Ja küsimus siis inimestele, kes kuulavad raadiovahendusele, mitte piitmis, et kuhu te jäite. Aga teile, kes te siin olete, hullult suur tänu, et te olete siin ja alustame. Tere, minu nimi on Ivo krustak. Tere, mina olen Jim Ashilevi ja te kuulate saadud. Ja nüüd kõik ütlevad koos. Ja. Kuna raadiokuulaja ei näe, mis siin toimub, praegu hüppasin rahva peale, ma rullin ennast inimkätemeres ja mul on väga hea olla, ma pole ennast kunagi tundnud nii armastatuna, nii kuulsana ja nii õnnestunud inimesena. Ma poleks kunagi arvanud, et minust saab õnnestunud inimene. Ma lihtsalt muretsen selle pärast, kuna Nathan kardijaid mikrofonid, siis seda, seda hüüet, mis rahva seast tuli seda raadiokuulaja koolis hästi vähe, nii et tundub, et seal on kolm inimest. Noh, kui raadiost kuulata selles suhtes ei, siin ei ole, kolm, tõestame kohe ära, teeme nii, et hakkame otsestoga. Raadio naaber ütleb kaks-kolm. See on hästi halb raadio, põhimõtteliselt. Siin ausõna, on rohkem kui kolm inimest ausõna, sinna rohkem kui kolm inimest, miks, miks me oleme siin piidis? Oi vaata, kas on eksistentsiaalselt, et analüüsida seda või sa tahad väga nagu Holmeliselt ulmeliselt. Sest et siin on Tallinn Music kuigi raames selline mõnus jutunurk sisse seatud ja siin jutunurgas enne meid vestlesid Jakob Rosina juhtimisel erinevad vahvad ja pädevad inimesed teemal ringhääling versus taskuhääling ja meie nüüd jätkame seda teemat, võtame nagu sa oled teatepulga üle piltlikult väljendudes Sest nagu Jakob mainis ja seda on meile korduvalt räägitud nendel mitme nädala jooksul, meie olime kunagi Potkest, kes on nüüd raadiosaade ja, ja meie peaksime tundma siis mündi mõlemat poolt või kuidas? Muidugi ja nii võib küll öelda mündi mõlemat poolt, aga ma võiks öelda, et me saime nüüd seal me saime terve mündi nüüd endale just kuulatakse enne, meil oli ainult see mündi üks külg, kui me olime Ivo ja tema abikaasa, Eeva elutoas iga nädal ja salvestasime Ivo arvuti tagama saadet. Ja siis, kui raadio kaks meid oma kaitsvasse rüppe võttis. Räägi mikrofoni. Kas siin on kedagi, kes ei kuule, muidugi rääkisin. Kui raadio kaks meile oma kaitsvasse rüppe võttis, siis me saime hakata tegema seda saadet nii raadioeetris kui ka üldiselt, Bootke sina, sest et meie saade ilmub ka boot kästina nii nagu varemgi, lihtsalt nüüd meid lastakse ka raadiolainete kaudu inimeste raadiotes. Aga võib-olla, kui me nüüd selle teatepulga nagu kätte saime, eelkõnelejatest ma viskaks õhku küsimuse, et kas Ivo, sa endiselt tunned, et me oleme kuidagi olemuslikult muutunud saatena nüüd, kus me ei tee seda saadet enam sinu elutoas ja ei klassifitseeru ainult taskuhäälingu boot käesti kategooria alla. Kusjuures ma kuulasin seda eelmist arutelu, seal tulid hästi palju siukseid, huvitavaid mõtteid veel, et selles suhtes, et mis on need nagu raadiot, miinused ja plussid ja mis on nende nende avataskuhäälingut miinused ja plussid ja ma mõtlesin, et kui, kui räägitakse, ütleme see, see nii-öelda keeleline piirang, eks ole, mina väga niisugune ropu suuga ei ole sina nagu rohkem. Ja, ja et noh, mind nagu ma ei ole kunagi tundnud, et raadioeetris minu, minu keelekasutust väga piiratakse, ma lihtsalt mõtlen mõne sõna välja, midagi paremat pähe ei tule, aga, aga selles suhtes see ajaline piirang on küll huvitav, et et kui me varem saime nagu võtta mingisuguse teema niimoodi täiesti suvalise pikkusega ette, et see, see teema võis kesta meil 15 minutit või võis, võis kesta terve poolteist tundi, et me nagu ei tundnud selle selle jooksul mingit mõtet, et me justkui peaksime mingisugust mingisugust ajapunkti rihtima, et siis nüüd on nagu selles suhtes küll, et et ma nagu tunnen natukene rohkem sellist ajalist ajalist mõistet selle Bootkest juures, et justkui see, see 55 minutit, mis raadioeetrisse läheb, tuleb kuidagi ära täita. Vähemalt see mõte on selline, ma tunnen, et see juba tegelikult see mõtteline erinevus, see, kuidas ise ise tunned ennast saadet tehes nagu teatud määral ikkagi mõjutab seda, et kas ta nüüd on, on raadiosaade Bootkest. Ma ei tea, kas kuulajatele kunagi on, on mingil määral mõjunud arusaadav, mitte arusaadav on, aga mulle endale kindlasti. Aga mina küll mäletan, et kui sa tegid ettepaneku hakata koos podcasti tegema siis see oligi siuke saatus, viis meid nagu kokku justkui, sest et meil oli mõlemal seesama Facebook'i soov. Facebook saatus, kas need ei ole mitte sünonüümid juba tänaseks päevaks, selles mõttes, et Mark Zuckerberg viis meid kokku, kui me kunagi abielluma, siis temal pulmaisa et ja siis oligi nii, et meil mõlemal oli see idee juba olemas, et võiks teha podcasti. Aga kui sa selle mõttelauale panid lõpuks siis ikkagi ju tekkis mingisugune hirm või ärevus, et oot-oot, et kas me suudame, et ühest küljest oli küll juba ette väga mõnus mõelda, et me võime ju rääkida millest iganes ja ükskõik kui pikalt. Juba see kokkulepe, et okei, saame siis kokku, ma ei mäleta, mis nädalat nädalapäev see oli, et saame siis kokku sinu juures, et juba siis lõi mingisugune ärevus sisse, et aga kas me päriselt suudame nagu üldse kas me üldse saame jutule ja sest, et me ei tundnud tegelikult teineteist enne selle saate enne seda, kui me seda saadet tegema hakkasime. Me olime nagu tuttavad. Ja, ja ka see, mida sa räägid, et võib rääkida ükskõik kui pikalt ja ükskõik millest. Et me küll hästi uhkelt kuidagi. Kuidagi kordasimegi seda üksteisele või tuletasime seda teineteisele meelde, et näed, et me oleme nii vabad, et me võime teha mida iganes, me võime ka lastel kunagi midagi mingi erisaate, kus me laseme lihtsalt linnulaulu, neli tundi on ju, et me ei ole siiamaani seda saadet teinud, ei ole. Et kokkuvõttes ikkagi juba see otsus, et ma salvestan midagi, mis on mõeldud kellelegi teisele kuulamiseks, seab see tekitab mulle pähe mingisugusele mingisuguse kujuteldava kuulaja ja kujuteldava kriitiku. Ja niimoodi