20. veebruaril oli Eesti muusikaelu jaoks väga oluline ja tähtis päev, sest Eesti riiklik sümfooniaorkester ja dirigent Neeme Järvi koos kooridega Lätist ja Saksamaalt ja viie solistiga, kelle seas olid ka Annely Peebo ja Ain Anger esitasid Berliini kontserdimajas Rudolf Tobiase oratooriumi Joonase lähetamine. Elas ju tobias ja tegutses ka Berliinis ja see oli esimene kord, kus tema teos Berliinis ette kanti. Eesti vabariik saab sajaaastaseks ja sügisel möödub 100 aastat Rudolf Tobiase surmast. Eesti riikliku sümfooniaorkestrile on olnud väga tihedad ajad. Sel talvel, vahetult enne Berliini, toimus ka ulatuslik kontserdireis Ameerika ühendriikidesse ja väikese vahepeatusega. Kodumaal mindi uuesti Berliini, kus toimus suurem kraav koos kooride solistidega. Kontserdile eelnenud päeval saime kokku Neeme Järvi ka esimese proovi vaheajal ja küsisin, kuidas siis Joonasega Berliinis läheb? Õpime ja tuletame meelde, siin Berliinis väga ustav asi on, seda pole siin ette kunagi kantud, austav asi oli meil seda ette kanda aasta tagasi lörtsigi, kus oli teine ettekanne pärast originaalide kannet Tobiase poolt. Aga siis ta oli professor siin Berliinis ja siis ei ole kunagised teostjate kantud. Tegelikult see on üldse esimene ettekanne. No suurteos on ja tähtis teos. Kui nii hakata Eesti peale mõtlema ja soome peale mõtlema ja läti peale mõtlema ja kõik nende riikide peale mõtlema, kes tähistas oma sadat aastat siis on see õige koht praegu seda teha sellele väga suurt rõhku ja tähelepanu oleks pidanud pandama Eesti televisiooni poolt seepärast, et see oleks pidanud kantava Berliinist üle ülemaailmas on väga tähtis asi meie riigi poolt ja riigi 100 aasta tähistamiseks. Kuulge, aga teeme ära nii, nagu ta on ettenähtud. Ja meil on toredad solistid, kes tegid mulle Leipzigis ja on mõned uued Petersell sol keskmeid plaadistas, seda on juba kümmekond aastat tagasi plaanistanud, aga nüüd vahepeal on teised laulnud, tuletab seda meelde ja loodab nüüd uuesti, seda tuleb, poistekoor on siitsamast Berliinist tore koorus, müstikus on ja kes on kahtede noortekoor, kellel on väga rasked ülesanded? On ju see üks raske teos, ei ole niisama lihtne teos, aga üks põhjalik teos, mis on kirjutatud oratooriumi liinis üldse maailmaliteratuuris, ei ole mitte eesti teos, aga see on maailmal, teos ja maailmaliteratuuri üks tähtteos. Kui 90.-te keskpaigas oli tähtis Skandinaavia turnee, praegu on Eesti vabariigi ja paljude teiste lähiriikide 100. sünnipäev, et kuidas on Joonast lähetada nüüd ja kuidas oli praegu, mis on teisiti? No üldiselt on ju nii, et seda on siiski ette kantud, ei saa öelda nii, et me oleme siis edaspidi on üks või kaks korda teostis, unustame ära. Seda siiski on püütud täna paljudele inimestele, kes tuletame sõnadega meelde, Vardo Rumessen, kes seda üldse käsitsi alguses ümber kirjutas ja terve oma elu pühendas selle teose ettevalmistusele ja ettekandev mõjutamisele nii Eestis kui ka mujal maailmas ja võitlused palju selle eest üldse, see ettekanded toimuksid maailmas nii et Skandinaavia reis oli ja toimusid siin mitmel pool veel Euroopas. Ja ma arvan, et see lugu, teos ei unune niipea üldse maailmamuusikute repertuaarist. Ja muidugi meie oma eesti dirigendid peaksid hoolt kandma noored dirigendid, et seal ikka järjest rohkem lähes Peetrileljee oli see, kes teda Tallinnas ette kandis ja ja, ja pärast, et mina tegin ja kolmer tegi ja ega suurt nimekiri ei ole, kes seda teinud on, aga aga me oleme, elame selle, et Eestil on nii väike maa nagu me oleme. Mida meil ei ole, meil ei ole koor. Me peame tegema seda tähistama läti kooriga. Hea põhjus praegu. Mõlemad riigid tähistavad osad püsikud, aga meie räägime, et me oleme koorivabariik, ei ole koorivabariik, me oleme laulupidude vabariik või oskame laulupidusid koore, meil ei ole nii, et seda peaks Eesti muusikategelased teadma, et meil ei ole koore. Kammerkoor, ärgu pangu pahaks, väga tubli kammerkoor, kammerkoor ei ole sümfooniakoor, suurt korralik professionaalne koor ja meeskoor, Kabliku poolik, vanasti olid vägev suur koor. Nii et me peaksime sellele rõhkude panema, nii et niukene, kõige kriitiline märkus, aga tegelikult lätlase tublid nad ikka austavad oma kooritraditsioone. Nii et selleks, et Joonas saaks ette kanda ka järgmisel Eesti 100-l aastal, oleks vaja mõningaid muutusi. Mulle tundub, et siin Berliini kontsert-house'is kõlab