See ei ole nõukogude aja nostalgia, vasaram kultuurimagasin, kus me proovime pihta saada kultuurielu sõlmpunktidele. Tere, algab kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme koos minuga stuudios kaassaatejuht Maarja Vaino, tere. Maarjakere. Ja meiega on täna kunstiajaloolane Juta Kivimäe. Tere kilbist. Põhjus on selles, et meie tänane saade keskendub maastikuarhitektuurile ja monumendid tuurile. Nii et ei saa meiegi mööda maarjamäe teemast, millest on kas või siinsamas vikerraadios täna juba oma päevakommentaaris rääkinud Tarmo Jüristo ja millest on viimastel päevadel kogu viimase nädala jooksul päris palju juttu olnud. Aga nagu ikka, enne, kui hakkame põhiteemast rääkima, heidame pilguga värskele kultuuriajakirjandusele. Ma teen siis otsa lahti ja mina lugesin täna põhjalikumalt Õpetajate lehte, mis on väga sisukas ja mida ma lugesingi päris hoolikalt, aga ma loomulikult seda päris ümber ei hakka jutustama, seda võib siis igaüks ise selle sisuga põhjalikumalt tutvuda. Kohe alustuseks võib öelda, et on ära toodud siin 2018. aasta olulised haridussündmused kas siis iga sugustestki uuendustest lõpetades sellega, millal on eksamite ja testide ja igasuguste konkursside aeg ja millal on ka koolivaheajad. Ja samuti ilmselt sellise olulise teadaandena ei saa kuidagi märkimata jätta, et on avaldatud siin üleskutse Tammsaaret lugeda. Nimelt 30.-st jaanuarist esimese märtsini on siis Hansen Tammsaareni teine lugemiskett, mis on pühendatud ka Eesti vabariigi 100.-le sünnipäevale. Nii et, et tasub siis. Ma ei teagi guugeldada natukene, küllap siis leiab täpsemad andmed, kuidas sellest lugemisketist osa võtta. Siis on siin pikk intervjuu haridusministri Mailis Repsiga, mida, mida kindlasti on soovituslik lugeda ja päris palju on ruumi kulutatud. Õigemini ei saagi öelda, kulutatud täiesti asjakohaselt kasutatud selleks, et uurida välja, et mis siis ikkagi juhtus selle õigekirjaeksami riigieksami. Ühesõnaga, kuidas sündis see otsus, et riigieksamil ei olegi õigekirja vaja jälgida? Eriti eesti keel enda siis nagu sellel funktsionaalse lugemise osas ja Kaja Sarapuu eesti emakeeleõpetaja seltsi juhatusest ütleb, et kui, kui seltsi oleks reageerinud, ollakse muudatus jõustunud ja praegugi veel on öeldud neile, et nüüd sel aastal see veel ei muutu, agad keegi tagant seda edaspidi ei juhtu. Aga kuna tõesti avalikkuse reaktsioon sellele oli ka ikkagi üsnagi üheselt kriitiline, siis loodetavasti tegeletakse selle teemaga tõsiselt edasi. Emakeeleõpetajad on siin üsna üheselt selle selle mõtte vastu, aga seda saab siis kasid Õpetajate lehest pikemalt lugeda, et, et on ka SA Innove poolne kommentaar ja erinevate emakeeleõpetajate kommentaar. Ja, ja loomulikult ma arvan, et on päris huvitav lugeda ka seda, mida kirjutab siis Hanne-Loore juht Saru õpirändest, et ma arvan, et nii koolides kui kultuuriasutustes on päris palju inimesi, kes Archimedese Pipi rännete kaudu on igasugustes kohtades saanud käia ja et kindlasti huvitab inimesi edasi. Kas seda saab ka tulevikus teha, kui eurorahad hakkavad vähenema? Nii et ma arvan, et see õpetajate leht tasub täitsa kätte võtta, täna. Mina veetsin ennelõunal lugedes sirpi ja oli meeldivalt mitmekülgne number, kus on tõesti väga erinevatest valdkondadest lugusid, sirpi, sirbi alustab kohe sirpi, alustab kohe peatoimetaja Ott Karulini oma kolumni iga, kus ta räägib siin vahepeal väga kirglikuks muutunud hümni teemast ja jõuab