Head kuulajad vana-aasta on jõudnud nii kaugele, et neil on juba kindlasti hea laul, hakkavad näärivorstid ahjust särtsu löömasse õllel õigema peal, nii et nääripidu võib alata. Arvame, et võime panna hääldega oma vana raadiosaated tuju tõstmiseks ja näärimeeleolu süvendamiseks. Niisiis kirev vana aasta galerii nalja, sõna, muusika, nääritervitused. Esinevad näitlejad Hugo Laur, Ruut Tarmo Aado hõimere, Helmut Vaag, Olev Tinn, Leo Martin, Aarne Ruus, Ervin Aabel, Jaanus Orgu las Asta Lott, Laine Mesikäpp, Erna Korjus, Herman hiila, Erich Jaansoo, Kaarel Toom, Ants Sander Raus ja Tõnu Aav. Kuskilt juhivad Voldemar Panso, Jüri Järvet, näitejuhiks on Kaarel Toom, helirežissöör Eero Sepling, helioperaator Mai Sepling. Muusikalises osas esinevad. Riikliku akadeemilise meeskoori Eesti raadio meeskvartett. Suurem osa laule esitatakse raadios, esiettekandes saadab ansambel Emil Laansoo juhatusel. Muusikaline kujundaja Aarne Oit. Stsenaariumi autoriks on Leon Kerge. Kirev vanasta galerii nalja, sõna, muusika, nääritervitused. Üks kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa. Kell on üheksa. Veel kolm tundi veel käib vana aasta ringi inventuuri, leht näpus, avaldus lahkumiseks omal soovil juba taskus, valmis. Kas kõik on korras? Kas midagi pole unustatud? Kas pole nimestikus ka sellist, mida ei maksaks nagu uuel aastal üle anda vaid oleks parem algava aasta lävepaku taha jätta. Koos ääremärkusega maha kantud. Aeg tõttab. Üle on antud vilja täis salveid, terve mets, uusi vabriku korstnaid, hästi sillutatud roheline tee keemiale, isegi paar algupärast romaani. Vana aasta võtab mõttes veel kord läbi kõik möödunud aasta 13 kuud 12 harilikku ja ühe teatrikuu tõmbab kriipsu alla näidendite võistlusele, muheleb aasta toodangu bilansi juures. Põikab vastutuleva elukindlustusagendi eest üle tänava ja möödaminnes heidab pilgu ühte või teise aknasse. Siin-seal hoitakse juba pöialt šampusepudelikurgil, et see enneaegu lakke kargaks. Siin-seal süüdatakse juba nääriküünlaid. Kesklinnas pöörleb karussellile lõbus rahvasumm. Arved vana aastaga on klaarid, kuid mis see sisu poisina palju aega on, ligi kolm tundi vahetuses pesta, poisid, andke plaanile pihta. Vast jõuame veel. Kolme tunniga jõuab palju ära teha. Kaarel raport on valmis. Informatsiooni mõttes ütlema seda ka, et et see jutuajamine toimus üks päev varem aga umbes samal kellaajal ja ma usun, et enamik kuulajaskonnast on juba ammu mõistnud, et ansambel, kes 10 pikka aastat hoolitsenud meie mõnusate õhtute eest sellel õhtul pillide taga ei istu on ka juhtunud. Muidugi olen juhtunuga tänulik, aga inimene õpib kogemustest toetub tehnikale ja elab normaalset elu, nagu kõik need, kes meid praegu kuulavad. Vanandaadid teada neil visata veel viimne leidnud mis täna tehtud see homme hooletu. Kas mitte sellist ei jutusta ka need valgustatud kiriku aknad? Teine klaase töödes meil kunagi puudus leib. Kollased kanged piigad heideks kallimaile liiga. Mis sa teed, kunstlikku hingamist, Sa olid ju päris Krogi. Ega see nali ole, noorte autorite kassetiga serviti kõrva taha. Laeva jälle teada, kui arst kindlaks on teinud Neil pole ju, võeti meid, pandi siia lukud ära. Ja siis siis ma olen ise. Kus mu nailon, kuude päitsi teda. Kuulge, ma küsin, kus on mu naine? Ei või teada. Kodune ja mujal ikka kodus kodus. Tõsi küll, minust jäi ta tõepoolest koju. Tema ju õieti mind siia saatiski. Ma tean, nagu atlas tuld nägin, siis võeti mõistus lõpupeoga peast ära. Palun vabandust, palun saatke tänaseni. Armukadedus ei anna kohe ööl ega päeval. Asuja. Nujah Ta unustas oma pühadeostud siia, saatis mind järele. Näete siin letti alanna. Kalakonservid importõunad. Oleksime hingest ja Aivar viga saab parandada. Palun teid mõlemaid endale külla, nii-ütelda uut aastat vastu võtma, aitäh, ta ongi üksi kodus. Pida kähku. Üksi kodus. Aga kust ma tean, et ta üksi ja? Aga, aga kui ta need asjad nimelt siia unustas mind kodunt ära saada. Kähku, kähku, tulge ruttu. Ma taban ta. Teod. Kahekesi pihta, poisid, andke plaanile pihta. Ast jõuame veel. Kaarel raport on valmis. Kas jõuavad? Ega vist. Õnneks on see erandjuhtum üks nende hulgast, mille kohta öeldakse, et tuleb veel ette. Kõigil teistel on arved vana aastaga juba ammu klaarid. Ja juba mõnda aega pole Tallinna väljakul ühekorraga nii palju naerul nägusid nähtud kui praeguselt. Vabandage, neiu ja, ja just just teie, kas lubate esitada ühe küsimuse? Küsimus on lihtne, kas te ütleks meile, miks te nii lõbusalt naeratate? Millest see tuleb, et teil silmad säravad ja ja mis ühitundmistes nii suurepärase meeleolu esile kutsuda? Naerma. Mul on need. Siis muidugi palju õnne. Aga ei tahaks uskuda, et kõigil, kes siin täna naeravad, homme pulmad on ja peale selle liigub siin naerunägude hulgas ringiga üksikuid sünge ilmelisi kodanik üliõpilaste ühiselamus. Vabandage, kas tohib teile ühe küsimuse esitada, palun, küsimus on lihtne. Miks te ei naera? Ma mõtlen, mille üle? Dissertatsioone? No siis muidugi, kas dissertatsiooni teemal saladus? Naer kui positiivne nähtus vaba ajateenistuses, soso ja teisi, naera kunagi. Ainult näitliku agitatsiooni korras, vabandage, kas see teeks teile suurt tüli, kui palun kriips alla vanale aastale