fantastiliselt see teos aga Eestis oleks ikka vaja seda saali, milles samamoodi seda ette kanda. Meil oleks niisukest saaligi kasvõi niisugunegi, samalt ei ole ju suur saali, aga ta lugejad on omal ajal eksinud käiti võistlusnõukogude ajal oli ju? Ist Berliini, sind käis Westfaleni suur võistlus seal Karajalt ehitas omale filharmoonia, siin ehitati see siin, siin ehitati kevand Haus, mis on väga suurepärane saal, mis oli Ida-Berliin. Nii et tegelikult niisugune omavaheline, sakslaste vaheline võitlus käis ja see tuli kasuks seepärast, et nüüd on vähemalt olemas rohkem saale. Meil ei ole kellelegi võidelda, sest meil on ainult üks Estonia kontserdisaalis on 100 aastat tagasi ehitatud ja me sellega elame. Meil käib võitlus, kuidas me saame kuidagi linnahalliga hakkama, aga me ei saa sellega hakkama. Seepärast meile veejuhid ei suuda nii kaugele mõelda, et kultuuriga meid maailmas suudame viia. Meil oli siin Arvo Pärt, oli meil dirigendid, meil on helilooja toredad inimesed, kõik räägime kultuurivahetustest siin oma naabritega ja ikka ei saa kultuuri vahetada, kui muidu oli kuskil tuua inimesi eilaskaalastega, valiski teatrist ega ükskõik kuskohast ei saa tuua, sest meil ei ole kuhugi tuua või Saku Suurhalliga ei suuda hakkama saada. Aga meil arvatakse, et Eesti laul, see on kõige tähtsam asi. Saku Suurhall, seal niuke tähtsam asi, see on tüüpiline eestlase mõtlemine ja see oleks väga vale mõtlemine, tegelikult meie klassikaline muusika kaotab jubedalt sellega, et meil ei ole kuskil seda muusikat teha. Kui Joonas mõnes mõttes sümboliseerib ju Eesti suurust seda eesti muusikalist suurust, siis selles sümboli valguses me võime vaadata ka neid probleeme, mis meil praeguses eesti muusikalis on. No need probleemid on meil alati olnud, ma olen ju juba kuuekümnendates praktiliselt professionaalselt, võitlen saalide pärast ja igasuguse riigikordade aeg. Ega see paremaks pole läinud, ütles, et ei jõua sinnani välja, kuhu ta peaks jõudma. Seepärast, et meil on kultuuris suhtumine võiver suure suuga rääkida kultuurist, aga meil ei ole kuskilt kultuuriliha, kui meie juhid ei võta seda tõsiselt, seda asja, et lükkame ikka aasta edasi lükkama aasta edasi ehitame teed ja ehitame igasuguseid spordikeskusi, rohkem igasuguseid muid suuri. Vaatame, kuidas Tänak sõidab täna ja kultuurist peaks ka, peab kuidas on võimalik meie kultuuri? Rahvusvaheliselt tähendab, et me peame midagi tegema, aga ma ei tea, kes on see mees, kes teeb ja kellel on õigus öelda. Sest kellelegi peaks olema õigus öelda, meil on juhti vaja tõesti, niisugust juhti, kes paneb rusika laua peal, et, et nüüd ehitame kontsertsaali kõik. Võib-olla tuleb varsti minu silmad, seda ei näe kahju. Kunagi Joonase kohta te ütlesite ka, et suurte asjade nimel on vaja võidelda. Ja onu või ütleme kogu aeg siin tegelikult ega see, mis me siin teeme, on läbimärjad. Kas ei ole võistlusel? Me teeme, juhatame seda ja mängime ja laulame ja teeme ja meil, Arv orkester, ERSO, nüüd tuli Ameerikast tagasi, vaevalt jõudis koju, tuli siia Berliini haruldased noored muusikud ja head hea orkester, eks ole. Noh, sellega saame natuke näidata. Dirigendid, meil on keegi veel siin inimesed, kes Järvi nime kannavad, nad teevad ka maailmas toredaid asju, melon, Pärt olemas veel, olid väga toredad inimesed ka niuksed, kes meie kammerkooli panid jalad alla. Kaljuste näiteks taustad väga kõrgelt tema tööd. Muidugi laulupidudega me saame teha suurt, nagu, et meil on uhke asi küll veel laulame. Aga professionaalsed, me ei saa sellega silma paista. Aga meil on võimalus, kui niisugused inimesed panid ka jalad alla, rohkem kollektiivselt. Need, kellest midagi oleneb. Eesti, just Eesti Muusikaakadeemia on see inimest täis, kes võiks seda ja kes ei ole seda teenust siiamaani veel antakse, aurahasid küll inimestele, kes räägitakse, teeninud midagi, et teenete eest antakse, aga ei ole ju tehtud, tegelikult ei muusikaga teemiale veel saali ehitatud. Tulebki ikka veel ja akadeemia seal töötavad väga suured professorid ja inimesed, kellest väga palju oleneb ja kelle sõnast, aga palju oleneb, sest kultuuriministeeriumi ja ministeeriumi alati tavaliselt pöördub ikka Muusikaakadeemia direktori poole ja nende poole, et mis me nüüd teeme. Ja sealt ei tule mingisugust niisugust head sõna, et, et ütleme seda ja teeme teist, eks ole, soovijad ja muusika tegijaid on ju palju