegelikult ei ole algselt päris niimoodi, et meie peas ühel hommikul tekkis vaid selle orelisaaga tegelikult, kui või kui nii võiks nimetada. Loomulikult on pikema ajaloolise taustaga, et kui 2005 sai kiriku taasavatud siin ka siis oli küsimuseks ja unistuseks, et siia saaks orel ja tookord kavandati prantsuse romantilist orelit siis nagu orelirõdule mis on siis lääneseinas. Aga praegusel hetkel nüüd kui me alustasime uuesti sellise oreli unistusega, siis sai tegelikult alguse ühe baltisaksa praegu Bonnis pensionil oleva meditsiiniprofessori algatusest, kes 2015 ühel sügisesel õhtul võttis telefonikõne, mina olin just prisma poes järjekorras ja sooritasin seal oma ostusid ja oli väga raske vastata telefonile ja päris hästi aru ei saanud, mis ta mulle inglise keeles tahtis seletada, sest et noh see ei ole tema emakeel. Aga kuidagi siis ikkagi selgus, et ta tahaks annetada Tartu Jaani kirikule 100000 eurot. Aga te peate selle eest hakkama, arelik siia ehitama. Ja loomulikult, kui keegi paneb lauale 100000 eurot, siis ei ütle talle, et oi, sellest on liiga vähe ja me ei hakka ülejäänu pärast üldse pingutama. Loomulikult me hakkasime selle nimel pingutama, et tähtis oreli teema uuesti käsile võtta. Ja selle esialgse pingutuse tulemusena on meil siis selgunud, et ehitaksime siia Jaani kirikusse Eestis esimese barokkoreli ja selle eeskujuks saakse praeguses põhja Poola Paslekki linnas Olev Andreas Hildebrand i orel, et see tuleb koopia pill nagu üks-ühele võetakse sealne orel eeskujuks ja ehitatakse täpselt samasugune siia Jaani kirikusse. Et tegu on siis endise Preisimaa, 18. sajandi oreliehitustraditsiooniga, mis haakub sellise põhja saksa ja hansalinnade oreliehitustraditsiooniga, siis sealt barokiajast ja mis sai just põhjuseks, miks me selle algse idee prantsuse romantilisest torelist, mis siis 2005. aasta järgselt oli siia kavandatud ära vahetasime on kindlasti põhjus, et Tartu linnas on situatsioon muutunud, kuna vahepeal on suur renoveerimine ja remont ette võetud Pauluse kirikus ja kuhu siis ehitati 2015 suur sümfooniline orel. Kui seda Tartu linna nagu tervikpildina vaadata, et siis oleks tore, kui meil oleks selline hilisema perioodi orel ja, ja siis varasem oreli barokkorel. Tegelikult toetab Jaani kiriku sellist senist muusikat ka elu ka siin. Et meil käib Corelli Music ja paljud sellised suured kontsertorganisatsioonid, kes seda hea meelega kontiino pillina kasutaks ja, ja loomulikult on selline barokk Pill just luteri kiriku jumalateenistus eluks eriti sobilik kõigi selle garaali traditsiooni toetuseks ja, ja kindlasti see toob ka sellist rahvusvahelist festivali ja meistrikursuste ja, ja võib-olla ka koostööd siin lähipiirkonna suurte muusikakõrgkoolidega, kus siis orelit ja kirikumuusikat õpetatakse. Kui meil on selline linna kogukaaslaseta sümfooniline pill ja barok pill. Aga võib-olla peaks selgituseks ütlema, et, et mis siis seda barokkorelit iseloomustab, eriti kui seda Eestis sellist pilli olemas ei ole, siis mis selle vahe kasvõi selle prantsuse romantilise oreliga oleks? Barokkpilli iseloomustab just nimelt selline nagu kammerkoosseis. Et kui te vaatate barokkansamblit, kus on siis näiteks on seal oboe või viiul, siis seal keegi laulab ja siis on seal