Kersti Merilaas väga lugupeetav August Sanga poeg, Joel Sang. Väga lugupeetav Juhan Liivi kõige lähedasem sugulane nimelt Juhan Liivi vennapoeg Arnold Kiil, väga lugupeetavad kirja diaatri rahvas, kes siia kogunenud, aga lugupeetavad, Alatskivi lased ja üldsuse esindajad paljudest meie vabariigipaikadest ja külalised isegi Moskvast ja Leningradist täpselt selle sama koha peal siin kus nüüd on langenud ülesandeks mul kommenteerida meie Juhan Liivi luuleauhinna žürii seekordset otsust on juba kolmel korral niisugust kommentaari esitanud August Sang. August Sang. Teatavasti oli selle Juhan Liivi luuleauhinna mõtte algatajaid üldse ja on jäänud selle auhinna väljaandmise hingeks kuni seniajani ja ainult sellel aastal, kus ta raskelt haigena ta ei saanud žürii tööst osa võtta. Ja seekord avanes meil esimest korda võimalus siis arutada ka tema enda kandidatuuri seoses Juhan Liivi nimelise preemia omistamisega. See sündmus, et värske laureaat meie hulgas praegult ei viibi tekitab meile kõigile kurba meelt. Me mõtleme temale praegult mõtetes, soovides talle kiiret tervenemist. Kuid žürii töö seisukoha pealt tuleb öelda, et August Sanga-le niisuguse tunnustuse määramine saidi toimuda ainult selles olukorras, et ta ise ei saanud viimastel aegadel žürii tööga enam kursis olla. Sest August Sanga luule ja August Sanga isiksuse kõige esimene, kõige sügavam, kõige temale iseloomulikum joon On sangalik, tagasihoidlikkus. Me oleme paljusid kordi juba pidanud žüriiliikmete hulgas kuulma küsimust, miks te ei ole andnud liivi preemiat sangale ja alati on see küsimus jäänud vastamata, sest August Sang žürii liikmena sellega sellega ei oleks saanud kunagi nõustuda ja ma arvan, et ma ei ütle välja väga suurt saladust, kui ma isegi siin viitan sellele, et me oleme korduvalt tahtnud August Sanga kandidatuuri arutada, kuid alati tema väga tungival palvel oleme pidanud jätma selle kõrvale, sest ta tahab olla inimestele jagajate hulgas, aga mitte saajate vastuvõtjate hulgas. Me oleme juba siinsamas Alatskivi keskkooli aulas kahel korral andnud Liivi auhinda võrdlemisi noortele poeetidele Paul-Eerik Rummo-le ja Jaan Kaplinskile. Ja mõlema nende noore poeedi auhinna saamise suurimaks põhjendajaks oli ei keegi muu kui August Sang. Sest ta mõistis, et need poeedid jõuavad veel elus paljugi, kuid see edu, mida nad oma loomingu esimestel aastatel saavutasid, see väärib kuidagi äramärkimist. See väärib rõhutamist selles mõttes, et paljudki nende poeetide luules on otseselt järjeks nagu tänapäeva tasemel sellele, mida omal ajal andis siitkandist pärit luuletaja, mida andis Juhan Liiv. Me ei tahaks öelda, et see luuletus, mille ees me nüüd otsustasime auhinda auhinna anda, on kõige Juhan viililikum ja selle tõttu just ainult see vääris auhinda. Niisugused luuletusi on August Sanga loomingus tohutult palju ja sellel samal ajal kui ilmus luuletus, mida mõtleb mees ilmus teinegi luuletus, laul, milles, nagu helisevad läbi otseselt Juhan Liivi motiivid. Seda luuletust siin hiljem ka esitatakse. Kõik see, see tore kevade tunnetus, sinilille