ja see on ka väga hea, et Eestis on palju häid muusikaliseks, soovivad ka klassikalist muusikat ja melu, fantastiline klassikaline raadio. Seda ma naudin kogu aeg, et seal antakse vähemalt professionaalselt edasi kõike tegevusi, mida meie Eestis teeme. Aga seda peaks maailma kaudu kuidagi näitama. Rohkem meil, televisioon, absurust ei võta osa vee, klassikalise muusika propagandast ega selline muusika kõla televisioonis. Tulid siia, Saksamaale, vaatate. Mikspärast seal, kui on viis või kuus või 10 raadio orkestrit, kõik mängivad oma omal ajal orkestrid televisioonis, tähendab, on raha selleks olemas. Kui me paneme meil ka oma televisioonimänge, meil ainult. Me valime uue juhtkonna. Juhtkonnas on alati niisugused inimesed, kes ei saa aru, et televisiooni kaudu ei peole, ainult et kergemuusika, aga igast laadi muusikat olema peab olema hea kunst ka televisioonis antud võib muidugi väga võib-olla väga hea kino, võib-olla seal ja siis teateri, aga klassikaline muusika, ooperikõla, seal ja sümfoonia seal ei kõla. Öeldakse, et igav oleneb kellele ja oleneb, tähendab hariduse astmest. Ma arvan, et me haridusaste ei ole küllaltki kõrge sest ka need inimesed, kes nüüd juhivad, me võiksime panna nendele südames. Et meie haridust kasud, panevad lapsed noored koolis ikkagi laulma esimesest klassist peale, nagu vanasti oli. Diviisi peaks ja klassikalisest muusikast lugu pead. See on niisugune kena jutt, mis ma räägin ja kõik kiidavad väga heaks meil Eestiski kõik väga heaks heakskiiduta. Kõik on, kui hästi me kõik teeme, aga tulemusi ma ikka ei näe. Nii palju, kui võiks olla. Millal tuleb järgmine Joonas ettekanne? Oi seda. Ei, ma ei usu, et see, see on kallis asi, korraldada niisugust asja, seda saab Saksamaa endale lubada. Meil Eestis maksab tohutult palju raha, kui me sõidaksime kuskile välja Joonasega meie saak, näiteks me peaksime Albert Londonis kindlasti ettekandmisel niux, suurt asja harva kantakse Londonis. Ja seda võiks täitsa korraldada. Eesti 100.-ks aasta oleks võinud Londonis kõlada teos, eks ole. No kes seda suutis organiseerida, sest siia maksab raha niipea kui on rahastatud, siis me ei saa seda teha. Saaks küll. Sest lõppude lõpuks me, ma olen lugenud, et üldiselt riik ikka eraldub väga palju raha igasugusteks suurüritusteks see Eesti laulu asi praegu ma vaatan, kui palju oli ka see ilma rahata ei toimub, ikka toimub suure raha eest noored laulavad ja, aga tegelikult lauldakse inglise laulja igasuguseid välismaalaule ja väliskeeles ja igast võõrata nimede all. Niukest eesti pärast, et kultuurinäitamist niisuguse eesti laulu juures ma üldse ei näe. Ja kui midagi väga head materdatakse maha seal. Ja muidugi rahvas, no näed, meil juba häälestavat ja meil on, hakkavad jälle proovid edasi Joonasega, sest meie oleme pühendunud Joonasele. Sest meie, Eesti muusika tippteos on Jonalisime Berliinis. Kas mingi teos on üldse Joonase lähetamise kõrvale eesti muusikas välja panna? No meil on ikka haruldane, mina oleks väga hea meelega, kui mul oleks jõudude tegemist, Tubina sümfooniad on Eestis kandmata täielikult meie eest, Eesti see generatsioonis, kõneldoni tunne Tubina sümfooniad üldse. Ja siin on suurepärased teosed nagu venelased mängivad kõik, igal pool ei ole maailma lõpp Šostakovitši, meil peaks Tubin olema umbes niisugune. Me teame igat sümfooniat, igat osa, tema geniaalne inimene elas, kes oskas kontrapunkti ja teadis, mis on helilooming üldse nihukest inimestele lähedale panna. Sellised olid Neeme Järvi mõtted, Rudolf Tobiase oratooriumi Joonase lähetamine ja selle esitamisest Berliinis. Vahetult enne proovi kohtusin ka metsosopran Annely Peebo uga Annely Peebo, mitmes kord on siis teie jaoks Joonast lähetada? Tegelikult teinekord pidigi olema kolmas kord, aga see lapsigi etendus tookord ei õnnestunud vist haigestumise tõttu, aga see on teinekord. Mis emotsioone teis sellise teose eelõhtul nüüd tekitab? Suur oratooriumi olen mina oma elus laulnud, ime palju, alates Verdi reklemist vorsakestavat maatoristrosiinistavat Maatrist ja kõik need on niisugused ajaloolised teosed, mida on mängitud aastasadu. Ja ma pean tunnistama, et see Joonase lähetamine ei jää mitte grammi võrragi alla just nimelt nendele maailmas tuntud teostele, et tegelikult peaks seda teost palju rohkem esitama levitama, sest selles on nii palju sisu, värvi muidugi on ta saksa keeles, selles mõttes