näiteks kamba ARB ja klavessiin siis just nimelt selles barokkoreli sisse need kõik karakteersed, kammerkoosseisu pillid on hästi selgelt registrite näol välja tulevad. Aga kui me vaatame neid prantsuse romantiliste pilli, siis seal on sul laval terve suur sümfooniaorkester ja see, et üks värv väga aeglaselt muutuks, on vaja terve terve rida niisuguseid pilli rismi, ET viiulid lähevad üle puupuhkpillideks ja, ja siis on need madalad keelpillid ja siis on vased ja et seal on esiteks väga palju rohkem registreid ja see värvi gammade muutus nagu, nagu tihedam, et Baraktilise võid kasutada eraldi kõiki neid registreid üksikuna. Sul on karakterne konkreetne pill kohe kuulda, seal on poed ja, ja viiulid täitsa üksiku registrina välja toodavad ja loomulikult see see muusika, mis sellele on kirjutatud, lähtub muidugi siis ajaliselt palju varasemast traditsioonist, mis ei tähenda, et selle pilliga ei saaks uuemat muusikat üldse mängida. Et kindlasti saab ka seda, aga peab väga valima, et, et mitte niimoodi nagu üks sümfooniaorkester toimib oma Kressendade timina endadega, vaid et et see pill on natukene teistmoodi see, see, kuidas see karakter peab seal muutuma ja, ja need dünaamikat tehakse. See pill läheb maksma umbes 800000 eurot ehk siis kaheksa korda rohkem kui siis selle vanahärra annetus, mille ta seemneks on lubanud ja tahate, pill oleks valmis aastaks 2024. Kui ma mõtlen sellele summale, siis 800000 sellest saab osta kaheksa korterit või või selle eest saab renoveerida aasta jooksul pühakodasid pühakodade programm on isegi väiksema mahuga. Et natukene hullumeelne tundub mulle. See tundub meile endale ka hullumeelne, aga see on täpselt nii, et kui sa oled käe adra külge pannud, sul on see 100000 taskus siis ega väga palju valikuid ei ole, et ikkagi me proovime, me püüame, me teeme omalt poolt kõik, et seda rahastust leida ja ja tõesti, 2024 on siis tärmin, kui ka Tartu linn on taotlenud kultuuripealinna tiitlit, et võtsime selle aasta sihikule, see tähendab seda, kui tõesti see raha koguneks, siis ehitama tuleks hakata 2022, see tähendab seda, et meil on praegu aega raha koguda neli aastat. Ja ilmselt need paar aastat siin saavadki olema kõige keerulisemad, sest et loomulikult ühel hetkel tuleb linn ja kultuuriministeerium ja leiame ka projektipõhiselt rahastust. Kuid ilma selleta, et, et meil oleks annetused ja, ja inimeste ja erasektori toetus päris ka seda teha ei saa, et selle osaga, see tähendab selle 100000 olemasoleva summa suurendamisega me praegu tegeleme seal loomulikult meile kõigile. Kõige keerulisem ja samas ka ma ütleks üleskutse, et inimesed, kes tunnevad ja soovivad ajaloose panustada kultuuriväärtuse loomisesse et oleme algatanud nii nagu mõne teisegi oreli puhul vilede annetus müügi, et saab omale nimelise vile ostad, selle leiab meie kodulehelt www punkt Jaani kirik. Ee kaldkriips barokk Karel. Et nii saab igaüks ka sellele kaasa aidata. Kui mõelda, et Tartu linnas on 100000 elanikku. Kui igaüks annaks kasvõi viis eurot, siis tegelikult võiks juba hommepäev selle ehitusega peale hakata. Aga selle 800000 kohta ma ütleks niipalju täienduseks, et oreli, see saab olema 32 registriga. Ja tegelikult selle oreli endama maksumus tuleb sinna 700000 euro kanti. Kuid