Meil on täna siin, räägime stuudios, väga põnev. Siin teises stuudios on küll ainult kolm inimestega, pill on selle eest palju. Täna räägime löökpillidest teile. Jaa, äkijatakse mängijateks on Kalju Terasmaa ja Rein Roos sümfooniaorkestrist. Sümfooniaorkestris mängivad lõõtspillid seal kõige taga, nad võtavad kohe nii palju ruumi ära. Terve orkester mahub lava peale, aga need leedpillid neli meest siis tavaliselt oleneb koosseisust ka, võtavad omaette niisuguse ekstra ruumi kohe ära, aga no me räägime sellest pärast, täpsemalt ka. Aga Kalju teras, no millest me võiksime alustada? Jah, see on õige, löökpille on tõesti väga suur perekond ja meil siin stuudios ei olegi neid kõik koos, mis meil vaja oleks, aga ma loodan, et me saame nendest olemasolevatest ikkagi mingisuguse ettekujutuse nendest löökpillidest. No lepille jaotame kahte erinevasse gruppi. Kõigepealt need löökpillid, millega saab viisi mängida, meloodiat, mängida, väikest laulukest mängida millel on kindel helikõrgus ka need lõõtspillid, millega ei saa viisi mängida ega meloodiat mängida. Need on umbmäärase helikõrgusega löökpillid ja nendega mängitakse põhiliselt rütmi ja antakse rütmi, karakterit ja saame igasuguseid erinevaid helivärve. No hakkaksime siit siis algusest peale, vaatame, mis meil siis siin on. Esimene instrument, mille juurde me läheme, kuulame, kuidas instrument kõlab. Nonii, ma arvan, et lapsed tundsite kõik ära, et see oli. See oli väike trumm, sellepärast et seda instrumenti kasutatakse kõigis orkestrites, tähendab puhkpillisümfoonia ja ja kergemuusika ja, ja ka pioneeridele trumme olemas. Nii et põhimõtteliselt teil on sellest ruumist ettekujutus sõdadega muidugi teated, sel trummil on pealpoolnahk ja allpool on nahk ja alumise naha all on veel väikesed terasvedrud. Need on mõeldud sinna juurde selleks et see trumm tuleks hästi nihukese, terava ja, ja särava häälega. Ja teisel juhul, kui me need keeled võtame ära sisse trummi hääl on hoopis teistmoodi. No kuule, me, kui me nüüd võtame keeled alt ära, mismoodi see trumlis kostab meile? Nii, ja nüüd paneme niimoodi, et need metallkeeled all alumise naha vastu ilusti läheksid ja kuulame, milline see tämbri vahe siis meil nüüd on. Nonii, nii et on päris suur erinevus, trummide perekond on väga suur. Siis on meil veel riivi trummid ja kindlasti te olete ka neid märganud. Kui meil puhkpilliorkestrid mängivad, siis nende ees käivad trummitüdrukud nende trummidega. Ja siin on nüüd meil veel umbes sama suurusega trummid, kui need rivi trummid on tom, trummid, nendel on siis tavaliselt ainult pealmine nahk peal, palun nahk altpoolt on tühjad, aga mõõtudelt on nad erinevad. No kuulame, kuidas üks tom tom vaid kõlada. Ja vaatame nüüd, siin on veel üks suurem TomTom, järelikult see peaks vist veel madalamat häält tegema. Täiesti õiged. Ja nüüd on meil jäänud siis veel nende trummide kõige suurem vend või kui nii võiks öelda. Ja see on siis muidugi, te kõik teate, mis see võiks olla? Selle nimeks on suur trumm. Ja suurt trummi kasutatakse puhkpilliorkestris sümfooniaorkestris. Ja kui käite paraadidel ja näete, kuidas suured orkestrid marsivad seal, siis suur trumm on ka väga tähtis pilja. Ja tema on sellepärast nii suur, et ta peab nagu üle kõige