on, on seda väga-väga lihtne, eriti siin Kesk-Euroopas esitada, aga lihtsalt oma sisult on ta niivõrd võimas ja kirjutatud muidugi ka häältele imehästi dramaatiliste häältele just nimelt, et see nõuab häid koosseisuni kooridelt, orkestrilt kui ka solistidelt. Ja selle tõttu ma just naudin seda teost, eriti et tal on nii palju sisu ja loomulikult juured on minul Eestis ja ka sellel teosel Eestis, et selle tõttu ühendab meid ikkagi väga palju, et me arvame, kõik eestlased, kes täna ka siin laval või homme laval saavad olema, tunnevad uhkusega, et me sealt oleme oma muusikat esitame. Aga kuidas ikkagi tundub, et me tuleme siia Berliini kontsert House juurde? Oleme kindlasti rõõmsad, et on Arvo Pärdi foto sellel plakatil, aga ikkagi meie Joonas ei saa väärilist tähelepanu ja eriti Eestis sellepärast et tegelikult välismaalane Jonast rohkem ette kantud kui Eestis üldse. Joonas on üks väga kallis projekt, sest seal on kõige suurem orkestri koos, sest seal on väga palju koore lisaks lastekoor, nii nagu ma enne just mainisin ka oma tasemelt väga-väga hästi kirjutatud ja väga professionaalidele kirjutatud, et seda nii amatöörkoorid lihtsalt ära ei laula, et selle tõttu see oleks üks kallis projekt. Nii nagu Mahleri Kaheksas sümfoonia öeldaks sümfoonia tuhandete sümfoonia, fantastiline asi, seda tehakse ka üsna vähesest, lihtsalt liiga kallis projekt. Ja täna me teame, et majanduskriisis kõik suured projektid tõmmatakse järjest maha, sellepärast. Me oleme väga õnnelikud olema, siin toimuma saab ja, ja loodame, et ka Eestis järjekordselt kuskil ettekandele tuleb, sest see on tõesti nii võimalik, peaasi, et mina olen alati käsi tulema. Teame ju Joonase sisu kõik ja kui see tuli Eestis 89. aastal ja see tuur Skandinaavias 90.-te keskpaigas et siis oli oma kindel sõnum sellel Joonasele, mida see eesti rahva jaoks tähendas oma juurte juurde jõudmist, sele, identiteedid, taasleidmist, aga mis on, kus see sõnum praegu? Igasugust sõnumit täna kirjeldada väga laiahaardeliselt, aga mina kui Eestist ära läinud, tean väga hästi, mis tähendab, et juured tean väga hästi, mis tähendab mujal olla, tean väga hästi seda tunnet, et vana idablokist tulnud inimene, et kõik need tõrjumised, loobumised on mulle väga tuttavad tunded, kuidas läbi võidelda raskes maailmas ja üleüldse tähelepanu saada suures maailmas. Selle tõttu on mul nagu väga hea aru saada sügavates tunnetes, selles teoses. Elus on ikka sellised tähtsad asjad nagu andestamise oskus ja jaga otsustamisoskus ja mina olen nagu oma eluteekäigu just nimelt jõudnud sinnamaale. Siiralt suudan andestada ja siiralt suudan otsustada, kui need otsused on ka valed, sest ma tean, et ma liigun edasi. Mõnes mõttes see Joonas sümboliseerib seda kui tervikuna kogu seda Tobiase aegadest peale, kui ta selle lõi, siis oli see kimine, see teos ei olnud publiku ees 80 aastat ja siis algas nii-öelda Rumessen Neeme Järvi poolt see võitlus seal nii-öelda raske tee viia krõhutses ristide. Et nüüd on natukene teised ajad, olukorrad on muutunud, mõned asjad on läinud paremaks, noodi probleem, partituur on lahendatud. Aga mis on teie jaoks sümboolselt selline eesti muusika Joonase teekond, et mis Eesti muusikaelus võiks paraneda või kuidas ta sellele väljapoolt vaatate? Eestis on tegelikult väga palju põnevat muusikat. Veljo Tormis näiteks koorimuusika valdkonnas võiks olla väga-väga laial Harleliselt läbinud kõik need Ellerid, kõikvõimalikud laulud, aga need on muidugi kirjutatud enamuses eesti keeles ja eesti keelt laulda eesti keelt õppida on väga keeruline. Seda nagu laiahaardeliselt reklaamida on väga raske, aga kõik, mis on nii nagu Joonase lähetamine ikkagi rahvusvahelistes keeltes või ladina keeles, seda on kergem ja seda peakski rohkem tegema. Minul on kui lauljal vähem seda võimu dirigentidelt, rohkem seda võimu neid teoseid oma programmi viia. Aga nii nagu eestlased ikka on väga patriootilised, siis on kõik dirigendid siiani ja mina ka lauljana oma laulustutel alati vähemalt ühe Eesti teose võtnud programmi kas siis lisaloona või mingisugused muud laulud. Ja ma olen tihti laulnud ka väga tuntuid, niisuguseid crossover muusikat just nimelt eesti keeles, et inimestele saaks väike võrdlusmoment, mis tähendab üldse eesti keel ja reeglina reaktsioon selle üle on olnud võrratu, sest seal ju laulmiseks imeline kee me ju tegelikult ujunevokaalides või kui