oreli tõttu kaasnevad siis kirikus mõningased, ümberehitustööd või lisatööd, et seda õhustikku siin saada või temperatuuri saada. Nii et säält välisuksestki tuleks areledele väga palju külma, selleks tuleb meil üks väga suur klaassein siia ehitada häda ja, ja mitmed teised asjad. Ja need kõik peavad olema kooskõlas muinsuskaitse ja kõige kujunduste ja sisekujundustega, et need kõik toodavad sellise veel sinna juurde sellise lisamaksumuse, kui tore ise läheb ja 700000 maksma. Mismoodi see orel ennast nii-öelda ära tasub, kuidas see investeering ära tasub mis hakkab siin muutuma Jaani kirikus, kas siia tulevad maailma tipporganistid? Kas võib oodata, et rahva huvi on tohutult palju suurem, kuidas te ise mõtestate seda, et, et miks see on ka hästi oluline et see niisugune pill siia saks? Seda on raske mõtestada, sest igale inimesele, minule kui mängijale on loomulikult ma tahan, et oleks väärt pill ja, ja selle peal saaks, esitate repertuaari. Mis selle pilli peale nagu ongi otse kirjutatud ja loomulikult, et maailma tipporganistid, kelle kalender on tavaliselt kolm-neli aastat ette kinni pandud, nad on ju enamus selliseid suuri pille, nad on juba õpingute ajal läbi käinud, aga sellised huvitavad Ida-Euroopas, aga kuskil vene piiri ääres olev linn Tartu ja siin oleks siis nii sümfooniline orel kilomeetri kaugusel sellest barokk Orealist, mis oleks väärt pillide, näidatud, et loomulikult nad leiavad alati oma kalendris sellise kuupäeva, et neid pille külastada. Mis on nagu kunstiteosed loodud. Väga spetsiifiliselt. Et üks pool on siis selline kunstiline ja kultuuriline pool loomulikult, mida see orel seada kontserdite ja näiteks ma ise korraldan talvemuusikafestivali jaanuari alguses ja siis käib meil palju vene turiste ja sellel talvemuusikafestivalil esineb hästi palju kammermuusikuid. Aga esimene asi, mida vene turist, kui ta tuleb kiriku uksest sisse küsib, on aga millal kakk, tabude targan? Argannegantsert organ kontsert, et see, see on kindlasti asi ka, mida meie Tartu turistidele pakkuda, et võime siis kirjutada kodulehel, et meil on terrakotakujud, aga tulge vaatama ka Eesti unikaalset korallid kuulama seda. Ja kolmas aspekt on need suured kammerkoosseisud ja vanamuusikafestivalid ja ja, ja noh, ta laiendab lihtsalt seda ajamuusika ajaloolist võimalust ja kuna Jaani kirik on selline, ta on lihtsalt nii keset linna ja ta on turismiobjekt, aga ta on ka selline kontserdipaik, et meil ta toimub üle 300 muusika sündmuse aastas siin kirikus. Et kui ta juba siin olemas on, siis siis sinna hakkab tekkima, seda ongi võib-olla raske ette lubada kõike, mis siis toimuma hakkab. Et kõiki asju ei saa ka panna rahasse, tahate öelda? Seda kindlasti ja, ja ütleme, et kui nüüd noh, loodetavasti mingeid sõdu ei tule. Et kui vaadata näiteks kasvõi neid Tartu Jaani kirik kui pilte, mis kasvõi praegusest hetkest 100 aastat tagasi, et et milline ta oli 1918 ja siis oli siin suur sümfooniline orel seal kõik piltidena olemas, siis 44. aastal ta pommitab eriti täiesti puruks. Orel hävines ja kui me vaatame, et nüüd me oleme siis 100 aastat hiljem situatsioonis. Me tahame uuesti varal, et ehitada. Et see kõik nagu tundub ajalises perspektiivis hästi lühike aeg see 100 aastat ja mis siin