ma hakkan juba ise nagu kuidagi iseennast justkui juhendama või dirigeerima või kureerima või kuidas iganes seda nimetada. Et sellist totaalset vabadust mikrofoni ees ma pole tegelikult iial tundnud, kuigi see nagu teoreetiliselt justkui peaks olema pood kästinduses olemas, nagu ka eelkõnelejad siin paneelil rääkisid, et et tussisööjad võivad teha mida iganes. Ja Jakob Rosin hommikuprogrammis ei saa isegi öelda, et ta kuulas tussi, sööjaid enne eetrisse tulekut. Aga nüüd meie osa ju ka ei lasta raadioga. Ma ei eelmises saates ma korra ütlesin, et tuleb rääkima paneeli Ari Matti Mustonen, kes teeb podcasti tussisööjad ja see läks eetrisse ja mind ei tapetud ära. Oota, aga kui ära tapetud sellepärast et see oleks nagu natukene Hirdarboolisin niimoodi kuidagi aju mingi väikegi. Aga mida me peaksime tegema oma saates, et meid ära tapetaks, mis sa arvad? Ma ei taha sellele isegi mõelda, ei, aga, aga mõtle, mõtle. Ma arvan, et me peaksime, me peaksime mingi väga väga tuntud allilma tegelase mingi väga suure saladuse paljastama ja siis meid, me saaksime kuidagi ohtu. Aga ma ei tunne eriti ka allilma tegelast, isegi väikest Nii et siit üleskutse arvas, arvas kuule, kui sa kuuluda allilma või sul on Ta vaid kes suur saladus siis saada meile meel popkulturistid Gmail punkt com ja räägime sellest, sest et teine teema, mida tahaks puudutada, ongi just raha, et kui me, kui sa ütlesid. Et sa mainisid ivo, et mida sa mainisid, et meil on see münt, et me saime terve, et, et me me nagu mündi mõlemat külge saanud tunda vist ütlesid jah. Ma ei ole kuidagi osav, Eino ei, mulle väga meeldib, kuidas keelt kasutad. See paneb mind mõtlema, alates on väga hea, aga et, et see münt on ju, et see on väga-väga sihuke metafoorne münt ikkagi, ma pean, ütleme, armsad kuulajad, et et meil sellist münti nagu ei ole. Mille eest saaks poest osta asju, et kui me podcasti tegime Ivo elutoas siis me liitusime ühel hetkel sellise veebiplatvormiga ühisrahastusplatvormiga patrion ja tegime üleskutse, et kui te, kui teile meeldib see, mis me teeme, siis olge nii kenad ja andke meile näiteks üks dollar iga kord, kui ühe uue osa netti üles paneme. Ja see oli natukene nagu eksperiment, sest et me oleme jälginud erinevaid eeskujusid läänemaailmas, kes on seda platvormi väga edukalt kasutanud, aga neil on ka hoopis suurem selline nagu. Ühesõnaga, inimeste valim on kõvasti rikkalikum ja, ja massiivsem. Kust võib nagu näkkama hakata, et Eestis kuidagi tutvustada eesti kuulajale mingit Ameerika ühisrahastus veebiplatvormi, et sa pead seal oma krediitkaardi registreerime ära ja siis sul hakkab seal automaatselt tiksuma mingit raha maha, et see kuidagi kõlab väga segaselt, võib-olla esialgu, aga üllataval kombel päris mitmed inimesed liitusid pataljoniga ja hakkasidki meile raha saatma ja tekkiski natuke selline nagu püramiidskeem isegi et me nagu vahel lasime, lihtsalt panime nagu osa üles, mis juba on olemas, mis oli varem juba salvestatud, lihtsalt kasseerisime raha, käisime puhkusereisidel, mina küll ei mäleta. Ma räägin oma elukaaslase, vaatasime Instagramis mingid pildid soojalt maalt, mõtlesin, et sa oled ju. Nüüd nüüd võib küll vangi minna või meil oli sära, tapmise probleem. Vabandust, jätka. Kuskilt otsast. Kui sa juba selle hoomult maha võtsid, siis ma tahan näha, kuidas sa selle hoo uuesti üles tõmbad. Tähendab, patrion oli ikkagi ääretult edukas, me projekt meile ääretult, sest isegi täna, kui me ei ole Patriani postitan, mitte midagi juba varsti üle poole aasta ei ole mitte midagi sinna postitanud on meil seal 38 inimest, kes ikka toetavad meid ja maksavad 53 dollarit osa kohta kogu koguneb. Hobusele ilma, et me üldse enam teeks, pood ikka veel maksavad, mis on lihtsalt super, aitäh teile. Kallid toetajad. Okei, tegelikult me enam seda kasseerimise nupp patrionis on üks selline suur punane nupp, et võtan raha välja põhimõtteliselt. Et seda nuppu pole enam ammu vajutanud, ehk siis tegelikult me ei ole seda vajutanud sellest ajast peale, kui raadio kahega liitusime ja et siit ma jõuan ringiga tagasi selle allilma juurde, eks ole, et rahvusringhäälingus Te olete võib-olla kuulnud igasuguseid lugusid, aga rahvusringhääling ei maksab eriti palju palka oma töötajatele, nii et kallid allilma valil, Saara kallid, allilma valitseja, et ma kasutan praegu seda võimalust rahvusringhäälingu eetris teha, üleskutse, toetage noori saatetegijaid, toetage Eesti Raadio tulevikku ja laseb, võistleme eetrisse mõned saladused, mis on väärt kallist raha, et me saaksime päriselt maitsta, neid müün. Kirjutage sinna, kusjuures levile, kas ei ole nii, et kui maffia kellelegi tapab, et pannakse nagu mündid silmade läbi? Mingit filmi värk? Ei, aga filmid on inspireeritud päris elust, ma ei oska selle kohta midagi öelda, minu sidemed allilmaga on peaaegu olematud, kui et mitte öelda olematud. Ootasin, millal seltsi läheb, peaaegu olematu, et ma alustasin, et mitte öelda või ei tea, näiteks me teame seda, et sa oled riigiametnik, on just ütlevad keskkonnaministeeriumi ja aga seal on peaaegu nagu sa ei ole seotud allilmaga. Vaata, ma tahaksin siit. Siit väga sujuvalt saabki liikuda selle metsateema juurde. Teaduses Favdi kriisof, Kevin Kevin päike on või mis on sul seal on alati mingi side mingi teise inimesega maailmas, kui sa nagu piisavalt kaugelevaatav, nii et olles ikkagi sellise nagu teadustaustaga saama nagu rääkida absoluutidest, ma ei saa öelda, et mul ei ole 100 protsenti kindlalt mitte ühtegi sidet allilmaga. Selliseid riigiametnikke, Me tahamegi, jäingi oma ministeeriumitesse, kes ei saa öelda, et sidemeid allilmaga Ferinas, aga kellele sa metsa siis ikkagi nüüd ja ja mis, mis Eestist saab, kas me lõpuks olemegi nagu üks suur parkla või? Mina isiklikult ei meeldi mul ei olegi metsa, et Eesti keskel on niisugune Ülemiste keskuse mingisugune filiaal ja siis ümberringi