seda niimoodi tehniliselt rääkida. Aga kui teie ka kui laulja mõtlete sellele, et kui Tallinnas oleks ikkagi see kauaoodatud uus ooperimaja? Noh, see oleks tore, see oleks imetore, ma pean tunnistama, et ma ei ole Estonia teatris veel Ühtegi teatrietendus teinud, ju siis ma ootan seda uut ooperimaja, seal kontsert on korduvalt lauludega, ooperietenduseni ei ole kuidagi jõudnud, esiteks varem olid nad küsimised liiga hilja, siis juba kalender natuke täis. Ja tänaseks ei ole võib-olla kavas ka päris selliseid asju. Ju siis ma ootan seda uut, see võiks tulla järgmise 100 aasta jooksul vähemalt 100 aasta jooksul Eestis 100, nii laiahaardeliselt levinud igas valdkonnas, et mitte ainult muusika keel ei levita seda ka, olgu need siis disainerid või, või kasvõi ehtekunstnikud, et seda on fantastiline näha. Kuidas teie veedate oma pere keskel või oma jaoks, 20 neljandat veebruari sellel aastal? 24. veebruar on minu jaoks täistööpäev. Isegi kui asjad kukuvad nädalalõpu, sest meil on reeglina nii palju etendusi hetkel ja nii palju proove, aga me kindlasti kindlasti teeme šampuse lahti ja kindlasti sööme kooki ka. Mida te sooviksite Eesti vabariigi 100. sünnipäeva puhul kõikidele eestlastele? See on raske küsimus, mida Eestile soovida. Seal on nii palju nii palju asju, millele ma mõtlen, eestlastele soovime endiselt julgust, endiselt vaprust. Just nimelt nendes olukordades, nagu me oleme naabrite vahel vastu pidada ja eesti keelt au sees hoida. Need on kindlasti sihukesed suuremad tähtsamad eesmärgid järgmistel generatsioonidena. Oma mõtteid jagas metsosopran Annely Peebo. Rudolf Tobiase oratooriumi Joonase lähetamine kanti Berliinis ette Baltikumi festivalil. Baltikumi festival algas 16. veebruaril kontserdiga Arvo Pärdi muusikast. Juhatas Ivan Fischer ja mängis Berliini kontserdimaja orkester. Helilooja Arvo Pärt. Ta oli ise kohal ja olid kavas ka festivalil Läti ja Leedu heliloojate teosed, aga eestlastest esines näiteks ka Maarja nuut oma programmiga Une. Meeles esinesid ka mitmed noored muusikud ja samal päeval, kui õhtul toimus suur Joonas ettekanne, esinesid lõunakontserdil Triin Ruubel ja Kärt Ruubel, kes mängisid kammermuusikaprogrammi Eesti heliloojate teostest. Kontserdil oli kohal ka kultuuriatašee Merit Kopli ja rääkisime temaga Berliini muusikanädalast. Merit Kopli, millised on teie värsked muljed Triin ja Kärt Ruubel äsjasest kontserdist siin Berliini kontserdimaja väikeses saalis. Tegemist. Väga toredate, väga andekate noorte muusikutega, kes mõlemad on ju ka Saksamaal õppinud, kes räägivad kenasti saksa keelt, kes tunnevad siinset kultuuriruumi ja noh, Kärt ise elab ka praegu Berliinis, nii et tema annab siin kontsert kaunis sagedasti nii-ütelda tuli ka välja ju esimene plaat ja sel puhul korraldas ta ka alles hiljuti kontserdi. Nii, aga see kontsert oli praegu minu arust väga hästi tehtud. Saal oli ju peaaegu täis, et arvestades, et tegemist on kella kahese kontserdiga, siis on see igatahes väga hea saavutus. Ja tegelikult Riina Kärt esinevad ju ka aprillikuus Berliini filharmoonias, see on väga suur saavutus, see on kindlasti väga suursaavutused. Raske nagu võrrelda, et kumb on parem, kas kontserdid filharmoonia, nad on mõnes mõttes erinevad, aga kindlasti on nad Berliini mõistes nagu kõige-kõige-kõigemad kohad. Kuhu Eesti muusikud siis on jõudnud meie Eesti vabariigi 100. sünnipäeva eel. Milline see Berliini nädal on olnud? Baltikumi festival on siin, siin on minu meelest väga palju eesti muusikat rohkem kui eales varem, ühe korraga koos. Ma arvan küll, et rohkem kui eales varem, et Eesti muusikud on ju Saksamaal tuntud ja loomulikult Arvo Pärt on armastatud, et Arvo Pärdi nimi on see, mis alati toob saalitäis. Aga et neid korraga nüüd niivõrd palju on nagu see nädal, ma arvan, et seda ei ole varem juhtunud, et siin on ju nii väikesed kui suured, algas kõik ju sellega, et kontsert aus mängis Arvo Pärdi teoseid 16. veebruaril ja see kontsert oli ikkagi niivõrd liigutav, niivõrd kena, et kuna ka Arvo Pärt oli ise kohal, ma nägin kõrvalt, et rahval olid pisarad silmas ja Arvo Pärt tuli ise lavale. No see oli äärmiselt emotsionaalne hetk ja siis oli maarjanuut ka jälle täissaalile. Rahvas oli täiesti vaenus, sest ta ju nii kenasti räägib sinna vahele neid eesti lugusi ja pärast inimesed tulid minu käest küsima, et kas eestlased ongi sellised sõgedad niuksed