on, siin on siis katastroofilised sündmused vahepeal toimunud. Et nii võttes siis kui järgmised 200 aastat barokkorel siin saaks olla, et et siis 200 aasta pärast saab öelda, et mis väärtus sai, laadad. Aga siinsamas, meie kõrval altarist paremal pool on ka üks orel. Mis pill see on, mis siin kirikus hetkel häält teeb? See on aastal 2005 Kiilist kingitusena seal ühest kogudusest, siis sinna ehitati uus harali Ast Nad kinkisid siia ära ja see esindab sellist neoklassitsistliku või, või neobarokk, stiili, see võib ka need inimesed segadusse ajada. Aga see on selline väike 11 registriga, orel ta praegu täidab tegelikult koguduse vajadused, põhimõttes, et jah, ära ja me korraldame siin neid muusika veerandtunde. Aga, aga noh, alati tahame ju paremat ja kui nüüd ütleme niimoodi, et Jaani kogudusel on tegelikult ikkagi selle saksa annetaja näol avanenud ajalooline võimalus, sul on see seeme olemas, millega seda teha. Et järgmist sellist võimalust, et keegi tuleks 100000-ga uksest sisse. Olen rääkinud ka siin Põhjamaade oreliehitajatega ja nad ütlesid, et väga ei teagi sellist sellist juhust, et nii suure eraannetusega On tuldud üldse oreli ehitust nagu algatama, et et see on lihtsalt see võimalus ja me püüame seda ära kasutada. Kui te püüate selgitada seda, et püüdes näiteks korraldada ühte orelikontserti kas või siin Tartu Jaani kirikus, et, et kui te ütlete, et teil on vot selline selline orel praegu siin et missuguse näoga organistid siis vaatavad või kui avatud nad on tulema siia mängima või, või kui te ütleksite, et meil on hoopis elektriorel missugune on võimalused, siis tegelikult organism tuleb siia. Hea organist tuleb ikka, et ta loomulikult küsib alati seda dispositsiooni ja seda orelit, mis teda ees ootab. See annab talle juba võimaluse, tähendab mitte pettuda, vaid ta valib vastavale orelile siis vastava repertuaari, et mis selle oreli peal toimib. Ja meil on siin olnud orelikontserte ja seda on palju just nimelt kammerkoosseisudes ma ise väga palju kasutan seda just nimelt niisuguse ansambli pildina, et loomulikult see uus pill jällegi barok pill, ta tulebki barokk häälestuda, see jäi mul enne ütlemata, et mis on siis selle prantsuse romantilise ja, ja selle barokkpilli vahe on juba häälestus, et, et tuleb vana säälestuses ka seal Paslekkis, kus meie see eeskuju või koopia praegu Alepill siis et sellel la kõrgus, kui me oleme harjunud, et la kõrgus on 440 hertsi, siis seal see laager, kus on 465 see on siis pooltooni praegusest laast kõrgem. Aga seda orelit saab siis ka transplaneerida, et seal hakkab olema kaks häälestussüsteemi. Et on 465 ja barokkorkestrites kasutatakse 415. Et juba see annab selle, et need orkestrid saavad selle oma oma vana vanas häälestuses asju hakata selle peal mängima. Need on huvitavad detailid tegelikult ja võib-olla paljude jaoks jäävad need ka kaugeks, aga ma saan aru, et teatud hulgale muusikute jaoks on need väga tähtsad ja need on olulised. Ja, ja seda ongi nagu, kui seda pilli ei ole, seda on raske kirjeldada, et mis siis olema saab ja kuidas see kõlab. Aga kui see pill ükskord on ja inimesed kuulevad, siis nad saavad küll aru, et millega on tegu või et mis siis nagu lõpuks loodud sai. Et muusika ja kogu küla on selline asi, et