Tänane keskne saade on Ülle hullaga ja teda küsitleb Lea Veelmaa. Täna oli selline peaaegu et esimene kaunis kevadpäev. Päike paistis. Kuidas teleõlle kevad üldse aastajana sobib, kas ta toob teile mingit igatsust niisugust alateadlikku millegi järele? Jätaks kõik ja teeks seda teist, kolmandat veel. Praegu tõepoolest, mõjub mulle kevade ootus ja kevad teisiti hoopis kui lapsepõlves. Kooli ajal ma hirmsasti kartsin kevadet. Kevadega tulid kaasa, olete eksamid, siis olid juba neljandast klassist alates eksamid kuni 11. klassini. Ja kuna Mac kõik need aastad käisin kahes koolis, siis oli see üks niisugune väga raske periood minu elus ma lihtsalt selles mõttes kevadet üldse ei oodanud ega igatsenud. Et see tõi alati kaasa niisuguse suure kokkuvõtmise ja praegu on see muidugi suhtun muidugi kevadesse, nagu iga normaalne inimene ootab kevadet ja vaatab kuidagi väga heldinult teid. Varsti avanevaid pungasid puudel ja ja kui siis need pungad avanevad ja ennem seda tuleb üks hea soe vihm ja siis kui maale saat minna või kui sõidad mööda maanteed ja näed, kuidas kõik see mustus ja koledes hakkab kuskile kaduma, see talvine rämps, kui tuleb välja roheline põld. Ja need puude võra tuttavad, humal erilised toonid, tumedast pruunist heledama, roosa, see on kõik kena ja tore. Teil on, näe auto, kas te armastate autoga sõita, kas te tunnete mana värske sõita ja Allen linnasõitja alles teist aastat ja maal ma olen veidike rohkem sõitnud. Mulle meeldib küll autoga sõita, aga noh, nüüd on ta ju täiesti probleem. Kas ta võimaldab ka märgata kõike seda, mida te olete märganud? Ei, minul siiski veel mitte. Ma ma saan seda kõrvalistujana nautida, aga juhina ma Ei saa ju nii väga julge pead pöörata. Maanteesõidul näiteks ka ma ikka vaatan Teie siis see, mis ette jääb, seda ma näen. Kas auto ilmselt peaks kuuluma tänapäeva niisugusse asjalikku naise juurde? Väga paljud naised juhivad autot ja väga paljudel on auto. See küsimus on täiesti kohatu. Sellepärast ei ole bensiini, siis ta võib kuuluda ühe ühe moodsa naise igapäevase vajaduse hulgaga. Aga ei, tuleb ikka võtta need pambud, näpud, sõja. Kui midagi soovid ja leiad usta söögikraami, siis tuleb ikka käe otsas tassida. Selle jaoks ei saa hakata autot kasutama. Tegelikult ma tahtsin siiski juttu juhtida kevadelt Hiiumaale, Hiiumaale, mida ma, mida ma ise väga armastan ja, ja siiski ma tahan tuletada meelde teie suvekodu, kus ka mina kunagi olen käinud ja milline mulle mulle väga meeldis, ma mäletan siiani seda vaadet merele, mis teie köögilaua tagant paistis, aga ma tahan küsida hoopis seda, et kas side Hiiumaaga on teil ise loodud, Ülle või või on see niisugune? Päritolujärgne, kuidas te Hiiumaale sattusite? Minu isa on hiidlane. Hiiumaal sündinud ja Hiiumaal koolis käinud. Aga ma ei olnud ise varajases lapsepõlves kordagi Hiiumaal käinud. Ja mina nagu enda jaoks organiseerisin selle Hiiumaa ise. Tuli lihtsalt võimalus ajalehekuulutuse järgi saada see koht ja mina olin see initsiaator ja, ja selle koha ostja. Sest ma igatsesin juba ammu linnakärast eemale, väga üksildast paika ja Hiiumaa seda on. Ja minu suvekodu ei ole mulle ainult suvekodu. See on mulle, koduga, talvel ja igal ajal, kui mul on vaba aega, sest see maja on tegelikult talumaja, ta peab sooja hästi. Ja ma olen peaaegu iga talv