Keskeprogrammi külaline on heli lähex, kel täna on sünnipäev. Saade oli esmakordselt kavas 1995. aastal. Saate juhtan mari Rink. Kui raadiosse teadvustatakse, et nüüd laulab Heli Lääts, kas käib nõksatus läbi? Ma ei ütleks, et nõksatus, aga, aga kõrv läheb kikki küll. Et jumal küll, mida nad seal nüüd siis jälle lasevad, jah. Ja ka sellest küljest muidugi, sest et noh, üldiselt ma olen üsnagi kriitiline oma laulude suhtes olnud ja, ja enamasti nendes ainult vigu näinud. Tähendab Neid vigu, mis neis lauludes on ja sellepärast Ma vist ei ole iialgi saanud neutraalse kõrvaga neid kuulata, aga staatika kuulata, mõni mu kolleeg ütleb, et kui ta saade on eetris, et ei taha kuulata? Ei, ma tahan kuulata küll, ma tahan kuulata. Liht lihtsalt puht uudishimust, jaa, jaa aasta edasi, seda huvitavam mul on neid kuulata, sest et kummalisel kombel veel ma leian ise nendes lauludes ikka ja jälle midagi niisugust, mida ma varem nagu märganud ei ole. Ja, ja kui ma kuulan värske kõrvaga, siis tundub, et et pahan võtaks, näe, vaata, vaata, mis ma leidsin selles laulus, kas ma nüüd ka leiaksin midagi niisugust või siis jälle, et ahhaa näed, see koht oli niimoodi, see oli niimoodi, see tuli nii välja. Miks ma seda ometigi niimoodi tegin, ma oleks võinud seda hoopis teisiti teha. Ja see on, see on enamasti nende laulude juures, mis on väga kiiresti vaja olnud, lindistada tähendab klienti lauldud väga-väga väikese ettevalmistusaega peaaegu üldse mitte. Ettevalmistusega on ka selliseid laule, mis tuleb kohe peaaegu noodist laulda ja ja mul on alati tundunud, et need laulud, mis on settinud seal üsna pikka aega, mõnikord isegi aasta kaks. Ja käinud läbi kontserdikuulaja. Nii-öelda kriitika ja tule alt ja tema peal katsetatud ja tema peal nagu sisse lauldud ja, ja äraproovitud need laulud enamasti lindis tulevad no enam-vähem laitmatult välja, sest neil on oma leivanumbrid või on teil oma leivanumber ka küll, miks ei ole? Tähendab, see on laul, mida on Eesti raadios ja mitte ainult Eesti raadios, vaid üldse kontsertitel ja ja lausa lihtsalt kuulajate poolt kõige enam nagu soovitud ära märgitud ja, ja ta on saanud selles mõttes kõige enam tunnustust. Ta on toonud inimestele lohutust kurbuses ja mures ja, ja neid nagu viinud viinud sellistele mälestusmaadele, mis neile on väga hellad, valusat ja kallid, seal trasside mälestus Mikiveri koos Mikiveriga koos ja, ja ka ja ka päris puhtalt ilma ilma luuleta. No see on üsna õnnest õnnestunud kombinatsioon, minu meelest ta koore luulest ja ja väga lihtsast, aga väga mõjuvast muusikast, sest et eks meil ole ju kõigil kuskil keegi, keda me oleme väga armastanud ja kes seal meie elust läinud nii või teisiti, kas kas lihtsalt lahkunud meie elust. Meile selga pöörates või, või lahkunud ära sinna, kust keegi enam tagasi ei tule. Ja selles mõttes see sobib nii emadele, laste suhtes kui lastele emade suhtes armastatud inimese suhtes ja, ja ka lihtsalt sõprade suhtes. Ja selle tõttu ilmselt on see laul leidnud kõige laiemat kõlapinda ja kõige liigutavamaid elamusi toonud inimestele vähemalt. Mul