Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, neljandast aprillist. Stuudios on Kai Vare. USA president Donald Trump lubas, et USA saadab perioodiliselt Baltimaadesse sõdureid heidutuse tugevdamiseks ning toetab Eesti, Läti ja Leedu jõupingutusi riigiga. Ja arendamisel me kogu aeg räägime sellest, mida võiks teha selleks, et kaitse oleks usutav. Tallinna linnatranspordi aktsiaseltsi juhatuse esimees Enno Tamm ei plaani ametist lahkuda, kuigi ka ei välista seda. Ka linnapea Taavi Aas on valmis ettevõtte nõukogu esimehe kohast loobuma, aga mitte praegu. Tamme sõnul kontrolliti ettevõtet korduvalt, aga midagi ei leitud. Kuidas selline asi siis võimalik on ega ei tohikski võimalik olla? Ega ei tohikski? Maanteeameti tänavused prioriteedid teedeehituses on muuhulgas möödasõiduradadega teelõikude rajamine ja ka muutuva teabega liiklusmärgid. Alates märtsist sellel aastal on need märgid seadustatud ja liiklejatele kohustuslikud. Kui tulevikus on muutuva teabega märgil kiiruse number kirjas, siis. Toitmiseks Moskva teatas, et käsitleb Skripali mürgitamise juhtumit Briti ja USA julgeolekujõudude provokatsioonina, kui London ei anna selgeid vastuseid Venemaa küsimustele. Prantsusmaal streigivad lisaks raudtee töötajatele ka lennufirma Air ansi töötajad, prügivedajad, osa energiasektorist ja tudengid. See tugevdab veelgi survet president Emmanuel Macroni reformikavale. Vastloodud Eesti kunstiindeks annab ülevaate Eesti kunstituru jo kunstiga toimuvate tehingute kohta Viljandi kultuuriakadeemia muusikaosakonnale Pille tutvustava veebilehepilliportaal, et õpetada lapsi ja noore noori paremini pille tundma ja tekitada muusikahuvi. Suri Riigikogu liige Andres spordist. Nädalavahetusel toimub tennise Davis Cupi turniiril Eesti ja Tuneesia kolmise kohtumine, kaotaja langeb järgmiseks aastaks kõige madalamasse, kolmandasse gruppi. Ilmateenistus lubab meile mitmel pool vihma ja udu. Öösel on sooja kaks kuni kuus kraadi, päeval üheksa kuni 15, meretuulega rannikul viis kraadi. Balti riikide presidendid kohtusid Valges Majas USA presidendi Donald Trumpiga. Kohtumisel tuli muuhulgas juttu ka õhutõrjest. Eesti rahvusringhäälingu küsimusele vastates ütles trump, et keegi ei ole olnud Venemaaga karmim kui tema Maria-Ann, Rohemäe. Balti presidentide kohtumisel USA presidendi Donald Trumpiga keskenduti peamiselt julgeolekuolukorrale ja NATOle. Samuti oli teemaks Venemaa. Eesti rahvusringhääling uuris president Trumpilt, kuidas ta käitub Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Kas too on vaenlane või on temaga võimalik dialoogi pidada. Ning ma arvan, et mul võib-olla Venemaaga ja president Putiniga hea suhe ja kui nii oleks, siis oleks hea asi. Samas on suur võimalus, et seda ei juhtu. Kes teab? Trump rõhutas, et keegi ei ole Venemaaga olnud karmim kui tema. Ta tõi näiteks, et USA saatis pärast Suurbritannia närvigaasirünnakut välja oluliselt rohkem diplomaat ja kui Euroopa Liidu suurriigid. Trump lisas, et Ameerika kaitse-eelarve kasvab järk-järgult, mistõttu muutub nende sõjavägi tugevamaks kui eales varem. See ei ole Trumpi arvates hea uudis Venemaale. Lisaks võtsid presidendid kohtumisel vastu julgeolekudeklaratsiooni, milles kinnitati taaskord, et USA eraldab Balti riikidele 170 miljonit dollarit väljaõpe ja varustus programmideks ning laskemoona hankimiseks. Samuti mainiti deklaratsioonis õhutõrjet, räägib president Kersti Kaljulaid. Me kogu aeg räägime sellest, mida võiks teha selleks, et kaitse oleks usutav, ei taha üle investeerida, aga kindlasti me seisame selle eest, et ka need väed, NATO väed, kes täna on balti riikides ja Poolas, et ka nemad tunneksid ennast turvaliselt. Õhukaitse on oluline element. Samuti kinnitati deklaratsioonis, et USA jätkab sõdurite perioodilist saatmist Balti riikidesse. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington. Vahur Lauri küsis kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhatajalt Kusti salmilt, mida Eesti kavatseb Baltimaade relvajõudude tugevdamiseks eraldatud rahaga teha. See, kuidas Ameerika ühendriigid oma raha jaotavad, see ei tähenda seda, et me saame 170 miljonit kolme balti riigi peale endale arvele. Ise vaatame, mis me teeme. Me saame selle raha ekvivalentses väärtuses, siis peamiselt Ameerika Ühendriikide kaitsetööstusettevõtete tooteid, tootega kaasa saame siis vajalik väljaõpe, hooldusvahendid. Eesti on selle raha eest küsinud ning tõenäoliselt saame tankitõrje Javelini rakette. Luurevahendeid. Millal siis kaup võiks? Kohale jõuda realistlikud, ma arvan, et nad hakkavad kohale jõudma 19. aastal, mõned kindlasti jõuavad Kallas, eriti kui räägime Javelini rakettidest, siis mõned kindlasti jõuavad ka hiljem 20. Tallinna linnavalitsuse pressikonverentsil räägiti eile ilmsiks tulnud korruptsioonijuhtumist linnatranspordi aktsiaseltsis. Eile pidas keskkriminaalpolitsei kinni neli Tallinna linnatranspordi aktsiaseltsi juhtivtöötajad. Uku toom jätkab sel teemal. Kui eile oli linnapea Taavi Aas juhtunut kommenteerides napisõnaline ning linnatranspordi aktsiaseltsi juht Enno Tamm eelistas avalikkusega üldse suhelda pressiteate abil, siis täna olid nad mõlemad ajakirjanike ees. Taavi Aas alustas tõdemusega. Tegemist oli meie jaoks tõeliselt musta päevaga, linnatranspordi aktsiaseltsis on olnud väga-väga tugev ning meil on olnud päris palju häid häid uudiseid, häid, häid päevu. Aga muidugi eile ma ei ütleks nii, et nullis nullis kõik aga aga jättis muidugi väga musta jälje ning Aas lisas enda koha pealt. Ütlen seda, et hetkel ei, ei välista kindlasti ka seda, et lahkun linna transpordinõukogust, aga enne seda tahan kindlasti saada selgust, mis ja kuidas toimus. Taavi Aas ütles, et vähemalt kahel järgneval nõukogu koosolekul kavatseb ta juhina jätkata ja veel kord ära kuulata siseaudiitori ja sisekontrollteenistuse. Linnatranspordi aktsiaseltsi juhatuse esimees Enno Tamm alustas samuti nukra tõdemusega. Et kuidas selline asi siis võimalik on? Ega ei tohikski võimalik olla? Ega ei tohikski? Vastates küsimusele, miks siiski midagi ei nähtud, meenutas Tamm, et viimastel aastatel on neid kontrollinud nii riigikontroll, maksuamet, rahandusministeerium ning pole midagi leidnud ja just nende enda sisekontroll leidis puudusi, mis pidid neil päevil viima ühe eilse kahtlusaluse Jaanus ringi ka töölepingu lõpetamiseni. Kuna ta oli hakanud nii-öelda vasakult raha teenima. Ilmselt remonditi meie töökojas nii mõnedki tehnika üksused mida ei oleks tohtinud seal remontida, kuna juhatusele on otsustanud, et me sellist teenust ei osuta. Küsimusele, kas see, et riigihanked võitis pidevalt sama ettevõtte kahtlusi ei tekitanud, vastas tamm. Key lemma OÜ on ametlik man busside esindus Eestis laadal osalenud viiel riigihankel, nad on soodsama hinnaga need võitnud uue busside tarnimiseks. Nii et siin ei ole küll, me ei osanud midagi kahtlustada. Ma ütlen ausalt, et samad otsused juhatuse esimehena ma langetaks ka täna, kui need hanked oleksid minu laua peal ja needsamad pakkumised, need olid parimad pakkumised. Ning lõpuks, kas Enno Tamme soovi siiski vastutust võtta ja ametist