sellise meeldivalt rahuliku ja rahustava järelduseni. Ei ole Eesti sugugi üksi oma kohtlustes hümni teemal ja on päris palju maid, kus lisaks ametlikule hümnina on olemas ka niinimetatud rahva hümni, mis esimest kenasti täiendab. Ja kui ka Eestis sel teemal siin mõned räägivad, siis ei maksa sellest kohe hüsteeriasse saada. Ta lõpetataks toredaid laule, on palju selliseid laule, mis kui mitte kõiki, siis väga paljusid eestlasi kõnetavad on samuti palju. Aga siin on veel väga pikk Lauri Laanisto ülevaate Kaupovi Pi raamatust lokaalravitsus. Mina ei ole Kaupovipi raamatuid lugenud, aga ma olen ikka huviga lugenud raamatute kohta kirjutatud arvustusi ja see Lauri Laanisto tekst on tõesti äärmiselt põnev. Üle kolme külje lausa. Nii, et keda vähegi huvitab, saab lugeda tohutult pikalt viidatud, igati põnev lugu teadusest, teooria, tõst, vandenõuteooriatest, tulevikust, minevikust, bioloogiast, sotsioloogiast, millest veel. Ja huvitav lugemine. Riin, Magnuse ja Nelly mäekivi palju liigiline linn, mis vaatleb linna kooslust kui kohta, kus mitte ainult inimesed ei tegutsevaid, et meie kõrval ka väga paljud muud mutukad ja elukad ja räägib sellest, kuidas nad linnas hakkama saavad ja mida tegelikult võiks teha selleks, et see meie kooselu meid saatvat parasiitide, aga mitte ainult parasiitide, vaid ka elukatega, kes meie kõrval tõesti elavad ilma meistrilt tingimata sõltumata kuidas see kooselu kuidagi parem võiks olla. Ja hästi huvitav lugu on ka Jüri Plado lugu kooli meteoriidid, süsi ja vanus, kus räägitakse uuematest avastustest, mis on Kaali meteoriidikraatrist tehtud. Ja siin võetakse tõesti väga konkreetselt need asjad ette. Nimelt mõni aeg tagasi avastati Kaali kraatri järvest seni suurim meteoriit 396 grammine tükk. Ja see aitab väga paljuski senist segaduste seniseid, väga erinevaid trateeringuid muuta. Nii et väga paljutki ilusat müüdid Kaali järvega seoses tuleb meil ilmselt kõrvale jätta vähemalt nii-öelda teadusliku maailmavaate seisukohalt küll aga sirbis on ka filmiarvustusi. Nimelt silver ongi, kirjutab lühifilmide kassetist Paha lugu ja Emilia Emilie Toomela mängufilmist rohelised kassid. Ja samuti on siin kunstist palju veel juttu ja millest kõigest siin ei oleks, jätab igatahes lugesin veel lõpuks läbi ka tagakaaneloo, kus Artlejate räägib soome-ugri ängist ja see on ka üks hästi lõbus lugu, sellepärast et ta tsiteerib erinevaid mõtlejaid filosoofe, etnograafia 18.-st sajandist kuni 20. sajandini, kes enam-vähem kõik on olnud ühte meelt selles, et soomeugrilased on ühed nürid elukad keda elu pidevas pimeduses on kui mitte hulluks teinud, siis vähemalt lahendanud loomale küll. Ja artikli lõpus jõuab ta rahustava tõdemuseni et väga paljud nii-öelda põhjamaa inimesed ise saamid ise on öelnud, et see selline pimeduse äng on miski, mille etnograafid on nendeni toonud ja ise nad ei oska küll sellega selle kontsepti ka midagi peale hakata. Aga meie lähme nüüd kohe edasi. Põhiteemaga. Vasar jätkub kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme koos minuga stuudios kaassaatejuht Maarja Vaino ning meie tänane stuudiokülaline on kunstiajaloolane Juta Kivimäe kes sai kutsutud siia selleks, et rääkida maastikuarhitektuurist ja monumendi kultuurist ja lähtume sellest samast loost, mis nüüd üha edasi ketrab ja ketrab. Nimelt nädala eest, viiendal jaanuaril esines vikerraadio saates uudis pluss justiitsminister Urmas Reinsalu kes kõigest muust