seal ka osakese veetnud või minu pärast keegi praegu tütarlastega ja me saame seal igal ajal elada. Nii et öeldakse, suvekodu siis mul see natukene, ma alati mõtlen, et noh, see on siiski minu teine kodu mitte suvekad. Miks te igatsesite üksildast paika? Ma kujutan ette, et suurem osa elust on niisuguses väga rahvarikas töökohas töötatud ja ja linnas tegelikult ma olen ju linnalaps. Ja lapsepõlves ma maal olin ainult sanatooriumites, ma ei olnud kunagi kuskil talus, sest mul ei olnud sugulasi maal nagu ema poolt kedagi, ema on linnainimene mitmendat põlve ja arvatavasti siiski loodus on mind köitnud. Ilma et ma oleks seda võib-olla enesele niimoodi teadlikult teadvustanud. Minu kõige looduslähedasem leib, mis mind viis looduse juurde, see oli piirita. Minu kõik suved olid ikka enamuses Pirita rannas. Nii on vist mere ääres Tallinna tüdrukutele, mõtlen nii et see jalutuskäik Tallinnast jalgsi Piritale iga päev ja siis kui tagasi tulles olid noh, nii ennast küpsetanud ja ja siis tõesti enam ei suutnud jalgsi siis tagasi sai nagu bussiga ja varakult tuli ennast pruuniks õudselt ja siin oli ikka väga suur võistlusmoment ka. See oli väga tore aeg ja see rand oli siis nii puhas ja rahvast oli siiski nii vähe ja see oli ikka suurepärane suvituskoht tol ajal. Praegu tundub see nii noh, peaaegu et masendavana ei ole harjunud niisuguses liha meres päevid. Nüüdses rahvarohkusest on Hiiumaa peale mõelda, minu meelest küll täielik luksus ja ma olen ise seal palju suvesid olnud ja Hiiumaasse võib ära armuda küll. Ja puhtasse vette ja ja, ja need inimesed ja pluss kõik see loodus seal ja see on ikka suur õnn. Samuti nendel inimestel, kes Saaremaal ja üldse kõigil eestlastel, kellel on niisugused kohad, kuhu nad võivad minna ennast välja puhkama, tõeliselt oma perega, oma oma majasse, oma oma loodusesse. Jah, aga samas olite tööle kuulsa mehe naine, kaste luksuskuurortides ei ole ka viibinud ei ole sellest ajast peale, kui Hiiumaa tekkis, sellest ajast peale oli ainult üks suur töö tegemine. Kõik suved olin Hiiumaal ja. Järelikult oskate te teha peenraid ja oskate maha istutada ja, ja väga male seda haaki kogu väga valesti aru peale selle, et maha istutada ja ja saagi korjele. Peale selle oli vaja veel maja korda teha ja ümbrust harida ja rookida, seda tuli minul teha, kogu aeg pesu põletada ja oksi lõigata ja puit tagasi lõigata ja kõike seda, mis seal aastatega oli nagu umbe kasvanud, kõike seda pikkamööda puhastada ja niisugust järele suur metsikuks kasvanud kirsi ja õunapuuaed üles võtta ja sellest teha maa. Nüüd praegu mu tütar saab seal peal küll kasvatada midagi. Mina enam ei eksa seda tööd teha. Kas siis vahel ei tekkinud niisugust tunnet, et jätaks kõik sinnapaika ja sõidaks kus ära puhkama? Tegelikult ma ilma tööta nagu ei oskagi enam olla, nooruses küll oskasin, aga aga praegu nagu ise lihtsalt teadet, vot see asi ootada, too asi ootab ja ja nii on ja kui on lapselapsed ka siis on seda rohkem tegemist. Kas luksusejanu ei ole täis olemas? Ja miks te niisuguseid küsimusi esitada ja need on minu jaoks nii? Võõrad ma ei ole kunagi rohkem soovinud kui, kui seda, mis mul on vajalik igapäevaseks eluks. Meile kunagi tahtnud silma paista sellega, et minul on ja sinul ei ole olnud nii nagu ma oma lastes kunagi ei ole seda joont. Olen