on sihuke asfaldi plats. Ma ei tea, ma ei ole eesti keskel käinud, ma olen Tallinnas. Ma ei saagi Tallinna lendavad ja juba tulebki see poliitiku sihuke vastik Siuke keerutamine. Küsisin sult väga konkreetse küsimuse, kellele sa nüüd seda metsa ja kas Eestist saab parkla, aga ma vastasin sulle, härra Ashilevi, selle intervjuu jooksul, mitu korda, minul ei ole metsa, mida müüa. Minul ei ole ühtegi, mitte ühtegi hektarit metsa, mitte ühtegi puud. Härrashi levinud, kelleks te mind peate, mida te üritate praegu? Ma üritan tõde välja selgitada. Ja see tõde Maret maksumaksja, kes on selle raadiosaate kinni maksnud soovib oma müntide eest ka terake tõtt. Selles üldises tõejärgses meedia sogas. Kas üritate praegu viidata, et ma valetan teile? Üritan viidata sellele, et mets on meie kalleim vara ja ikkagi eestlane metsarahvas ja Ivo, kui sa sellest Eestis teil ikkagi parkla siis sa saad aru, et see ei ole enam see Eesti, mida me tahtsime. Millist Eestis tahtsid sellise rikast? Ma tahtsin Eestit, mis olekski lihtsalt mets. Ma arvan, et see unistus on paljudel meist olnud aga siis ei ole meditsiinile Aasias, siis me oleme maha koksatud juba selle sinu selle koostööpartneri poolt. Vaata, kus, kus sa elad, ei noh, ma mõtlen, et millest see maja ehitatud, kus sa elad siis, kas seal 100 protsenti mets, sa räägid laps saluutidest. Ma lihtsalt teadlasena aktsepteerida. Tõele au andes ma ei saa juba tükk aega aru tegelikult, et millest me räägime. Aga sellest pole mitte midagi. Okei, nii et Tallinn Music Week Tallinn Music kõigilt oleme siin otse-eetris peaaegu tegelikult salvestame ja saade ei ole otse-eetris, aga on selles mõttes on nagu eetris ja tuleb otse kõlaritest kuulajani. Nii et võta kinni, kuidas see siis nüüd ikkagi on. Ja boot käest versus blood käest ja et et siis taskuhääling versus versus tähendab eesti keeli nagu, et et pistab rinda, siis võib-olla siis taskuhäälinguga. Kuidas üldse suhtute sellesse taskuhääling? Ära ürita seda teemat päästa, ma arvan, et sul nagu sellele mitte mingit mõtet, seal moderaatori töö tuleb seal oluliselt kehvemini välja kui Jakob. Ma, ma arvan, et kuna Jakob seda eelmist paneeli modereeris ma võtan temalt nagu, nagu selle šnitti üle ja küsin sealt, mis on üks positiivne asi Bootkesti raadio puhul ja mis on üks negatiivne asi Bootkest raadio puhul, see oli hea küsimus. No jällegi meid teemasse, kui me kaalusime seda olulist sammu, et kas me liitume Raadio kahega või mitte või jääme sinu elutuppa siis peamine hirm oli ju see, et äkki me muutume kuidagi kohitsetuks või kuidagi, et meie meie tiibu kärbitakse, et me muutume kuidagi ettevaatlikumaks ja meil järsku lasub justkui vastutus olla noh, seista nagu kõigi Eesti Eesti rahvusringhäälingu selliste väärtuste eest ja olla olla sihuke vääriline saadik või, või esindaja. Samas kui sinu elutoas sai lihtsalt istuda dressipükstes ja, ja nagu tunda ennast nagu, nagu sinu kodus. Et see hirm osutus asjatuks selles mõttes, et olgu, olgugi et ma ei tohi raadio kahes stuudios ropendada nii palju, et siis ma ikkagi pole tundnud et see kuidagi takistaks mul olla see popkultuurist, kes ma nagu olla tahan ja mis veelgi toredam on, on see, et raadio kahes võibki olla dressipükstes ka, nii et kokkuvõttes meie elu läksime mugavamaks. Me saime poisu, sellist head tehnikat, mida käsitsevad inimesed, kes on väga vilunud audiotehnika käsitlemises ja mitte, et sina seda kuidagi halvasti oleks käsitlenud oma kodus. Väga hästi monteeriksid meie saateid, kõik vaikused, sa noppisid välja lausete vahel, mis olid üleliigsed, igavad kohad, käntseldasid ära, head kohad, veel head kohad panid kordusesse, et see kõik oli nagu väga-väga-väga mõnus. Sa tegid seda väga hästi. Aga see, mismoodi raadio kahe produtsendid töötavad, see on nagu järgmine tase ülespoole, seal ikka profivärk ja, ja võib-olla kuulaja ei tea, et näiteks mina saan iga kord peaaegu sõimata, kui ma stuudiosse tulemast, et väidetavalt minu nagu mikrofoni nivoo läheb kohe kuidagi nagu pekki, kui produtsent toast lahkub ja siis ta alati hurjutab mind, enne kui salvestama hakkame, et ära nüüd võta neid klappe peast ja hoia seda mikrofoni täpselt nii, nagu ma selle suu ette panin. Ja siis ikkagi järgmisel nädalal tuledes sõimab mu näo täis. Et võib-olla seda alandust on rohkem, kui oli varem. Et alandust on kindlasti rohkem. Aga võib-olla ma väärin seda, sest et tegelikult ega Ivo kodus ju ka sageli näiteks Ivo abikaasa Eva oli ju kodus, kuna salvestasime, võimaldades ka alandada mind, onju, aga ma ei tea. Kuna ta lihtsalt on nii heasüdamlik inimene, siis ta ei söandanud, onju, et raadio kahes on selles mõttes nagu, et nagu noh, et ei olda, ollakse professionaalid, onju ja kui on vaja öelda, halvasti öeldakse ja mulle öeldakse väga tihti halvasti. Raadio kahes. Jah, ma isegi ei tea, kuhu siit edasi minna. Ma räägin siis pigem sellest, et mis olid minu suurimad hirmud seoses selle nii-öelda liikumisega liikumisega Bootkestilt, raadiosse, et kas selles diskussioonis, mis, mis enne meid oli, toodi mitu korda välja seda nagu kogukonna osa või et, et sa nagu lood enda ümber mingisuguse kuulajaskonna ja sa saavutad nendega mingisuguse erilise sideme. Ja Bodgestide puhul isegi võib-olla on seda tõesti nagu lihtsam teha, et tegelikult Eestis on ju väga selgelt ka palju siukseid jutusaateid raadios, mis on loonud väga sellise nii-öelda kindla kuulajaskonna väga kindlad, nagu. Lausegi mikrofoni iva, ma ei kuule sind ja sa ei peagi nagu kodus räägid mingi oma omaette või sa oled raadiosaade. Sa oled kõlarites tagapool, sai, ma saan aru, sa ei mõista seda audiotehnikat, oota korra, ma räägi. Ühesõnaga kuula. Ja, ja selle kogukonna ehitamine oli. Täiesti mõte, sest siis on nagu täiesti kohutav SIM-igatahes. Mina kartsin, et me jääme nendest inimestest. Ei, me tahame teada. Mina kartsin, et me jääme nendest inimestest