rääkides leidis ka, et Eesti riik võiks maarjamäe memoriaali linnalt üle võtta. Nimelt praegu on selline jabur seis, et maa kuulub linnale, aga memoriaal nii-öelda vallasvarana riigile. Ja et see on selline kummaline asi, et terve hulk fundamentaalselt laotud kive ja betooni on vallasvara, mis on riigi käes. Aga Reinsalu leidis, et jah, see kõik võiks tervikuna riigi käes olla ja seda võiks korrastada ja sellega seoses võiks ka osa memoriaalis lammutada. Nagu ma täna hommikul tänapäeval vabandust kuulates Tarmo Jüristo päevakommentaari samal teemal ka kuulsin, on selle teema üles korjanud muidugi ka meie idanaabri meedia, kus juba räägitakse sellest, et Eesti valitsus ka kavatseb maa pealt, keda suure isamaasõja mälestuse likvideerida maarjamäe memoriaali, nii et asi on läinud väga ruttu, väga poliitiliseks, aga Eestis on kõlanud ka hästi erinevaid hääli sellest justiitsministrile vastas ju kohe väga emotsionaalselt sotsiaalmeedias Karin Paulus, kes ütles, et see oleks täiesti šokeeriv barbaarsus ja üldse erinevad inimesed on sellest rääkinud. Ma nüüd loodan, et me kogu saateaega tõesti ei pühenda maarjamäele vaid võiksime vaadata natukene avaramat, seda, milliseid maastikuarhitektuuriobjekte meil üldse Eestis on, mil määral ja kuidas nad vajavad säilitamist ja kuidas nad meie identiteedi ja Nende rahvusliku või riikliku mäluga haakuvad, aga aga siis, vist ikka alustama sellest maalimas. Aga seen maarjamäe tõepoolest võtab mind ka väga, sest ma ei ole otseselt maastikuarhitektuuriasjatundja, aga kuna ma olen päris suure osa oma elust tegelenud skulptuuriga siis muidugi huvitab see probleem mind väga ja mind ausalt öeldes isiklikult hästi põhjalikult ehmatas minister Reinsalu ettepanek, sest kui asi läheb ära riigi käsutusse, siis tähendab see ju seda, et et selle objekti üle hakkavad otsustama poliitikud. Ja millegipärast poliitilised asjad on nüüd nagu muutunud selliseks viimastel kuudel, et et nagu ei usalda hästi enam juba nooruses võimust väsinud tilisi figuure, kes tegelikult ei olegi nagu mingi kindla eriala esindajad, vaid nad ongi tegelenud ainult poliitikuga poliit ikka kai ja neil ei ole tegelikult välja kujunenud niisugust laiemat vaadet asjadele ja, ja samuti mitte vastutustunnet ajaloo ja eriti kultuuriajaloo eest. Ja kui maarjamäest rääkida, siis hästi põhjalik ülevaade sellest objektist ja ajalooline õiend on tehtud aastal 2012. Eesti kunstiakadeemia restaureerimisosakonna niisuguse grupiviisiline suur, väga põhjalik ja soliidne. Isabel Hoso juhendatud bakalaureusetöö mis on kaardistanud need probleemid ja, ja toonud välja ka väga huvitavaid ajaloolisi momente, tuleb välja, et see mooriale koht ja paik ja need probleemid, mis sellega kaasnevad, on juba väga vanad ja lähevad esimese maailmasõja juurde tagasi. Ja see Üliõpilaste uurimistöö on tegelikult üle antud samal aastal ka Tallinna Kesklinna valitsusele. Aga kas Tallinna Kesklinna valitsus on reageerinud kuidagi? Seda ma ei oska öelda. Ja kui me nüüd räägime sellest objektist iseenesest. Siis me peame ikkagi mõtlema sellele, et meil on juba teisaldatud ja leitud ilusas kohas maarjamäel seal ajaloomuuseumi taga hor lobi lossi aias, mis üha laieneb ja muutub üha kultuursemaks keskkonnaks paljudele niisugussile ühiskonda häirinud punavõimumonumentidele ja seal nad on ilusasti rahus ja kuigi alguses ka mina mõtlesin, et, et kas tõesti monumente võib koondada niisugusse monumentide