on tuldud rääkima ja ja ma olen sellest ka ise liigutatud olnud, laulu mõjust. Aga siis täiesti vastupidisest suunast peaksin ütlema, et ikka see hulk hulk aastaid laulupidudel ja tantsupidudel kasutatud simmanipolka rahvapilliorkestriga see on toonud mulle menu ja seda laulan ma alati lustiga ja, ja ta elab siiamaani. Vard. Kuuenda aasta lõpus lindistatud Evansi lauluga ei me ette tea kas te kodus üksi olles köögis askeldades või vannis pistis, laulate köögis askeldades laulud tegelikult selgeks õppinud olemegi tõesti. Sest, et no üldiselt praegu ma tegelen vähe uute laulude õppimisega ja, ja ma olen juba peaaegu et kriipsu alla tõmmanud oma oma avalikele ja esinemistele, aga vanasti kõik mu sõbrannad ja tuttavad ja kolleegid juhtudes meile tulema, kui mul mõni uus soolokava oli käsil või mõni uus lindistamine või midagi, siis köögist ja elutoast ja magamistoast peegli küljest köögikappide küljest, igalt poolt võis leida kleepsuga kinni pandud noote ja tekste ja niisuguseid asju. Keegi rääkisid, et Ameerikas on isegi müügil spetsiaalsed tekstid vannitoas laulmiseks kiletatud tekstid ja neid saab siis seina külge panna, sest noh, inimesed Teil ei ole ju laulude tekstid meeles, et siis kui ta seal vannis seda teksti sealt hiilida. Kuidas teil mäluga on, kas jääb hästi meelde vä? Ma ei saa oma mäluga kiidelda, kahjuks mitte. Ja see on mulle olnud suureks komistuskiviks aeg, sest et ma olen pidanud väga palju tööd tegema, selleks, et tekstid pähe saada viisid, jäävad mulle kergemini meelde, aga aga nad jäävad mulle kergesti meelde, siis ma kui ma olen noodiga täiesti põhjalikult tuttav. Ma pean nooti nägema ja ma pean täpselt noodi järgi laulma, muidu ma võin kogemata mõne noodi valesti laulda ja pärast on seda väga raske välja saada. Ei me ette tea, on peas noh, see midagi peas juhtunud ka, nii et mõne koha peal tuleb lihtsalt la laulda, et ei tule sõnad meelde. Keegi ütles mulle kunagi, et Heli Lääts on maailma parim tekstidega, on. Tihtipeale tuleb nii palju etud mälusa Nauki ja, ja on hea, kui on selline laul, kus sa saad ise teksti luuletada nii-öelda, aga teinekord on nii, et tekst peab olema väga täpne. Sest kui sead täpset teksti laula, siis sa võid valesti vale vale valesse volti minna või või tähendab pale kohta hakata laulma laulust? Mul on ka vahest niimoodi juhtunud, et et ma olen teksti tõttu sunnitud olnud mitu korda laulu otsast peale hakkama, sest et lihtsalt sõnad viivad tagasi valesse kohta. Näiteks mul on üks väga hea kolleeg Anne Velli, kellel on kõik laulud peas ta võib laulda ükskõik kelle repertuaari otsast lõpuni veatult. Kui tema näiteks kuuleb seda kombineerimist, siis ta kohe ütleb, et ahhaa siinsed siin saabusserdasid, siin sabosserdasid ja nii edasi, nii edasi. Aga noh, tavaline kuulaja enamasti ei Merca, sest et eks see tekst läheb üsnagi kiiresti mööda ja, ja kui seal on siiski mingi loogika nagu seal ei tule lihtsalt lausa mõttetusi välja selle tekstiga ja lausa lausa vulgaarse mõnikord isegi ka nii on juhtunud siis siis enamasti tavaline kuulaja sellest eriti aru ei saa. Siin