kriips alla tehtud tööle, uus aasta algab ka siin uuelt leheküljelt. Ainult akna taga liiguvad vilvarjud, sest võlg on võõra oma. Positiivne naer saavutatud töövõidu puhul. Omeeriline ülemuslik naer. Nii kas neist näidetest ja täiesti, ma tänan teid, palun ei, tulge tagasi, mis veel? Head vana aasta lõppu. Tänan, tänan, Teile samuti. Nüüd aga peaks veel intervjueerima kodanikku, kes pole liiga lõbus ega ka mitte liiga sünge, vaid nii kuidagi vahepealne enesega rahul, kui nii võiks öelda. Paar sõna, palun, kui te, kui teil just väga kiire ei ole, see, see asi ongi, et on väga kiire. Tulge, tulge siis teinekord see nii, nii, umbes nädala pärast seda küll, aga no mis parata, uus aasta joota issand külla ootab, meie juures ootab, kus meie juures teenindamiskombinaadis aanili, nii et teie olete siis teenindamiskombinaadis, mina, mina reama peainsener, vaat. Saagem tuttavaks ja saad väga rõõmustav ja te tulite mulle kohe tuttav või, või, või, või, või, või võib-olla küll. Aga varem olin moeateljees meistriks. Aga kas, kas teiega ei olnud seal see pahandus riiete riskide pärast, see oli lihtsalt keegi teine? Võib-olla küll. Ega ega ma ei ütlegi, Need, inimesed on nii kiuslikud, aga teenindama muidugi veab neli ja nii ta siis teenindatakse seda küll. Võtab aega, mis võtab, aga, aga, aga ära teeninud on. Ja millised on teie mõtted seoses algava uue aastaga? Kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja õigus, väga õige ja. Paistab, et mõistlik inimene Mehil nüüd on meil üks ennist käised, tahtis veel kevadel toodud kalossi kätte saada. Oskuued. Ühe teise mehe andsime, andsime täna kohtusse kumerus, õlavarre. Omastamise pärast laenutas meilt vanaema diski endale tagasi, enam ei toonudki ja arusaadav muidu muidugi arusaadav, osaliselt töötab stabiilselt, et tagavara osasid pole vaja. Aga, aga, aga ükskord võtsin ma ise ka brokatist auto ja kesklinnas ja äkki seisma akuraat trammitee peal lähen ma siis helistasin tulgu ja koristab ära ja kas nad vabandasid? Issand või veel, ütlesid, et mul isegi vedas, neil olevat iga päev platsis poolsada masinat, jah, nimi, mis üldse ei liigu. Et 70000 ära sõitnud, et, et ei tea, mis sa veel tahad? Et äkki tahad veel Tartusse sõita? Aga kas ei sooviks raadiokuulajale uue aasta saabumise puhul midagi öelda? Ahsoo või, või võib olla küll? Et no aga mis ma ütlen? No siis tere ja soovin teile kõigile. Head uut aastat? Jah, jah, jah, jah. Ja jääte, et uus aasta oleks eelmisest. Veel parem, eks ole, nii, nii nii teenustööde osas kui, kui, kui, kui ka kõiges muus, vot nii on. Ja et astuks täisväärtusliku õigeaegselt kui ühendites pole käändsõna omastavas käändes peab nii lühendis kui põhilause. Ma ju sukus interdu võrku, lahryscappuck longaus. Display peab nii lühendis kui ka põhilauses olema üks tegevuse. Remondi total, aga jah, ja ja tooks oma uue kübara vormida õigeaegselt, aga teise tsooni kõrgpunktil vot nii. Vot nii vaeva jah ja põllumeestele soovin liikuvate teenustöökodade kõrval õigel ajal. Sel ajal noh, mis seal vihma ja jah, ja õigel ajal sedasama. Vaat seda päikest ja päikest, vot nii ja, ja kõigile teistele soovin kõige, kõige, kõige kõige kõige parimat seda uut aastat, Otsoli, seda soovime ka meie soovime head tööindu ja õnnelikke puhketunde. Palju arve on? 99 klopitud onu rubla. Sinul, rubla tagasi pole vaja. Sa ju ometi terve nahaga tulema? Aimee küll. Alguses polnud vigagi, alguses polnud viga midagi proosit ja proosit. Müks temaid minu naist niisuguse pilguga, et mul ei möll silma vaadanud ka, et meil olevat tema naisega kokku lepitud ja et tuli sai, jooksis veel tükk aega takso järel kusagil kalamaja kandis lõpuks maha. Kuni ei tea, kus me praegu peaksime olema. Kus täpselt, selles samas kohas, kus me õhtul kokku saime vaata pudeli killutki Veelmaa pooles kus lugu. Augule kell saab ju kohe 12 selle saate. Näiteks metsa minnes siis mees. Kui hulkus intertuberkuloos pole omastavas käändes Tegevuse korjas. Ega sa ometi uut aastat tänaval haka vastavad nalja pärast tänaval. Kuule minu poole. Sinu organiseerime, vana-aasta õhtu, mis on õhtu? Lähme veel Altpoest läbi ja siis tuleb ma tõesti teadon paganast. Lähme, lähme. Tule, tule, tule, tule, tule. Ja nii need lähevad kaks sõpra oma linnas lähevad läbi lumiste tänavate, rõõmsad, optimistlikud ja heas tujus. Meie omalt poolt soovime neile head uut aastat. Head ja õnnelikku uut aastat. Soovime ka kõigile kuulajatele ning samuti kõigile neile, kes meid ei kuule. Head uut aastat üks korrus kõrgemal on siin üks aken valge. Seal rändab rahutult nurgast nurka, leegitsevad silmadega kaame noorumis. Põrandal vedeleb 13 lõhki käristatud ümbriku. Noormees on äsja langetanud otsuse pühenduda ülejäänud osa oma elust luuletamisele. Saatis toimetusele 12 luuletust kuid tagasi sai 13. Kui kõrgel taevas lõõmab kuu kuu puu suuluu, kui kõrgel taevas lõõmab kuu ja süda ringlus, löömad ka kuupuu ka maas ja uhhaa. Kui kõrgel taevas lõivad kuu ja süda rinnus lõõmab ka siis värsse, nopin luule poolt ja keedan riimidestuhhaa. Vana aasta viimased tunnid. Aeg tõttab. Kusagil istub keegi ja kirjutab päevikusse viimaseid vana aasta ridu. Otsustavalt sel kiidulikuli üleval silma tillukuul. Tus koormast. Liku