ta sünnib ainult hetkes dast, et ega ta ei ole enne, enne, ega teda ei ole pärast, vaid ta on just nüüd ja praegu, et et selle tõttu on seda väga raske nagu niimoodi kellelegi maha müüma, et et see on natuke nagu usu küsimus, et kas sa usud või sa ju seal ja et kas sa tunned, et sa tahad seda väärtust luua, viia sellesse panustada või, või on sinu jaoks mingid muud muud asjad olulised, et täpselt niimoodi me selle asjaga siin siis kulgeme ja mina loen iga päev mõne palve, et järsku tuleks veel prisma järjekorras mõni kõne, et, et palju pead selle asjaga ilmselt ikkagi sellist imet sündima, et loomulikult on inimesi, on, on linn ja riik, kelle jutul Me käime aga, aga jumala abiga saab siis see kindlasti siia üks hetk olema, et kui see ei ole nüüd 2024. See vajadus tegelikult ei kao siin kirikus ikka kuhugi, et et kunagi see tuleb siia teha. Ei tasu alla anda, kui ikka 2024 siis olgu 2024. Ja hea on võtta mingisugune sihtmärk, ma tean näiteks kontserdite tegemisega, et kui sul on kuupäev ja kellaaeg on olemas, siis sünnib kava ja ja saab ka harjutatud, et kui sul seda ei ole, siis kipuvad asjad venima ja jäävad tihtipeale ka ripakile ja läheb võib-olla teise põllulapi peale, vahepeal Rahima ja midagi muud tegema. Aga mis häält see praegune orel teeb? Orelihäält. Siin praegu ma leidsin just Alfred Karindi mõningasi niisuguseid väikeseid oreli eelmänge, käisin teatri- ja muusikamuuseumis ja Ma väga täpselt nüüd ei tea, ma ei ole jõudnud kireta, ei tule aga veel vestelda, tema on teinud magistritöö Karendist kuid minule teadaolevalt nad trükis ei ole ilmunud. Ja, ja selle kausta pealt, millest ma siis selle need koraalid leidsin, oli kirjutatud, et pooleliolevat tööd see tähendab ja ka siis selle muuseumitöötaja ütles, et, et tema ajal ei ole käinud keegi neid kaustu avamas. See tähendab, et väike lootus on, et ma tegin avastuse Karindi koraalieelmängudest, mida siis ei ole peale ilmselt neljakümnendat aastat kuskil mängitud. Ja võib-olla ma siis mängin natukene. See oleks päris ajalooline hetk. Alfred Karindi oli siis organist ja ka helilooja. Ja, ja miks minul tema vastu huvi tekkis, oli see, et ta oli noh, ta on tegelikult Ida-Virumaal Illukal sündinud Illuka vallas. Aga oma sellise nooruse õpingud ja kogume sellise väga-väga aktiivse tööperioodiga tegi Tartus. Ta õppis siis Elleri juures kompositsiooni ja siis ta õppis siin Tartus ka algul orelit, pärast läks hiljem konservatooriumis Artur Kapi ja August Stockmanni juurde, et ühesõnaga, ta sai tegelikult, kui vaadata nüüd eesti organistid haridusteed, siis ta sai kõige paremad. Ta juures, kes tol ajal võtta, olid kahekümnendatel, et Elleri juures kompositsioon ja orel siis kapi, Topani juures neil täiendatuna. Aga see, see, mis ta siin Tartus tegi, see oli täiesti müstiline, ta oli siis kahekümnendatel, sest kuni 30.