kostma. Kuulame, kuidas see suur trumm kõlab, seda mängitakse ka pehme nuiaga. Nii et see on vast vast kõige madalam instrument nüüd nende trummide perekonnas. Aga need trummid olid siis nüüd kõik sellised, millega me ei saa meloodiat mängida ega, ega lauluviisi mängida. Üks trumm on meil siin stuudios, mida me võiks vaadata. See on niisugune trumm, millega saab nüüd juba kindlaid noote mängida. Ja selle trumminimeks ma ütlen teile ette ära, selle trumminimeks on Timpan. See on hästi suur supikatel, ma ei usu, et teil kodus kellelegi nii suur supikatel tan ja peal on tal pandud nahk. Ja siis kruvidega. Seda nahka pingutatakse vastavalt sellisesse helikõrgusesse, nagu teda parasjagu vaja on. Siin sellel Timpaninal on veel selle kruvide juurde all jala jaoks pandud pedaal, nii et kui pedaali peale vajutame, siis me saame seda nahka pingutada või lõdvemale laastas, sellega tõuseb meil või läheb madalamaks heli. No kuulame näiteks, milline hääl sellel Timpanil on. No on taliks kindel nood kindlasti, aga nüüd kui me selle pedaalile vajutame siis kuulame, kuidas selle helikõrgus tõuseb ja muutub. Ja selle pedaali juures on veel üks võimalus, et me saame teha klissandot, no teil on vast raske mõista, mida sa klistando tähendab, aga no kuulake neid madalast noodist ja kui me siis äkki pingutame seda nahka, siis see toon läheb kõrgemaks, kuulame nii. No trummide kõrval kindlasti, orkestris on väga tähtsal kohal sellised instrumendid. Lööme selle instrumendi peale, vaatame, kas te tunnete missioon. Ka see on siis taldrik? No see on tõesti taldrikukujuline taldrikute suurus ja on ka väga erinevaid ja siin on meil veel üks selline riistapuu, millel on ka kaks taldrikut. Ja selle riistapuu nimeks on ai hätt. See on nüüd niisugune masin kombineeritud, et kaks taldrikut, need on juba väiksemalt taldrikult umbes nii suured, nagu teil kodus supitaldrikud on. Ja need on kaks tükki vastamisi pandud ja nad seisavad mingisuguse sellise metallstatiivi külge, on nad kinnitatud. Ja siis alla on veel pandud jala jaoks pedaal seal, nii nagu autogaasipedaal, umbes, ja sellega, kui me nüüd vajutame selle pedaalile, siis need taldrikud lähevad omavahel kokku, kuulame, milline heli siis on, kui me nüüd jalaga vajutame pedaali alla. Nonii samal ajal aga selle mängijal on võimalus ka mängida selle taldriku peal pulkadega, nii et mängija saab mängida nii jalaga kui kätega korraga kuulame, kuidas see meile kostab. Nüüd on jäänud meil veel siin üks ka selline taldriku sugulane aga see on nendest palju suurem. Ja selle nimeks on tamm, tamm või, või kong ja neid on väga erinevate mõõtudega seal läbimõõduga kuni kuni seal meeter-poolteist ja ja õige pisikest ini välja. Sellel kangil on nüüd niimoodi, et ta on ümmargune nagu taldrik, aga temal ei ole põhjas auku, vaid tema augud on tehtud ülese ääre peale. Selleks lihtsalt, et teda saad üles riputada ja kuulame, mismoodi see pisikene komm, mis meil stuudios on, kõlab. No selline riistapuu oli siis komm, siis on meil veel üks selline instrument siin, mille nimeks Andamburiin. Tamburiiniga kindlasti olete kõik näinud ja kuulnud, tema on tehtud sellise puu võre peale on laotud vask, pisikesed litrikesed, mis on teineteise peal ja kui me nüüd seda