teie uuel plaadil on kaks laulu mustlastest, värvilised vankrid ja mängimustaja mängija. Kas teil on mustlaste vastu mingi eriline armastus? Minu armastus mustlaste vastu pärineb minu esimesest esinemisest suurel laval. Mis toimus tegelikult ilma minuta? See tähendab seda, et ma ei mäleta, kas see oli 55. või 56. aastal, kui Draamateatris lavastati elavat laipa. Tähendab elav laiplex. Ants Eskolaga Protassovi osas ja mustlane massat tegi hinnad Aarna. Nad olid tõeline mustlane, väga võluv, väga särtsakas, temperamentne ja, ja äärmiselt sobiv sellesse ossa. Aga üksainus puudus oli hinnatarna. Et tal laulmine ei istunud eriti. Ja siis otsustas draamateatri juhtkond kasutada plei bäkki. Tähendab elavad, elavad leib äkki. Ja miskipärast selleks elavaks beibekiks valiti Heli Lääts, kes sinnamaani veel ei olnud solistina eriti üles astunud, välja arvatud mõned muusikakooli kontserdid, kontserdid ja nii edasi ja konservatooriumi kontserdid õpilaskontserdid. Ja siis tuli meile Leningradist üks kuulus mustlaslaulude tundja Sorokin, kes hakkas meile siis neid asju õpetama seal ja mul tuli laulda seal kolm laulu. Ja ma hakkasin neid laule väga armastama. Ja nagu räägitakse, nad olevat minu päris päris korralikult välja tulnud ja. Sellega sellega liitub nagu üks väga tore seik. Tuli laulda sirmi taga ja moslemi Protašoviga istusid seal sirmi, niisuguse sirmi ees madalal diivanil ja marsa, siis laulis talle. Nii ja kuskil esimese vaatuse teises pildi siis teise pildi alguses oli see stseen. Proovidel mul oli vahetevahel niisugune tunne kummaline tunne ja natukene jube tunne, isegi õudne hakkas, sest kui ma vaatasin, kuidas hinnad Aarna suud liigutas minu laulmise järele, siis tihtipeale mul tekkis selline tunne, et ma olen nagu astraalkehaks muutunud ei olegi üldse, ma olen kuskil hinna tahma sisse läinud ja, ja ühesõnaga ma olen nagu lahustunud hinna taarnas või vastu veidi, ta oli nii hea matki ja et see oli, see oli tõesti midagi midagi enneolematut minu meelest, sest ma ei olnud ju kunagi midagi niisugust näinud. Hästi. See selleks, aga paar korda ma läksin siis pärast oma laulmist etendust vaatama. Ja ühel sellisel etendusel, Ma kohtasin oma kolleegi keskkoolist, ma olin üks aasta pärast keskkooli lõpetamist õpetaja Olav kuulit. Et tema ütles, et teate, ma olin hinna taarne lauluõpetajaga koos, tema on ka siin etendusel, tema ütles mulle kõigest, saan mina aru, aga mismoodi ilmad haarmed viisi pidama lõpetatud, vaat sellest ma ei suuda elu lõpule lihtsalt aru saada. Ja siis, kui ma jälle kuulsin mustlaslaule ja nendest lauldavad ilmselt siis mingisugune vedru pääses valla ja, ja, ja nad on mulle olnud armsad need laudad. Kas mõni mustlane on teie kätka vaadanud? Ojaa, see oli muusikakoolis, kui ta vaatas minu käti, ennustas mulle väga suurt tulevikku ja röövis mult mu viimase raha, ütles, et pane aga mulle siia käe peale veel raha ja pane veel raha ja veel raha. Ja siis ütles, näe, raha kadus, läks otsima, sinu anne? No aga mina õigesti ütles küll, aga mul oli viimane kolmekas ja ma ei saanud enam koju