hüüdmine, mina ka see on nagu mingisugune otsene, väga-väga lähedane väljend sellele, mida nii sageli on esitanud Peipsi kandi suur poeet Juhan Liiv. August Sanga tee liivi juurde on alanud juba küllalt varakult tema esimeste luuletustega ühenduses ja see teema, see meeleolu, see kodutunnetus kajastub ikka jälle tema hilisemates kogudes ja kõigis nendes luuletustes, mida me publitseerituna oleme näinud. Ma tahaksin näiteks kasvõi niisuguse enda endale truuks jäämise teema ühe varasema käsitlusena siin esitada mõne fragmendi August Sanga luuletusest laupäev, mis on ilmunud juba ligi 30 aastat tagasi ja kus ikkagi seesama motiiv endale truuks jäämise motiiv ääretu aususe motiiv kõlab nagu peamisena läbi. Ma esitan ainult mõne fragmendi sellest luuletusest. Ülalt kõrgusest pilvile pudeneb läbipõlenud tähtede tuhka. Ö vaikuse hääli jäin kuulama ja mõte ei, puh ka ei puhka, laps muinasjutujutuga magama jäi ja raske on hoidjate uni ja mõlemile ehk valmib öös mitu imet, veel hommikuni. Ma käisin ja käin veel meelest ei kao, mis rööviti suurel reedel, hall laupäeval. Ta tulekust lööb tuhmimaks tühjadel teedel. Kuigi tuulispasas ehk ilma jääd oma südamesõbrast või vennast kuigi osaks veel vaesus ja üksindus. Ära müü, ära, müü iseennast. See on seesama motiiv, mis hiljem kordub nii nagu mingisuguse tõotusena. Kes loojaks loodud, see peab ju looma. Kui käia suudad, siis ära rooma ja ära loidu jah, ära harju. Kui hea on hõiska, kui halb on, karju? Juhan Liivi luules avaldub aeg-ajalt omapärane humoorika sädelust moment ja niisugune humoorika ütlemise humoorika sädeluse moment saadab alatiselt ka August Sanga luulet. Kõige tõsisemate teemade puhul oskab ta ikkagi vahel natukene natukene huumori nüansi sisse tuua, kasvõi selleski luuletuses, mida me au hinnatuna siin ära märkisime. Mida Voldemar Panso teile juba esitas, kõik see võrdlus aadlikuga, viitamine sinisele, esmaspäevale ja nii edasi, see on midagi väga augus sangarliku ja samal ajal kõige tõsisemate teemade puhul kõige tõsisemate kavatsuste puhul oskab ta ikka mingisuguse sangarliku huumoriga looritada seda, mida ta väga tõsisena tahtis meile ära ütelda. Me kuuleme täna veel üht luuletust, mida üldiselt juba teatakse, see luuletus, mida ta pühendas Otto Wilhelm Masingule ja milles ta humoorikalt koguni tuletab selle, kuidas Otto Villem Masing tuli võõrtähe eesti kirjasõnas kasutusele võtmise peale just saa sangale omaseni siukse humoorikusega. Ta laseb mõista anda, et selle õ-tähe Otto Wilhelm Masingu jaoks avastas sõna või andis sõna nõu sellel hetkel, kui Talumees Mats parajasti seal atra ümber pööras ja kui kirjamees toas mõtles, kuidas eesti keeles kord üks täht on öömoodi, teinekord aga heliseb natukene teistlaadi. Kõiki seda arvestasime seegi kord, kui me otsustasime anda selle, mida mõtleb mees eest Augussangale Juhan Liivi nimelise luuleauhinna. See luuletus esitati esimest korda autori poolt möödunud aastal 27. novembril Türil. Meie looduskaitse seltsi Türi osakond kutsus August Sanga kui seltsi asutajaliikme külla ja seal peale