seda püüdnud vältida ja nad pole ka seda lapselapsed keegi nagu lastel on kombeks ütelda, et minul on ja sul ei ole. Vot see on minu arvates kõige koledam kui see hakkab juba lapsest peale. Sest et Ma olin ise nagu raske aja üle elanud laps, mul ei olnud midagi ja mul ei olnud kunagi mitte millegagi kellegi ees edvistada või uhkeldada ja mul ei ole seda joont üldse olemas. Ma tahan küll käia niimoodi originaalselt või kui mulle meeldib ka, ma võin kanda ühte riietega, kaua igatses riideid vahetada. Ma tahan, et nad on mulle mugavad ja nad mulle sobivad. Kui te räägite naise välimusest koostama siis nagu riietus kuulub sinna juurde. Aga praegune aeg on täielik niisugune pahupidi pööratud aeg mu meelest ja on niisugune suur suur võidujooks toimub mingil kombel. Ja ma arvan, et peab ilmselt olema psüühiliselt valmis, kas füüsiliselt vormis et seda aega vastu pidada, kas te mingil kombel olete tundnud iseenda peale, et praegune elu on raske? Minu elu on olnud viimase poole aasta jooksul võib-olla küll suuremate probleemidega kui siin lähemalt ütleme 20 aastat, aga. Ma ei tea, ma olen elus nii palju niisuguseid raskeid perioode üle elanud, et ma ei tahaks nagu väita seda, et midagi erakordselt raske, kuigi ta on. Aga raskeid aegu on tõesti olnud palju. Ja minul on kahjuks siiski või õnneks või see võimalus kohaga võrrelda selle ajaga, mis oli pärast sõda sõjaaeg ja pärast sõda. Ja selle ajaga võrreldes ei tundu minu jaoks küll siin midagi nii hirmsat. Ma saan aru muidugi, et on vaeseid inimesi ja praegu tekib neid võib olla rohkem. Aga tegelikult mulle tundub ju, et meie valitsus ju hoolitseb praegu pensionäride eest, nad saavad noh, tundub nagu väga kõrget pensionit loomulikult see ei ole 1000 rubla. Aga siiski midagi selle eest saab. Teine asi, kuidas me suudame oma korteri üürid makstud ja kõik. Aga seni me elame veel natuke sellest, mis meil kõigil on kodudes olemas, võibolla raskem aeg peaks tulema veel. Aga midagi nagu noh, ise ka mõtlen, et peaks nagu midagi veel suutma elus korda saata ja teha, et mis oleks Te olete taas teatrist, valmistab see teile rõõmu? Taasteatris, kui ma käin ühes tükis kaasas, ei tähenda veel, et ma olen taasteatris. Või kui ma annan tundi seal naistele liikumist ning see ei tähenda midagi muud, kui lihtsalt mul on võimalus käia seal majas ja anda nendele see tund. Sellega hoian nagu ennast ka selle tähendab eneses seda tunnet, et ma nagu oleksin teatri juures ja ja selle tunde ma olen võrdlemisi sügavalt enesesse istutanud, et ma nagu olen. Aga tegelikult ma olen kõrvalseisja. Kas see Madis kalmeti lavastatud Ilvese tund on teile palju pakkunud rõõmu? Jah, on küll, see tükk on väga tõsine, aga ta on mulle palju rõõmu valmistanud sest see tõesti tõi mind nagu teatrilava tagasi. Ma olen küll olnud eluaeg tantsija ja ma olen ka varietees töötanud 10 aastat. Võiks oletada või arvata, et ma olen niisugune kerge eluga nii kerge eluviisidega või või kerge mõtlemisega tegelikult, et ma ei ole nii väga lõbus inimene, ma ikka olen rohkem tõsisem. Ja see niisugune draamalavastus tõsine nagu see on see muidugi minul hästi. Huvitav kuidas Madiste kleidis oli see juhus teie elus ja see oli täielik juhus. Me sattusime üks kord ühtse ruumi juhuslikult kokku üheks pooleks tunniks. Ma lihtsalt juhuslikult sattusin