Tamburiini puudutame siis need litrid hakkavad teineteise vastu põrkama ja tekib selline heli. Nii et selle Tamburiini hääl on siis. Sealsest amburiin hääl, tõmburini nimi peaks olema teile tuttav möödunud saatest, mäletate? Me kuulasime ühte pala tsembalale, igasugune mängis ja selle pala pealkiri oli Tamburiin. No siin on nüüd veel ühed sellised instrumendid, mida nimetatakse marakateks. Need on sellised ümmargused, no ütleme, apelsini suurused, nihukesed munad, aga nad on mitte nii pehmed nagu apelsin, vaid vastupidi, nendel on väga kõva koor. Nad on tehtud kas kookospähklist või või tehtud mingisugusest plastmassist ja nad on seest tühjad ja nende sees on mingisugused krõbisevad terakesed. No ütleme, kas mingisuguseid metall, Aavlikesed või, või midagi sellesarnast, sellel on veel väiksed varrekesed taha tehtud nende munadele siin. Kui me nüüd raputame, siis kuuleme sellist sahinat. Need on nüüd marakad ja need on ladinaameerika rütmiinstrumentide hulka kuuluvad. Et need on marrakad, et ikka õigesti kulgerr tähte seal vahepeal, sest mõnikord võib sassi ka minna. Pahad lapsed võib-olla teise nimega harjunud marakat. Nüüd on jäänud meil veel rääkida ühest sellisest asjast nagu trummikomplektist. Trummikomplekt, mida see siis tähendab, see tähendab seda, et siin on palju trumme koos ja peale trummid on siin veel ka taldrikuid ja, ja tom, tom ja ai hätt ja suur trumm ja ühesõnaga trummikomplekti mängitakse kergemuusikaorkestris ja kõikides piitja pop- ja rokkorkestrites on trummikomplekt väga tähtsal kohal ja vaatame, millesse trummikomplekt siis koosneb. Nii hakkame suure trummiga peale. Meid lapsi siin palju rohkem stuudios, siis, siis oleks meil lusti ja lõbu laialt, siis me saaks veel võib-olla võib-olla veel rohkem instrumente korraga kasutada, kui me praegu siin saime teha. Võib-olla kuuleme nüüd muusikat poristes naatri süüdist sümfooniaorkestrile, mis on loodud päris noorte kuulajate tarvis. Kuuleme keskmist osa väikesest romantilisest väsist. Te kuulete sind. Impaneid Tom, Tomi ja taldrikuid. Henno siin ripub meil selline kolmnurkne lööbil. Kuna ta on kolme nurgaga, siis sellepärast ta nimeks ongi triangel. Siin on üks niisugune sõrmejämedune traadikene keeratud kolme nurka ja üks nurk nendest on lahti jäetud selleks, et kui me nüüd sinna pulgaga vastu lööme Et hästi meil helisema hakkaks, vibreerima hakkab. Selle triangli toon on niisugune särav ja, ja kõrge. Ja vastutrianglit mängisime ka metallpeenepulgakestega. Siin on meil kaks ümmargust väga suurt apelsini jälle aga Need ei ole mitte apelsinid, vaid need on tehtud puust. Nendel on sisse uuristatud selline auke sealt augu kaudu on siis nüüd niukse kõvera noaga see ümmargune puumuna seest tehtud tühjaks. Ja sellepärast on ta tehtud tühjaks. Et siis tekib sinna sisse selline kõlaruum ja kui me nüüd selle seest tühjaks õõnestatud puumuna vastu lööme, siis kuuleme sellist häält. Nende pillide nimeks on tempel, blokid. Ühesõnaga, need sarnanevad väga. Hobuse kabjalöökidele nüüd on. Meil siin üks selline lööbil, mis sarnaneb hästi suure vana aniga või noh, ütleme näiteks hästi suure kurgiga, tema on sellisest kõvast koorikust tehtud, ühesõnaga plastmassist ja seest tühi ja sinna peale on lõigatud sellised