seda, kui juba üks viis-kuus tundi olime küsimustele vastanud. Inimeste keskel viibinud, paljude teemade üle kõnelenud umbes öösel kella ühe ajal. Sang ütles, et, et hästi ta loeks ühe luuletuse nüüd ka endalt poolt lihtsalt. Ja vahepeal oli ta siis laua taga sirgeldanud selle luuletuse ülesse mälu järgi, sest ta kirjutanud oli ta juba tükk aega varem isegi aastate eest. Ja seal siis öösi kella ühe ajal tutvustati seda luuletust esimest korda saalitäiele üldsusele, niisamasugusel, saalitäiele, üldsusele, nagu täna siia on kogunenud selle luuletusel sellel luuletusele auhinna määramise puhul. Ja üldisemalt tuttavamaks sai see luuletus juba kultuuri ja elu jaanuarinumbri kaudu, kus see luuletus on esitatud ja sealt iga Juhan Liivi talendi austaja ja nüüd ka iga August Sanga talendi austaja Juhan Liivi kaudu võib seda luuletust täiendavalt lugeda. Laulisast. Mu isa oli ametnik. Ta kulunud, kuid puhta kraega päev otsa istus kantseleis. Tal oli vähe vaba aega kuu lõpu poole, eriti siis päevad, alati jäid napiks. Ja koduski veel pooled ööd. Ta keerutas arvud klapiks. Ja alati, kui noomiti tervisele mõelda kästi. Ta vastas oma vaiksel moel. Kui juba teed, siis tee ka hästi. Ja rikkus mööda läks. Ei mõistluse elus sisse seada maailma kõigist naudinguid, üksainus oli talle teada. See oli nauding tehtud töö eest. Ja kui see oli meeldiv töö veel, kui lõbusalt, siis laulis saag, kui vallatult, siis välkus Öövel. Nii õnnelik ja muretu ja hoopis noorem tundus siis ta kui jõude tunnil meisterdas igapäevast tarberiista. Talastelegi leidis tööd ja nagu nõudlik õpetaja meid juhatas ja manitses, kui teed on hästi teha vaja. Kui asi on, kui valatud, siis seda vaadata on mõnu. Hea töö on nagu ilus laul, kus sees ei ole liigseid sõnu. Kes armastab ja oskab tööd, see imeasju teha suudab töötasapisi kaunimaks ja rikkamaks maailma muudab. Ja inimene, isegi, kui tal on töö, ei jää samaks. Ka tema muutub targemaks ja paremaks ja ilusamaks. Kui isa välja käima läks. Ta ikka suundus sadamasse või mujale, kus kihast seal teine elu tulitasse. Kui mehed seinu, ladusid või kõrgel harjalt katust katsid, nii kiindunud, kui oleksid need tema ehituse platsid. Ta seisis all täis vaimustust. Ei väsinud sellest vaatest ära ja helendama, kõhnal näol lõi mingi sisemine sära. Ma arvan, isa aimas vist, et tulevad kord, teised ajad. Nüüd, need on käes ja kõik, mis on nüüd, mulle kuulub maa jama ajad. Jõudetunnil alati, kui lähen välja jalutama, ma rõõmu tunnen tellinguist, kuid süda hakkab valutama, kui näen, et keegi kusagil ükskõikselt oma töösse suhtub, ei pane hiile sellesse, vaid viskab valmis. Nagu juhtub. Ma süüdlasena tunnen end, mul tunne on, et kogu aja jään nagu võlgu midagi, et ma ei ela nagu vaja. Ei ole õige, peremees. Mul isa põrmu ees on häbi. Mul on kui tema mõtlik pilk. Mind vaataks otse hingest läbi. Mul on, kui kuulaksin ta häält. Kas olgu raamat see või maja? Meist maha jääb ju ainult töö. Ja tööd on hästi teha vajak. Kommenteerides asja määratud auhinda Jaan Kaplinskile vastas võimalikele küsimustele ja kahtlustele, Juhan