lahkuda? Ootame ära tulemused, nii uurimise tulemused, sisekontrollide tulemused, ootame ära nõukogu otsuse ja seejärel langetama otsuse, ühtegi varianti välistada ei saa. Välissõnumid võtab kokku Erle Loonurm. Moskva käsitleb Sergei Skripali mürgitamise juhtumit ja USA julgeolekujõudude provokatsioonina, kui London ei anna konkreetseid vastuseid Moskva küsimustele. Nii ütles Vene asesaadik ÜRO-s. Tema sõnul on Venemaa saatnud nimekirja konkreetsete küsimustega Briti võimudele, kuid vastuseid nad saanud ei ole. Ühendriikide president Donald Trump teatas, et USA ei ole Hiinaga kaubandussõjas. Sõda kaotati juba aastaid tagasi. Trumpi sõnul on selle tõttu USA-s nüüd kaubandusdefitsiit 500 miljardit dollarit aastas. Intellektuaalomandi vargus veel 300 miljardi dollarivõla matuses. USA ametnikud avaldasid eile nimekirja 50 miljardi dollari väärtuses Hiina kaupadest, millele USA kehtestab uued imporditariifid. Nimekirjas on 1300 erikaup. Muuhulgas sisaldab see elektroonikakaupu, lennuki varuosi, kemikaale, ravimeid ja metalle. Kuu aja pärast jõustuv nimekiri ei ole lõplik ja see on mõeldud vastusena Hiina väidetavale tegevusele USA intellektuaalse omandi karastamisel. Hiina avalikustas vastusena kava kehtestada USA toodetele tariifid samuti 50 miljardi dollari ulatuses. Prantsuse rongiliikluses kaose põhjustanud raudtee töötajate streigile lisandusid protestid ülikoolides, tugevdades veelgi survet president Emmanuel Macroni reformistrateegiale. Raudteetöölised protestivad valitsuse plaani vastu vähendada töötajate kaitset. Streikidega kavatsetakse jätkata juuni lõpuni, kui Macron ei loobu plaanist võlgades riikliku raudteefirmad ümber korraldada. Pariisi ja Lyoni Ülikooli tudengid blokeerisid ülikoolilinnakud protestiks Macroni plaani vastu karmistada ülikoolide vastuvõtureegleid. Eelmise aasta mais võimule tulnud kroon on lubanud Prantsusmaa majanduse põhjalikult ümber korraldada, et suurendada majanduskasvu ja kärpida riigivõlga. Eile streikisid lisaks raudtee töötajatele ka lennufirma Air France töötajad, prügivedajad ja osa energiasektorist. Venemaal Moskvas hukkus lastele suunatud kaubanduskeskuse tulekahjus üks inimene, 600 inimest evakueeriti. Allikate sõnul suri hoonest evakueeritud ohver kiirabiautos, et tegemist oli keskuse turvamehega. Võimude kinnitusel on ka kolm päästjat viga saanud. Kokku on kannatada saanud kuus inimest. Tagasi Eestisse maanteeamet proovib igal aastal korda või paremaks teha või ehitada 2000 kilomeetrit teid. Kõige olulisem on teede säilitamine. Erilist tähelepanu nõuavad kruusateed, sillad ja liiklusohtlikud kohad. Margitta ots võtab olulisema kokku. Alustuseks mõned numbrid, teede säilitusremonti ehk pindamistöid tehakse 1200-l kilomeetril, kruusateede ümberehitusi on kavas 280 kilomeetri kandis ja rekonstrueerida tuleb veel 180 kilomeetrit teid. Sel aastal jätkuvad aga eelmisel aastal alanud kaks suurt tee-ehitust. Need on Kose-Ardu ja Ardu Võõbu lõigud, räägib maanteeameti peadirektor Priit Sauk. Küll liiklejad neid objekte väga palju tähele ei pane, aga tõesti massiivsed ja muljetavaldavat tööd on seal käimas. Need kaks esimest lõiku lõppevad umbes selles kohas, kui Tartu poole sõidate. Võõbu on kohanimi ja tee ääres on selline hõõrnike muldkeha juba paar aastat olnud. Me tegime katselõigu, et hinnata, kuidas turba peale ehitada teed ja millised konstruktsioonid on seal õiged ja loodame siis aastaks 20 jõuda veidi enam kui poolele teele kuni Mauni ja aastal 2022. Kas see viimane lõik saab rahastatud ja ehitatud, ei ole veel täna