sälgud peale ja neid on palju palju kõrvuti. Ja kui me nüüd sellele pillile lööme, siis me kuuleme niisugust Niisugust häält, aga kui me nüüd tõmbame pulgaga neid mööda selgukesi, mis sinna pilli peale on lõigatud, siis kuuleme niisukest häält. Ja selle pilli nimeks on Kuiro. Kuulame nüüd Boris Snapperit lahti laulu. Sellisem kaks säini esimesis sõlmis kohtute oma vana tuttava tsembanaga sümbonaga kuus mängib hästi kõrgelt helisev Tseenista. Teesistelmis tulevad nende pillide juurde, kui IRA ja tempi plokk. Siin on meil kaks niisugust sulepea pikkust pulgakest. Neid nimetatakse pleisideks, aga eesti keeles lihtsalt öeldes oleksid need kõlapulgad. Kui me need neid pulki teineteise vastu lööme, siis kuuleme mingisugust heli, aga ei ole veel see õige heli, sest nende pulkade mängimiseks on siiski oma väikene kunst. Neid tuleb panna näiteks selle ühe pulga tuleb panna peopesale niimoodi, et peopesa moodustab tema all väikse kõlakoja ja, ja siis kuuleme, milline hääl tal tegelikult on. Nüüd on jäänud meil siia veel üks pisikene löökpill, need on kastanjetid. Ma usun, et te olete kõik neid näinud ja kuulnud ka. Me kuuleme siin veel päris mitmeid pille, mida te juba tunnete eelneva jutu põhjal. Nimelt puris Snaatori süüdist kuuleme osa vanaaegne randa Napoli stiilis ja siin mängivad löökpillidest Pongod, tämburiin, kastanietid, ksülofon, jättimpani. Kuna Me pungadest veel ei rääkinud, siis Pongod põhimõtteliselt kuuluvad sinna trummide perekonda, nii nagu Tomdommidki, ühesõnaga piltlikult vaadates on nad ütleme nii moosipurgisuurused, erinevate moosipurkide suurused ja pealton nahaga kaetud ja Alton siis põhi lahti, nii et need on sellised kõrgema tämbriga trummid. Ja kui me nüüd kuulame seda pala, võib-olla me kuuleme ka, kuidas nad mängivad. Aga siiski, kuidas kõlab ksülofon. Nüüd siis Boris Snaatori söögist osa, mis kannab pealkirja vanaaegne rondo Napoli stiilis. Löökpillimängija peab orkestris mängima veel huvitavaid pille, mis on päriselust võetud näiteks ütleme näiteks kas või Kuljused. No ma arvan, et teie lapsed võib-olla kõik tõesti ei tea, mis asjad on koljusid, sest vanasti pandi Kuljusaid hobusele kaela ja talvel sõideti ja siis nad väga toredasti helisesid. Siin on mitu-mitu kellukest, mis on pandud siia kokku ja kui siis nyyd hobune hakkab jooksma, siis ta raputab neid ja see kõlab niimoodi. No ja kui nüüd orkestris on vaja midagi sellist kujutada, siis löökpillimängija tavaliselt mängib seda pilli, mille nimeks on siis Kuljused. Aga kuidas sa sõidad hobusega, kui piitsa ei ole? Piits peab ka olema ja seda peab, pilli peab ka jälle mängima, löökpillimängija. Aga see korda, see piits ei ole mitte tehtud nii nagu päris hobusepiits, vaid siin on vaja ainult saavutada seda kõlaefekti. Kõlab niimoodi ja see on tehtud kaks kitsast sellist puu liistukest. Need lüüakse omavahel kokku ja siis tekib selline hääl, nagu, nagu plaksutas keegi piitsa. Niimoodi. Siis on veel orkestris vaja mängida jälle selline naljakas instrument, mida nimetatakse lehmakellaks, aga väga sageli on rütmiliste palade juures vaja seda lehmakella kaasa mängida. Seal siis lehmakell ja ta on päris lehmakella sarnane ka. On veel palju muidki asju, mida löökpillimängija peab orkestris mängima, kasvõi