Liivi auhinnamõtete puhul on öeldud, ütles ta. Nagu Juhan Liivi kirjanduslik auhinda võiks määrata ainult nii suurtele luuletajatele, kui oli Juhan Liiv. Või teiselt poolt lepitaks sellega, et auhinda lisaks luuletajale, kes on väga Juhan Liivi sarnased loomingut. Ta vastus mõlemale küsimusele ei saa nõuda, et igast Ta meil oleks võimalik avastada uus liivi mastaabi mastaabiga luuletajat. Oleme õnnelikud sellestki, et meil oli üks Juhanni. Mis puutub teiseb, et Au hinnataks võimalikult Juhan Liivi luulele sarnaseid luuletusi. Siis ütles sang, ei ole vaja imitatsiooni, vaid on vaja, et kirjutataks nii vajaliku meie ajale. Kui kirjutas liin Johalli omaja. Kui 35 aasta eest August Sang ta ei olnud veel 20 aastat vana trükis hakkas esinema luuletustega siis oli see algusest peale mitte kobav vaid valmis teadlik luuletaja. Ta luulekeel ta motiilistik oli, jään tänaseni tama üks arenedes jah, tõustes, kuid põhiliselt samaks. Kui tahaksime otsida ühe motiivi, mis ühendaks August Sanga kogu luule, et see ei ole mitte väga suu seal jumal küll 105 üldluuletus siis ehk oleks see ümmarguselt 30 aastat tagasi kirjutatud potti. Ma tean, et vabalinnulend on ikka tormis vastu tormi. Paljudes teesides kordub see non konformistlik usutunnistus. Tänaseni. Ma tean, et vabalinnu lenn. On ikka tormis vastu tormi. Vaba ling on ikka olnud luule sümboliseerija, seda enam veel August Sanga. See lind ei lenda kunagi tuule järgi vaid tema armastab võidelda tordiga, mitte allavoolu minna, vaid võidelda selle kõigega, mis alla kuulub. Viid seon, nõncon, farmistlik mõtte, vastupidine sellele allavoolu laskjale, konformistlikule, mõttele, mida me paraku väga palju enese ümber näeme. See luuletus lumehelbeke ehitati praegu ta on kirjutatud 891. aastal, tähendab 78 aastat tagasi. Ja liivi keelne tõlge on ma loend paar rida eesti kirjasid liivi keel ja kergem võrrelda oleks. Lumehelbeke tasa, tasa. Piški Lump, kaakus, log, log liugleb aknale. Tasa, tasa. Lõõg lub läp pääl lauge lõugu läbi takid. Nagu viibiks ta tasa, tasa nime, viitaks ta lauge lõugu, mõtleks tulles ka tasa, tasa. Mõtleks, tuldsega, lauge laugud, miksi, tupsud, rind tasa, tasa, südamgi, eksabley lauga, laugu, rahu otsib sind tasa, tasa. Armsingi elamei lauga. Laugu. Selle luuletuse tõlkinud Liivi luuletaja Peeter Damberg. Ta on Tartu Ülikoolis õppinud Soomes õppinud on praegu Lätis õpetaja, hiljuti pidas oma kuuekümnendatel juubelit ja on praeguste liivi kirjanikkude hulgas arvatavasti esikohal. Liimlasi on jäänud väga vähe järele jäänud lapsi enam ei olegi kõige noorem liiblane, kes liivi keelt oskab olnud üle 80 229 aastane. Nii et on ette näha, et liivi rahvast jõuab nii-öelda teatud kombes Juhan Liivil järele. Aga esialgu on Tamberg koostanud Liivikeelse kogumikku ja see võib-olla ilmub trükis selle kolmanda soome-ugri kongressi jaoks ja seal on siin luuletusekene sees. Baarsema tahaks ma siiski lisada veel juure, et meil on esialgu liivi vaimus luuletatud ja seda luulet premeeritud aga oleks tarvis ka liimi enda elu ja loomingut ja tema interpreteerida, uurida