loomaaeda, kust me heid vaatame ja võib-olla natuke naerame ka, aga, aga praegu nagu polegi khaki. Ja väga raske on ju tegelikult kõikide omaaegsete monumentide üle otsustada, sest seal tuleb esile niisugune tähtis Hermineutiline probleem. Mis tahes totaalse ideoloogilise formatsiooni ajal loodud mälestusmärk tekkide puhul. Nende tähendust on väga keeruline muuta, kui nad jäävad keskkonda. Sellepärast et meie ajakirjanduses on mitmel korral niisugune proos kõlanud sümbolite kai võidelda. Aga tegelikult käib ju kogu võitlus just nimelt nende sümbolite ümber, sest sümboliteks on peidus tunnustuse probleem. Kas me tunnustame ka seda ajastut ja seda ideoloogiat, mis need monumendid ilmale aitas? No minul tekib neid, ütleme siis endiseid punamonumente, mis on püsti jäänud, vaadates alati see küsimus, et et kui need on otsustatud säilitada ja on ju päris selgelt kõiki kõikvõimalikke, tõesti, juba oma keskkonda sobitunud nähtusi ei ole mõtet ja vaja maha lammutada ja minema vedada ja maha vaikida. Et, et miks ei ole samal ajal mindud ka nagu seda teed, et, et kui me näeme seda nagu ühe oma ajaloo osana, et me ei pane sinna juurde lihtsaid infotahvleid, et mis selgitavad, et see on püstitatud sel ajal, seda tegi see reziim, ta tegi seda sellisel eesmärgil, et ta muutubki ajalooobjektiks ja kohe kaob ära see, et kui me sõidame mööda Eestimaad ringi ja meil on need viisnurkadega vabastajate monumendid igal pool, et siis jääbki mulje, et jätkuvalt nad on sellised aktuaalsed vabastajate monumendi tsi mööda Eestit laiali. Ja see on väga õige ja muide, sellesama Maarjamäe üliõpilasprojekt ka tegi ettepaneku linnavalitsusele, et teeme need sildid ära ja nad täitsid, ma täna rääkisime lisabelhoosoga, väitsid, et need sildid nagu olid juba olemas, aga millegipärast me ikka veel ei näe neid seal omas kohas. Ja teine probleem, me teame ju, et see koht ja paik on praegu muutunud niisuguseks mõnusaks, nagu tänapäeval öeldakse, hängimise kohaks. Et seal sõidetakse jalgratas taga ja perekonnad tulevad sinna merevaadet imetlema ja see on päris mõnus paik, aga see on kõik päeva ajal niimoodi. Kui pimedaks läheb, siis see muutub Trism niukseks kriminogeenseks nurgataguseks kohaks ja, ja mina küll ei julgeks sinna minna. Ühesõnaga, mõningased valgustid väga kuluks ära ja väga distsiplineeritud, kui oleks ka ütleme, paar-kolm turvakaamerat, mis muidu on ju igal pool lausa aitavad meid. Aga kui nüüd rääkida sellest, et kogu sellest suurest Nõukogude impeeriumis kommunistlikud monumendid, nende põhiline eesmärk oli ju selle võimu visuaalne sümbol olla aga maarjamäe memoriaalansambli autorid, nendel õnnestus vältida niisugust propagandistlikud vaatuslik, just et kui me räägime, et mis seal siis tegelikult on loodud? Seal on loodud niisugune suur maastikuobjekte, mis on asetatud hiiglaslikule risti kujundile. Autorid suutsid juba selle olemasoleva väga ilusa maastiku kujundada, nii et kui inimene sinna tuleb, siis tänavu astub välja argiolmest ja, ja niisugustest noh, igapäevasest argisest keskkonnast. Ja ta satub järsku niisugust, see peaaegu muinasajast tulevale noh, rituaalsele või, või peaaegu ütleme religioossesse ruumi. Sest näiteks see telgi, mis on Pirita teega risti. Ta laieneb näiteks tribüünid, eks, ja selleks omaaegseks tseremoonia väljakuks, kus nüüd ei ole enam tuld. Aga seal on marti, Variku väga ilus kujund, seal on need avatud kätemotiive dolomiit seinas ja