Haaliku lubatuus edaspidi. Des asuda liigset ja ülealuste sõnade, et jeen Misest loobumisürituse vastutusrikkale T-le. Olgu tervitatud uue aasta saabumise ajalool, liin. S. Väljas sajab lund. Kusagil kannab kuu oma hõbedast valgust härmatanud metsa peale. Kusagil hiilib ringi salakütt. Metsavaht, ära maga. Kusagil kihutab uuele aastale vastu öine reisirong. Kusagil keep ka uusaastaööl töö. Ja kusagil on keegi vana aastaline end jõudnud uude aastasse vedada juba varasel pärastlõunal. Ja kusagil lähenevad teineteisele veel midagi aimamata. Meie tänase õhtu peategelased. Apla oh palun vabandust, Ivar, sa siin nii väga vabandada seal silmi peas ei ole. No teate, mul on võib-olla rohkem, kui soovitan teil oma sõnu valida. Hoiatan teid, palun veel kord vabandust, kuulge, ärge karjuge siin. Näete küll, et pudel on ju puru ja kui ta Paistab, et see oli tühi, siis sellist oleks sama hästi võinud täis olla. Hoolekogu ei maksa siin. Midagi, mis te kisute võõrast kraed, lakala. Ämma juurde naine, kui mullu sul veel naisti olnud millal sa siis teda tundma õppisid tundma? Pärast mesinädalaid? Korralikult tuulutada ja üht-teist ette võtta ja ma juba ühes kohas käisin sees, jõin pudeli õlut ja trall alla. Vana-aasta õhtuga see nali ole, kui juba vabadus on, siis tead. Saite tule minu poole, sinu pojal organiseerib ühe vana-aasta õhtu, mis on õhtu? Lähme veel poest läbi ja oled ma tõesti ei tea veel teada, paganas. Niikaua kui sõbrad pärale jõuavad Launabki argats. Me suures õnnes Kallid kuulajad, tänase uue aasta saate puhul võimaldati meile lauljatele ka ütelda teile mõned sõnad ja ma kasutan võimalust, et eile algaval uuel 1965. aastal soovida palju õnne Teie soovide täideminekut. Head tervist ja palju edu teile töös. Hoovis, kas keegi must ringi käia kõigis ja HJK hingeta? Ainult laotud pole? Mitte keegi siin ei sallinud Patlike lapski. Piss mustal kassil viltu veab kõik. Kurb on nunnustaga kaukasse. Aga keegi ei tea, kui teip paiskab peaste köik. Hoopis Katzilm viltu veab. Viltu. Kuna minu lauluke oli mustast kassist, siis ma tahaksin kõigile raadiokuulajale soovida sel aastal vähem musti kassi ja palju-palju töövillasid rikkaid kauneid päevi. Hoia seinad hooletuks, siin ühes kohas on trepi käsi ära kalu põrgus nii pime, tundmataks. Möll ega sümbräppisi ahvast. No nii suurt ei olegi läbimeks kukkudena atropiini on sellepärast, et täna nii pääl. Kuidas päev, tänan kõigist torudest soe vesi tuppa joomis võid malli võtta. Ära mõtle, et see niisama käib. Meil on majas kindel kord. Odopoya käsilas kinniga. Igal esmaspäeval tuleb trepikojas koridorides valgus. Teisipäeval on allkorrusel külmal ide, kesknädalal töötab lift. Talle vallutab, leia päeval ole lahke, soe vesi võib vannis käia, peetajad. Reedel. Reedel on külm, vesi ülemistel korrustel lasemann täis ja teistel päevadel muud grammuta. Tale koolerida. Laupäeval, laupäeval on puhkepäev, siis ei ole midagi pühapäev-pühapäev, see on lõhutud uste päev. Mudil. Siis siin kusagil. Peab olema. Ei leia, mis seal seal mingisugune puuriit. Siis oleme alles teisel korrusel. Nüüd on majahoidja puud. Majahoidja ison haiglas, murdis maja ees libedal kõnniteel jala. Tule ja siis edasi. Tatsasin algusse edasi-tagasi. Oota, oota, ma tõmban tuld. No siis peame siiapoole hoidma, seal näeb siis puhvet, on siis jälle naisega riius igalt poolt, kui ta naisega tülli läheb, tõstab ta puhvrite koridori, seal ju naise puhvet kaasabramini. Ai. Sõrmel põletasin ära. Kohe oleme päral. Gregor trete, jajajah. Vorstid ahjus. Kõigepealt lähed vannipalli, mis ma sinna lähen, arma, mis vanast õhtuse ilma vannitan enne vanni. Kuumad vorstid. Õlut on mul ka ja. Jüri Rummu Jüri Mutso taskus. Nõuad suitsu tahaks ka. Klõbus, Evelik küll lukus, uks on lahti ja lahti, uks on lukus. Aga kes see võis olla? MINA TEAN? Oota, mine, mine käsikaudu edasi. Ma teen kohe valgus seal kusagil. Paremal tiival seal hoopis lett, mis asi, lett? Kuulge, ma siia sain siis, ega sa ei arva, et mida ta kaasa tõi poldril? Mingit letti mul toas ei ole, ei, sentii on, selle kõrval on kuuk mis puust masinad ja kasvab meedium, puu. Paistab kummipuu. Sellelt Aljukese puud mul majas on riidepuud. Oh, sa mu, meie, kus oli ikka raamatuid, no ja noh, see on ju, see on ju raamatukogu, raamatukogu, silomabennarn, linnaraamatukogul. Korter asub siin kõrval, teises koridori otsas. Paistab et me eksisime uksega, kuivad. Asjatu lootus, nad ei saa ju meid igaveseks siia jätta igaveseks, muidugi. Saaga homme ja ülehomme. Püha järgmisel päeval on raamatukogu graafiku järgi suletud. Neljandal päeval on ette nähtud inventuur, jazz algab tõenäoliselt alles järgmisel päeval. Jah, aga kuna see langeb juhuslikult profelaktilisele päevale, siis. Nagu kuulsite, meie kaks sõpra sattusid üpris ebatavalisse olukorda nääri. Kuid jätkem nad jällegi mõneks minutiks omavahel Harjumaal korraga vahelduseks jälle muusikat. Kuule sa nagu ütlesid, et sul on suitsu? On küll, aga kodus teisel pool see ei, aeg oleks vorstid ahjust välja võtta, muidu saavad liiga krõbedad. Mis sa seal teed teha? Võltsisid ühe raamatu, loen raamatut. Telefoniraamat. Park Tobe sõidu Tallinna, mis ei tähenda hägust, mida tead, ega ma hiromant ei ole. Aga