ja seletada, lahti, mõtestada ja premeerida saaks sedasama väljaandega, teine eksemplar ja asi oleks lihtne ja unikaal trükk ei tarvitse olla mitte viis, aga 20 500 või 252500 jääb ikka unikaal trükiks ja erieksemplarid läheksid preemiaks ja muu võiks osta publikum, kes kindlasti seda loetatistaja meelega seda mälestuseks kaasa võtaks. Ja lisapreemiad võiks saada Alatskivi kolhoosidest ja sovhoosidest kõigilt muld ja tuleks premeerida paremaid laske keskkooliõpilaste kirjutisi Liivi kohta ja ülikooli ja pedagoogilise instituudi ja nii edasi ja nii edasi. Nii et mitte ainult liini vaimus luuletada, vaid ka Liivi enese elu ja luulet uurida. Seda tehakse igal maal ja meil oleks selline, nagu ungaris pädev selts juurde, õpetabki luulet ka meil oleks selline asi ka vaja ja komitee võiks seda ülesannet väga hästi täita. Eesti keele grammatika on sama, mis saksa keelel. Ajul talupojad on laisad ja lohakad ega viitsi korralikult rääkida. Vanast muulased kirjutatud keele. Papp kantslist paukus kange keelega puit viljatusse pinda, seeme kukkus, maarahvas tönts ja Tõrksa meelega kõik manitsuselt lihtsalt maha tukkus. Noomiti arvus põleb ööl ja õndsus nõuda käsk risti hingi. Kuid süütejõust jäi puudus sõna söl ja vaimne öö jäi kestma ümberringi. Nukralt leidsid valgustatud pead, kes rahvast hoidma kutsutud ja seatud. Et asjatu on tahta neile head, sest ega loomad tuimad Aru peatud Nad looja vilja seas on, aga nad ei mõtle üldse taevariigi aule. Nad kummardavad puit, paganad jorutavad helgeid koeralaule. Jah, pihutides õelad ise meelt, nad teevad seda just alb ja vale nad, hirmus ma ütelda oma keelt ei räägi vastavalt grammatikale. Nii leidsid kõikjal, selg aru peas. Ja ainult ühes kahtlus võttis voli, see tihtilugu alamrahva seas ringi käis, kui vaba minut oli. Kui ennetustest vastu helkis laas või kõrtse kõva rõkkas kirjust kärast. Ta nägudes, mis karedad, kui baas teist elu aimas võõrast salapärast ja uuri sool salt rahvakeelse vees. Ta sellest nägi rahva hingepeeglit ja talle näis, et keele enda sees on kõik ta seadused. Kõik keelereeglid. Maakeeles Raskonjust häälik öö sest mõnikord on veider kõlav varjund on sõnu näiteks lööma. Ja töö veid hääldama, muulanegi harjunud. Kuid teisi on ja neil oli ülekaal ja Veldega jääb iga võõras hätta. Ja tähtsad sõnad on need kõik siin maal ja kes neid ei tohi välja jätta. On sõnad töö. Kuid on, kas sõna relv on sõnast sööta, kuid on ka sõnapõllud. Öök kõrval. Ja õhtu lõõrillo ja õitsvad põllud. Ta sosistas, õnn, tõde, õigus. Ja rahu passiivis on nendel teine kaja. Kas erinevad hääletoon, virk ja kõiki, neid on inimesel vaja. Mees istus toas, pea raskelt mõtteid täis, kui pärleid, vaagis kummalisi sõnu. Pilk langes õue. Nurmel kündja käis võib-olla mats. Võib-olla ka Tõll. Ja sündis uus staap. Tema käe all sündis. Mul meelde tuleb kauge kevad. Peal taevas on kui akvarell all orus, Toomet hõlmitsevad. Kolmveerand üheksa. Löökel. Ma vaatan inglissillalt linna, mind ootab auditoorium. Ent kuidagi ei tahaks minna. Nii sinine Oll, taevakum mul peas on kolossaalsed