ilma, kes meid kuulavad, kas sina ei kartnud? Ja kartsin küll. Ja täitsa siiralt kohe kartsin. Ja tõesti. Meil oli, meil olid mõned kuulajad, kui me olime seda saadet juba natukene teinud, Ivo ja Eva kodus. Ja kuidagi tundus küll, et võib olla. Meie võime ju väita, et me lubame, et me jääme samaks, et me teeme sedasama saadet edasi ja asi läheb ägedamaks, sest et me saame näiteks laste muusikat, Ivo elutoas ei tohtinud lasta muusikat. Sest et see oleks maksnud raha ja meil ei olnud raha. Ja see raha, mis patrionist olime, tahtsin võtta endale, et osta endale asju. Ja, ja me lubasime, et kõik läheb nagu ägedamaks, aga ometigi ka meie endi jaoks on ju mingisugune siuke tunnetuslik vahe, et kui sa mõtled, et kas ma kuulan praegu raadiot, kuulan boot käest, pood käest kohe seostub mingi siukse nagu väga nagu isikliku maitseeelistusega, et seal mingisugune minu valik. See on osa minu elustiilist või mingist rutiinist või minu harjumusest iganädalasest mingist rutiinist. Et ma kuulan näiteks, ma ei tea tööle jalutades ma alati kuulan nagu seda podcasti, et neil tuleb alati siis uus osa välja, siis ma olen alati elevil ja siis ja siis ma kõnnin ja kuulan või siis ma ei tea, pikkadel auto või bussisõitudel olete kõigil on mingid oma nagu harjumused, food kastidega seoses samas kui raadio on justkui mingisugune niisugune foon, mis on konstantne, et see nagu kogu aeg on olemas kuskil taustal ja raadioga seoses meenuki pigem nagu maid, taksosõit näiteks või, või kuidagi, et või kui kellelegi autos olemine, et raadio mängib nagu taustaks on ju. Et kuidas veenda inimesi, et, et me toome mingisugust nagu ägedust juurde raadiole ja et tegelikult me, meie nagu me jääme nagu hingelt samaks ja ega seda kontrollida ei saagi, kas mõni inimene on nagu lõpetanud meie kuulamise? Küll, aga ma olen saanud tagasisidet, et me oleme vähem nagu iba hakanud ajama, mis on nagu, et ma ei tea. Baretse inimene peaks näiteks tänast saadet kuulama, ta ütles kohe, et ei, kõik on hästi, te olete endised. Te olete vormis. Ikka veel ei tea, millest jutt käib, aga. Aa, jah, vaat jah, et ütlesingi ära kõik asjad, aga ütlesin aga sinna otsa ja tekkis nagu kohustus jätkata seda mõtet. Ja millega ma seda jätkan, kui mul ei ole uut mõtet? Ei, no selle, selles suhtes ma hetkel siis ise või soo jätkaja. Aga aga jah, see nagu ma jätkasin sitaga pealt, et selle selle sisu loomine nagu kuidagi minu mõistus on alati olnud see, et me teeme nagu sama saadet edasi, et me, me liigutasime ta nüüd teise stuudiosse. Me liigutasime ta teise nagu tehnilisse keskkonda tehnilisse voogu, aga me nagu vähemalt minu enda mõttes oleme jätkanud sama saate tegemist, aga, aga endale sisimas küll see tunne nagu natuke teine. Ja kui sa rääkisid sellest muusikast, siis mulle mulle meenus, et mulle üldse ei meeldi Bodgestides muusika. Aga, aga kuidagi see valik oli nagu selles suhtes oluline popult turistide puhul, et kuna me siin saates varasemalt rääkisime väga tihti muusikasse rääkisime mingitest plaatidest lugudest, mis meile meeldivad, siis mulle mulle kuidagi antud kontekstis tundus lihtsalt sobivat, et, et me nagu, kui me oleme juba selle popkultuuri teema võtnud ja, ja me oleme võtnud enda teemaks nagu muusikast rääkida, siis lihtsalt tundus nagu loogiline, et see Bootkest justkui nagu nagu siia sobiks muusika juurde. Ja tegelikult see on üks huvitav asi, et te võite meile tegelikult kirjutada või, või välja karjuda siinsamas, et nagu kas, kas muusika annab juurde või võtab ära või on ta neutraalne. Ei no vaata nagu praegu karjuda, sest raadioeetris ei tohi liiga pikka pausi panna. Kas keegi saaks nagu reageerida sellele ruttu raadioeetris me ei tohi hoida seda vaikust liiga pikalt. Issand jumal, täiesti lõpp. Ühesõnaga, et kes ei kuulnud, raadiokuulajad, siis mikrofoni siin Me publiku sekka küll ringi käima ei lase. Pärast seda viimast vastust, et iva küsimusele vastati, et mulle üldse ei meeldi see muusika, mida te oma saates lasete ja teine inimene ütles, et ma kerin alati edasi. Ja tekkis tunne, et nad on terve õhtu oodanud, et öelda. Selge ikkagi ütleb, et kuna Jacob kuulab meid kiirendusega, sest et ta ei jõua ära oodata, et saade saaks läbi juba saksa hakata kuulama neid mõnusamaid, neid et nagu suurema vaevaga ja suurema eelarvega produtseeritud boot käest, kus ikkagi tuleb neid nüansse nautida ja kuidas kõik on ruumiline ja, ja räägivad ja ühesõnaga, et meie saadet kuulates kahekordseks mitmekordse kiirendusega sa kuulad Jacob 1,75 kiirendusega mis on isegi aeglane, ma arvan, et keskmine popkultuurist kuulaja kuuleb kolmega. Et tead, kiirendusega siis ütles Jacob, on eriti vastik kuulata seda muusikat, mis mälesena. Aga aitäh selle tagasiside eest. Okei, et kuna see jutusaade siin loll kuulate muusikat laadal? Kusjuures mina nagu ütleks niimoodi, et, et mina tean täpselt sama moodi, et ma, kui ma kuulan meie saadet järgi, mida ma, mida ma alati ei tee, aga, aga ma püüan kontrollida kvaliteeti, eriti sinu heli helikvaliteeti, et kas ikka rääkisid mikrofoni, et siis ma siis ma need, need nii-öelda muusika muusikakohad üldiselt Skipin ja kuulan ka, saadeti oma neljakordse kiirendusega, vist ma arvan. Aga ma arvan, et see on selles suhtes okei, et et see nagu vahel toimib, see muusika oluliselt paremini ja teinekord võib-olla mitte nii hästi. Aga see on sinu arvamus, kuulajad on rääkinud ja see muusika ei toimi, haaki midagi, see ei kirja. Pane see kirja. Et ja mis oli tore tegelikult, et ma arvan, et et boot kastide puhul tegelikult on hästi oluline, aga see sihuke lihtinimlikkus või et sa kuulad seda ja siis sul tekibki tunne, nagu, nagu me ise oleme ka kirjeldanud oma lemmikpood käest. Et tekibki tunne, nagu neist inimestest saavad sinu sõbrad. Kuulad ja kuulad ja kuidagi kuulamise käigus õpid neid tundma. Ja lõpuks ongi seal selline tunne, et sa juba oskad aimata, mismoodi