temaga juttu rääkima olude sunnil. Ja ühesõnaga käisin tema silmade alt läbi arvatavasti et ma tulin talle kui inimene meelde. Ja kui ta hakkas lavastama, siis ma ei tea, kui palju ta pidi mõtlema, kellele jaoks ta seda osa soovib seda selles osas näha. Aga kui ta minule peatuma jäi, siis vot nii, ta oli tõesti hetkest ühest poolest tunnist nagu mõjutatud. On täitsa öelnud, mis, mis teda selleni viis. Kuigi nii öelnud, et ta lihtsalt mind märkas, siis. Teie häält ma ei ole uurinud, eriti ka julgenud uurida, mul on lihtsalt hea meel, et see niimoodi oli. Ja ma ei usu, et neid eriti palju midagi ees ootab. Veel teatris aga ei või teada, kellele ette jääd. Kas te usute ka mingitesse ennetesse saatusesse, kuidas läheb, mis tuleb? Horoskoopide ei usu, paljudesse asjadesse, ma ei usu. Ma usun, et palju on inimese enda teha ja palju oleneb tõesti juhusest. Aga võib-olla see võib tunduda juhusena, aga tegelikult see on saatus. Tegelikult saatusesse ma nagu usun ja ta siis ikka nii läheb, nagu. Ettenähtud nojah, mul on, sageli on niisugune tunne olnud, et mingisugused otsad antakse siiski juba kätte lapsepõlves selleks suguseks elu õnnemänguks, sest sageli paljusid inimesi kõrvalt vaadates või kasvõi iseennast meelde tuletades sisse, kui paljus meka muutume, kui me juba välja kujunema Väga paljud vaated elule võivad muutuda. Kui oled Väga paljudes noh, keerulistes ja rasketes olukordades olnud kui oled vaadanud kõrvalt inimesi rasketes olukordades. Ja, ja kui sa ise ootamatult satud kuskile täiesti ootamatusse eluraskustesse, siis võib äkki võid äkki taibata ja tajuda, et sa oled täpselt selles Mida sa kunagi nooruses võib-olla alustasid, kui vaatasid, et kuidas nii võib? Sellepärast mulle tundub ka, et ei tohiks kunagi heita kaikaid kodarasse kellelegi. Et elus võib sulle kõike enesele tulla ette. Kas teil on andnud endal niisugusi? Ei muutunud, mis on olnud, on olnud? On olnud ja ma olen väga palju asju, mida ma nooruses olen vaadanud, teise pilguga olen teinud ümberhindamise ja aru saanud, et. Inimene on taga paljuks suuteline vastavalt olukorrale vastavalt saatusele. Kas praegune aeg on niisugune stabiilne selginemise aeg? Ei tea. Täiesti kummaline aeg minu jaoks. Ma olen nagu väga palju. Omaette, ja niisugust aega mul ei ole nüüd palju ta aastakümnete jooksul olnud, et ma niipalju võin omi mõtteid mõlgutada. Isegi nii töötuseni võib olla. Mida te õlle arvata niisugustest sõnadest nagu looming ja loomingulisus ja kas see on õpitav või on need teatavad eeldused inimesel? Kui teie oma elu peale tagasi mõtlete, siis on see ju olnud kõik ainult loominguga seotud. Lihtsalt sattusin lapsepõlves niisugusesse atmosfääri, teatri õhkkonda. Ma lihtsalt kasvasin lapsest peast selle sisse. Ja see käis minuga kaasas sest ma hakkasin Draamateatris lastetükkides kaasa tegema juba 42. aastal olin siis kaheksa-aastane. Ja sellest ajast peale ma olen olnud teatri juures ja niisugune looming on nagu see on nagu enesele märkamatult nagu saanud, väga oluliseks. Ja ma arvan, et selleks on tõesti vaja juba lapsepõlvest niisugust vastavat ümbrust. Siis on ta lihtsam. Võib-olla mina ei olegi tegelikult nii väga andekas oma loomu poolest, võib-olla ma lihtsalt sattusin sellesse ringkonda ja ma lihtsalt läksin seda teed. Aga teinekord võib-olla inimene