sõita. Aga kas te ise oskate vaadetega või rei, näidake mulle ma ühte joont, tunnen, kumba ema nüüd on täpselt ühtemoodi söögilaud on delay, seda te teate, et see on söögilaud. Nii et süüa süüa, on teil alati olnud, no selge, mis siin? Mis siin elus ikka muud saab, kui hästi süüa, nad nagu ütles kraavihall, kui silkus õia kraavist vett peale just. Heli, kas teie olete kogu oma abielu jooksul söögilaua eest hoolitsenud ja olen koguni kuni, mitte abielu jooksul, nii et teie ostate ja teie teete? Jah, enamasti küll, aga on ka juhuseid, kus härra Saul ostab ja teeb ja, ja siis teeb ta väga hästi enamasti siis, kui külalised tulevad ja teete kohe niisuguse korraliku lõuna, kolm toitu ja oh ei kunagi kolme toitu. Sellepärast et esiteks see ei ole üldse tervisele kasulik, kolm toitu süüa korraga. Minu poeg Indrek tegi mulle selgeks, et tohib süüa korraga kõige enam kolme või nelja valku Ko sisaldavat toiduainet. Sest kuna fermendid iga valgu lõhustamiseks on inimorganismis eri ferment, siis ei tohi inimorganismi üle koormata, sest et nad ei suuda lõhustada kõik kõiki val lõhustada kõiki valke ja, ja see, mis lõhustamata ja see jääb, see läheb rasvaks roiskuma ja olete sellest kinni pidanud. Jah, olen küll kinni pidanud. Ma ei ole suurte pühade puhul jah, siis küll kolm käiku. Puljong või supp ja praad ja magustoit ja nii edasi ja siis veel tükk aega hiljem natukene kohvi ja, ja nii edasi. Kas teie mees on pretensioonikas, ta sööb kõike, aga, aga ta on äärmiselt tänulik sööja kui on toit hästi tehtud. Aga kui on toit, kui talle toit ei maitse, siis ma eelistaksin teise tuppa minna. Kas te olete kunagi dieeti pidanud olen üritanud ja nii, et see on teile probleemiks olnud. Ja muidugi ma usun, et peaaegu igale naisele on see probleemiks olnud vähemalt minu eas naisele. On ka selliseid naisi, kes võivad süüa nii palju, kui tahavad ja mida tahavad. Mul on paar sellist sõbrannat, nendega ei juhtu mitte midagi, nad võivad süüa lõpmatuseni, nad võivad süüa ükskõik mida, aga nad on ikka kenad ja saledad. Aga üldiselt praegu meie majas on päris range teed, sellepärast et et härra Sauli on vaja ranget dieeti hoida ja selle tõttu ka mina, jumal tänatud ja suudate. Ja suudan küll, mina vahest salaja käin küll kapi kallal niimoodi, kui ta ei tea, aga aga üldiselt praegu on küll äärmiselt range dieet müüma. Tee heli olete niimoodi elanud, et ega teie puhul ei saa rääkida suhteskandaalidest? Teist ei ole eriti platsi jutte levitatud, nii et te olete suutnud kuidagi väga rahulikult minna nagu läbitud. Tantsida, teab kunagi nooruses siis liikus, et igasugused kuulujutud küll olen ma olevat maa Pirita kõrtsis laua peal tantsinud ja rusikaga vastu rinda. Ega teate, kes ma olen ja nii edasi ja nii edasi ja küll olevat rippunud oma olematu sõbranna kaelas, kes ütles, et Ta rääkis oma sõbrannadele Diaadilile. Minu kõige parem sõbranna rippus eile trammipeatuses kaelas, ütles, et Peeter on mind maha jätnud. Tegelikult üldse ei tundnud selle inimesega, tähendab, selliseid jutte on väga palju liikunud. Aga ma ei usu, et ma mingiteks