lokid ja üldse kogu inimkond jalas aukudega sokid, malev äss. Ja kõik on nagu laulus ladus, ootusrikkalt seisan seal siis tõusis pilv ja päike kadus. Aeg tuli maa ja mere peal mu ellu elu sisse astus ja käskis mind. Nüüd valik tee. Oh õnnis mees, kel valmis vastus. Mul aga polnud valmis. Puud vinges tuules värisesid, ma seisin keset algasid mu ümber, relvad kärisesid. Mu ümber sõbrad langesid või kaua viibisin ses melus. Ei tea, mis terve igavik. Näen imestades, olen elus. Või veel, võin olla õnnelik. Kõik on ju hea. On selge taeva ja möödas sõja killavoor ja nähtud valimis vaevad. Kuid ma ei ole enam noor. Möödud kõigi maade luudest ja viibil jälle Toomemäel. Käin ümbritsetud põlispuudest. Uus põll on minu kahel käel kui tibuparv, kes murdnud koored, Arg rõõmsad silmad püsti, peas hirmust kerad hirmust. Noored oma laps on nendes ja käin nende keskel. Veidi norm. Sest taevas on kui akvarell. Jatoomed õilmitseb orus. Kolmveerand üheksa. L. Et aastad kaovad aastatega tilkhaaval palgel kaob kuidagi see, nii on seadmatutsemidessega köiki ootakse kunagi. Las sadestuda Moliit tila, las lörtsida lakkide lillenurm. Ma kardan seda, et süda tahkub. Siis alles vihuku noorust lahkub Taavi Kallasel kõigele ots. Kui elu reeglik saab. Ettevaatuskäima, hakkan ma käidud teel sel local tunnil mu enda saatus üht viimast armu palunud. Et siiski täitsa ta mind ei hülgaks ja leida laseks mõnda ausat meest, kes sõbra teeneks näkku sülgaks, ütleks lurjus, käi tee pealt eest. Juhan Liivi matusele kõigi tulema eesti kirjandusseltsi poolt. Anton Jürgenstein, Toli abiesimees on vist ka seal, oli, tema ei saanud aga tulla ja tema palus mind siia tulla. Ja mina siis kirjandusseltsi eesti kirjandusseltsi pult, tulin fini asemele. Esimene peatus oli meil koos all seal, kus Juhan Liiv suri ja siis tee peal seal kõnelesid koogid ja mõned muud Alatskivi inimesed. Tee peal oli peatus seal oja talu kohal, seal ka oli väikene kõnelemine. Ja siis haual haual oli sõnavõtjaid võrdlemisi palju, kõiki ma ei mäleta, oli seal. Eestylps seltsi poolt ja mitmesuguste muude organite poolt oli talinast. Ühte mäletan, šniker oli Päevalehe poolt ja kõneldi muidugi väga südamesse minevaid lugusid Juhan Liivist. Nii palju kui seda teati. Mina isiklikult mõtlesin oma esinemise valmis, kandsin ka selle enam-vahem ette, püüdsin Juhan Liivi hinnata nii, nagu ma seda oskasin. Ja kui me sealt ära läksime, siis tuli mul Postimehesse kirjutada sellest samast loost, kuna mul oma kõne oli pääl. Ütleme, ma ei tea Kuna teil Kuna mul oma kõne oli pääs, siis panid selle ning korralikult kirja, arvasin, et ega minu mõtted nii-öelda rumalad ei tarvitsenud olla. Triisi tekste mul ei olnud meelde väga palju jäänud teisi, ma ei suutnud nii pikalt refereerida. Tegin seda lühemalt ja tuli välja nii ebaproportsioon, minu osak suurivatestuse väiksed hiljumini kuulsinilt pahandagi selle üle, et enesest kirjutab rohkina tõstist. Ka te märkisite Eesti siin, et et tähendab kõik, rääkisid temast head ja südameminevaid sõnu, südamesse minevaid sõnu, aga ometi ei aidatud