tõesti ka kaugel teatrikunstiringkondadest temas võib olla nii suur anne. Et ta jõuab selleni iseloomulikult ilma selle ümbruskonna, ta leiab ise. Ta hakkab ise looma. Need, seda võib vaadata just nii. Väike väike tüdruk sattus teatriringkondades teatri õhkkonda ja siis sai teist kaunis naine ja hea tantsijanna. Kas kaunil naisel on mingisugused eeldused elus läbilöömiseks? Kaunis naine võib väga käest ära minna, kui ta enese eest ei hoolitseja ennast ei jälgi. Võib ju ilusaks kauniks sündinud olla. Aga tegelikult kauniks teeb inimese ikkagi see, mis on tema sisemuses. Esiteks. Ja teiseks ka muidugi see, kuidas ta ennast väljast pakub inimestele või oma hea enesetunde saavutad, selleks ta peab vaeva nägema. Ja vot praegu siin. D minu käest ei küsi, et mida sa nüüd illegaatseksid edaspidi veel teha, kas sa näed midagi veel, mille alal oleks oleksid sinu oskused ja teadmised kasulikud, sa suudaksid neid rakendada siis sellel alal, ma olen just mõelnud viimasel ajal, et et kui saaks kedagi aidata, siis ma saaks just aidata inimesi panna mõtlema sellele, kuidas nad välja näevad, kasvatama nende keha rühti ja aitama neid just selles osas. Ma ma mõtlesin, et oleks huvitav Või niisugune noh Ettevõtte, või kuidas seda nimetatakse, kuidas seda niinimetatud aktsiaselts. Kuidas seda nimetada, et mõnede niisuguste Mul on paar head, väga suur spetsialisti arsti kellega koos näiteks võiks aidata inimesi, kes on üle elanud mingid traumad või, või üle elanud mõned rasked operatsioonid ja haiglas neid ei hoita kuigi kaua nad lähevad koju, nad enam ei tea, mida nad edasi teevad, nad ei suuda ületada seda barjääri, et ta pead enese kallal töötama edasi treenima selleks et tõusta jalule ja mitte ainult jalgadele vaid et tunda ennast täisväärtusliku inimesena. Et vot aidata neid inimesi, kes peaksid treenima lihtsalt sellepärast, et nad peaksid nägema paremalt välja, nad peaksid ilusama rühiga astuma, nad peaksid mõtlema sellele, mida nad söövad. Kui palju nad söövad? Kas üldse pruugib süüa kõikidel päevadel? Ja aidata neid inimesi, kellel jäsemed, mehed, mõned lihased ei tööta, need oleks vaja panna tööle kellel on seljahädad, aidata ravida neid ja tõsta neid jalgadele. Vaat see oleks asi, mis mind huvitaks, kui ma leiaks võimaluse. Selleks oleks kaaslaste ajakaaslast kaaslasi mul oleks, aga mul no siis siis on vaja ruume sinna taha jääb ju kõik, eks ole. Aga aga neid peab hakkama otsima. Ja võib-olla saabki semate kunagi teostatud, mine sa tea. Jälge õllekas teie loobumine tantsust? Oli oli valuline, väga. Mul ei olnud väga valuline, sest ma olin selleks ette valmistunud. Tantsijad esiteks niikuinii nad töötavad 20 aastat ja siis on enam-vähem nende energia ja jõud ja vanus ammendatud selleks, et laval olla. Aga mul oli ikka põlvede häda, nii palju aastaid saatis mind. Ja ma olin selleks küps, ma ei oleks suutnud rohkem tantsida, vähemalt Estonia teatri laval eelmisekse suure teatri laval ja mul oli palju aastaid, mul olid rasked põlveoperatsioonid ja ja ma olen palju veetnud aega Tartu kliinilises haiglas, professor Tiit Aavik on mind aidanud väga mitmel korral. Ja sellele haigla personalile olen ma südamest tänulik eluks ajaks ja siis viimased paar aastat on mul jalad eriliselt paranenud ja selle tõttu ma suudan ise nagu rohkem teha