Tehnoloogiakommentaari esitab Kristjan Port. Iga kirja saatja omab õigust kirjavahetused privaatsusele. See tähendab, et kolmas isik ei tohi ilma loata tema kirju lugeda. Loomulikult tohib seda lugeda kirja saaja kellel on samuti õigus kirjavahetuse privaatsusele. Ja siin ei tohiks olla midagi üllatavat. Aga kui kirja saaja ei suuda oma saest seista, võib juhtuda, et kolmas osapool saab tema poolele saadetud kirju lugedes ligi ka sinu eraviisilisele kommunikatsioonile. Sa võid ju protesteerida, aga sinna pole midagi parata, kui kirjasõber kirja teistele näitab. Üheks selliseks olukorraks võib osutuda kirjavahetuse ühe osapoole surm. Aga kuidas teeb seda surnud isik USA-s ja võimalik, et mujalgi maailmas on kirjeldatud ebamugav temaatika kujunemas tavapäraseks praktikaks kui erinevatel põhjustel siit ilmast lahkujad jäävad maha elutu keha ja töötab telefon. Paljudel uuematel telefonimudelitel kasutatakse selles peituvate andmete kaitseks omaniku sõrmejälge nägu või muud. Biomeetriliste andmekogu surnutelefoni avamisele leidub mitmeid õigustusi alates isiku tuvastamisest ja kellelegi tuttava informeerimisest kuni kuriteoga seotud info väljaselgitamise vajaduseni. 2016. aastal koha ja ülikoolis islamiäärmuslase poolt juhitud autoga rahvamassironimise järel püüdsid politseinikud maha lastud. Terroristi telefonist leida infot tema kaaslaste kohta. Aasta varem Sanbernardinos toimunud 14 inimese tapmises osalenud kahe islamiradikaalid telefonist sama infot otsides põrkas õigussüsteem vastu Apple'i põhimõttelist hoiakut et nemad kellelegi telefone Te ei murra. Toonaste kurjategijate telefonid olid lukustatud koodiga, mille koostamise algoritmi tunduvalt ettevõtjalt eeldati abi ja sujuvat koostööd õigussüsteemiga. Politseile polnudki telefoni sisu juurde pääsemine kõige tähtsam, sest nad said vajaliku info kätte ka muude meetoditega. Pealegi leidus maailmas tasuline teenus, mille abil sai kõne all oleva mudeli lahti muukida. Politsei jaoks toimis juhtum sotsiaalse testina, kas ja kuidas taoliste juhtumite õnnestub lahendada kohtute ja ettevõtete jaoks seni reguleerimata olukorras. Juhtum osutus parajaks pähkliks ja sundis Apple'i kehvade valikute ette. Kas olla abiks õigussüsteemile ja kaotada klientide usaldus ning koos sellega osa ärist. Või siis pidada neilt telefoni ostnud omanike andmete kaitset ülimuslikumaks ja kannatad avalikkuse pahameelt terroriste kaitstes, mis samuti rööviks ju osa ärist. Apple pallis viimase ja muutis järgnevatest telefonidest turvalisuse algoritmi moel, mis välistaks edaspidi lootuse. Nende käest abi saada. Samal ajal tehnoloogia arenes ja pakkus telefoni kaitsmiseks varasemast turvalisemalt. Sõrmejälje ja näotuvastamise metoodikat. Uus metoodika välistas juhtumeid, mida oli varem demonstreeritud sõrmalt liimi abil jäljendi või isikufotoga taoliseid elektroonilisi lukke avades. 2016. aasta Ohio terrorirünnaku sooritanud oligi juba natukene uuem sõrmejälje lugejaga telefon. FBI agent püüdis surnud isiku verise sõrmega telefoni avada aga see kohe ei õnnestunud. Kuna tegemist oli keerulise olukorraga. Otse kuriteopaigal jäigi katse pooleli. Järgmine kord. Telefoni püüti avada oli kulunud juba mitu tundi ja aparaat oli vahepeal end välja lülitanud ning nõudis taaskäivitamisel koodi koodi. Nad ei teadnud, et pea ei andmetel. Oli aga see esimene kord, kui telefoni püüti surnu sõrmega avada, kuigi tulutult. Järgnenud umbes pooleteistkümnele aastale. Jooksul on telefonid avamist lahkunu sõrmejälgede kasutamisega saatnud suurem edu. Arusaadavalt ei soovi USA politsei teemat avalikkusega väga vaagida. Juristid annavad meetodil aga rohelise tule, sest surnud puudub privaatsusega seotud huvi oma keha vastu. Võib ka nii öelda, et nad ei saa võimalikku huvi kaitseks end kohtus esindada. Politsei jaoks on biomeetriline lukk hea lahendus, kuna nad ei pea küsima telefonis peituvate personaalsesse ruumi tungimiseks. Kohtunik. Läbiotsimisorderit neil on olemas vabalt kasutatav sõrm. Samuti tehakse katseid näo tuvastamisel põhineva luku avamiseks. Detailid võivad olla õõvastavad, aga teadaolevalt peab vähemalt üks silm olema lahti. Kuid koledusi unustades olgu siiski loo moraaliks õppetund, kuidas turvalisuse parandamise püüdlused avavad selle murdmiseks lihtsalt uusi võimalusi.