kindel? Kuna riigieelarvestrateegia arutelude käigus rahastust sellele tänaseks veel kinnitatud ei ole. Omaette teema on teede ohutuks muutmine ehk sõidusuundade eraldamine keskpiirdega. Optimaalsem lahendus meie liiklussageduse juures on kaks pluss üks sõidurajad, nii ütleb maanteeameti planeeringute osakonna juhataja Andres Urm. Lisaks sellele, et hoiab eraga laupkokkupõrked, annab ta ka sõitjatele võimaluse siis möödasõitu teha mingi vahemaa tagant, mis tegelikult peaks muutma meie liiklus sujuvamaks. Võib-olla kõige lähem kaks pluss ühe arengu saame praegu projekteerime, on are mööda sõita. Näiteks Ääsmäe kohatu ja nurme jäneseid lõigud Pärnu suunal on juba valmis ja sügiseks saavad Tartu suunal valmis Annikvere, Neanurme ning Valmo otsa käravere teelõigud. Projekteerimisel on veel seitse, kaks pluss üks teelõiku. Praeguseks on meie teedele paigaldatud ka 16 muutuva teabega kiirusmärki, 12 muutuva kiiruse ja hoiatuse märki ning seitse infotablood need veel ei tööta. Suvel hangitakse vastav tarkvara, ütleb Priit Sauk. Vastavalt tee- ja ilmaoludele võime teatud juhtudel siis anda kas suuremat lubatud sõidukiirust või väiksemalt meie teedel, et turvalisus ja ohutus tagatud oleks. Alates märtsist sellel aastal on need märgid seadustatud ja liiklejatele kohustuslikud, tulevikus on muutuva teabega märgil kiiruse number kirjas, siis see on ka täitmiseks staatiliselt. Me käivitame nad juba selle aasta kevadel aga veelkord, et nad siis hakkaksid targalt muutuma, sõltuvalt tee või ilmaoludest. Me julgeme täna prognoosida, et saab olema selle aasta sügis. Kaasaegse kunsti arenduskeskuse eestvedamisel on valmis saanud Eesti kunstiindeks, kust huvilised saavad teavet Eesti kunstiturul toimuvate tehingute kohta. Andmebaas annab ülevaate, millises mahus tehakse Eestis kunstiteostega tehinguid milline on kunstiteoste soetamise kui investeeringu tasuvus ning millised on kunstituru trendid. Kärt Kelder jätkab. Peamised müüdid, mis levivad Eesti kunstitoru ümber, on väited, et see on väike ning teosed kallid. Et kummutada selliseid uskumusi, regi Eesti kaasaegse kunsti arenduskeskus koostöös juhtimiskonsultatsiooniettevõttega kunstiindeksi, millega täpsemalt tegu on, räägib süvita Eesti asutaja Riivo Anton. Täpsustatud Eesti kunstituruhinnaindeks on sisuliselt andmebaas, kuhu on koondatud info eesti kunstiga tehtud tehingute kohta ja kokku selles baasis on praegu üle 5500 tehingu ja need tehingud on toimunud perioodil 1998 kuni 2017 ja nüüd selle andmekogumi või selle andmebaasi alusel. Me oleme saanud kalkuleerida siis kunstituruhinnaindeksi, mis sisuliselt näitab seda, kuidas keskmiselt kunstiteoste hinnad ajas, on muutunud. Eesti kaasaegse kunsti arenduskeskuse projektijuht Kadri Laas lisab. Indeks on hetkel selline veebikeskkond kunstiindeks kus siis Ingaks ise graafiku kujul on kättesaadav. Tasuta, mille me oleme jätnud nüüd küll tasuliseks 10 euro väärtuses, saab siis kuu aega tutvuda andmebaasi endaga. Tasulises andmebaasis on võimalik saada tehingute kaudu teavet nii konkreetse kunstniku kui ka teose kohta. Erinevaid tehinguid vaadates ilmneb, et kunstihind on ajas muutuv ning ka taskukohane. Näiteks osteti aastaid tagasi Leonhard Lapini töö vaid 19 euroga. Sealjuures saab ka teada, et Eesti kunstimaksumus on iga aasta kasvanud keskmiselt viis protsenti. Kõige paremini läheb kaasaegsel maalil, mille hind on tõusnud aastatega kaks korda, keskmisest rohkem. Nii Riivo Anton kui ka Kadri Laas leiavad, et võrreldes ülejäänud maailmaga on Eesti kunstiindeksi erilisuseks selle läbipaistvus. Kõik teised indeksid ikkagi tuginevad avalikele oktsioni andmetele, aga Eesti indeks on selles osas väga-väga ainulaadne, et galeriid ise oma tehingutega sinna panustavad. Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia muusikaosakond sai valmis pilliportaali, mis on mõeldud eelkõige noortes muusikahuvi tekitamiseks. Pilliportaal koondab esmakordselt eesti keeles põhjalikku materjali nii orkestri pillidest kui ka rütmimuusikapillidest. Olev Kenk käis Viljandis pilliportaali esitlusel. Billi portaal koondab videomaterjali, fotosid ja eestikeelseid tekste. Keel klahve, näppe puu ja löökpillide kohta. Et seda kõike saab vähese vaevaga leida. Ühest kohast, ongi Viljandi kultuuriakadeemia muusikaosakonna programmijuhi Kadri Steinpakki hinnangul selle kvartali suurim väärtus. Eriti hinnatavad on kultuuriakadeemia videostuudios pilliportaali tarvis valminud lühifilmid. Hüljes tutvustavad pille. Eesti parimad muusikud. Suurusjärk on umbes 15 videot, kontrabassi ja basskitarri tutvustab Peedu kass, trummikomplekti Ahto Abner, akustilist kitarri, Andre maaker, torupilli ja parmupilli, Kätlin Mägi ja nii edasi ja nii edasi, et kõik tõesti, kes oma pilli näitavad, on Eesti väga tuntud pillimehed. Portaal on mõeldud eelkõige tegelikult 10 kuni 16 aastastele lastele aga teda võiksid vaadata ka nende laste vanemad ja nooremate laste vanemad, kes ise võib-olla ei tea pillidest nii palju ja tahavad last muusikakooli saata pilli õppima. Pärimusmuusik Kätlin Mägi lõiga ise pilliportaali videomaterjali salvestamisel kaasa sest eesti pärimuspillide kohta on tema hinnangul üsna vähe kirjasõna ja videomaterjali. Varasemalt on pärimuspillide kohta andnud paar raamatut välja neid enam osta ei ole võimalik, aga nüüd on see torupill parmupill, viiul, hiiu kannel, väikekannel see kõik on nagu ühes selles portaalis. Kaas, ja nagu juba öeldud, on pilliportaali hea omadus see, et see ei saa mitte kunagi valmis. Taas kord kaadri Stein, Bach. Praegu on natukene jäänud tahaplaanile võib-olla orkestripillide osa, me loodame, et Eesti tipp-pillimängijad tulevad meelsasti meile appi ja me produtseerime sinna uusi videosid juurde. Ööl vastu tänast suri 50 kuueaastaselt vabaerakondlasest riigikogu liige Andres Ammas. Suure osa oma elust oli ta seotud Haapsaluga Andres hammast, meenutab tema sõber ja kolleeg Haapsalu põhikooli inglise keele õpetaja Terje Konsap. No ei, no ma arvan, et oligi minu sõber kõige suurem sõna otseses mõttes kõige vanem sõber, esimene inimene siit linnast, keda ma tundma õppisin, seal oli 36 aastat tagasi. Ta on minu jaoks siiamaani, ma arvan, väga hea, soe, armas inimene. Sõpradena ikka aeg-ajalt jagelesime ka, aga tal oli üks harva esinev oskus, mis tänapäeval mitte kõigil meestel olemas oleks. Ta oskas vabandust paluda ja tunnistada, et ta on mõnikord eksinud. Me tegime palju asju koos, parandasime maailma, käisime mälumängudel. Meelde jäävad kõikvõimalikud kooli ühisreisid, mis me oleme teinud, ta ei olnud direktor selles tähenduses, direktor direktorina veel oli. Aga no tähendab ei ole veel kohale jõudnud, teda olemas ei ole, et selle mõttega natuke harjunud. Ning Lääne elu ajakirjanik Kaire Reiljan, kes töötas aastaid Ammasega koos ajalehe juures Ma ei ole elus näinud nii suure töövõimega inimest, kelle hulgas hammas sageli toimetusse tulles olid varahommikul kohal, tal olid väga paljud asjad tehtud ta oli selline ülemus, kes otseselt ei riielnud, aga kui sa oled midagi halvasti teinud või midagi tegemata jätnud, siis ta silmavaate ja, ja