siin on veel põhja kõrgepingevõrgud, energeetika elektrifitseerimine, peavalitsuse. Mina, mina ka. No kuidas sa ütlesid, aga mis sa sellega mõtled? Ei no siin jutt, telefon vaja. Et tõepoolest ometi varem sellele Räimed Haljala Juliusega meie aasta. Kuuma eli sillas kõik miilitsasse või tuletõrjesse võid kiirabisse otsekohe. Väljakutsesignaal. Pagana pihta, mitte tehnika ime vait, imelik tehnika. Pange kirja käsk, käsk kannikese seepi, maasika lõhnaga, teine proov. Pange toru ära. Koosoleku algus. Tähendab kell referent lubas tulla kella kaheksaks. Nii et tuli lühikese paiku. Sinu sõnavõtt on kohe tema järel, tähendab küll 10. Õieti kell 11. Tagaalana siia alla, siia, sina oled telefoniga rääkimiseks liiga närviline. Siis on kõige tähtsam rahu ja muidugi õige lähenemine asjale, see on telefonile. Vot mul on oma meetod, mis meetodi meetodi telefonile tuleb läheneda ettevaatlikult ja nagu muuseas sellise näoga, nagu poleks üldse kavatsust helistada, istud nii möödaminnes laua taha, ajad kellegagi juttu, tegeled kõrvaliste asjadega, siis. Näed siis. Halo, palun, me istume siin kinni luku ja riivi taga, saad aru? Tegelast, eks? Paistab, et ma sattusin valesse kohta. Proovime uuesti. Käia ukse taha ukse kõrval naela otsas. Enne kui jõuame jällegi meie kahe sõbra näärisekelduste juurde, andkem sõna laulumeestele Kalmer Tennosaare nääritervitus. Ilmaad HC. Ranna. Viis Ford Kall O. Kuigi minu laulu viimased noodid kõlasid võib-olla nukravõitu tahaksin ma siiski soovida lõppeva aasta puhul palju-palju õnne kõigile neile, kes said pulmapärja pähe. Kõigile nendele noortele inimestele kes abiellusid läinud aasta jooksul ja viisid oma kodudesse õnne. Kusagil on öeldud, et õnn olevat metsakaja sarnane. Ta vastab, kuid jääb kaugele. Kuid tahaks siiski soovida, et need inimesed, kes abiellusid möödunud aasta jooksul püüdsid selle õnne kinni kogu eluks. Tänaval muigavad rikka habemesse kasvanud pikaks. Istudes juuksuritoolil jogaaveeessellizabrooving. Oh, kuidas praegu ei soovita juuksuritooli. Ka siin ait minuteid aidanud. Kohane suisa see on, kui ta kord hommikul näen, minul on ka pooleks, on rohkem jämedat n aparaat. Ja mis sinna parata saan, et on ka pooleks. Rohke. Loeme seni mõnda raamatut Nuutsin raamatud Sis raamatut, siia, millise mu vanaisa ütles alati, et kui valida ei oska, võtta vasakult neljas. Neljas. Ära ära saavad tapale tagasi savisaarest olen lubjaleiva, ise ei ole, aga lapsed lugesid ja ütlesid, et ei paku pinge nii. Aga mina mõtlesin ehtsa moraali pärast. Mis sa naerad seal, mis raamat, see on, kokaraamat seal naerda? Ega ei olegi, ennem võtan. Bralin autatud kalkun, nõuanded noorele perenaisele, õpetus rii liikmeteri, mis õpetus žüriiliikmetele, kuidas määrata teose taset, kuidas taset, mis, kas võtta see vastavat taset, nagu nüüd öeldakse, oled ju lugenud küll, et vastava tasemega tööde puudumisel ja nii edasi. Ma olen ise ka mitmes žüriis olnud ja naljaasi ole. Püksiriidega näiteks on asi lihtne. Viskad küünarpuu peale ja pilt on selge, villu või jälle Päsmeriga kaaluda aeg-ajalt tasemega sihuke hullu, mine võta kinni, kust ta algab, õigus, lõkked ja siin on siis nüüd rätsep? Jah. Kuule linnatava kirjanduslikku laadi teose käsikirja asetatakse küllaldase suurusega puuanumasse ja lisatakse iga autoripoogna kohta poolteist liitrit kaevu või kraanivett. Järgmisel päeval vahetatakse vett ja lisatakse segule pisut pärmi. Vastava taseme puhul hakkab leotis kohe tormiliselt käärima. Kui tegemist on luuletusega, riisutakse pinnale, kerkivad kirjavahemärgid vahukulbiga ettevaatlikult ära. Edasi lastakse leotis läbi Jõks, ela, kallatakse tinutatud kastrulisse ja keedetakse aeglasel tulel, pidevalt segades üks pool tundi. Edasi kurdatakse leotis tuliselt läbi filterpaberi ja jäetakse toatemperatuuri juures 24-ks tunniks. Anguma tase hinnatakse järgmisel päeval Askliga torkides. Ja kui filtraat on hänginud nii kõvaks, et naasklississe vajutamine valmistab raskusi, võite julgelt välja anda esimese preemia. Poolkõva konsistents vastab teisele sült, jazz, kolmandale preemiale. Kõigil ülejäänud juhtudel antakse välja ergutusauhind või astutakse kontakti. Ja on seal veel ja ta on. Siin on veel üks huvitav retsept. Geniaalsuse kakuke. Maitsev magusroog, pühadelauale valmistamise õpetus. Geniaalsuse kakuke valmistatakse tavalisest taignast. Kakukesed kvaliteet ja erinevust tavalisest leivakest oleneb ülespuhumise astmest. Puutaks enne küpsetamist kas Neumaatilise seadmega jalgrattapumbaga või lihtsalt suure suuga. Pruunistatakse ühtlaselt positiivse kriitika tulel. Serveerida soovitav sektsiooni kaupa vahule löödult suhkru ja roosa Mannaga. Takukese valmistamine üles buumine ei nõua erilisi oskusi ning võib väga hästi toimuda kodustes tingimustes. Tont teab, ei ärata Insta uisuesseid roogasid, tule ka igas ja jää kõht, seedin kõike ära. Kunagi ammu nägin mingit laste näidendid, seal see positiivne tegelane, häda sunnil isegi orava, sülti ja katki polnud midagi, ainult saba tellitas kõhus mitu päeva nägu lambi Ari. Akordionikontsert mängib Vello Tamm. Venda Tammann ja Arne Oit. Minu suur võlgnevus muidugi seisab selles, et ma lubasin juba aasta tagasi kirjutada, mitu akordionipala oleks