positiivses võtmes. Väga tore ja noh, nüüd Joonase lähetamine, Raivo Tafenau poistekoor, Kristjan Järvi, siin on ikkagi tõesti eesti muusikat paremik kohal ja me näitame ennast tõesti selles osas praegu küll parimast küljest. Millest see Baltikumi festivalil üldse alguse sai? Tegelikult, eks need läbirääkimised algasid juba päris mitmete aastate eest, et alguses kutsuti Neeme Järvi ja sealt hakkas see idee idanema, et selliste suurte ürituste ettevalmistused kestavad jah, tavaliselt ikkagi mitmeid-mitmeid aastaid. Ma arvan, et see on äärmiselt tore, et me saame eesti helilooja teost siin sellisel moel ja Eesti vabariigi aastapäevale niivõrd lähedasel päeval näidata ja just nimelt nagu tobias, kes on ka ise olnud seotud veel Berliiniga. Ja noh, laval on tõesti Annely Peebo, Ain Anger, kõik nimed, kes siin Saksamaal tuntud on, et ma arvan, et see sõnum võiks tõesti olla. Lähete sinna siia enda parimad pojad ja tütred meie muusikat saksa publikule tutvustada. Ja tegelikult Joonasega ju suurteosed Eesti-poolset suurteosed siin Berliinis. Jah, väga rõõmustav on ju see, et mida, ma arvan, väga paljud ei uskunud, et üldse teoks saab, on, see tuleb märtsi lõpus siia ja Aadama passioon ja kolmel õhtul mängitaks Aadama passioon, kontsert tõusis ja praegu on juba esimene Kontsert, esietendus on täiesti välja müüdud, see on väga oluline asi. Nii et väga värviline Eesti vabariigi sünnipäeva tähistamine Berliinis? Jah, ma arvan, paremini ausalt öeldes ei saakski. Triin ja Kärt Ruubel äsja andsid toreda kontserdi siin Berliini kontserdimajas eesti muusikast. Ja meil oli ju, tegelikult oli niimoodi, et seesama kontserti pakkumine tuli üldse sõltumatu ja sellest praegusest Baltikumi festivalil kuidagi satu sellele ajale. Ja siis me mõtlesime tutud, tähendab Eesti 100 ja et kuidas me nüüd siis hakkame Mozartit mängima? Õpime kere üleni, Eesti ka, ma ütlen, minul on natukene piinlik tunnistada, et ma ei ole ühtegi nendest asjadest mitte kunagi mänginud, et ma nüüd lõpuks ometi tutvusin ka isiklikult Eesti klassikalise sellise viiuli repertuaariga ja hästi huvitav kava mulle ka ei olnud, ainult saatmine kogu aeg, vaid et tõesti oli ka väga keerukaid teoseid ja kuus saime selle kava niimoodi kokku pandud ja just see, et kuna Eesti 100 ja need heliloojad nii-öelda ongi läbi sajandini need suurkujud Eestis olnud, see oli meie eesmärk läbilõige justkui eesti muusikalist mingis mõttes, et alustasime Elleriga, mängisime kolm Ellergias kuulset männid ja lüüriline valss ja muusikaline moment siis jätkasime seal Tubinaga, mängisime tuginenud ise kapridžomissali, mulle tehti nagu uusi, aga mul on hea meel, et nüüd hakkab Tubin aga nagu tihedam koostööd, vaatan kõiki asju, teosed, mis on vaja harjutada praegult, on nagu selleks aastaks on see nodi, Vernon ainult eesti heliloojate klaverikvartett, Tubina viiulikontsert ja igasuguseid asju, et mul on hea meel neid asju praegu tundma õppida, et siis me jätkasime Sumera kevadise kärbsega. Ussid nüüd kõikuga igal pool mängivad Pärnus on see üles kaevatud ja siis need on seda igal pool hakatud mängima. Tüüri konversiooni Arvo Pärdi Spiegel. Milline on siis triin, sinu tunne, tänaõhtuse, Joonase lähetamise mõned tunnid veel ja siis on kell kaheksa ja kontsert-house'i laval on Joonase lähetamine, Eesti riiklik sümfooniaorkester, Neeme Järvi, läti ja saksakoorid. Tunne on suurejooneline, sellepärast et see on kihvt, kui sellist suurt teost on siin riigis alles ju juhatas seda ju Leipzigis Emmdeeerryga see on tore ka sees ja riigi pealinna ühtegi tähtsamat kontserdisaali tuua ja et meil on eesti solistid ja minister kesteria ja meil on läti koer. Milline on sinu isiklik suhe selle teosega, milline see sulle tundub? See on naljakas, seal väga palju, kuidagi nagu väga Pramsilikult vahepeal vokaalne mingis mõttes meenutab mulle ka mingisuguseid Mendrisonielyyasi siukeste kohtade momente, et, et seal on nii palju muusikalist materjali. Minu tutvus selle teosega ongi olnud ainult praegult nädal aega, kus me oleme neid Pravidendid. Enamik orkestrist on seda juba mitu korda ette kandnud. Varemed, üle-eelmine avati poeg sellega nii. Üllatab, et et nii kaunilt sümfooniline ja mitmekülgne teos meie helilooja sulest pärineb. Oma kontserdist rääkisid Triin ja Kärt Ruubel. Triin Ruubel osales ka Joonase lähetamise oratooriumi ettekandes ja esimeses puldis istusid kõrvuti