-teni kõigepealt oli Maarja kirikus organist, koorijuht ja samal ajal ta töötas koolis muusikaõpetajana, siis kõrgemas muusikakoolis, siis ülikoolis õpetas teooria aineid, vaatas samal ajal Tartu siis meestelaulu seltsi ja siin Miina Härma seltsi koore ja loomulikult siis seda koguduse koori ja ja, ja samal ajal siis sooritas neid oma eksameid ja kirjutas oreliloomingut ja kooriloomingut loomulikult ka. Ja pärast seda Maarja kirikut, siis ta jätkas koguduse organisti tööd 27 kuni 33 Ülikooli koguduses ja noh, mõnes mõttes mina tunnen, et ma olen nagu käinud sama teed, et ma tulin aastal 2005 Tartusse siis ma olin, kuni 2010 oli Maarja koguduses organistine tööl ja siis ma tulin Jaani kirikusse siia, kuhu on siis ühendatud ajalooline Tartu Ülikooli kogudus, selle tõttu on meil siin Ülikooli Jaani kogudus. Et seetõttu mul on olnud seal Alfred Karindi vastu kuidagi kuidagi nagu huvi ja neid teoseid, mis tal trükis on ilmunud, et see muusika on niivõrd ilus, et et see tekitas mul juba mitu aastat tagasi. Et vaatasin, et noh, tal peab olema rohkem teoseid. Et kõik need niisugused muusika, antoloogia tänavad, et tal on, tal peaks olema 19 teost, aga trükis on nendest väga-väga vähe ilmunud ja ja siis ma ühel päeval käisin ära seal muusikateatrimuuseumis ja, ja siis ma oma õnneks leidsingi, et ma loodan, et, et, et ma siis tegin leiu muidugi alati võib tulla, keegi organistuda. Ei, mul olid need kapi sammu olemas ja ma olen neid iga pühapäev mänginud, et et eesti orelimuusikaga paraku on nii et seda on kuskil kellelgi veel käsi kirjatena ripakil ja see on võib-olla see selline eesti 100, nüüd annab meile ka rohkem hindusele eesti muusikaga tegeleda. Aga ma nüüd mängin. Et on siis see on siis koraalieelmäng, garaalile arm, kes, kes sa mind oled loonud. Aga mis Andrese koraalieelmäng? Koraalieelmäng on siis see mäng, mida siis jumalateenistusel korralijate mängitakse, aga ta on tegelikult üks põhilisi orelimuusikažanre, võib niimoodi öelda isegi sajandeid. Et see meloodia siis ühesena ka on selline, mis on inspireerinud heliloojaid ja sellega on igasuguseid trikke tehtud, et vahel on selline laadia niimoodi meloodias kosta, vaheldada pannakse kuhugi mujale häältesse ja siis iga organist või helilooja või impraviseerija püüab selle meloodia ümber siis luua nii rikkaliku muusikamaailma või siis nendest koraali sõnadest või siis selle koraalinis kusest funktsioonist jumalateenistusele või, või siis sellest, et kas efekt on vastaval palve või siis suur kiitus ja selline ülistus. Et võimalikult siis muusikas nagu illustreerida ja kujundada, et see on sama, nagu ma tea, tordimeister paneb kõik kreemid ja ilusad martsipani peale, et et see koraalieelmäng, aga natuke nii niisugune või arhitektuuris luuakse kuhugi majadele ilusaid, selliseid kujukesi järeldusi, et et see on niisugune orelimängijate siis tegelikult mõnes mõttes selline meistriklass, et et kas sa siis oskad selle väga lihtsa koguduse balt ära lauldava viisiga midagi rohkemat ette võtta või ta kõlabki sellisena, nagu ta, nagu ta on. Aitäh Erki hunte, Tartu Jaani koguduse muusikajuht peaks ütlema vist Ülikooli Jaani kogudus. Ülikooli Jaani koguduse muusikajuht ja organist kuulsime siin siis lõpetuseks ka ühte Alfred Karindi koraalieelmängu. Ja meie saade oli Corelist, mida siinne kogudus kirik plaanib aastaks 2024. Ja inimesed, kes selle mõttega kaasa tulevad, on siis oodatud oma panust andma. Just et tulge ja ostke või soetage omale sellesse orelisse aastasadadeks pile. Tänaseks kõik Tartu Jaani kirikus käis saatejuht Meelis Süld kuulmiseni taas tuleval pühapäeval kell 19, null viis, kui jumal lubab. Ja me elame rahulikku õhtut.