Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tosina päevaga kadus viie suure tehnoloogiafirma börsiväärtusest rohkem kui veerand triljonit USA dollarit. Maailmas ringi vaadates pole ju midagi erilist juhtunud. Järelikult peab küsima, mis ikkagi juhtus? Kuhu kadus inimeste varandus, millest saanuks osta naftafirma Royal Dutch Shelli või hiigelsuure kaubamajaketi Walmart. Aktsiahinna langust tabab vähem ettevõtet ja rohkem investorit. Sai ju ettevõtte aktsiaid müües oma raha kätte. Investor lootis aga raha, väärtpaberid. Näiteks, vahetades oma vara kasvatada või vähemalt inflatsiooni vastu kaitsta. Ja nüüd peavad natsism pettumuseks kaotust kannatama. Olgu siiski lisatud, et ka aktsiaid emiteeritud ettevõtte jaoks on langus, kes juhul kui see on põhjustatud vigadest, nende tegevuses tee nõrgeneb, tulusus osta aktsiate vahetusega üles teisi ettevõtteid, sealhulgas konkurente. Aktsiate vastu võib ka laenu võtta, mille hind kasvab tänu paberile kirjutatud vara vähenemisele. Oluline pole seegi, et mõnes ettevõttes seotakse osa töötasust firma väärtpaberitega. Mis antud loos tähendaks siis olulist. Palgalangust nii arusaadavalt on küsimus, kas langus jääb kestma. Üheks osakute hindade kukkumise põhjuseks peetakse kätte jõudnud aega. Sellega tahaks öelda, et iga asi, mis tõuseb, Jako langema kuna suured tehnoloogiafirmad on peaasjalikult USA majandust aastaid jõuliselt üles vedanud. Kasvapressimistides optimism, õnnetuma, aja lähedusest, ühtegi. Konkreetset põhjust pendli suunamuutusele ei peagi leiduma. Piisab, kui see jõuab mõttelise tee lõpulähedusse. Õigemini piisab taolisest hea aja lõppu kuvandist, et investoritest küdema ärevuse seisundist paanika vallandada. Arvatakse, et Facebooki klientide andmete nurjatu kasutamise skandaalist piisas Google'i, Apple'i, Amazoni ja Microsofti aktsetessegi. Veendumuse hüppeliseks vähenemiseks kannatlejatest firmasid oli teisigi, aga need suured. Ka nemad omamoodi tuulelipuna võimalikelt kapikse varastena millidesse, nüüd siis nii sotsiaalselt kui poliitilist pahameelt maandutakse. Olukorrale ei tule kasuks ka president trumpi isiklik vimm maailmarikkama mehe pesemise vastu. Kuna viimasele kuuluvas suure levikuga tuleb Washington Posti silmud kriitika suhtes tundliku juhti ja tema ettevõtmise halvustavaid seisukohti. Suurte tehnoloogiaettevõtete ühiseks kartuseks ongi poliitilise kliimamuutustega kaasnev äritulusust ohustavate regulatsioonide lisandumine. Lähenevate USA kongressivalimiste tõttu on poliitikutele tulus võtta sisse rappa kaitsepositsioon žongleerida suurte vastu väikeste kaitsena maalitavate populistlike seadusalgatustega. Aga mõistagi on see kõik spekulatsioon, sest ega ilmaaegu nimetata väärtpaberites investeerimist spekuleerimiseks millega seoses võiks arvestada. Siis veel ühe seiga. See aitaks eristada Apple'i või Amazoni terviseprobleeme sotsiaalvõrgustikku pidava Facebook'i omast. Tervise. Puur on sobilik kontekst, sest neli aastat tagasi võrdlesid USA Princetoni ülikooli teadlased John kana rela Jossuosbekkler sotsiaalvõrgustiku populaarsust nakkushaigusega. Nende argumendist toodi välja sarnasus viirushaigusega, näiteks gripiga, mis levib kontaktselt ja suhteliselt kiiresti. Haigestumisel on iseloomulik tervenemine. Kui meie immuunsüsteem alustab haigustekitaja vastu massiivset võitlust. Immuunsus jääb alles, et seni veel haiged ei saaks neid siis uuesti nakatuda. Sotsiaalvõrgustikus kuulge. See protsess aga natukene teisiti. Kui haiguse bioloogilised tekitajad elavad enam-vähem sama kaua siis peaks hiljem võrgustikuga liitunud selles viibima samaga. Kuid esimesed tegelikkuses osutuvad aga varasemad kasutajad kõige vastupidavamateks ja need, kes lisanduvad hiljem, lahkuvad pigem varem. Hilisemad tulijad. Vaat seal juba olijate pärast. Ja kui lõpuks hakkab keegi lahkuma, tõmmata esmalt kaasa just neid, kes liitusid. Pigem hiljem. Teadlased võtsid taolisem tervenemise osa maju dünaamika arvesse ja leidsid, et juhul kui kogub Facebook'i populatsioonist tärkab tervenemise protsess, on sotsiaalvõrgustiku kadumine ikkagi lõpux paratamatu. Esmalt testiti mudelit üllatavalt hea täpsusega omalajal populaarsemais poisi elukaare peal. Ja sama lähenemist Facebookile rakendades leitigi. Tervenemine peaks olema märgatav hiljemalt aastaks 2017 noh väga palju mööda poole pandud. Aga arvatavalt on tegelikult keerulisem ja tehnoloogiafirmadest tajutavat väärtust kujundavad paljud tegurid muuhulgas siis ka inimestes ravimatu ahnuse ja hirmude palavik.