kaks kontsertmeistrit Arvo Leibur ja Triin Ruubel. Ja 20. veebruari õhtul kõlaski Sis Rudolf Tobiase oratooriumi Joonase lähetamine Berliini uhkes kontserdimajas. Kontserdi vaheajal sain kuukontserdimaja intendandiga, kelleks on professor doktor Sebastian noorutmann, kes rääkis oma muljetest ja valgustas, kuidas sai üldse selline idee teoks. Et Joonase oratoorium Berliini kontserdimaja lavale jõudis. Idee sai alguse kaks aastat tagasi, kui ta kohtus Neeme Järviga, kui Neeme Järvi sai kutse festivalile. Järvi suureks sooviks oli kahtlemata esitada Rudolf Tobiase oratooriumit sest et see on suur ja võimas teos. Tobias ju elas omal ajal Berliinis ja nii see suurprojekt siis sündiski, milles tegid kaasa nüüd ka segakoor Latvija ja Berliini erinevad koorid. Küsisin Sebastian Nordmannilt, kas see teos talle kui sakslasele toob ka äratundmist saksa muusikakultuurist. Ta kahtlemata saksa muusika mõjusid ja textki on selles teoses saksa keeles ja meelde tulevad esimesena Brahmsi Reekviem ja tugevalt on tunda ka Wagneri mõjutusi. Aga sellele vaatamata on teoses uusi helisid ja värskeid ideid. Küsisin ka kontserdimaja intendandilt, kui palju Berliini kontserdimajas üldse kooriga suurvorme hooajas esitatakse? Berliinis on väga palju koore, nii professionaalsed kui amatöörkoore ja sellepärast ongi võimalik ühes hooajas ette kanda keskmiselt umbes 40 kuni 50 kooriga sümfoonilisi suurvormi. Kuna tegemist oli Baltikumi festivaliga, siis küsisin Sebastian noortmannilt, et milline on tema vaade Baltimaade muusikale. Eelkõige on väljaspool tuntud loomulikult. Arvo Pärt ja tema looming peetakse ju Pärti Baltimaade muusikalise pärandi praeguseks isaks, kes siis leiutas ka oma stiili. Aga Baltikumi iga riik vääriks nordmanni sõnul oma ettefestivalilt, sest igal riigil on rikkalik muusikapärand. Aga Arvo Pärt on siiski Baltikumist kõige kuulsam nimi sakslaste jaoks ja on suur rõõm, et ta sai isiklikult festivali alguses kohal olla. Sellised olid Berliini kontserdimaja intendandi professor doktor Sebastian Nordmanni muljed. Rääkisin ka saksa muusikakriitik Albrecht Tiimandiga. Alternatiiv on, ütleb, et ta ei tulnud ei teost ega heliloojat Rudolf Tobiase üldse. On muljetavaldav, et 20. sajandi algusaastatest on pärit selline suurteos. Albrecht diivani meelest ei ole Tobiase teos ilmselt tüüpiline helitöö. Mida võiks selle ajastu balti riikide muusikast oodata. Aga teisalt on teos väga põnev, selles segunevad mitmed stiilide mõjutused, saksa romantik, Dism, Wagner ja tugevalt on tunda ka Rimski kursakovi mõjusid. Alternatiivman tõi välja, et oluline selles teoses on ka see, et on tunda tugevat Baltikumi kooritraditsiooni mis avaldub oratooriumi igas taktis. Kriitilise poole pealt tõi Albrecht Tiimann välja seda, et Tobiase teosel võib mõnevõrra puudu jääda selgest isikupärast mida võiks seostada siis personaalse või koguni rahvusliku stiiliga Eestist ja Balti regioonist. Aga teos on siiski tähelepanu väärne selle poolest, et sisaldab väga avarat stiili spektrit. Kohtusin kontserdil ka briti muusikakriitiku David nišiga, kellele jaoks Eesti on juba südamelähedane rohkem kui 30 aastat. Kui ta omal ajal kohtus Neeme Järviga. Ja viimastel aastatel on teda näha saanud ka Pärnu muusikafestivalil. Mida arvas Tobiase teose kohta David niits? David ise sõnul on teos väga rikas, siin ei ole ühtegi igavat hetke ja nii kui jõuad harjuda ühe ideega, järgneb juba mingisugune uus muusikaline mõte. Berliini kontserdimajas teost kuulnuna tõdes nii, et oleks suurepärane sobitada see suurteos Londonisse BBC promsi festivali kavasse Royal Albert hooli. Sest sellel saalil onju 5000 istekohta ja väga avarad tingimused. Sellised suurt peo seoks Kurs müstikkuse võiks paigutada kõrgele lae alla, saalis on võimas orel ja laval saaks olla veelgi suuremat koorid. Aga loomulikult oli ka siin Berliinis David Nissi meelest suurepärane ettekanne. Kui saksa kriitik Albrecht Siimann tõi Tobiase teose puhul välja mõnevõrra vähest isikupära. Sis David niis sellega nõus ei ole. On vastupidi, palju originaalsust. Selline atmosfääriline kirjaviis on ju väga eriline, sest tol ajal ei kirjutatud selles stiilis väga palju. Aga teoses on hetki, kus tulevad silme ette teised heliloojad. Näiteks teose lõpuosa kõlas natuke nagu Carl Nielseni muusika. Mõned koorid meenutavad Brahmsi saksa reekviemi. Aga rütmi originaalsus on selles