tegelikult avatud käed. Kui inimene asetab sinu poole avatud käed, siis see võib tähendada õnnistust. Keegi õnnistab sind või, või see võib tähendada ka, et see inimene noh, juba väga vanades primitiiv kultuurides näitab, et tal ei ole halbu kavatsusi, tal on tühjad käed avatud sinu poole. Ja edasi, kui me kulgeme mööda seda pikka tseremoniaalses teed, siis tuleb niisugune värav, mis viiks nagu ühest maailmast teise. Ja sellel väraval on väga ilus pronksist hukkuvate lindude parv. Linnud on tormis saanud kannatada, nad on väsinud ja nad hukkuvad, nad kukuvad alla. Nii et need on päris hästi säilinud. Ja edasi viib tee nagu eesti vana usundile omasesse pühasse hiide, seal on metsatukk, mis on ka suurepäraselt säilinud. Ja see metsatukk ei ole mitte seal niisama, vaid sellele on ka mõeldud. Nii et kuna see projekti Ülesannete kirjeldusdokumentides on küllaltki abstraktne siis oli võimalik niisugust objekti luua ja need põhi torid. Matti Varik ja vägagi vägagi tunnustatud arhitekt. No igal juhul tegelikult ma arvan, et võib-olla see mingil määral see maarjamäe probleem on praegu muutunud teravamaks ju ka selle tõttu, et kohe sinnasamasse külje alla tuleb mälestusmärk küüditatute lähed siis on ühesõnaga ühest küljest on seal see suur monumentaal monumentaalne mälestusmärk küüditatud ja teisest küljest justkui küüditati Ja kolmandas otsas on veel Saksa sõdurid, et selles mõttes ma arvan jah, et seal tuleb tõesti leida nagu mingi rahulik lahendus kogu sellele. Piirkonnale. Minul on küll tegelikult ma vist endale nüüd vastu vaidlema üks hästi selline ratsionaalne vastuargument, sellele mõtlen mina kui maksumaksja, et nii kaua, kui mina olen seda monumenti seal näinud, on ta alati olnud selline lagunev, näruselt ehitatud kehvadest materjalidest sümboliseerivad mingis mõttes nõukogude aja allakäiku ka ja nüüd tahetakse kalli raha eest seda remontima hakata. Mina küll sellega nõus ei ole, et minu raha eest hakatakse mingit Nõukogude monumenti remontimata, võite rääkida küll, mis igasuguseid lisatähendused seal on, aga aga just see, millest enne juttu oli, et nende totalitaarse võimu sümbolitega juba ongi nii, et kuna nad on ise loodud põhimõtteliselt võimuinstrumentidega, siis on äärmiselt raske lahti kangutada ja vaadelda neid ainult mingisuguste arhitektuursete teostega. Sedasama rääkis eile hommikul terevisioonis ka kunstiakadeemia rektor Mart Kalm kes ütles, et. Ma tsiteerin teda, ma ei tahaks asju vaadata niimoodi, et me unustame ideoloogia ära, see oleks selge formalism, vaadata teda ainult puhta arhitektuurile. Ja samast aega kiitis seda arhitektuurset lahendust aga Natega tema tunnistus seda, et me ei, me ei ole selliste objektide puhul kunagi päris vabad ikkagi. Mina tegelikult suudad seda vaadata siiski ainult niisuguse võimsa arhitektuurse lahendusena sest arhitekt murdma oli omaaegne tipp, see on vaieldamatu niimoodi ja oleksin nõus, kui ma oleksin miljardär ise maksma mõningatel määrald seda taastamise raha. Aga võib-olla, et me ei peaks seda omaaegset väga kvaliteetset Kaarma dolomiidi täielikult sinna tagasi tooma, vaid ta võikski jääda, nii et osaliselt nii-öelda ei ole enam algseid materjale, aga see tuleks ikkagi konserveerida. Ja seda küll mõned täitsa meeldis tõesti, Mart Kalmu mõte, kus ta ütles, et seda tuleks konserveerida sel määral, et see ei ole ohtlik, aga las ta natuke ollagi lagunenud, meile meeldib käia ka keskaegseid varemeid vaatamas