teda eluajal, ta suri vaesuses, viletsuses. Ja sellega oli neid niimoodi, et Alatskivi vald teatud kombel aitastega ta ju elas oma kodu ja oma sugulaste pool, aga no nyyd leidsid, et et vaimuhaiget oma juures pidada läheb nagu no ma ei tea, mis nad kalkuleerisin, läheb palju maksu ja nii edasi ja siis nad said valla poolt jäetud toetust. Juhan Liiv seda teadis, aga see oli, ta haavab ja ta oli sellest sellest nii kõvasti puudutatud. Ja Noor-Eesti poolt koguti ka üht ja teist väikest viisi, teda aidati, aga ta ise oli haavunud omast olukorrast. Et ta valla vaeste olukorda kukkus. Ega ta nälga ei kannatanud, kindlasti ta seal ikka oma sugulaste puhul elas nagu nagu inimene, aga ta märkas seda, et teised peavad teda nagu koormaks ja see oli, mis tema elu seal nii-öelda mürgitas mutt, milline päev see oli? Mäletate, see oli detsembrikuupäev vist seitsmes detsember ametlikult ja oli niisugune, noh ta ei olnud nii vihmane nagu praegu, aga ta oli külm. Algava talvekülm rajab ilma lumeta veel heliilma lumeta, palju inimesi, inimesi oli võrdlemisi palju, inimesi oli võrdlemisi palju hunt, ma ei tea, 1000 iilid isegi üle 1000 võis olla üle 1000 ka. Ja siis. Ja mis seal veel, sel puhul juhtus mul Gustav Suitsu ka väikene pahandus olema. Ja suits ei olnud siin, aga siis ta kilkas, pärast tuli mälestusartikli ja kirjutas ka sellest, et Juhan Liivi vastu oldi eluajal nii-öelda ei pandud suurt tähele, pärast pole niiväga kiiresti ja jääb ja tõmbas mind seal ütles, et igasuguseid villemid ronivad Juhan Liivi hauale ja et kui Juhan Liiv saaks öelda, ta ütleks, et poiss, mis minul sinuga tegemist, sinul minuga, umbes niimoodi hiljemini leppisime suitsuga ära. Pahanduseks müüd, aga suits seekord Tõnkas mind, igatahes aitäh teile. Äärmine lihtsus ja nõudlikkus enda vastu iseloomustab tema isiksust ja iseloomustab tema luulet. Ei ole vist paljud niisuguseid loojaid meie kirja peres kes nii järjest oleksid uuesti nagu kinnitanud oma loominguga seda, et nad ei kannata võltsi oma ümber. Nad eitavad kõiki seda, mis on ebasiiras. Ebainimlik, sest selle võltsi ehitamisega kaasneb August Sanga juures jah, suur humanism, suur inimese mõistmine ja sanga juures veel erilise joonena see, et kõike head näed ta alati teistes, soovides ikka ise jääda tagasihoidlikult kõrvale. Juhan Liivi lihtsus väljendub sanga luuletustes niivõrd järjest, et me võime kogeda, et peaaegu kõik sanga laulud, mis meie ette jõuavad nagu iseenesest jäävad pähe, loed neid korra ja midagi, on sul sellest juba meeles, tänaval tulevad üksikud fragmendid jällegi ette ja aeg-ajalt peas nagu iseenesest seostub kogu ühe või teise luuletuse kude ta luuletused, mis hakkasid kümnekonna aasta eest trükis jälle pikima vaheaja tagant ilmuma, et on rõhutanud ja rõhutan seda inimest, kelle, kelle eluülesande sisu seisnebki selles, et ta mitte ei elutse ainult, vaid loob maailma enese ümber inimlikumaks. See võitleva humanismi luuletaja August Sang, kes täna Juhan Liivi auhinna sai, on muidugi meieaegne õige luuletaja ideeliselt ja sellepärast ehk Liivi oma. Eks. Sügava