tahtnud ka hea meelega kirjutada, aga ei ole siiamaani õnnestunud. Aga ma ei loobu sellest. Ja ma kujutlen, et teie partner ütleb praegu, et tema oleks hea meelega midagi uut mänginud. Aga ei ole midagi. Mängib tänaseks ikka leidub jah, leiame palav ja mis selle kala nimi on. Sõit uude aastasse, rongisõit, soovime teile siis uueks aastaks rohelist teed ja avatud pööranguid. Näed siin on isegi piibel, hea. Ja aga alati ja ta ka kassas sikupilli, koguduse köstri teada sedasamust, seal taht küll sedasama tal mehikesel pole ju lauluhääl, see tähendab häält ikka on, aga viisi ei pea. Mee asemel laulab paadi eest. No ja hakkas siis iga päev käärkambris jumalat paluma, palus, ja palus. Kuni ühel päeval äkki. Võta kuulda mu palvet. Õnnista mind ja halasta mu peale. Mis see sul siis ära ei oleks? Mõju hüüan su poole. Moulin sikupilli koguduse köster, Johan Sookas, no tead küll, sealt alt. Pöör rahuma palee, minu bioon. Kurrat võtaks kasvõi selg haigeks, aga tolku pole tuhkagi. Võtominduma müütiku. Näita mull oma armu. Kiisa puisuke Maristlik. Mis mis seal nüüd? Raha mul endalgi küll. Meil on korjanduskarbi püti õpetajaga koos aga song õpitab mind paremini viisi pidama. Aga ma laulan ju sinu kiituseks ja mis kiitusse on, kui mina laulan nii, aga välja tuleb faadies? Inimesed juba irvitavad, et mis peremees see on, kes oma sulasele korraliku tööriista ei andnud? Ta ju töötab peremehe heaks. No kas sa siis tõesti selle tühise asjaga toime ei tule? Kurat võtaks, sa oled ju kõikvõimas. Ja nii laulab sikupilli koguduse köster Johan Sookas tänapäevani Mia asemel faadi. Imelik küll. Äkki vait, ristimiskuulid. Tupp trupis kell seisab. Taevale tänu. Külad ja. Väga see. Kas uus aasta on veel kaugel? Kell seisa, oh oh. Tõepoolest. Istume siin luku ja riivi tava, nagu mungad kartseris. Kallil vana-aasta õhtul justkui üksikul saarel, hea nagu Robinsoni. Nagu Robinson, kuule, provintside raamat on seal riiuli otsesest selja taga. Burateegisi. Temalgi seal kerge oli. Üksipäini loodusega rinnutsi koos. Meri. Tuul ja viis. Soo. Esimene peatükk maits. Robinsoni praktilised tähelepanekud üksiku saare tinginud. Kellele ma seda siin ette loen? Kui papagoid ei ara? Kruvi teab, kelle kuradi käest see neetud sull pruunid sõrmuti õpid. Teeks tule kaminasse või või? Kütteperiood pole veel alanud. Essifise neetud harjumus üksi tühjas ruumis rääkida. Just nagu meil lekt. Esimene Berg mu reisikirjadest on küll valmis. Kartulipõllule vaatama maisi kohta pole ka valminud lõpliku instruktsiooni. Kitsekari küll kasvab, aga puhas. Jõusööta samuti pole kusagilt võtta. Kui linde osa kartulite laia jääda saab end vähemalt halva ilmaga välja vabalt. Inimeses ja. Poolest. Pisut pigem olin. Nojah, seda oli arvata, ongi inimesi, Sõhked, keegi unne vardasse aetud. Nii suur loosung on veel üles tõmmatud. Nii talitame kõigi praagi tootjatega. Barbaarsus taeva arm, kallas. Keegi rabeles lahti ja pistis oks. Külvend lõikab, siiapoole on aga jala. Sellist meest oleks meil Tokios vaja, olud. Ei, sõber siia minu juurde tuleks, pole aga ligemale karda. Mina olen sõber, saad aru, sa satturs nakk. Brain saak o abrakadabra. On porto. Ega te juhuslikult reed minaga Kariidi olema. See kõik läheb täpselt plaani kohaselt. Reede ja siin ma olen. Puhume pillitöö ajal. Sellele vaatamata, et ma sind möödunud nädalal seinale kritiseerisid, ega ma enda pärast, seltsimees esimees. Kitsed otsivad muusikaga paremini, toit, seal vaba laudasüsteem. Ehk olete kuulnud, ah, tulid jälle oma pseudoteaduslike teooriatega. Raja mindi vihale. Tegelikult on asi selles, et kogu meie karja majandus tuleb põhjalikult reorganiseerida. Tänasest alates pole enam karjafarmide brigadir, vaid kiitside peavalitsuse Klav kits, juhataja. Selge, selge, selge. Aga karjalaut oleks vaja. Ilmajaam ennustab vihmaperioodi lähenemist. Lasteaia elustab. Vanad roomlased ütlesid, et viivide, et impera, mis tähendab, et enne organiseeri ja vaata siis alles ehita lautu. See vennas pole kriitika, vaid huligaansuses. Kriitika alt ja kriitika ülimat. Aha. Terviseks Anett vist lihtsalt ära, mis mõttes? Nonii üldiselt üldiselt kärvavad? Ma ju ütlesin, et on vaja lauta. Neljandaks Robinsoni-nimelise saare kunstilise isetegevuse ansambli direktoriks. Viiendaks. Täiend ainult pidevalt iseseisvalt kuuldaks tuletõrje ülevaks. Anna. Aga sellepärast, et äsja lõi välk meie onni põlema. Kusjuures sa pead sisse tagasi minema, hüppa põlevasse majja. Päästa, päästa kästileta Kauks, käskkirjade kaust. Jätkame vana-aasta õhtut jällegi laulu saatel. Esinevad Kalju terasmaa, Els Himma ja Hans kärbet kaks viimast raadios esmakordselt. Head kuulajad, mul on tore võimalus tutvuda mikrofoni vahendusel siin oma noorte kolleegidega. Need on meie võrsuvad estraadilauljad, Els Himma ja Hans kärbet. Kuidas nüüd tunne on? No praegu mina omalt poolt püstitatud raskevõitu. Ja Els nagu ei noh, võib see midagi öelda, kaua te laulate juba estraadil? Neli aastat ja Hans minu arust veidi vähem, võib-olla aasta poolteist, kaks. Seda muidugi vastulauluks nimetada, nii kogemata. Nüüd me saime teada juba mitu aastat olla estraadil esinetud. Aga nii palju, kui ma tean ei ole teil kummalgi professionaalset ettevalmistust. Kus