teoses väga tugev ja see lähtub ka Neeme Järvi dirigeerimist. Stiilist. Ei ole ühtegi ebaselget või logisevad rütmist kujundit. Striptiis arvates on Tobiase partituur võimas väljakutse isegi sellisele vägemale lauljale, nagu on Ain Anger, kes esines ülivõimsalt. Teoses on David Liisi arvates ka palju ooperliku. Kui Joonas tuleb Niilive rahva ette, siis selles momendis on väga palju dramaatikat ja see võiks olla täiesti ooperlik seen ja on veel teisigi momente. Aga vastuoluline on muidugi see, et tobias on jaganud teose väga kindlalt numbriteks. Kuigi vahel tundub heliloojad tahaksed, stseenid kestaksid pisut pikemalt. See oli väga tore kuulata Eesti riikliku sümfooniaorkestrit Berliini ühes uhkemas saalis. Kõla oli õhuline ja avar ja väga hea oli vaskpillide kooslus. Tobiase orkestratsioon tundub talle kohatu, tihti võib-olla natukene paks ja ta soovis, et oleks rohkem saanud kuulata puupuhkpille sest need sektsioonid kõlasid väiksemates ansamblites samuti väga ilusasti. Sellised olid briti muusikakriitiku David Nissi mõtted Rudolf Tobiase teosest. Berliini kontserdil oli kohal ka Ameerika režissöör chisson staar, kes salvestas aastal 2008 Joonase lähetamise teele teele. Jessas, Tauri sõnul on akustika Berliinis nii erinev kui võrrelda seda 10 aasta taguse kogemusega Estonias, mis oli muidugi ilus, aga Berliinis mõjus Joonas eriti võimsalt. Esituses oli sära ja tundus, et igaüks publiku seast oli liigutatud. Seisund staari sõnul on Berliini publik väga keeruline ja kogenud publik, aga ometigi võeti teos püsti seistes aplodeerida, vastu seisma. Staar loodab. Tobiase oratoorium jõuab maailmarepertuaari teiste oratooriumide kõrvale, sest see on nii kaunis ja müstiline teos ja tema loodab seda kuulata näiteks kunagi New Yorgi Filharmoonikute tuses Neeme Järvi dirigeerimisel. Heidi Pruuli ja millised on teie muljed tänasest õhtust siin Berliinis Joonase lahendamiseks, selle mõistmiseks peab kasvama ise. Ma olen kuulnud Jonast mitmel puhul Tallinnas ka Peterburis ja see tänane esitas, muidugi oli võimsaim nendest, sest see saal on nii suur. Ta kannab välja, kukkus Jon mõtlemise võimsuse ja sõnumi sellise suuruse, et super esides. Meie orkestrilt ja ka eesti solistid Ain Anger oli fantastiline. Ain Anger oli tõeliselt fantastiline, ma ei kujutaks ettegi kedagi paremat laulmas teda rolli. Millal võiks Joonas taas Eestis ettekande leida, seda Neeme Järvi käest küsima? Ma usun, et tal jõudu ja powerit jätkub, selleks muljeid jagasid ka akordionist Tuulikki partasic ja kohalike eestlane Aira Baske. Minule tuli väga selline suur nagu nägemus sellest, kui väike, aga suur Eesti tegelikult on, eriti kuulates seda, mida suursaadik enne ütles ja mõeldes nagu tagasi, et, et me olime enne teist maailmasõda hästi suured, nagu enda jaoks on. Inimesed käisid Peterburis, kõik oli rahvusvaheline ja nüüd me oleme nagu seda taastamas. Ja siis ma mõtlesin veel selle peale, et kui mina olen laulva revolutsiooni läbi teinud ja ma tunnen, et see oli väga selline ühtne, ühendas meid. Nüüd ühendab meid EV 100. Ma taipasin selle ärada, noh. See oli väga äge tunne. Millised on teie muljed pärast Joonase lähetamise kontsert siin Berliinis? Meeliülendavad fantastiline ja pisarad tulid lõpus silma Neeme Järvi kaja. Fantastiline, see täiesti sõnukirjeldamatu, lihtsalt kuidasmoodi. ERSO ja Järvi kogu selle meeleolu saali inimesteni rikud Ain Anger. Annely Peebo ei saa midagi öelda selle kohta teistmoodi kui lihtsalt fantastiline. Kuidas teie mõtlesite selle Joonase sõnumi peale täna meie Eesti vabariigi 100. sünnipäeva peaaegu et sünnipäeva kuupäev on käes, paar päeva on veel jäänud, et mis võiks olla need mõtted, mida te saadaksite kodueestlastele Sid Berliinist täna õhtul, millised soovid, millised soovid ja et me 100 aasta pärast jälle koos pidu peaksime ja testiga kestma jääks, et me leiaksime üksmeele? Sellised olid muljet 20. veebruaril pärast Rudolf Tobiase oratooriumi Joonase lähetamine ettekannet Berliini kontserdimajas. Baltikumi festival läks Berliinis veel edasi ja kaks päeva pärast Joonast oli laval aga dirigent Kristjan Järvi kavaga noodik tals, mis oli Eestis esiti tamisel, esimesel jaanuaril käesoleval aastal uus aasta kontserdil ja esinema tuli Berliiniga veel Raivo Tafenau kvintett ja Rahvusooper Estonia poistekoor Hirvo Surva juhatusel. Muljeid kogus koha peal Berliinis nelevasteinselt.