näiteks autosignaali või autopasunat. On üks selline pala nagu ameeriklane Pariisis Köffhwini oma ja seal peab seda autode sõitmist ja, ja autode tuttamist tänaval imiteerima löökpillimängija või kasvõi isegi niisugune asi, nagu seda pilli nimetatakse käristiks. Selle hääl on selline. No sellega on lastel tore, võib olla lindusi hirmutada ja ja kes teab veel mida? Aga, aga sellist pilli peab jälle mängima löökpillimängija. Ja löökpillimängija isegi. Isegi peab teinekord püssi laskma orkestris. Näiteks Strausil on niisugune pala nagu jahil siis tavaliselt. Kuidas sa siis jaht ikka teed ilma püssita ja ja tavaliselt sisse piss antakse löökpillimängija? Päris padrun ka siis, küllap seal ikka päris padrun, ainult. Ainult kuul ei tule välja, aga Pauksuaalne ikka täitsa päris. Hakkame nüüd mängima hobust, paneme ta saani ette ja anname piitsa. Ana juurde ikka. Paneme puljusega kaela. Selles loos me kuulsime nüüd hoopiski sellist löökpilli, mis mängis meile viisi kaasa ja selle pilli nimeks on kellamäng. Kellamäng on tehtud väikestest metall plaadikestest, mis on pandud kahte ritta, nii nagu klaveri plahvidki. Jaa. Nad on asetatud pehmele nöörile, et nad kõlaksid meil ilusti. Ei, see on siis kellamäng, nii et tema on tehtud metall plaadikestest. Kellamängu suuremaks vennaks on vibrafon. Vibrafon on samuti tehtud metall plaadikestest nagu kella mängi, jaan asetatud täpselt samuti kahte ritta nagu kellamäng, ainult et need plaadid on nüüd juba märksa suuremad. Ja nende heli on seoses sellega madalam. See, mis teda tõeliseks vibrofoniks teeb, see tähendab seda, et et vibrofoni Hääl hakkab vibreerima. Nüüd vaatame, kuidas see vibraator siis meil tekkis. See tekkis sellest, et iga metallplaadike, see alla on asetatud üks metalltoru. Ja see toru on seest tühi ja ta on selle iga plaadi all olev toru. Võimendab või annab kõla sellele plaadile juurde. Aga selle toru ülemine osa on kaetud väikese plekk kaanekesega, mis sulgeb ja avab selle toru. Ja kui nüüd kui nüüd see plekkkaan sulgeb toru, siis hääl on meil nõrgem. Tähendab see toru ei resoneeri kaasa. Aga kui nüüd avame, siis ta läheb tugevamaks. Kui ta nüüd pidevalt avab ja sulgeb, siis tekib vibraator. Nii et sellest vibraatorit Kalju Terasmaa mängib teile ühe väikese palavibrafoniga Beethoveni Eliisele, mida te olete kindlasti vähemasti klaverilapsed on ehk klaveril Ki proovinud juba mängida. Kas te seadsite ise selle vibrofonile? Seda küll. Kas mängite üksinda koos kitarrisaatega? Järgmine viisi pill, millest me ei ole rääkinud, on ksülofon. Ksülofon on oma ehituselt samasugune peaaegu nagu kellamäng, ainuke ja väga oluline vahe on neil selles, et ksülofon on tehtud puu plaadikestest. Hästi sellisest helisevast kõvast puust Aleksandri puu või, või midagi sellist. Ja kuulame, mismoodi need ksülofoni noodid meile kostavad. Nonii siin oli nüüd niimoodi, et ksülofoni noodid on kõik, kuna ta on puust, siis nad pikalt ei helise hästi, sellised lühikesed helid tekivad. Aga selleks, et me saavutaksime siukest pikka heli, siis peame kätega hästi kiiresti liigutama ja nõndanimetatud Dremolot tegema, et, et see noot oleks pidev. Kuulame, kui me nüüd teeme treemalut. Ja ksülofoni suuremaks vennaks tuleks nimetada marimbafoni või