paari lausega rahuliku lausega suutis panna siin niimoodi tundma, et sa said aru, et, et sa ei ole oma ülesannete kõrgusel olnud ja, ja noh, eks Lääne elu jääb hammase leheks niikuinii. Silve Grabbi Kaiv räägib nüüd ilmast. Mööda Norra rannikut põhja poole liikuv madalrõhkkond tõi oma idaservas Eesti kohale sooja õhumassi, mistõttu eeloleval öelgi jääb õhutemperatuur valdavalt plusspoolele. Juba täna õhtul lõuna poolt alates tekib taevasse selgemaid laike. Õhtul on sadu veel mitmel pool, öösel aga veel vaid kohati lõunaga tuul nõrgeneb pärast keskööd kolme kuni kaheksa meetrini sekundis ja mitmel pool tekib udu. Õhutemperatuur on eeloleval küll pluss kahest pluss kuue kraadini, Loode-Eestis ja saartel langeb kohati null kraadini. Homme päeval jõuab juba uus madalrõhkkond Briti saartelt Lõuna-Skandinaaviasse ja selle servas kanduvad Eesti kohale uued sajupilved, mis mitmele poole vihma annavad. Rannikualadel püsib paiguti udu. Puhub valdavalt lõunakaare tuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb homme päeval üheksa kuni 15 Lõuna-Eestis pikemate selgimiste korral paari kraadi võrra, kõrgemalegi meretuulega rannikul aga vaid viie kraadini. Spordisõnumid võtab kokku Ragnar Kaasik Sellel nädalavahetusel toimub tere tennisekeskuses Davis Cupi Euro-Aafrika tsooni teise grupi kohtumine Eesti ja Tuneesia koondiste vahel. Turniir on mõlema riigi jaoks oluline, sest kaotaja langeb järgmiseks aastaks kõige madalamale kolmandasse gruppi. Eesti meeskonna kapten Ekke Tiidemann. Seal on ikkagi alati nagu miinimumeesmärk, et kõigepealt siia gruppi jõuda ja siis siia püsida ja pigem ikkagi nooremate mängijate arenedes ikkagi ikkagi tõusta, mitte mängida siin seda väljaajamise mängu, aga võib-olla võib-olla isegi kõrgemate kohtade eest võidelda. Ma arvan, et saab nagu hästi oluliseks olema see pühapäevane esimene paarismänge stsenaarium võiks näha niimoodi välja, et niukene ideaalis, et peale esimest päeva oleks seis peaks olema vähemalt üks, üks ja peale paarismängu siis kaks, üks, see on hästi oluline on, on see pühapäevane paarismängus. Eelmisel hooajal Tallinna FC Flora klubi Eesti jalgpallimeistriks tüürinud Arno Pijpers naaseb suvel taas Flora klubi juurde. Pärast eelmise hooajavõitu siirdus Clippers taas Hollandisse, kuid tänu sellele, et Floral on meistrite liiga mängudes, vajab Pro litsentsiga treenerit. Pöörduti taas tema poole. Klubi praegusel peatreeneril Jürgen Hennil vastavat litsentsi veel ei ole. Eesti jalgpallimeistrivõistlustel peetakse täna kolm kohtumist. Kell 19 võõrustab FC Kuressaare Tallinna FC Florat ja Tallinna Kalev Pärnu vaprust. Vooru põnevaim mäng toimub aga Tallinnas, kui kell 19 30 lähevad vastamisi FCI Levadia ja Nõmme Kalju. Liigatabelis hoiavad just need meeskonnad 13 punktiga esimest ja teist kohta. Kohtumise otseülekanne algab ETV2-s kell 19 25. Jalgpalli meistrite liigas võõrustab Ragnar Klavani koduklubi Liverpool täna Manchester City meeskonda. Teises õhtuses veerandfinaalis võõrustab Barcelona Roomat. Mõlemad kohtumised algavad kell 21 45. Kaks esimest veerandfinaalide avamängu peeti eile õhtul. Nendes võitis Madridi Real võõrsil Torino Juventus kolm. Null ja Müncheni Bayern samuti võõrsil Se viljad kaks, üks. Korvpalli Balti liigas selgub täna pronksivõitja kell 18 30 algavas mängus võõrustab Šiauliai Tartu Ülikooli avamäng lõppes Tartu 86 88 kaotusega, mis tähendab, et medali võitmiseks peab Tartu täna oma vastase alistama vähemalt kolme punktiga. Aitäh niisugune oligi tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.