te töötate? Mina töötan restoranis, kevad. Ja Hans, mina töötan Tallinna taksopargis taksojuhina taksojuhina. Hansule veel niisugune küsimus, kas vahel rooli taga istudes tekib ka niisugune tahtmine laulda lihtsalt laost hoiaga seadmes, kasutame rasedaid, laulda sõdare, see on tare. Mida tahaksite öelda meie kuulajatele? Nii kuulajatele ma tahaksin öelda, et nad hästi kuulaks, jääd, maastik palju ja head moosik, soovin raadiokuulajatele head uut aastat vana-aasta lõppu. Ja mina omalt poolt lisaksin seda, et kõigile Hansu kolleegidele toredatele, taksojuhtidele, head roolihoidmist Moodul on koomioos. Hoone. Soones. Kui ta, võtke tuba ja Siis õunaõllel see. Siis, kui see Ta ta soo Sobilikku mul. Ka. Aasta ekspäeva. Sessi ja. Kes? Mis see siis on? Palju majanduslik, põletan, näed, säku kolhoosi brigadiri joodas sai 320 tsentnerit suhkrupeeti hektaril ja Joonas algava töömurdja. Seda meest ma tunnen. Täpselt aasta tagasi võtsime temaga koos Saku kolhoosi saunas leili. Veeliks käppade tervisele pelgas ta midagi. Ärataja Joonas võib linnamehe siia ju ikkagi instruktor-organisaator ise elab linnas, kolhoosis käid nagu turg toomel, Pocopay kuule, täige yhe kaitsja, köhmid see mul sellega pisut häbalude vahel. Seisukoht ise ligi. See oli veel üks uskumatult segane lugu tõepoolest. Teie kandis kusagil kaduma läks. Kuule häiruta. Aruandeperioodi teise kvartali kolmandal dekaadil esimees oli meil tollal juba kolmandat aastat peegliga hädas. Sünoptik väiteid. K ik, vastas esimees. Ender terake saab 150 tsenterit hektarilt. Kõige parem on, kui reputate pildi üles kooperatiivi seinale. Teil innustav eeskuju alati silme ees oleks. Juurutame praktikasse, ender terakese kogemusi. Kõrgemate näitajate poole. Kaevu visata öelduks võeti terve mootorrattalt koort, plaati ja. Nii et sedaviisi siis kolhoos rekvireeris sky mehe ära. Kibuspuu, kaalne, praktika ja järjensoni pea eos, sealt need 300 tsentnerit tulidki. Noo, võttis aega, mis võttis, aga asja sai. Väetia jah, ja oligi kogu lugu ja Nielseni salapärasest kadumisest. Lõpuks ikkagi Soll sellest jorion solist, seda teadaolevalt eest siin-seal nähtud käivad majandist majandisse ja pakuvad Endel terakesed pilti näha, mis raiutakse, sul paistab laost välja peatsest asjast rohkem kujutled kraavi lagedale. Aga ega siis ometi. Kes ka nooremal on soome saun on taas häid ka see nõuka ajal alles ja. Ma uurisin takkkaarest On? Ma sauna koos rõõmu Burri tuiskab. Ja kui siin ei hakka, siis ka jooga. Jiri. Airi. Elva. Ringe Ikarus, kus Henno Karmi. Üles vennad ei andis akrobaadid. Ei olnud konna. See oli? Jaa, vaara, see mängis, lõi kaasa või ma madalaajaga norme, sõnagi tütarlast ja põrsa laenlast HJK etel. A? La a la. Näed, mis ma siit riiuli alt leidsin, võtaksin siit ja võtaks tema säält teksti riiuli alt. Seal paistab grammofon ja üksainus plaan isegi pane peale. Maren Rekkor intervjuusid andsid samas praegu jõuan käia üksnes kogemusi vahetama. Kõrgelt tipu, poiste hulgas Vorniir redelil mateisin, lonks alla käisid Kulla. Praegu treenin teisi. Lausa naerurätid ime, Trei. Aegus käivoolikus, tratsimine inseneriks olen praegu. Nüüd kombainid kest, remondi suvel Taani mehe moodi etaan eri, murdis kondid, kui mind vedas minna poodi. Ja ja parimal Raimaalistandi ületasin proosaplaani lugejaga tassi kaputumist täitsa ära ja. Jah, jah, jah, jah, jah, jah. Mina noor Mäiste isetegevuslik kirjanik ja helilooja Johannes nooti leian, et kunstikirjanduses ilu kriitika tänapäeva ooperite vähesuse kohta on õige jätsi lünka parandada. Selleks töötasin läbi Verdi haruldase ooperit Traviata. Kuule, ooperimuusika on hea ja heliloojate Liidulbergi muusika vastu midagi ei ole. Siis tegin ooperile uue tänapäevasemal libreto ja soovitan ooperit ette kanda kui üht omapärasemat ja tugevamat selle žanri vallast. Trovjata tegelased on Violetta müüritööline Alfredo brigadir, maalt linna sõitnud Tšermoon kolhoosi esimees, Gaston töödejuhataja, koor, müüritöölised, rahvas, tantsijad. Esimene vaatus brigaad laob müüri. Alfredo on aga mõned kodanliku Tigandid Tarbab, et uut töökohta tuleb niisutada ja võtab taskust pudeli keelatud asja. Samagonni. Violetta, kes oli vahepeal teisel objektil, tuleb ja näeb seda, ta pahandab väga sellepärast, et Alfredo niimoodi töösse suhtub. Alfredo kutsub kokkutöölised. Joogaollu. Turet kolhoosi esimees Tšermoon oma poega otsima. Eks põlgus köiki all. Kannatab ta. Siin aga segab vahele kolhoosi esimees. Koos ei ela sinu kallis kodu. Uscortraktoris Tiina Tuudes. Missa ootavad sind, masinad uued, millel küll taas tammel täiest madrats poole puust. Aga kui Sauli Käsu Puiestee ilma. Koju tulla. Enda Ella iialgi see Sallo. Alfredo jääb mõttesse. Istub omatehtud müürinurgale, see langeb kokku. Telling kukub Violet talle pähe, see sureb. Ilmub kohale ootustehnikute koor. Alfredo läheb ära. Ja nii lõpebki ooper, sest kas pole tõesti häbi, et ooper laipadeta isa läks, mis maksab ooperis üks inimelu? Sa sured kas või püstijalu? Sohu kukkus, tuleb AK raamaturiiulilt pähe noort autorite kassetiga kohe serviti kõrva taha. Ei liiguta enam kätt ega jalga. Johannes Johannes, kas kuuleb? Roos? Aitäh ja palun vabandust, see oli vist midagi propelleri taolist ja all hõlpus ühelt juhtivalt kohalt teisele lennata. Ma olen nimelt Karlson laelma parim direktor, ehk olete kuulnud, aga muidugi. Kas raskeks ei lähe niiviisi lakkamatult ühelt kohalt teisele? Ei. Ärge, mis te siin teete? Ei midagi erilist, aga ehk saan teile kasulik olla. Mul on tööjõu otsimise büroo haru ja ei, ma saan aru küll. Ostsite vajalikku tööjõudu ja suunata sinna, kuhu tarbija. Täiesti õige. See on maailma parim büroo. 