marimbat. Plaatideks on puuplaadid nii nagu ksülofon, velgi puuplaadid, aga nad on palju suuremad kui ksülofoni plaadid. Selle võrra on siis selle heli palju madalam ja tumedam. Kuuleme, kuidas marimbafoni leiab. Nonii see oli siis nüüd marimbafoni. Me kuuleme marimbafoni ka ühte Kustas kikerlugu. Mesilased on pealkiri, kuulake, kas suvised niimoodi nagu mesilased. Kalju Terasmaa. Öelge, palun, kas löökpillimängijad on ainult mehed? Tavaliselt küll, aga see ei ole mitte reegel väga palju, ma tean, löökpillimängijad, naisi, ksülofoni mängijad ja käis meil suur Londoni sümfooniaorkester, seal mängis löökpille kaks väga kena tütarlast. Aga millal on õige aeg hakata mängima löökpill? No mida varem, seda parem. Aga ma mõtlen ikka selles eas, nagu teie kuulajad praegu olete, võite vabalt hakata juba löökpille õppima. Sest kui te juba jõuate kuskil peale kahtekümmet eluaastat, siis vast on juba hilja hakata, siis ei jõua enam saavutada seda, mida vaja oleks. Tähendab, enne peab ilmtingimata muusika juures kas siis mingisugust pilli mängima ja siis, kui leitakse, et pildid väga meeldivad. Missugused eeldused siiski peavad olema löökpillimängijale? Löökpillimängijal peavad olema täpselt samasugused muusikalised eeldused kui iga teisel muusikul ja ta peab olema täpselt sama või, või isegi ma ei tahaks ütleda enam muusikaalne, aga vähemalt sama musikaalne. Nii et löökpillimängijat ei saa suhtuda niimoodi, et noh, et ta ei oska klaverit mängida või temast isa viiulimängijat. No las ta õpib löökpille. Praktika on näidanud seda, et temast ei tule ka sel puhul löökpillimängijat, nii et lõõtspillimängija peab olema ka väga musikaalne ja temal peab olema peale hea muusikalise kuulmise ka väga terved ja väledad käed. Ja hea rütmitunne loomulikult sinna juurde. Aga kui me nüüd oleme otsustanud, et hakkame löökpilli õppima, kus me siis seda võime teha? Ega see nii väga lihtne probleem ei ole. Aga oleks hea, kui ta saaks muretseda omale näiteks kas või ksülofoni. Ja kui tal oleks üks niisugune juhendaja, kes natuke muusikast ja sellest lõõtspillimängust teab, siis ta saab seda hakata juba võib-olla kodus õppima. Ja juba laste muusikakoolis, kui seal on selline pedagoog, kes natuke seda asja tunneb või, või isegi võib-olla tavalises keskkoolis muusikaõpetaja võiks võib-olla ehk näpunäiteid anda selle pilli mängimisel ja ja nii see asi hakkab edasi minema, tähtis on see, et tal oleks asja vastu hästi suur huvi ja tahtmine, et see asi Talle meeldiks. Ja siis on juba võimalus astuda Tallinna muusikakooli kus vanemad, jah, see on juba need, kes on lõpetanud mittetäieliku keskkooli, aga kuni sinnamaani tuleb jah, vististi nagu omal käel ja laste muusikakool on lähedal ja võib-olla siis seal on mõni selline õppejõud, kes oskab selles liinis nii abi pakkuda ja nõu anda. Eelmises saates lubasime, et küsime teie käest, armsad kuulajad ka midagi saates räägitud pillide kohta ja nüüd tulebki siis selle saate mõistatus. Kuulame ühte lugu, Straussi trikk, track polkat ja seda mängivad, pange hoolega tähele üks naine ja üks mees, alla ma mõõka ja Boris Stepanov. Aga teie mõistete kära, mis pillidel nad mängivad. Ja kirjutage meile aadressil Nika eelmine Tallinn 200 100 Lomonossovi 21 Eesti raadio.