ja ühel hetkel ei ole ju enam vahet, kas maarjamäe monument on ehitatud 20. sajandi teises pooles või on tegu äkki 18. või 24. sajandi monumendi ka, kes seda enam mäletab? Millalgi 800 aasta pärast anneke ilusad varemed vaadata. Ma usun küll jah, et minu lapselapse järeltulijatele see kõlabki just nii, et nad võib-olla sõidavad seal ringi jalgrattaga või, või jalutavad ja tegelikult vaatepilt on ju ülev ja kaunis. Aga neid suuri, nõukogude aegseid, selliseid monumentaalskulptuure vaadates tekib ju ka see küsimus, et kui palju nüüd ikkagi reaalselt tol ajal said kunstnikud seal oma käekiri rakendada, et tegelikult oli ju päris palju. No nende nende monumentide ja komplekside idee ei olnud anda kunstnikule võimalust au ja kuulsust teenida või kuidagi oma oma isiklikke ambitsioone seal realiseerida, vaid ikkagi just nimelt sedasama ideoloogiat vormi valada ja, ja selle kaudu rahvast kasvatada. Ja eks muidugi see niimoodi oli, aga ikkagi kunstnik sai oma isiksust väga suurelt väljendada ja kui nüüd tagasi minna selle memoriaalansambli noh, niisugusele konkursile omal ajal siis kokku esitati konkursile 29 ettepanekut, suur osa on arhitektuurimuuseumis olles aga väga vähestel, on säilinud niuksed, põhjalikud kirjeldused. Aga seal oli väga kummalisi mõtteid ja, ja väga kummalisi ideid. Kuni selleni välja Üks konkursitöödest pakkus välja niisuguse küllaltki tagasihoidliku põhiplaaniga 13 korruselise hoone kuhu plaaniti rajada siis Eesti NSV silmapaistvate tegelaste vahakujude muuseum. Aga see oli, oleks olnud ka ju väga naljakas. Jahvata, kus neid vahakujusid praegu annaks, kalliks ei läheks, ei läheks väga kalliks. Aga tegelikult on ju, kui ma hakkan mõtlema, mul tuleb meelde Tehumardi mälestusmärksõna ka väga uhke, et nõukogude ajal siiski tehti ka ikkagi väga uhkeid ja tõesti kunstiväärtusega objekte, mis siis, et nad kandsid endas ideoloogiat. Ja seda muidugi, kusjuures Tehumardi ja mõningate teiste puhul samuti kasutati jälle jõudolomiiti dolomiit on teatud kohtades täiesti õigustatud ja valiti ju nendele riiklikele monumentidele hästi kvaliteet. Saaremaa Kaarma dolomiit, plaadistus. Aga dolomiidi on selline halb, külgeta ei talu niiskust ja seal maarjamäel on ju väga niiske, mööda paeseina tuleb vesi olla ja plaanis olid heade plaanidega on sillutatud, teadagi mis teed, heid plaanis oli see vesi juhtida eemale, aga siis tuli olümpia Regot 80. aastal ja tehti suur tee laiendus, nii et see vee äravool ei ole enam võimalik, son teega ära lõigatud. Ja seal on üks vaateplatvorm, mis, mis praegu on maha võetud, eks ole. Nii-öelda veel alles sugugi olles, aga ta hakkab tõesti loodusega ühte sulavad hakkab juba kaduma nagu seal. Et seal vaateplatvorm tihti ka selleks, et oleks kaunis vaade Regotile. Panustatud on ka hiljem, aga, aga kahjuks mitte nii põhjalikult. Aga muidugi, kuidas see asi peaks hakkama välja nägema, eks ma usun, et aeg näitab seda. Põhiline on see, et ta jääks, sest näiteks selle saksa kalmistu projekteeris ju ka Kotli. Eesti arhitekt Kotli on, on saksa kalmistu autor, see pidi olema nagu saksa sõdurite kangelaskalmistu ja see oli ju väga näruses olukorras. Ma arvan, et nii mõnigi teine euro riik võib-olla oleks tagasihoidlikumalt suhtunud, aga Eestis oli pikki-pikki perioode, kus seda natsiarmee sõduri romantikat vägagi hoiteedigaadi. Saadaval ja tegelikult sõdurihaudade liikumine tegi head sellele saksa kalmistule, tänu sellele siis