liiku, lihtne tähendab võimelda ja ja ma olen isegi suudan isegi jooksta juba sama üks 10 aastat. Et just nimelt treeningu tulemus ja mõtlen, et kui niisuguses vanuses on võimalik seda saavutada, siis nooremast peast, igasuguste kehade efektidega ja ja vigastustega õigetest asjadest peaks saama üle. Peaks saama jagu hea tahtmisega ja heade asjatundjate käe all. Sa armastusele on ka teda aidanud elus. Arne sõna, armastus, armastus on naise elu üks koostisosa või kaaslane, kõige-kõige paremas mõttes, ma arvan, et armastust saadab alati, peab saatma naist. Tegelikult on ju tänavapildis või ütleme, igal pool liikudes on ju naisest näha. Kas ta on armastatud või ei ole armastatud. Kas ta armastab jah, kas ta ise armastab või sa ei armasta. Muidugi, üks on armastus laste ja lastelaste vastu. Aga teine armastus inimese vastu. Kas teie, Ülle, tänu oma elule tänu oma kutsele meil nüüd muidugi hakkab alles tekkima niisugune klatšiajakirjandusega, kas te olete klatši kätte sattunud ka või et teil on kuulsad mehed ja teie ise olete? Tuntud näitlejaid saadab alati ju mingisugune niisugune. Paiste ja näitlejatest teatakse alati sellepärast rääkida, teatakse nende inimeste nimesid. Ma ei saa ju rääkida kellestki, keda ma ei, eks ole, aga kui näitlejal on nimi, siis on ju kerge rääkida. Ma olen tegelikult nooruses väga põdenud neid nii-öelda klatše. Sest et need ei olnud seoses üldse mitte minu eraeluga selles mõttes, et minu abikaasa ka või kellegagi, aga lihtsalt, et vot miks ta käitub nii remix, ta käitub naa ja mõtlen siin, et miks ta siis, miks nad siis minust nüüd niimoodi arvab, vaata, kus nad siis nüüd seda on võtnud ja niisuguseid minu jaoks nagu nagu halastamatult niisuguseid märkusi ja, ja siis ma olen vahel natuke olnud pahane inimeste peale ja publiku peale ja siis ma olen mõelnud, aga nad Nad ei ole ju kõik ühesugused ja, ja, ja see on see, see kellelegi jutt, mis mulle ette kanti, seda ei oleks ju vaja olnud mulle siis ütelda. Parem oleks, kui ma ei teaks, mis minust arvavad, antakse, aga noh, viimasel eluperioodil on nagu rohkem olnud minust juttu, mulle tundub. Ei ole ka kõik nii nagu räägitakse. Mis sa teed? Midagi teha, keegi minu käest ei küsi. Ma tahaks mõelda, et iga inimene No ma tahaks väga, et inimesed suhtuksid teineteisesse nagu sõbralikumalt ja ja see niisugune halb halb märkuste tegemine, mida ma tihtipeale kuulen, just niisugused vanemad naisterahvad teinekord väga kergekäeliselt midagi viga, nooremad ütlevad. Ei tea. Kas sel on mõtet. Kas sellel on mõtet? Samas tundub, et praegune aeg ongi vist kruvinud üles pinged just ka inimestevahelistes suhetes, et me kuidagi ei oska, ei leia teed üksteiseni. Tehase areneb inimloomusest ikka väga palju see on visa, muutud kellelegi vastu halvaks, siis seal on mitmesuguseid põhjuseid. Jah, need järjekorrad ja need võivad muidugi viia enesest välja, kui sul on kellaaja peale kuskile minna ja sa ei suuda seda järjekorda. Aga sa pead, sul oleks vahel midagi konkreetset saada. Siis võib juhtuda jah, ise ei tohi. Seda ei tohi muuta nii tähtsaks. Mõnest uhkest vastuvõtust kodus. Aga lastele on ikkagi vaja, kui lastel on vaja süüa, siis lastel on vaja siia. Kas teie kodus on olnud palju uhkeid vastavatele? Minu kodus, kui ma elasin Hermanni tänaval, ei olnud suuri uhkeid vastu