Ning nüüd kihnukeelsed uudised, kena tot, reedeõhtuste, kihnlased, siin-sealpool, merd, minule Kasemark ning siit munad laidust Kihnu kohe vaates kab päev saab ja metsa taha looja minema. See kõik, see kõrgem ülemus ande kenadest, meitel teed hoidmine saab ülemeregeva ning loodame, et see maarjapäevani välja kestab onud. Et hea mõtelda selle nädalavahetuse peale pühapäeva keskpäeva kihnlased koha pealt ning maisemalt ulad kogu Kihnu muuseumisaarepäeva tähistama. Saaremäe hakkab pihta pühapäeva kella 12-st, vaatame filmi pealt, kuidas Kihnu lapsed minemas või Tallinnas laulupeol käisid asja seal kõik laululava taga juhtus ning, ning kuulame ka pillilaste mängu ning kindlast et ilus päev, aga aga aastad pole vennad ega õed, tule meele, kuidas kaerametsa veeda sajandat sünnipäeva tähistasime, oli sihuke Maarjagu lumine udus meri aga tõmbas ilmataat lõõtsad lahti, hakkas siuke lumetorm pihta ei taha, kohe saime ainult traktori abil tõstama, traktor sõitis ees, kahel pool olid ette kõrged lumemäed ning 26 autot üksteise järges näoherned kaunas. Tulime üle mere, tuisk oli tihe. Kui sahk ees poleks läinud, poleks keegi meist üle, saan ühe auto, taguots teisele üldse ei paistaks ning ning vaevalt vaevalt saime pooleteise kahe tunniga siis üle mere. Kui oleks mõnel autol masin üles, ütlen, siis oleks sinnapaika jäänud ning siis ei oleks Mitiga keegi saanud abi tulla, sest ei olnud lennukitega midagi ühtegi sihukest riistapuud sigantis veel. Aga ega sellel nädaligi kõik päevad siuksed. Kuldsed on praegu, kui Ta hakkab sangete taha minema ning hakkab punaseks saama. Esimene õhta oli asi munade sadamas. Meri oli paksusaurus. Kihnu virve ilmus udust näo ilmutis jaotasy talle Ungarit, Kihnu vallavanemate, tahtsin teha juttu kiilu ning mani ja vabatahtlikest päästekomandodest ning mehed ountumitel küll olemas, mõlemal pool aga, aga tehnikat napib ning, ja sellepärast oligi minu esimene küsimus invarile virve pealt maha aastased Sasias ja siis mere peal nägid kohad ning Sacia peale siis kõigepealt mõtlesid. Ei, ikka, vastab ju ning ju ühendus on taga, jah, me võib-olla valmis selleks, kui midagi juhtub, siis on ta asjad hapud, et õnneks ma ütelda vanast ajast, nüüd kui laegas korra põhja Bizet, siis oli otselennuk valmis tulema abi ja ühistranspordikeskus korraldas seda päris kähku. Aed saime sõita, aga nüüd ikkagi. Aga mina olen vaatanud, et ega kolmas päev on sihuke, kus lennuk ega kopter lennata šantena praegugi udu nabaks, et siit ei lähe ükski lennurist läbi. Nojah, eks see oligi esmaspäev, sihukad, rehvemise asi, kell ühe Kihnu kaks reisi ajal teha ja pidi lõunast Ruhnu minema ning juba jäigi Ruhnu reisid, esmaspäeva lõunast jäid jää, tuligi soe front tuli peale ja lennuJelmugaduse, et eks see lennuk oli ju ennem kui Kihnu virve Tolosmite ühe päeva ühed said ning teised jälle. Et see tõesti ei põle. Asi, mis asja peale saab olla 100 protsenti kindel. Kui juhtub midagi, siis juhtub ikka sihukse Ramba ilmaga. Ja mäletan 50 aastat aha koeri esimest korda talvitasi Kihnus. Vanemad inimesed rääkisid, et sihukese ilmaga, kui aastaga üle käidi, siis muudkui olid jäljed ees. Muidugi läks, läks, läks, kui aura minema läks, siis selgus, et Ta oli ringiratast sõitmetega, sihukese ilmaga nalja ei põle, kui mere peal häädaksid. Ega juure ka ei pääse ja kui keegi hädas. Ega jah, mere peale ei taha ju enam ronida keegi, et ise üle jõekääru ja sedasi nüüd hädapärast minema ikka oodatakse, möllas praam, läheb sedasi tikku enam keegi kusagile hõljuk olnud sellepärast jääküll ja meil oligi ju see üks kiirabireis oli, käis hõljuk üle visanud ning tuli jälle vallad, mane hõljuki loopis mootor läbi. Aga ükski riist pole ju igavene. Nojah, kulda ju on, siin nüüd oligi tarrised, miks me lennuki pidime vallama? Kuigi hõljukondi olemas, et oli see, et mootor oli nahkas ja eks seal järjest läheme neid asju siia juba 10 aastat, 2006 või seitse või millesse ostud? Esimese talve minu meelest oli sedasi, et 1500 inimest ning söömised veeti ka jõueljukiga üle kihnu ja lennuk sai ainult viise, inimest väärtud, olid siukseid ilmutada. Jah, oligi selline aeg, kus ja alguses oli ta ju kogu aeg kulunud, see tehnoloogia selle vene masina peal oli sihuke, et alumine see vanker, see kulu seal ohesedes vastan merd, et see oli kogu aeg nahkese, maavalitsus muudkui pani