üheksakümnendatel hakkas asi paranema. Nii et kui on saksa kalmistu ja nõukogude armees sugugi mitte kõik punased ja kommunistid ei võidelnud vabandust, väga minu enda sugulasi on sinna värvatud kesid, sugugi mitte ei tahtnud sinna minna, aga, aga lihtsalt nad mobiliseeriti ja kõik. Noh, et üks asi on muidugi kalmistud, teine asi on see, et kindlasti suhtutakse oma rahulikult, kui meil oleks selleks suur fastikaga ausammas kuskile miljoneid paneme selle hooldamist, see, ma arvan, et see on ikka seesama igavene küsimus, et see et kui üks režiim on ametlikult kuritegelikuks kuulutatud, aga teine ei ole ja seetõttu on, on need suhtumised ka keerulised, kuigi samal ajal ajalugu on ajalugu. No ja pealegi, mis puudutab neid Saksa sõjahaudu, siis sakslased lennu Saksamaalt lähtuvalt mitte ainult rahastanud, vaid ka projekteerinud neid igal pool ja nad kõik on täpselt ühtemoodi, igal pool on see kolme risti kui kujund, tagasihoidlik plaadid, nad kõik näevad ju väga esteetilised välja ja seal ei ole mingisugust ideoloogia ideoloogiat kunagi. Aga me kuulame vahepeal muusikat ja Juta Kivimäe, teie valisite tänasesse saatesse muusika ja esimesena kuulame Dmitri Šostakovitši valtsi numbreid kaks demarš süüdist, mille ta kirjutas 1938. aastal ja kõlab see Amsterdami Kuningliku kontserdimaja orkestri esituses. Ja see oli midagi head, mis tuli nõukogude ajaga kaasa. Šostakovitši meelt. Jätkub kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme koos minuga stuudios kaassaatejuht Maarja Vaino ning meie tänane külaline kunstiajaloolane Juta Kivimäe. Kuulasime vahepeal Šostakovitši valtsi number kaks, mida ilmselt kõik teavad tänu Stanley publiku filmile ai Smith chat ehk silmad pärani kinni. Aga oleme rääkinud maarjamäe memoriaali st ja võiks need saate teises pooles natukene rääkida laiemalt ka siis erinevatest monumentidest ja maastikuarhitektuurist seoses maarjamäe memoriaali ka kõigi kunstiteadlane Karin Paulus ka selle välja, et paljukest meil neid suuri maastikuarhitektuuriobjekte ikka on. Uuemast ajast õige vähe varasemast ajast. Mõisapargid ma ise lisaksin siia veel ka surnuaiad ja, ja ega väga palju rohkem ei olegi. Eestis ei ole just sellist laiahaardelised suurt arhitektuuri kunagi harrastada saadudki. Ja võib-olla siis me peaksimegi hästi ettevaatlikud olema, enne kui me midagi ära lammutame, või võib-olla ka enne, kui me midagi täiendama hakkame, sest et mis siis saab, kui mõnda asja liiga palju täiendale, siis ei jää ka sellest väga midagi järgi. No niisugune probleem, kus on needsamad kaks, kaks küsimust on nagu kokku juhtunud sama õnnetu Aljuša, ühesõnaga Tallinna vabastamise monument, mis oli Tõnismäel ja see väike kolmnurk, haljasala oli tõepoolest 47.-ks aastaks siis korrastatud, niisuguseks ilusaks arhitektuur seksplatsiks. Ühesõnaga, seal oli ju see ringmüür ja kuli. Paekivist büloon mis oli tegelikult üles ehitatud just 30.-te aastate Saksamaalt tulnud ideede järgi, see oli mõeldud niisuguse pärava motiivina teise maa ilmuna, Valhalla motiiv, ühesõnaga ja selle me kaotasime seetõttu lihtsalt, et seal ümber tekkis niisugune täiesti hävitav poliitiline situatsioon, mäss. Ja praegu ta on viidud teise, hoopis teise tähendusega samasugusesse, ilusasse ansamblisse ja see on sambel, kuhu ta viidud on, see on meie siselinna kalmistu üks osa. See on see imeilusate monumentide k vabadussõja kalmistu tegelikult kuhu küll maeti peole, kuid kus on väga