see saatejuht võiks reageerida näiteks mingisugusele teemale või, või mida ta võiks arvata või mis naljad võiks visata. Ja, ja tekibki selline tunne, et sa nagu veedad nendega koos aega, et sa oleksid justkui justkui külas neil, nii et tegelikult on ilus mõelda. Et me tegime oma saadet varasemalt, eks ole, sinu elutoas. Et meie kuulajad olidki justkui oodatud, siis sinna elutuppa koos meiega nad küll ei saanud kaasa rääkida seal tol hetkel, aga see tunne on üsna ehe, sest et me seda tunnet ju otsime ka ise boot käest kuulates ja võib-olla selline nagu lihtinimlik või sihuke nagu ja ilma nagu ilma siukse eetripingeta. Selline, kõige paremas mõttes mula on võib-olla täpselt see, mida nagu kõige paremad footkestid pakuvad ja mida raadio pakub ikkagi märgatavalt vähem, sest et seal on alati see noh, see, see, see ratas nagu käib ringi jube kiirelt ja on tunda, noh nagu sa enne ütlesid naljaga pooleks, et me ei tohi seda vaikust liiga pikaks venitada ja siis ma võtsin seda nalja. Ületsad palun kommenteerige, sest me ei tohi teha pausi. Et just see vabadus teha kas või pooleminutiline mõttepaus on podcastis alati olemas, eks ole. Ja, ja võib-olla see on üleüldiselt seotud nagu mingi siukse olekuga, et võib-olla me ka kartsime kaotada oma olekut raadiosse minnes. Aga ma ei tunne, et see oleks nagu ära kadunud, pigem tunnen, et meil on nagu mingisugune. See on natuke nagu iga kord, kui me saadet teeme, siis see on natuke nagu pingsi mäng, näiteks, et sina oled minu partner, ma olen sinu partner. Me kunagi ei tea, kuidas see nagu, kuidas see kõik välja mängima hakkab. Aga siis me hakkame nagu loopima neid teemasid üksteisele ja lõpuks ongi umbes sama tunne nagu mingit pärast mõnusat pingsi mängu, et täna olid sellised asjad. Vaata kuidas läks ja kõige parem tunne on see, kui, kui jääb, kui jääb õhku veel eriti palju mingisuguseid küsimusi ja teemasid, et see on see, mida raadio on pakkunud jälle nagu heas mõttes on see ajaline piirang. Et alati on kuidagi selline tunne, et midagi jäi, nagu rääkimata. Samas kui ma mäletan, et kui me olime sõeluda, siis vahel oli selline tunne, et mingi ilge väsimus oli lõpuks peal, sest et vaheldus ikkagi toimetus ikka lühemaks saateid ja võib-olla meil oligi mingi kaks tundi materjali või kaks ja pool tundi materjali. Ja mina tavaliselt siis nagu jooksin veel oma viimasele bussile, et jõuda koju Haapsallu kus siis põhimõtteliselt pea valutas ja nagu vaatasin aknast välja ja mõtlesin, mida ma oma eluga teen. Eks me rääkisime, miks me üldse rääkisime, kas, kas kellelgi üldse on seda vaja, et, et nüüd nagu raadioeetris ei ole seda kõhklust, et kas kellelgi on vaja, sest et on siuke nagu ära tõestatud, et kõigile on vaja. Ma vähemalt ise tunnen, et, Hoolimata kõigest me võime siiski pause teha ja, ja olla täpselt täpselt sellised nagu me ise tahame, selles suhtes on, on nagu raadio kahel au anda, et nad võtsid meid ülatäpselt sellistena, nagu me olime ja ei, on, on täpselt sellistena lasknud meil olla, mis, mis on mulle nagu ääretult meeldinud ja, ja õnneks võib ka öelda, et noh, kindlasti on inimesi, kellele, kellele nagu see liigutus ei meeldinud juba põhimõtteliselt ma kujutan ette, et ma ise võiksin ka selline inimene olla, kellele juba nagu põhimõtte pärast näiteks selline muudatus ei, ei pruugiks meeldida nagu kuulajana. Ja, ja, ja samas Ma olen ka näinud, et nagu neid inimesi, kes mu ümber on, et need, kes on nagu olnud need tugevamad või, või ütleme, need nagu see, see tuumik, kuulajaskond on, on nagu paljuski jäänud samaks ja on ka küllaltki palju inimesi juurde tulnud. Ma ütleks, et nagu, nagu tänapäeva inimesele kohane iga laik meie, meie Facebooki lehel, mis juurde tuleb, on nagu väike pai. Ta teeb mind õnnelikuks, ma vaatan alati seda, et Facebookist tuli lik juurde ja see tõesti annab mulle selle väikese dopamiini süsti, nagu Mark Zuckerberg isiklikult ütleks mulle. Ma teen midagi head, Y-põlvkonna Jutravivad ei kujuta ette, ka iga laik on väike pai ja. Aga, aga samas see ongi, nagu see, see kogu elab oma tütart ei paitada laike talle pane laike. Kõrgemalt ei, ta ei ole veel, aga. Hakkab olema nakkanale siis sa ei saa talle muidu nagu õieti paigi teha isana aga aga ma, ma just mõtlen, et tegelikult see kogukonnaga suhtlus läbi selle saate, on olnud nagu võib-olla see kõige võrratu pool ja ma nagu isegi natuke kardan seda, et ma ei ole suutnud oma omaseks sotsiaalse ebapädevuse tõttu sellest nagu väga palju isegi välja võtta, sest noh, ütleme niimoodi, et näiteks täna siin ma kõndisin siit uksest korra välja ja mõtlesin, et ma lähen korra, võib-olla tualett. Ja härra Veiko tuli minu juurde ja hakkas rääkima ja ma tundsin ennast kuidagi väga-väga ebamugav vana, sest me oleme küll varem rääkinud, aga ainult läbi interneti ja kui tekkis Bootkestunalt selleks põhjuseks ja siis ma kuidagi päriselus nagu ei oskagi oma fännidega Suhestuda nojaa, aga kuidas vahetult inimese, kes ilmselt oleks tahtnud sulle öelda, et talle ei meeldi see muusika, mida sa lased oma saates härra, et see on see, miks Veiko tuli rääkima sõber üldse. Aga kui me ise laulaksime, hakkas, see muudaks olukorra. Või pane kirja. Oota, ma kirjutan ülene kirja. Kusjuures ma tegin selle diskussiooni ajal, võib-olla peaksime nagu korra selles viitama diskussioonile enne meid rääkisid vaba mikrofoni saatejuht raadio kahe reedesse hommikul, see on nagu selline ametlik raadio, Raadio kahe hommiku reedese hommikuprogrammi juht Jakob Rosin ja rääkisid veel tussisööjate saatejuht Ari Matti Mustonen, mis minu meelest on üks, üks olulisemaid saateid, mida täna nagu tehakse podcasti ütles, et nagu inimesed võiksid seda kuulata vähemalt proovimise pärast ütleme, et see isegi mullandada nagu vahel raske kuulata, ütleme selle sisu pärast, aga see on tegelikult väga vajalik. Ja, ja häbi kaubelli vist, kui ma seda nime õigesti hääldan, eks