200 töötajat, 20 kalkulaatorit. Käkkaks elektronarvutusmasinat. Kuidas lõpptööl, jõu otsimine positiivselt. Tõsi küll, oli büroo alles reorganiseerimisjärgus, nii et põhiline energia kulus tööjõuotsimiseks meie enda büroole. Siiski otsisime teeninduskombinaadile ka ühe kellasseppa. Tõsi küll, pärast tuli välja, et mees oli hoopis köiemeister, nii et andsime ta loomaaeda valvuriks. Seal unustas ta kord linnupuuri uksed lahti ja papagoid lendasid Rocca al Mare metsa ning keegi teoloog, kes need seal puu otsas nägin, läks hulluks. Ja see pole enam meie süü, eks ole. Muidugi mitte. Teie büroo oli maailma parim büroo. Äi apsti oli. Hiljuti asutati samasse tänavasse tööjõu otsimise büroo ja kui töötajate arv oli seal tõusnud üle 300, leidsin nad meie büroo üles. Tuli välja, et meie 200 töötaja hulgas oli 60 laseb juba 75 kunstratsutajad ja 12 Õhulaevanduses spetsialisti ja millised on teie kavatsused saabuva aasta suhtes, aga loomulikult maailma tariimad. Organiseerisin tarbetute büroode otsimise ja likvideerimise büroo. Sellest tuleb samuti maailma parim büroo 400 töötajat 40 kalkulaatorit. Eli. Kitarrikontsert mängib Emil Laansoo. Ma näen siin veel keegi. Vabandage, kust raamatust teie olete? Raamatud tulevad ja lähevad, aga filmi resolutsioonid jäävad kirjutajate filmil retsensioon seda küll ei olnud, tore, eksole. Nii ma siis kasutaksin juhuse ära ja siin näete, on mikrofon puhuge igaks juhuks sisse. Vot niiviisi. Niisiis, mida te ütleksite näiteks heade filmide kohta nii? Üldiselt heade filmide kohta? Head filmid on kõik väga head režissööri kunsti tõelised meistriteosed, kui nii võiks öelda. Üldiselt nad tõstavad näiteks üles küsimuse, kust saada häid jalgpallureid, kus maal nad kasvavad. Sellele küsimusele annavad ammendava vastuse andekas näitleja pilpa neli ja veel andekam režissöör peterselli. Tänan teid, aga halvad filmid ka halvad filmid, on kõik väga head. Üldiselt nad kas tohib veel puhuda. Üldiselt tõstavad ka halvad filmid näiteks üles küsimuse, kust saada häid jalgpallureid, kus maal nad kasvavad. Sellelegi. Kust te teate, kas kirjutadega retsensiooni, ma loen neid, aga mina, kas tohib puhuda? Aga mina lähen varsti vette kukkumise kursustele lillekülakinostuudio juurde. Tõesti? Ei noh, tõesti, jah. Vette kukkumise võimalused pole meil ju veel kaugeltki lõpuni ammendatud. Mis me siis oleme saavutanud, oskame kukkuda vetelrõivastega või jalgrattalt ja ongi kõik. Päris selge, et selline ettekukkumise sortiment kinokülastajate ei rahulda. Võtsime endile kõrgendatud kohustused. Kvartali lõpus peame juba suutma vette kukkuda une pealt tühja kõhuga paariviisi ehk kollektiivselt loomingulise palaviku tingimustes, ühe jala pealt ja isegi tundmatus kohas. Kõik need võtted tulevad kasutusele uued komöödiafilmis, helesinine gorilla ehk Tallinna surnuks naerutaja. Vabandust, kas lubate puhuda puhuge puhuge, puhuge. Spordikalender 1960. No see on juba nii-öelda minevik. Vabandust, et tere õhtul seal poes. Ma võin autogrammi ka. Tänan. Kas tohib küsida, millega te tegelete, olen ajalugu. Ah soo. Nii et ajalugu ja spordiajalugu, jah, kas sa oled juba palju teinud? Kuus 50, see on kaugust või ega kaugelt kaugelt kaugelt kaugust ja ja kas selline tulemus, kui nii võib öelda sisemist rahul? Omadusest kuue 50-ga nõutakse meil veel keskharidust. Aga kui ma nüüd natuke veel pingutan ja kohus 60 liis ära teen, siis pole vähemalt koolis vaja enam eksamitele. Viskad lõputunnistuseni sama pull. Aga kui veel rohkem ütleme, seitse meetrite, joon usse õitsema, treeneri läbi peksite, mitte üks silmi pilkunud. Teile lõppevast aastast kõige rohkem meelde on jäänud. Päikesevarjutus, ja kahju, et seda meie poolkeral näha ei olnud. Aga kui oleks olnud, pole isegi pull. Kuidas pärast jälle käima oleks saanud. Nii käelist. Kesi. Heatujuline rahuldus. Taga targemaks läheb, tulevad juba paarikaupa, August, sinuga räägitakse meie ega leia ja me oleme nii rohkem ridade vahelt alltekst või nii. Meie olime ja nii rohkem või vähem sellega huvitav. Kohe iseenesest kerkivad keelele igasugused küsimused. Mida arvate möödunud aasta kirjanduselust, August sinu käest küsitakse? Ma arvan, arvata kirjutavad ja hästi teevad ette. Muidugi ostsime ka selle selle noh, mis ta oli, kaalub kaks naela, no inimene ja inimene, kes naerab, mõtlesin, et et anekdoodid või nii õieti öeldes pole veel lugeda jõudnud. Ta oli vist alguses juttu ja hundist ja nähtavasti metsavahtide jaoks. Ainult seda ei saanud hästi aru, kes seal siis naerma pead. Aga ausalt öeldes teevad ikka kirjanikud isega. Ostsin selle raamatu ära ja viisin koju. Aga keskkohas olid mitu lehte valged, ET kirjanik saab honorari ja leedu liige muidugi veel ka, aga lehed jätab keskelt tühjaks, siin amud, kui ostab. Mõtlesin, et helistan