võtlusid, sest et köök oli niivõrd Täike ja ainukene laut, kuhu viis nagu Hatta, oli köögis. Aga paar aastat ma elasin oma majas ja siis oli minu söögilaua taga küll väga palju inimesi, palju rohkem kui linnas siin elades. Seal 12 kilomeetrit Tallinnast väljas, aga Õnneks oli veel see aeg, kus oli kerge poest midagi saada. Siis ei olnud see raske ja siis mul oli päris tore ja päris huvitav, ma olingi siis ainult kodune ja ja vaatasin, et ikka midagi lauale panna. Ja see komme mul praegugi, et kui keegi tuleb, siis ma pean kindlasti midagi lauale panema. Tegelikult juba meie jutuajamise alguses vastasite selle küsimuse ära, aga kas raha ja rikkus au ja kuulsus liigutateid Ülle mingil kombel? Vajalik nii palju, et hakkama saada. Aga kui inimesel on selja taga juba võrdlemisi pikk elatud aastate rida, siis midagi on inimesel juba olemas, siis seda raha ju nii hirmsasti on vaja, poleks ju. Selleks, et. Kui ainult niisuguste minimaalsete vajaduste jaoks reisimise kihku mul ei ole. Kõige suurem kiht, mis on reisimiseks, on Hiiumaale ja. Siia ma suudan ikka osta. Riidesse panna ma nii nagu tänapäeval noored käivad, ma ei taha ega ei saa. Siis. Minu nime tuntakse, kui hästi mind tuntakse, kui heasti, hästi minust mõeldakse või see on muidugi tore, kui mõeldakse hästi. Ma arvan, et ma ei ole eriti nõudlik inimene. Võib-olla kõige nõudlikum, ma olen enese suhtes. Aga tegelikult olen nõudlik ka teiste suhtes selles mõttes, et ma näen, mis inimene tegelikult võiks endaga teha kuidas ta võiks tegelikult käituda, kuidas ta võiks olla. Seda ma näen küll ja see kurvastab, kui kui see inimene ise ei mõista seda, et võiks olla hoopis teistsugune. Ta võiks hoolida oma ümbrusest ja eks selle tähelepanelik oma kõrvalseisja suhtes ja arvatavasti ma olen niisugune esteet. On see sõna tähendab sellest, kuidas inimesed ennast raiskavad. Raiskavad liigsöömise ja liigjoomisega. Seda ma olen ka nagu aastaid jälginud ja mõelnud, et Noor inimene loomulikult peab kõike ju oma nahal tunda, saama ja katsetama ja proovima. Aga kui see noorusaeg on möödas ja aru peaks pähe tulema, siis peaks nagu inimesed taipama, kuivõrd halb kui kahjulik, kui täiesti inimest muutev, mitte millekski täiesti täiesti noh isegi ja mitte ta isegi nagu ei võiks, nagu seda nime enam kandagi peaaegu teinekord inimene tähendab, milleni võib joomine viia, kui palju suuri kunstnikke on lõpetanud oma elu niisuguses seisus. Ja tänavapildis ka kui näed neid inimesi, kes tunnevad ennast lõdvestavad või lihtsalt oma aega, veedavad. Alkoholi seal siis see on, minu jaoks on see suur patt. Meie jutuajamise lõpetuseks ma tahaksin küsida teie käest, et te praegu lähete oma teed üksi ilma armastava meheta. Kuidas teile teie teen, niisugune isepäine sobib praegu. Ma ei tea. Ma arvan, et keegi mind ei armasta. Ma arvan, et keegi mind ikka armastab. Miks te arvate, et et ma olen ilma armastuseta, ei usu? Inimene peab iseendaga ikka hakkama saama. Ilvese tunnis Rootsi riigikiriku praost mõistab, et tema jumal, kelle uskuda on kuulutanud kogu oma elu. Et see ei olegi see ainus jumal. Igas inimeses on endas tema jumal, see võib olla ka mõni inimene, võib-olla mõni loom, see võib olla olla mingi väljamõeldis. Aga keegi peab inimesel olema päris üksinda. Ei saa vist. Jah, päris üksinda ei saa vist.