jätli raadio Thatcheri rääkisid siis sellest nagu, nagu Bootkest versus protkest ja, ja ma tegin mingi kolm lehekülge märkmeid sel ajal, et nagu viidata tagasi muidugi siis kui salvestad maksmiseks iba ajamine, ma pole jõudnud millestki rääkida. Aga, aga kui, kui nagu, kui nagu võtta, see teema on nagu korraks ette niimoodi, päris tõsiselt, et kas siis on nagu ägedam olla raadios või ägedam olla, olla olla nagu Bootkestis ja ma lugesin seda tänase ürituse nagu seda flaieri teksti ka, et noh, et kunagi olid nagu raadiosaatejuhid olid nagu siuksed superstaarid või nagu, et äge oli olles nagu raadio Tiihhei siis vähemalt seda ma nagu ei ole kummaski kummaski variandis tundnud, et pigem ma tunnen, tunnen, et nagu mõlemad suhteliselt kanderg teema tänapäeval, et olla nii see see raadiosaatejuht kui ka Bootkest juhtus, see on nagu sihuke nohiku teema natukene, et sa oled nagu mingi mingis asjas nagu jubedasti sees. Aga kas on ka nagu äge No mulle tundub see, et kas mingi mingi mingi asi on nohiku teema või ei ole, et see tundub olevat justkui mingisugune väline silt või hinnang. Et kuskil on mingi kujuteldav hindaja, kes nagu lahterda pära, et kui sa kuulad seda ja seda, siis sa oled nohik ja nii edasi ja tegelikult see jällegi ongi ainult sinu enda peas justkui ju tegelikult, et see kuidagi ei mina, mina olen küll läbi elu väga vajanud erinevaid raadiosaateid ja näiteks minu muusikamaitset on väga jõuliselt mõjutanud ja kujundanud näiteks Koit Raudsepp, kes siiamaani on raadio kahe. Noh, ma ütleks, et raadio kahe nagu hing ja süda. Aga kas sa kujutad ette raadio kahte Koit Raudsepp, vaata ja, ja ma mäletan, et mul oli isegi harjumus, ma mäletan. Mis päeviti, kas oli neljapäeviti, kui tal oli oma sihuke musa saade, kui ma käisin põhikoolis, veel? Ei saa alati, kui hakkas lähenema Koit Raudsepa saatepäev, siis ma hakkasin torkima pinginaabrit ja nagu kuidagi nagu käisin talle närvidele. Kristo, mis päev on tulekul? Siis ei sobi ta vastavalt, ma jätan, ma jään jätnud enne järele, kui ta ütles, et mis päev on tulekul ja mis sellel päeval toimub. Ja lõpuks, kui Koit Raudsepp eetrisse läks, siis ma olin oma värskelt kuskilt kioskist ostetud kassettidega siis maki ras valmis, et kohe, kui ta laseb midagi vägevat, siis ma salvestan selle endale kassetile. Ma tegin siukseid Koit Raudsepa, miks teeb ise endale kõrvad, õugasid kune klassi undrest peksa. Rahule tõmbasime, käisime judos koos seal oma selle saime selle ärevuse ja viha nagu välja maadelda, lihtsalt. Kristo oli minust väga palju parem suudokas ka Tal oli motivatsioon. Ta kujutas ette seda, kuidas sa tõmblesite kõrval iga iga meedia kolmapäev, aga et kuulasin väga palju, kuulsin linnadžunglit, mida Kaarel Kose siiamaani teeb ja linnadžunglist võitsin loosiga isegi isegi mingit nänni vahepeal Uuthanklanni kleepsu sain näiteks ja ja see on mul kuskil isegi alles siiamaani kleepimata, sest ma pole siiani raatsinud seda kuskile kleepida. See kotkas. Et Ma ei ole kunagi nagu mõelnud sellest, et seal mingisugune underground asi samamoodi. Mulle meenub, et kunagi oli selline raadiojaam nagu Mega FM. Kui paljud teist mäletad Mega FMi? Tõstke käsi, kaks inimest mäletavad ja ma ei suuda uskuda, et neid inimesi on nii vähe, sest et ma aeg-ajalt küsin, et kas te mäletate Mega FM-i ja harilikult ei mäletata. Aga kas see StarFM teate? Kõik noogutavad, Star FM on see StarFM on see raadiojaam, mis asendas Mega FM-i ühel hetkel ja Mega FM oligi nagu kõige ägedam eesti alternatiivraadiojaam, kust lasti lihtsalt kõigevägevamat muusikatega iga underground kõige kuidagi perifeersemad, kõige huvitavamad, kõige eksperimentaalsemaid lastigi 24, seitse tundi päevas. Ja ma mäletan, kuidas ma olin veel oma kasseti pleieri ka voodis, nagu hakkasin magama jääma, seal raadio oli ka seal pleieri sees ja kuulasin Mega FM-i neid viimaseid minuteid, kuidas nad olid kõik oma kambaga tulnud sinna stuudiosse ja enam-vähem seal skandeerisid. Kui siit me pale saare peale. Me peame ikka, ei, ei, me ei anna alla. Klõps. No aga olgu siis head aega, seda, seda kausse, Liindioon hakkas laulma ja mu maailm varises kokku. Et, et ma ei, ma ei ütleks, et see, et ma oleksin seda kõike kuidagi kergelt, et või võtnud, või mõelda, et see on midagi nagu perifeersete või marginaalsed. Nii et siiamaani nagu ma ei oska nagu mõelda küll, et et Koit Raudsepp on minu jaoks mingi superstaar aga aga vahel, kui ma mõtlen selle peale, siis ma ikkagi ei suuda uskuda, et ma põhimõtteliselt me oleme Koit Raudsepal kolleegid nüüd iga kord, kui me peaaegu iga iga kord, kui me uut osa lähme salvestama raadiomajja siis me teda kohtame vahel, kui meie Spotifaistlasena muusikat, siis Koit raudselt paneb oma muusika mängima sealtsamast Spotify. Meie muusika katkeb ja me peame saadet veidi kauem salvestama, sest et muusika on vaja üle lasta. Aitäh, Koit Raudsepp ka selle eest, et sa nagu omad seda raadio kahes Otsifaid ja üleüldse raadio kaks, miks te ei tee seda Danieli plaani, ma ei saa aru sellest, et nagu riigi, kas, kas see on nii palju kallim siis kasvõi oma Spotify kasutada, aga me kasutamegi oma Spotify nüüd me oleme targemad. Jaa. Üks asi veel, mis ma tahtsin rääkida selle kõige kohta, aga räägi sina, vahel. Minul on just selles suhtes nagu natukene erinev, erinev vaatenurk, et kuigi ma väga palju kuulasin raadiot nagu taustana nooruspõlves näiteks noh, ütleme, kui, kui ma jooksin õues ringi, siis kuskil isal mängis taustal raadio või, või kui ma juba olin natuke vanem, käisin tööl suvel, siis seal alati kuskil nagu oli see raadiotaust, mis mängis ja loomulikult sellest ka tekkisid nagu seosed nende võib-olla kõige tuntumad Eesti Raadio tiitleid, aga siis mina olen nagu eluaeg olnud selline selline album, inimene või ma nagu tarbin muusikat ja tarbin nagu seda popkultuuri sellisel nagu, nagu väga spetsiifilisele ajal, nii nagu