Tere eetris on portaal, tehnoloogiakommentaaris heitleb Kristjan Port. Ainult lollide pidavat midagi kartma. Samas oleks rumal ju liiga paljude asjade pärast hirmu tunda. Huvitav, kas tööde kadumist robotitele peaks kartma? Mõned uuringud väidavad ohtu suureks, teised esitavad väiksemaid numbreid. Aga arvude võrdlemise asemel peaks ilmselt jälgima, mida sõnades öeldakse. 2013. aastal Oxfordi ülikooli teadlaste Kalfrey Jamaical Osbournei koostatud raportis Tööhõive tulevikust ennustati USA tööjõuturu näitel et järgmise 20 aastaga ohustab automatiseerimine neljakümmet seitset protsenti ametitest. Teadlased uurisid 700 elukutset ning nende teostamiseks vajalikke ülesandeid ja oskusi. Hinnates automatiseerimiseks seotud tehnoloogilisi võimalusi ja uuringu tahaks teadaolevaid kitsaskohti, hindasid nad järgneva paarikümne aasta jooksul tööde automatiseerimise tõenäosust. Analüüsi tulemusel jõuti mainitud umbes pooli ameteid ohustava tulemuseni. Suurema riskiga elukutsetest toodi esile transport ja logistika ning erinevad kontorites toimuvate joodsad. Muuhulgas. Nimetati ohustatute seas ka mitmeid teenindava sektori ameteid. See oli üks esimesi põhjalikke analüüse, mis sattus soodsele hirmude, rõõmude segaste tehnoloogiliste muutuste perioodile kirjeldades tulevikku uudiskünnist ületavalt suurtes ja kõhedust tekitavate arvudes. Hoolimata, et analüüs põhines USA tööjõuturuanalüüsile, hoiatasid autorid kaaskodanike ühinenud kuningriigist. Sarnase tuleviku eest. Mõni aasta hiljem avaldas analüüsifirma McKinsey analoogse raporti tehisintellekti ning robotite mõjust tööhõivele ja palkadele koos edaspidi tööhõives püsimiseks vajalike oskuste ülevaatega. Analüüsi kaasati 90 protsenti maailma SKP-st loova 46 riigi üle 800. Koos nende teostamiseks vajalike ülesannete, oskuste, saadavate palkade ja automatiseerimise võimalustega. Tulemus oli varasemaga sarnane, pakkudes, et aastaks 2030 kaob maailmast umbes 800 miljonit töökohta neist näiteks USA-s kuni 73 miljonit. Lohutuseks siiski märgiti. Otu kajastab halvimat stsenaariumi samuti jaotu kõikide riikide vahel võrdselt. Näiteks USA vabrikus tegeleb protsesside juht tõenäoliselt ülesannetega, mida on raskem masinatele anda, kuna tegevus kõrgautomatiseeritud, aga mõnes teises riigis ei jaksa oma ametinimetusega töötaja puhul rohkem asendatavaid ülesandeid. Analoogsest võtmes hoiatati ka majandusliku ja sotsiaalse lõhe kasvamisest madalaoskustaseme ning kõrge kvalifikatsiooniga ameti pidajate vahel. Esimesi ähvardab tööst ja sissetulek. Kust ilmajäämine kui viimaste puhul on võimalus siirduda palgaredelil ülespoole keerulisemate ja masinatele veel kättesaamatute tööde juurde. Aga selle kirjeldatud lõhe risk on suurem just kõrge arengutasemega riikides, näiteks USA-s. Ning käesoleva aasta märtsi alguses. Tutvustas avalikkusele oma järeldusi automatiseerimise mõjust tööhõivele. Kolme tosinat arenenud riiki esindav majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni OECD. See ülevaade paistab roosilisem, kuna pakub, et väga kõrge automatiseerimise riskiga on vaid 14 protsenti arenenud riikide ametitest ehk 32 uuringusse kaasatud riigi peale umbes 66 miljoni töökoha kadumist neist umbes 13 miljonit, siis USA-s, mis te sealsest hõivest umbes 10 protsenti kõrgeks riskiks hinnati kui masinaga inimese töö asendab? See tõenäosus ületab 70 protsenti. OECD raport pole koostatud lohutuseks ega varasematega vaidlemiseks. Erisus teistega tuleneb metoodikast. Muuhulgas sama ametinimetuse taha peituvate ülesannete struktuuri erinevast arvestamisest. OECD analüüsis lähtutakse arenguriigi puhul juba näiteks toodud. Vabriku töödejuhataja vähemalt automatiseerimise riskist, kuna seda on juba päris palju optimeeritud. Varasemate raportit. Ideega sarnaselt leitakse sellegipoolest, et lisaks 14-le protsendile suure tõenäosusega kaduvatele töökohtadele ähvardab tööst ilma jäämine veel umbes 30 kahte protsenti tänaste ametite pidajaid. Seda juhul, kui nad ei asu tõsiselt teadmisi, oskuseid ja võimeid arendama. Sest neid ameteid tabavad olulised uuendused, milledest osasaamine ilma täiend ja ümberõpetaja muutub üha raskemaks. Sest ettevõtluskasutab ju kõiki võimalusi ägenevas konkurentsis püsimiseks. Kui traditsiooniliselt on uuendustega välja vahetatud vanemad töötajad, siis seekord ähvardab tööst ilma jäämine just noori. Põhjuseks on väiksemast töökogemusest tulenevalt pakutav lihtsam töö. Täna teeb iga viies OECD liikmesriigi tööhõives olev alla kahekümneaastane masinatega asendatavad tööd. Samal ajal võtab osa noortest juba praegu töötud. Ilma püsiva sissetuleku või ebakindla töösuhte tõttu on neil raskusi laenu saamisel pere ja kodu loomisel ning jagada ka sotsiaalseid väärtuseid tööl käiva vanema ja rikkama põlvkonnaga. Ja just sellist tulevikku peaks kar.