sinna raha juurde ja remontis seda, aga noh, nüüd on selge, et see asi on ikka veel rohkem õhtale, et ja elu näitab, et oleks tarvis ühte suuremat ja kindlamat Õllukitki. Kui kui lae samamoodi jess või kusagile kinni jääb, siis ega sinna jää keegi ronida ei taha ja hõljuki peab olema natuke suuremat kriksest üle läheb, et mitte kusagile pidama ja seda ei pane tähele. Kui pimedas sõidad, siis peegeldab lasta, näegi, kui tuleb mõni kivi kujum Ede, siis oled seal kusagil sellega upis Covel, kuna see, see lohese püse mõõda jätka kaudu. See hõljuk, kes on siis kümmekond aastat kihnlased ning Manija inimesi teeninud onud, nüüd hakkab juba tema aeg hakkab otsa saama, aga aga kuidas siis tere kohe siis minna, et tõsta oma valda põleb ta enam kihnu pisike ning suur Pärnu on siis nüüd selle, selle vana hõljuki omanikud, et niuksed, mõtted seolangud, kuidas me siis saame? Jah, kümmekond aastat on sõit ning jäänud mehed said sellega ei saanud ikka vällja, tulgu nüüd oli ennem kujulisi Tamme Andrese Jüri Vete Jaanus peal. Jaa, Paal sõitis siis nüüd mana hea mehed ise, kõik on tublid, mehed on ja tööd hingega teen. Aga nüüd jah, tuleb ikka vaata seda vist uje masina poole, et me alasi natuke kirja välja ka linnale ning ning ühistranspordikeskus märtsi lõpus peaks arutama korra, et kuidas sedasama ulukit nüüd kasuta, kuigi jah, sest sa nagu sa ütlesid, pole enam tõstava valdagi diset, kuidas seda asja korraldaja ja nüüd, kui tulebki see uus teema üles võtta, et kas, kas päris uus hõljuk osta, et kui mõne hea küll tegelikult suurema osa talve, kui on normaalne talli, saadi üle mere ikkagi kohale ja käiakse siis ikkagi kevadised Aade, nagu siis õnnetus oligi, et on tarvis, et masin on valmis ning ning jää pealt ei põle muud kiiret asja kusagilt võtta. Suyon paati, taris Suisu lainega minna kusagilt hõljukiga. Aga talve ja niisugune aeg, kus pool aastat 1000 sihukest jääsuppi ning siis peab ikka siin mingisugune masin olema, mis asjaga läheb? Päästa, et tal peab ju ette kennelmasin olema, kui lasteaiad välja lähtuvad ja ise hädas. Nojah, siukse masinaga tohe välja minnagi, et selle pärast ju tuleb leida see ühine seisukoht ja kui Siion Manijas mehed olemas, kes saavad sõita ja seda õlipiga talve nagunii püsiühendus pidevad, et siis ongi pigem küsimus riigile siis kuidas seda turvalisusi talve- ja kevadkuudel tagada, kui kalurid on ju lahe peal? Üks asi on see, kui nad seal Pärnu linna Ligise käivad seal jää peal, aga siin ümberkaudu kalursi ning igasuguse abivajaja asi võib juhtuda, kui üle mere dieet olnud ja käivad ju Kihnu ning vana ja iganenud. Võib-olla siin munalaiu on ju täpselt sihukse nuki peale, saab nõi Kihnu poole kui Pärnu poole, kui parema poole reagi, et sii kui mehed olemas olnud ja, ja selle peale peab tõsiselt mõtlema ja kahjuks nagu jälle elu on, ütlen, et seda olnud tarris pääsega juure, kui mingi mereõnnetus on? Jah, seda ma tahakski ütelda, et see see hõljuk on nii transport kui ka päästeküsimus, et gehte küsimusi lahendab riik, et me kutsume riigi ka samamoodi, peame, saame ühe lava taha, et me võime siia osta ju küll skuutrici ning kõiki asju, et kuidas pesta, aga noh, me näeme, tuleb õue, vaata aknast välja, vaata, näed, et on jää peal. Kas ta kannab seda, ei tea ja keegi oma eluga riskima sinna peale ei lähe. Riik avatama selle pilguga, et siin peab olema mingisugune masin, mis asjaga õnnetusse, kui inimene satub ikkagi päästetud. Kihnu päästekomando pealik pool taga, kui me Simuna bla sadamas seisamegi vaatame. Meri on sedasi aurused, näe näe, isegi näppu suhu pista, et kus on seoest kõige suurem auk praegu Niukest tehnikat oleks kõige rohkem tariselt võldaaris kiiresti üle tuua mõni hädaline või mõnel õnnetuse läbi minna. Raami teeb liinireise ning on teo küll on olukordi, kus, kus praam parata, sõidab näin kontaris haigusi üle viia, kedagi peastajat siis hõljukondiozi ennast õigustanud, küll. Juka mõni tänaõhtuse kihnukeelse mõtetest jõuab ka Toompea mäe peale ning Pärnu raekoja hagi. Eesti vabariigi seaduste järgi peab rahva arvamust küsima, aga arvestama sellega ei pea, aga keeldud ka põlente ju. Tuleb ju elamine pisikestes Varde peal naljanumber. Pigem on see kangelastegu. Niisugune saigi meie tänaõhtune saade Uiad uudised juba pühapäeva hommikul, olgem siis rõõmsad interved siin ning sealpooljäätunud merd.