mina tahan kuulata täpselt sellisel viisil ja sellises vormis ja sedasi, nagu ma teda tahan kuulata. Et ma pole nagu kunagi väga samastunud raadioga niimoodi nagu telekaga. Et kui siin eelmises diskussioonis räägiti sellest, et kuidas nagu on, on see nagu Bootkest ja nett, miks on justkui nagu see meede, mida sa saad tarbida omal ajal ja sealjuures Spotify ja siis on see nagu raadio, televisioon, mis nagu jooksevad pidevalt nagu taustal ja sa saad nagu sinna mingitel hetkedel sisse hüpata. Siis siis minul on alati olnud, et nagu olulisem, see, et ma täpselt sellel ajal valin täpselt selle teema, nagu ma soovin. Ja, ja kuigi see nagu hea vist siis Mul nagu endal on küll hirm tekkinud väga palju just selle juures, et ma nagu justkui käitub selles osas valesti, et nii lihtne on siis valida välja ainult siukest väga kitsas teemat, et me oleme väga palju oma saates rääkinud, kuidas avastada uut muusikat, kuidas üldse avastada uusi mõtteid. Et kui sa nagu oled väga sellist tüüpi inimene nagu mina olen, siis võib-olla see tõesti nagu isegi ei, ei avasta seda kõik uut värki, võib-olla ma peaksin rohkem raadiot kuulama? Oota, sa räägid, et oht on see, et sa jääd mingisse oma mulli mulli omad nagu turvatsooni ja sa, mis on ka teema, mis toodi välja meie eelkõnelejate poolt, et see toodi välja boot käestinduse miinusena, et võib, võib-olla on natuke raske nagu leida mingisuguseid raske orienteeruda boot kasside maailmas, sest et see valik on nii kirju ja rikkalik ja et seal võiks olla mingisugune parem viis kuidagi filtreerida endale huvitavat materjali, mis oleks kuidagi nutikam ja nagu huvitavam, 500 filtreerida kui lihtsalt mingi ait, Jonsi, TOP10. Aga siis sa jällegi filtreerida endale tõenäoliselt ainult seda, mida sa kuulata tahad, see ongi nagu soft, mis, mistõttu ma ütleks, et nii tavalisel ütleme sellel sellel otse otse-eetris oleval raadiol või, või selle nii-öelda sellel ringhäälingul kui ka ütleme, tavalistel telekanalitel, nagu selles suhtes alati on, on see tulevik olemas, et, et sul peab olema selline midagi sellist nagu pidevat ja, ja vähem kureeritud kui see, mida sa endale ise lood. Siin eelkõnelejad tõid välja ka selle väljavaated, võib-olla ootab meid ees mingisugune järgmine aste kogu audio sisu toodangu arengus või audiomeedia arengus et võib-olla kõik need voo, voogedastusteenused ja kõik need rahvusringhäälinguringhäälingu tooted kuidagi sulanduvad üheks sul tekibki mingisugune uus platvorm, mida me praegu võib-olla ei oska kirjeldada nii hästi, aga miski, kus kõik on nagu koos olemas, onju, et võib-olla see on see, mis saama hakkab. Mind nagu isegi ei huvita tegelikult sellest mõtlemine otseselt, sest et ma vist ikkagi kokkuvõttes ei loo enda jaoks nii teravalt seda eristust, et nüüd ma kuulan raadiosaadet ja nüüd ma kuulan, pood ka hästi, sest et ma toon võrdluse näiteks kui noh, me kogu aeg räägime Netflixist, okei, võtame Netflixi siis näiteks Netflixist, kui sa vaatad mingit väga mõnusat sarjas, oled avastanud sealt mingi väga mõnusa sarja. Kas sa naudid seda sellepärast, et see tuleb Netflixist või sa naudid seda sarja? Ja kui see sari oleks tulnud näiteks mingilt telekanalilt ja sa oleksid sattunud seda sealt hoopis vaatama, kas oleksid nautinud seda kuidagi teistmoodi. Et ma arvan, et see sari või see sisu ise määrabki selle suhte, mis seal tekib selle sisuga või selle teosega ja samamoodi mina isiklikult näiteks armastan kuulata Rahva oma kaitset ka oma vabalt valitud hetkel pood kästina siis nagu taskuhäälingule. Et need potsatavad mulle lihtsalt telefoni ja kui mul tekib hetk, siis ma kuulan neid ja jätan muusika vahele. House näha, sest et ma tahan kuulata nende jutus jutt on nii palju naljakam kui see muusika. Ja, ja kahtlemata Mart Juurele väga avar ja huvitav muusikamaitse, aga ikkagi, et ma kuulan seda saadet sellepärast, et ma tahan kuulda, mida need mehed räägivad. Ja jällegi ma üldse ei mõtle selle peale, et ta aga näed kahju, et see ei ole nagu kahju, nad ei tee seda Kivirähu või juure nagu elutoas, et see oleks kohe nagu teine meka seal, seda kokkuvõttes ikkagi nad, nad on, kes nad on ja nad räägivad täpselt seda, mida nad tahavad rääkida. Eriti nad isegi panevad kärakat eetris, mis väidetavalt et nagu rahvusringhäälingu stuudios ei tohi sellist asja olla. Ei tohi mainidagi. Et sihuke asi toimub, aga on iga iga aasta languvarasse kindral euro tegelikult tarbivad. Ma olen näinud avaldavat pilte sotsiaalmeedias, on ka võib-olla butafooria kõik. Ahaa, et võib-olla see nagu imidž. Ma ei tea, mis on meie imidž, sihuke pääs siukse. Seal ta nagu tunnen seda iga päev, gängsterid. Ma kirjutan selle küljes, pane kirja vastavalt sisulist fotomaterjali rohkem tootma. Miks see peaks mingi filtri vaata, liitreaalsus on ju nagunii teema praegu kõik Snapchati ja messengeri filtrid, et kui me ainult filtri, kus saab nagu gäng Stavaks mingeid arme näkku, relvi kätte, et me ei peaks, meil ei ole, olgem ausad, meil ei ole raha, et osta endale relvi. Joonistan sulle Armynehku, aga see nii teine klass. Mulle meeldib. Sinu sisupõhine lähenemine, et sa nagu alustasid sellest, et nagu loo seda sisu ja, ja vaata, kuhu see välja jõuab, see tuli nagu eelmises diskussioonis ka väga niimoodi selgelt välja, et nagu hea sisu muidugi seal väga selgelt välja, et, et hea sisu, mida on ka nagu oskuslikult tegelikult inimesteni viidud, et sa, sa ei saa nagu alati ja ma lootma sellele, et sinu nägu ainult sinu sisu kannab seda, et sa pead selle ikkagi inimestele kättesaadavaks tegema ja, ja nagu arusaadavaks tegema. Aga, aga see sisu loomine on, on nagu see kõige-kõige nagu ägedam osa kogu selle. Ja võib-olla see on juba kolmas, kõige ägedam osa, mida ma olen öelnud taskuhäälingu kohta, et et see, nagu sa saad teha, saate ükskõik millest, et siin siin diskussioonist sellest sa saad teha saatelilledest ja sa saad ainult