autori lätlase maksab välja. Aga telefoniraamatus niisugust nime ei olnud. Kui te lubate, siis veel üks küsimus. Kas külastasite möödunud aasta kunstinäitust? August sinu käest küsitakse? Käisin tarbeks, kui käisime, jah, tarbekunstinäitusel, taldrikud olid seina peal. No päris kenad taldrikud ta ka ei tea, kuidas nad söövad. Ma veel küsisin üteldi, et on dekoratiivtaldrikud, jääd üldse? Tarbekunst läheneb nüüd dekoratiivkunstile. See tähendab lauanõud lähenevad seinale. Massis kodus proovisin, lõhkusin mitu taldrikut ära, ei saa kuidagi naela sisse, aga noad-kahvlid jäid küll pidama. Muidugi, pesto on raske, süüa saab, kui küllalt pika nööri otsas on ikkagi kunst. Ega ma ütlegi, Nad on teinud ja mida arvate viimastest teatri lavastustest? August vasta, kui küsitakse. Diaatris sai ikka ka, tead, sa ikka ära käidud. Muidu vast poleks läinud, aga, aga ikkagi diaatri kuu. August leidis pärgist pingi pealt piletid. Minule meeldis kõige rohkem see koht, kuidas mustkunstnik ühe taksomehe lavale kutsus ja sel kella nii peenelt käe pealt ära tõmbas. Mees ise ei märganud Heedega iid? Jah, ja need traadi peal käia ka. Keda nad petavad, puha kätteõpitud, vigurit, teadagi. Kes vastutab kogu nii üldiselt et kunst ja, ja raudset maski vaatasime kaht korda kuus. Teate see koht, kus nad. Miks teha üleliigseid? Kõik saavad aru? Et õhtul väike seltskond, mõnus, meil valud, iga inime ei ole keegi nõnda lapsik. Taus tehes oleks meilaski, võib võtta vahel väikse apsid, mis kurjast sugugi käib. Ja seened, tuld, vähe viisi võt. Kui lai see on mees, kes pole joodik, kes igas olukorras track kes muudab käe ja ma teen, kas siis, kui joodud klaas või kaks Vicky pull, mille ma alla ja määra soe on ja end võtta, ei, see ahi alla ja kaduv kainestus. Ja kaduv kainestus etleja. Missugune suurepärane vaikus, eks ole. Vot võiks öelda, et see ongi Laansoo ansambli unelm vana-aasta õhtul. Täielik vaikus. Ei mingit muusikat, ei mingeid tellimusi filharmoonias, teatritest, klubidest, Mojatellieelt, moedemonstratsioonide jaoks ja nii edasi, eks ole televisioon ja see loetelu oleks väga pikk publik, see muidugi pillimehel kõige kergem elu, mis temal viga ainult mängi, nemad peavad sööma, jooma, kaamerdame seda nii muuseas tegema. Nii et selline sõnatu on ideaalmeestel, kes juba 10 aastat ja natuke rohkem on hoolitsenud meie lõbusate muusikarohkete vana-aastaõhtute eest, eks ole, Emil Laansoo, maestro, ansambli veteran, Elmar Kruus oma poolteise tonni löökriistadega ja vaata eesnime vaim elataksis Alexis avasalu. Aga rääkige palun edasi sellest, millest teil jutt katkes, kui mikrofoni sisse lülitasime. Mina ütlesin, et et mida rohkem mängime, seda paremini välja tuleb. Alles me kohtusime juubeliõhtul Estonias. Ja ma pean ütlema, et ei olnudki nii väga alles, et mehed ei olegi vanemaks muutunud, kuigi see oli nii väga ammu. Kahjuks siiski mul oli hiljuti tarvis pidada oma viiekümnendat sünnipäeva Ongi ansambli põhi, mille peale ansambel toetab. No kuule, kuule. Ja muidugi, mis puutub passi nootides, ühesõnaga praegu mööduva aasta jääb teie ansambli kroonika see siiski nii hullult kuldtähtedega kirjutatuna. Igal juhul aga järgmine seda võetakse ikkagi eeskätt ei keeratakse raadiot kinni, kui meie mõningad lood tulevad, sealt. Tahetakse veel kuulata, muud ei midagi. No selles hõina vist kõik kindlad olla, et vähemalt need, kes meid praegu kuulavad, ei ole kinni keeranud? See vist küll õige, ütleks märkimi meelde. Kuidas ansamblil, vana aasta lõpp läks, kuidas kellelgi? Ei, ma mõtlen tööalaselt ainult tööalaselt. No töö oli kaunis pingeline hommikust kuni ööni välja, näiteks näiteks hommiku algas juba proov, kellel sümfooniaorkester, kelles estraadiorkestris siis oli filharmoonias proov, Määri proov, siis oli televisiooniproov, siis oli lindistamine, siis oli veel televisioonis esineda ja lõpuks, kui sain ükskord koju, siis oli juba öö käes. Daci. Tere ja jumalaga Hansandiga naisele vahest öelda. Mäletab, ikka, tunneb, ära, tunneb jah, tõepoolest. Me oleme suhteliselt olema ja siis on nii mugavam rääkida. See oli haruldane teil täna õhtul. Nii palju aega saab suitsu põlema panna, lipu seada, väike vaheaeg on praegu, aga millest unistavad mehed, kellel vana-aasta õhtul peab olema nood peas või peanoodis, kuidas kellelgi? No muidugi avasalu mõtleb kalale. Selge seekord mitte siiski verivorstid, väike õllekann, paar sõpra, näärikuusk, noh, väike, võib-olla väike kitsasfilmiseanss ekraanile kodus on salajas kaamera, jah, me enam-vähem, meil on mansaamis juba enam-vähem, kõigil kaamerat pole, siit tulebki tänavu aasta, niimoodi. Saab üks vaba õhtu nii ebavana-aasta õhtu, nii et täna on teie jaoks vaikne õhtu. Ja kui täna näiteks on vanast õhtu, siis siin selle koha peal on pärast astraalkeha, mina olen maal maal praegu järguline. Mida see lähemalt tähendab? Midagi täpsemat kui maakera. See on umbes niisugune koht on olemas, Koeru kandis koera saime. Koeru kandi serv kandis ja, ja mida te maal teete praegu? Naudin vaikust. Lummitanud männisuusad, seal on kuusel vaikus, vaikus, isegi peaaegu aastavahetuse tunnil. Isegi ei usu mina. Mina, kuni sinnani osanaga sellel tunni enam edasi ei usu. Kas me peaksime nüüd kuulajaskonnale?