mingiteks, kandaalseteks, asjaoludeks ise oleksin põhjustatud, tähendab inimestest, kelle nimi on tuntud, nendest tahetakse rääkida ja ja üks ütleb, et ahaa, see vist oli nii teene kinnitaba ja kolmas ütleb. Ma tean täpselt, ma olin ise sealjuures. Ja see on nii loomulik, kes on nii inimlik kui meie harmoonia professor Villem Reiman meid vahetevahel loodusesse viis kursust siis kunagi Linda kögordiga kurtsime, et oi, mida need inimesed kõik räägivad või missugused on ja mida nad kõik. No miks nad nii ometigi teevad, siis ta ütles niimoodi, tead, Heli Lääts. Olge õnnelik, et teist räägitakse, hakake muretsema siis, kui teist enam ei räägi. Seda ma mäletan küll, et siin ja kui veel ei olnud välismaa riideid eriti müügil siis ikka nagu keegi lillazza kontserdile, siis ütles Heli Lääts oli jälle nii ilusti riides, et ilmselt on välismaa sugulast. Ei, mul ei ole kunagi ükski sugulane välismaalt saatnud kleite ega ega pakke, välja arvatud minu pulmakleit, mille materjali minu tädi Rootsist mulle saatis. Ma olen kõik ise ostnud ja, ja ise muretsenud endale. Ja siis, kui hakkasid võimalused Soomes käia esinema, siis tavaliselt Peeter Saul heldekäeliselt kõik seal teenitud rahad ohverdas minu tualettide jaoks, nii et et ilma rahata pole ma siin elus mitte midagi saanud, kiusati mehe maitset, nii et mees võib teile kleidi kuskilt välismaalt osta, vabastada ja usaldan küll, ma usaldan tema maitset rohkem kui enda oma. Teil on väga palju laule ka kodust, emast ja isegi vanadest asjadest. On teil üks laul? Rääkige natukene oma lapsepõlvekodust, milline see lapsepõlvekodu teil oli, kuidas te seal elasite? Minu lapsepõlvekodu oli suurte põliste haabade all koolimaja. Mu ema oli külakooli õpetaja, see oli midagi paunvere kooli taolist, niisugune neljaklassiline kool, kus oli üks õpetaja, kes oli siis koolijuhataja ja, ja ka õpetaja, sealjuures üks suur klassituba pottahjuga nurgas. Ja nii kaua, kui ma mäletan, tajukapp niisugune unaruses tehakse tavaliselt sinna pottahju, telesee pottahjukapi, unarusse oli minu lemmikpaik. Ma juba nii kaua kui ma mäletan, hakkasin seal istuma tundide ajal, võttis mind kaasatundides ja seal ma istusin. Ja seal ma õppisin mängides lugema ja arvutama ja, ja ma ei mäleta, tegelikult ma oleksin esimeses klassis käinud vaid vaid ma mäletan oma kooliskäimist kolmandast klassist, kui ma tulin Kuressaarde ja, ja Kuressaare algkool. Ma mäletan oma lapsepõlvest veel seda, et mulle meeldis võtta kaks tekki, padi üks tekk, panna suure haava alla, padi sinna peale teine tekk üle pea tõmmata siis kuulata, mis ümberringi toimub. See oli mu lemmikpaik kus siis ma mäletan lapsepõlvest veel vana veskijärve ja, ja vesiveskitammi, kus me käisime. Niisama jooksmas ringi ja koolimaja eest voolas mööda väike ojakene, seal me käisime savi sõtkumas. Ja siis mu vennad räägivad, ma seda ise ei mäleta, et malevat külalaste külalastest koori teinud siseselt ülevalt tammi mäe pealt seda juhatanud, niimoodi lapsed all mäe laulsid ja mina olevat seda juhatanud, aga ma seda miskipärast seinale. Mul on kaks venda. Kas teie