nagu väga kitsalt mingist spetsiifilisest lill lilleliigist rääkida nagu kolm-neli-viis 10 saadet järjest ja see ongi nagu tõsiselt äge. Et nagu igalühel on võimalus võtta teema, mis teda väga huvitab, millest ta kas teab või ei tea või, või noh, kuidas ta iganes sellega suhestub ja, ja tal on võimalus kätte võtta tehase, saada ära ja põhimõtteliselt tegelikult nii me alustasimegi ja isegi see popkultuur, kui teema ei olnud nagu asi, mille me võtsime eesmärgiks. Me salvestasime oma esimese saate, tuli välja, et kui me siin rääkisime seal natuke popkultuurist ja see nimi kõlas ägedalt ja siis me otsustasime, et nüüd me oleme popkulturistid, eks ole. Ja räägime sellest teemast, et tegelikult ma nagu kutsuks inimesi ülesse, tehke neid saateid, tehke oma Bootkeste, tehke oma nagu jutusaateid ja, ja see oleks nagu nii palju ägedam. Sest mida rohkem neid on, seda rohkem neid kuulatakse, seda, seda nagu ägedam Jane kuulaks küll ja kui sa ütled, et tehke, siis see kõlab nii lihtsalt, sest et kõigil ongi need vahendid käepärast kõigil, kes istuvad, on võimalik juba täna pärast seda avalikku salvestust minna hakata tegema oma saadet. Aga huvitav ongi see, et see hirm jääda nagu naeruväärseks või tunduda loll või, või kuidagi mõttetu, käib alati kaasas mingisuguse kihvti ideega, kui sa tahad seda ellu viia, et alati tekib see küsimus, et äkki siis tuleb välja, et me oleme idioodid. Et see oli, see hirm oli siis, kui sa, kui me tegime sinuga kodus seda saadet ja see hirm ka võimendus mingil määral, kui me otsustasime minna raadiost, sest esimesed paar saadet olid ikkagi väga kramplikult või kuidagi sihuke soorituspaine tekkis, et nagu. Pean väljendama hästi elegantse, elegantselt ja selgelt, et mul on kõrgharidus, ma olen kaks korda käinud ülikoolis, ma väärin seda kohta siin raadio kahes stuudios. Ja siis veel ette, kui kõikidel marketing materjalidel on kirjutatud teadlane Ivo krustaks, siis väga on eriti kuidagi selline tunne, et ma nagu tegelikult ka tean midagi, mis on. Vale, ja aga lõppkokkuvõttes jah, see kogukond on ikkagi see tänu kellele me seda kõike suudame jätkata, tahame jätkata ja me saame väga sisukaid kirju kuulajatelt, kui me oleme mingisuguse teema ette võtnud, siis nemad harivad meid mitte meie, hari neid, me saame hästi veel soovitusi ja juhitakse tähelepanu nüanssidele mida me ei osanud võib-olla ise märgata või millest me polnud teadlikudki. Nii et siinkohal hullult suur aitäh kõigile meie kuulajatele ja teie, kes eriti teie, kes te täna siin on? Siin olete, et see on? See on väga eriline asi, et tulite siia ja päriselt, olite valmis istuma nende kõvadel toolidel tund aega, teadmata kuhu me teid oma jutuga viime ka meiega ei teadnud, tuleb välja, et see on see, see ongi, see ongi see, mida me teeme ja see ongi see, mille tänu millele me nagu üldse leiame endas seda, seda motivatsiooni kuidagi veel kohtuda ja veel veel mängida seda pingsi. Aga kui siin juba enne sai ots lahti tehtud, nagu ma ütlesin, mikrofoni publikusse ringi saatma ei lase. Aga siiski, kas keegi tabel sappi pritsida, öelda, mis läks halvemaks, kui me läksime raadiosse või tegelikult lihtsalt mõelda kaasa teemal podcast versus broadcast, kas teil on mingit Kommentaare, mille pinnalt veel saab mõtteid põrgatada enne saate lõppu? Minu heli on parem teda aitäh, Jakob. See on tänu sellele, et raadio kahe eriteenistuses mehed siin panid, fikseerisid väga kindlalt ära selle statiivi mu nina ette ja Ivoga kohe sain vastu näppe kullipilguga vaatab, kuhu mu suu on suunatud. Sul on lihtsalt ilusad huuled mõisama silmi neilt ära. Mis on? Südames sul puu? Ma ei tea neid sõnu küll, aga see ei takista mul laulda edasi, edasi. Ta la. Kaks minutit on veel salvestuse lõpuni. Ei tasu, liiga vara pealaksud, laseks muusikat, aga ei julge. Nüüd lihtsalt ei julge. Kas sa kujutad ette seda tunnet ivani, et järgmine kord, kui me oleme tagasi raadio kahes stuudios, kelle minu, kordan, järgmine kord laste muusikalast? Ei. 15 minutit on juba räägitud, Te olete siis juba vaatab mind juba selle pilguga, et paned mussi, näitab, näitab mulle, jäädi signaali näpuga. See ei aita, sest et sina oled Ivoga abielus ja sa oled kohustatud. Sa oled kohustatud ütlema, et sulle meeldib see muusika saatel seal taga on veel küsimusi, okei. Raadiokuulajatele ka siis tagant reast kõlas kommentaar, et on väga meeldiv, kui muusika haakub teemaga, mida me arutame, aga kui ei haaku sisse nagu hakib ära võtame teadmiseks. Küsimus kõlas. Ja küsimus oli, et kas meil on kohustus lasta muusikat ja kas on kohustus mingitel konkreetsetel ajahetkedel, eks ole, lasta ei ole see, pigem lähtume lihtsalt oma sisetundest sel hetkel, et kui me tahame nagu ise kuidagi hinge tõmmata või tunneme mingi teema, nagu jõudis oma selle mis me, see võrratu keele uuendas, sanan riidepuu, kaljuriidepuu, nii et kui jõuame teemaga kaljuriidepuu, nii et siis nagu, et põnevust üleval hoida pikemalt, siis lükkame vahepeal muusikat vahele. Aga näed väga head tagasisidet oleme, me peaksime nagu inimestega kohtumist tuleb siis nagu saab, võib-olla järjele jälle. Nagu rahva sisse tulla, tänane saade oli ilma muusikata näiteks välja arvatud juhul, kui nüüd raadio kahes monteeriti saatebändi muusika vahele, mis, mistõttu siis tänane saade oli ikkagi muusikaga. Seda me ei tea ja ka juhul, kui keegi seda tegi, sest nagu miks, miks sa tegid seda? Kas palusime boot käest me meile, meil on keelatud lasta muusikat, Me oleme underground ju. Aitäh, et sa täna minuga vestlesid, aitäh, kõik need toredad võrratud inimesed, kes mittena kuulama tulid ja kes meid praegu veel raadioeetrist kuulavad või Bootkestina kuuluvad, ükskõik kuidas te meid kuulate, ikka on hästi tore ette kuulama. Ette ja taha uut ja vana. Kukk või kana, noor või vana, aitäh teile, et te tulite, see oli romantika ja siin me nüüd oleme ja nii me lähmegi edasi.