inimese tunnetuse nüüdse astme viljeleja. Mul on suur rõõm, et August Sang selle tunnustuse leidnud vormiliselt, mis tal küllap mitte vormiliselt on ammu olnud meie tuulelugejate suurtes hulkades. Kui vana te olite siis kui te veel mäletate, Juhan Liivi? Mina käisin kihelkonnakoolis. Juba siis olin kahe-kolmeteist 12 aastane kihelkonnakoolide vahel, tema käis tihti seal majas või isal maha Jaagup Liiviljalise. Kui ta seal oli. Mõned juhtumised ka tema elus siis kui ta seal olid seal küll siis juba segane, aga ta oli teinekord jälle kuude viisi jälle täitsa normaalne ja siis jälle. Mõned mõned niisugused asjad võiks last. Märkida. Teemajas ema pidas teemaja ja siis isa oli siis raamatukauplus ja siis see vahe oli üks 300 sammu nende majade vahel. Ja siis ükskord Tuli. Sinna sõitis postuvustaga siis agrehi äärakkele all jaagu pliivangis oli. Võtsid laua peal oma laua ja pani siis konjakipudeli laua peal ja hakkasid seda joodiega. Ja Juhan Liiv teadis, et ei tohi viina juua ja siis me teadsime ka lapsed ja ema, et ei tohi. Kui ükseid ei jõua, siis ei tohi teised kalu jõuaga. Temas näitas oma võimu. Johani läksi sinna, käed püksitaskus. Kuule sa, miks sa jood viina siin ja tema muidugi härrased, see viina juua niukse proovireisija sealt pidasid ööd seal teemas ja Proverest ei teadnud aadressi ära. Ja siis see käratas, kas sinu lojus ei tea, et, et ankreci härra, tema võib juua viina ja ta tahab sina kuulnud ka tema alla. Ja siis. Seal oli ju Juhan Liiv, keeras sella tema poole ja üles oleks ma teadnud, et sina oled see viimane eesti rahva piinaja jääröövel, sinna ka emasid sinuga ei oleks rääkinud komitee. Ja siis Seegele ker säraja läksid, kaebas kohe agreya isana avaldusele, et teemajapidaja on seal inimesed, kes jämedalt minuga ümber käivad. Diatuleb karistada, muidugi sealt maa, maavalitsus tuli siis teade, et ei tohi teda seal pidada, ütelda, ütelda aakri järele, et et ei oleks, ma tean, et sa selle eesti rahva diile siis mul poleks rääkinudki. Seal ja tema ütles, et kirjutas oma raamatuid seal ja siis ta kirjutas sealseid sel ajal lauluraamatu servade peale ja piibliservade peale ja kirjutas sinna ja siis teate, lapsed, ma näitan, kuidas inglid taeva lähevad. Ja lapsed Giulgel, no kuidas siis näitavad? Et oodake natuke ja siis kirjutas, kirjutas ja ema pani leib ja ahju ja siis söed olid, elas rõhutaside, ta võttis iseloom käsikirja ja viskas lauluraamatu seda süte peale põlema ja õdesid, tulge vaatama, kuidas inglid taeva lähevad, nuiasid Me läksime sealt välja tänavale ja siis seal oli suur puu, sealt alt vaatasime kollast suitsu tuli ja siis tema ütles, et nad on küll siin lauluraamatus vaeva näinud ja vangis olnud, aga nüüd nad saavad vangist lahti. Ja nii et kui sa ükskord suureks minule, et siis sa mõistad, mis ma tahtsin sulle ütelda, aga mina muidugi veelgi mõistnud juba linna kollektiivse õitsemise, sellega tahtis ütelda, et inglid taeva läksid, et nad olid seal Lauraumates, usu asi oli nii kõvastusele rahva käest kinni. Ja siis kui nad ära põlesid siis taeva min vabaks ja lõdvaks.