olite pere pesamuna, pesamuna hellitati lihtilmselt küll. Ega ma muidu suurest peast iga tühise asja pärast silmad pihku ei võtnud. Ma arvan, et ma vist ikka oli natuke ära hellitatud, ega ma muidu ei oleks nii kergesti nutma hakanud iga tühja asja pärast, ega see ei olnud ju kerge aeg, kus me väiksed olime. Ma olin, olin üheksa-aastane 40. aastal ja kuni 50. aastani üheksa kuni 19, see oli, see oli äärmiselt raske aeg, kus oli puudus kõigest ja, ja nirijatest, kuid toidust kui, kui no kõigest ühesõnaga. Mänguasju oli teil, mänguasi oli mul väga vähe mänguasju, oli mul? Mäletan minu väga armas mänguasi, oli valge flanell-ist ise tehtud mitte omatehtud, vaid vaid käsitsi tehtud jänes, roosade kõrvavoodrid ega nööpsilmadega. Selle kinkis mu tädi mulle jõuludeks 41. aasta jõuludeks. Ja üldiselt mul on väga vähe mänguasju elus olnud. Kas teil on midagi alles ka lapsepõlvekodust? Mõni asi? Ei kahjuks mul ei ole mitte midagi alles. Aga mõni aasta tagasi mul käisin oma vanaisa kodus Paadlas, Saaremaal. Ja. Seal olid uued elanikud, tähendab minu võõras vanaema õela õepoeg. Ma ei tea, kas ta elab seal praegu ei ela. Mu vanaisa oli kah kooli õpetaja külakooli õpetaja, kiriku köster mängis väga hästi armooniumit ja, ja siis ma lihtsalt küsisin, et kas võib olla vanaisast midagi jäänud siia majja, et mul ma meelsasti tahaks midagi mälestuseks temast. Miskipärast ma pidasin silmas, mäletan, vanaisal olid kummuti peal niisugused meisseni portselanist rokokoo baleriinid. Üks paar ja üks, üks tüllseelikuga niisugune tantsijanna, lootsin väga, et võib-olla alles, aga need olid ilmselt katki läinud. Aga siis tuli see noormees, hoides käes üht nihukest mustunud nelinurksete sete, ütles, see on vana sinul, see on teie vanaisa ikoon. Ma leidsin selle siit kummut, kummutisahtlist. Pisikene niisugune umbes noh, kuskil seitse korda 10 sentimeetrit selline plekile reljeefselt maalitud niisugune, sealt ei ole peaaegu midagi aru saada, aga, aga ma pean ütlema, et see on mulle väga kallis. Väga kallis ja see on nüüd ainus reliikvia nii-öelda minuga, minu emapoolsest vanaisast. Mul aga isapoolsest isa poolt kodustun mull küll mõningad väga ilusad asjad. Mu isa oli tisler ja ta tegi ka kunstkäsitööd. Intarsijat ja puulõiget ja, ja treis väga kenasti ja mul on jäänud üks väga ilus Intarsija karp, tema tehtud niisugune laegas, õigemini kus ta on kasutanud kolmekümmet kuut liiki väärisvineeri, selle, selle laeka kaane kaunistamiseks, seal on siis kirjut kaske linnusilma, pööki, mahagoni, mis kõik. Ja see on niisugune. Poleeritud kaanega. Üks lilleõis on lõigatud sinna peale, vot see on nüüd selle, ta tegi emale kunagi ehte laekaks, see mul ka veel alles lapsepõlvest. Kuidas te praegu heli elate? Praegu ma elan karpi tõmbunud pensionäri elu. Miks siis nii? Lihtsalt sellepärast, et. Olen selgeks saanud, et et minu elu suur töö on ära tehtud. Ja eks ma olen kuskilt kandist no ikkagi juba 40 aastat laulnud ja ja kuskilt kandist juba natukene nagu väsinud ja, ja tunnen, et kui mitte päris äraminekust juttu ei ole, siis vähemalt mõneks ajaks ma tahaksin mõtiskleda natukene eemal olla kõigest sellest. Ma ju käisin. Kõik, ka kõige väiksemad lavad oma soolokontsertidega Eestis läbi ja selle tõttu mul oli kontakt. Oma kuulajatega väga tihe ja, ja nad said nad Malinedele kättesaadav nii-öelda. Aga praegusel ajal oleks võimalik teha kontserte suurtes saalides. Et ennast ära tasuks? Kokku tähendab sinna suurtesse saalidesse kokku tulnud publikule aga pensionärid, minu kuulajad, pensionärid ja need, kes noh, ühesõnaga on meid harjunud kuulama. Nad ei hakka enam tulema kuskilt kaugelt nad neljale selleks võimalusi üldse. Nendel ei ole puhtmajanduslikult võimalik seda teha ja ma isaga oma piletid nii kalliks ajada, et ma läheksin nende juurde, sellisel juhul, kui ma läheksin nende juurde, siis peaksime oma pileti nii kalliks ajama, seda nüüd siis nad ei jaksa seda niikuinii osta seda piletit. Nii et see on niisugune nõiaring, millest võib-olla on siiski ka väljapääs, sest et meil oli alles hiljuti nädal aega tagasi filharmoonia veteranide kokkutulek ja, ja pidu seal ja ja filharmoonia Noor toredad administraatorid tegid ettepaneku, et nad leiavad sponsori ja me leiame võimaluse teha, et et neid kontserte teha, ma lubasin järele mõelda. Heli, mulle tundub, et te olete ikkagi väga tagasihoidlik inimene. Võib-olla ma olen lihtsalt laisk ja abiga On teil selle eest aktiivne ja ma arvan, et abikaasa on ikka väga palju aidanud, kui tagant tõuganud. Eks ta mind on vahest kõrvupidi tirinud küll, ei, siin pole midagi rääkida. Aga Ma seletan ise ikka jälle seda kõike. Kuivõrd aga ma olen seda 1000 korda rääkinud ja ma ei väsi seda kordamast, et et ma olen ahvi aastal sündinud vähk ja, ja kui ahv afi, ahv, minust võitu ei saa ja puu otsa tembutama ei lähe, siis enamasti vähki supin turgu. Ma tean, et ma peaksin üle saama sellest inertsusest ja ja, aga ma tulen järsku, et ma olen väsinud lihtsalt. Kuidas teie laulu telli, on sündinud, kas te kas teil on pakutud või olete tellinud, kuidas, kuidas teie repertuaar on kokku saanud? Nii üht teist kui kolmandat tähendab, on tellimuslaule, mis olid tavaliselt võistlus, kontserdite laulud, siis ma olen neid ise otsinud ja leidnud, siis on mulle pakutud. Alguses muidugi minu lauljatee alguses oli Emil Laansoo ja kes, kes mulle väga palju laule lihtsalt tol ajal ju oli see lindid mahakirjutamine väga suur töö ja keeruline. Sest magnetofoni peaaegu ei olnud ja videolintidest muidugi rääkima, sest televiisori videot siis üldse ei eksisteerinud veel ja ja siis ülaraudne kadunukene. Ma mäletan ühte seika, kuidas kell 12 päeval ma elasin Kivimäe siis ilmus minu ukse ukse taha Ülo Raudmäe noot näpusetes heli, siin on noot kell üks lindistamine, palun õpi selgeks. See oli see kuulus. No vot niimoodi on tulnud ja, aga minu esimene esimene esinemine solistina suurel laval kontserdilaval oli jälle nii, et Emiliaalse solist Ludmilla Essakova oli haigeks jäänud ja viimasel minutil siis Emil Laansoo, tulime juurde. Kuule heli. Laulu. Tule nüüd, nüüd sa pead laulma Estonia kontserdisaalis, sest muidu jääb mul kontsert ära. No ma läksin muidugi siis ja siis ma laulsin kolm korda oma kolm laulu otsast lõpuni läbi, elust mul rohkem ei olnud, aga rahvas muudkui tahtis, tahtis nii. Taali tee lauludele on väga ilusad tekstid, kelle poole te olete kõige sagedamini pöördunud? Heldur Karmo on kõige-kõige enam tekste teinud, temal on see jumalik säde, nii-öelda, mis oskab laulu laulu tekstist just leida selle, mis on vaja tõlkida ja, ja ta ei pea täpselt rangelt. Tõlkijal on komme. Sõna-sõnalt tähendab vajadus mitte komme, vajadus sõna-sõnalt tekstist kinni hoida. Tema oskab omapoolselt asja niimoodi sättida, et et see on ka eesti keeles, vastu võeti. Kas te olete ise ka proovinud kunagi midagi kirjutada? Kirjutada, mitte, aga tõlkinud olen ma küll mõned tekstid aha üsna, üsna üsna mõned väga vähe tekste, naised, sedagi ainult siis, kui lihtsalt olude sunnil tuli ruttu-ruttu vaja ja ja, ja oli tarvis kiiresti teha ja ei olnud parajasti kellelegi teisele aega teha, aga ma ei ole kunagi luuletanud, joonistanud ega kirjutanud. Nii nagu see Hiina kooli, kes pilvist näeb? Hakkasin praegu mõtlema, et kas te olete Kuuske laulnud Georg Otsaga laulsite ühe laulu. Georg Otsaga olen laulnud, koos olen Vello Orumetsaga päris palju duetti laulnud. Muide, Vello Orumetsaga sobivad meie hääled suurepäraselt. Ja me oleme suure menu osaliseks kontserti, kui ma lähen temaga koos laulnud. Aga miskipärast see koostöö jäi väga napiks ja, ja me ei ole jõudnud kontserdilavast kaugemale, me ka mõtlesime, et peaks lindistama midagi lindistama, aga noh jah, kuidas teil, Georg Otsaga omavahel sobis? Hästi, väga hästi ja me olime nagu ühel lainel temaga. Solignaatsivi laul. On palju ilu rännuteedel, ma ei mäleta, mis selle pealkiri oli ilusa ränduri laul, ränduri laulja, siis me oleme meelist laulu koos laulmata. Kunagi vist aastavahetuse kontserdil, lillepaviljonis laulsime laulu, nüüd see õige aeg on käes ja nii edasi. Siis ma lähen veel valli, kus lapiga laulnud Est doltsi. Nii et neid mehi Holonewals neid mehi, neid ikka mõni on fotod. Ja nüüd mul tuleb meelde, et Heino Baskiniga tegite te ju vanalinna ja, ja, ja sellest rääkinudki veel hea, kuidas pelgaks, kuidas ennast seal laval tundsid? No ma pean ütlema, et, Väga hästi. Väga hästi, sellepärast et noh, seal olid kõik armsamad laulud jälle ja ja seal see natuke rääkida, natuke tantsida ja ja see oli väga mõnus etendus ja ta läks üsna üsna hulk aastaid. Ma ei tea, kuidas see üldse tuli, tähendab tore jutt sellest, et noh, et võiks midagi vanalinna stuudiost ja mina vist ise kuskilt niisama viskasin selle selle kinda nii-öelda välja ja ütles, et kuule, kas me ei võiks sinuga siis, kas ma ei võiks siis kõik tulevad sul sinna vanalinna stuudiosse, et me võiksime midagi vanu aegu meelde tuletades teha seal vanalinnastuudios, mis ta oli. Mulle tundub, et ma vist ise panin selle selle ühesõnaga selle hernekese veerema seal ja järsku ta mulle helistas kuule. Et tuled, räägime natuke sellest asjast. Sellest pidi saama siis nagu meie kahe kahe niisugune show show. Aga no lõppkokkuvõttes tuli sellest Eino Baskini juubelivälja.