palju taastatud, seal on näiteks inglise eskaadri langenute monument, siis eesti ohvitseridele pühendatud monument ja tänaseks on taastatud kase mälestusehis mis vahepeal nagu oli kadunud aastakümneid. Et see on keskkond, kuhu maania Ljuša ei oleks mitte mingil tingimusel pidanud jõudma, aga sinna ta jõudis. Ja pealegi veel kose tega arhitektoon ehitati uus, täiesti ilma igasuguse mõtteta, ühesõnaga ta on seal võõrkeha. Ja miks meil ei ole siis ei, kolmekümnendatel aastatel ju räägiti väga palju Tallinna rohelisest vööndist ja näiteks tornide väljaku park. Siin me võime midagi juba rääkida, aga lihtsalt sõna otseses mõttes me oleme olnud alati millegi alguses raha ei ole veel tekkinud ja ei ole veel tekkinud niisugust kihti eesti patriootidest, kes oleks tahtnud rahastada reid. Tornide väljaku pargi kohta võib ju ka natuke nii-öelda irooniliselt öelda, et selle pargi loogiline kese kadusi ka koos nõukogude võimu lõpuga ära seal seisis seltsimees Kalinini monument, mis mingis mõttes seda parki koondas, nüüd on seal lihtsalt tühiplatsikest. Ei ole, seal on vii neiu. Purskkaevuga aga mulle on nagu selline küsimus või, või noh, niisugune mõte, et, et nõukogude, need suured monumentaalansamblid olid ju mõeldud selleks tegelikult, et nad olid mõeldud massidele, et väidetavalt isegi oli ju niimoodi, et et need kuidagi jõudis sellele järeldusele, et inimesed samastuvad pigem massistseenidega kui selle konkreetse isikuga, et kui tehti neid, seetõttu hakati pigem tegema suuri arhitektuurseid lahendusi nende selliste püstskulptuuride asemele. Et kas võib olla niimoodi, et meie nagu eesti oma linnaruumis ei olegi neid suuri lahendusi kunagi tehtud just seepärast, et meil ei ole enda seda massitunnetust, et, et meil ei olegi kunagi olnud seda mõtet, et teeks nüüd mingeid tohutuid massiivseid skulptuure, lahendusi, sest et tõepoolest meie monumendi monumendi kultuur on ju ikkagi noh, küllaltki tagasihoidlik. On küll tagasihoidlik ütleme ja meil lihtsalt ei tekkinudki neid niisugusi, hiiglaslikke väljakuid ja, ja hiiglaslikke kurgaani taolisi moodustisi, kuhu võiksid kohutavalt suured massid tulla, aga Eesti elanikkond on siiamaani õnneks vähemalt pooles mastis, nisuke hajaelanikkond. Ja ega vist mina ise olen küll erinevate rahvuste kokkusaamise tulemus. Ma olen näiteks juudi ema tütar, aga ka minul ei ole siin üles kasvades niisugust soovi mingiteks suurteks massimeeleavaldusteks nendest osa võtta ja, ja üks vist esimesi kordi, kus ma tundsin tõesti, et ma tahan olla seal paigas ja kohas ja olingi oli Balti kett. Ja see on hoopis midagi muud, sinna ei vajatud mingisuguseid kujusid ega midagi muud, me olime ise seal. Aga näiteks Stalini ajal siiski üritati vähemalt näiteks Pärnus üllatada, samal kombel oli isegi kaks Stalini skulptuuri. Üks neist oli seal, kus on praegu mudaravila, vesine, ilus, platsike ja teine uhke tribüüniga on niisugune ja Stalini monumendi ka kohakene oli seal, kus praegu on maaliinide bussijaam, nii et seal peeti neid kohustuslikke igasuguseid oktoobrirevolutsiooni aastapäeva marsse ja, ja igasuguseid selliseid asju. Ja nende mõlema autor minu meelest oli Aleksander Kaasik. Aga need kujud kadusid ära ja ei tekkinudki midagi. Ja meie Tallinna Stalini kuju, mis oli küllalt kaua aega veel 60.-te alguses, oli veel püsti. Ega seal balti jaama juures, Kaju ei olnud niisugust hiiglaslikku välja. Nüüd kus oleks toimunud mingid massiüritused, nii et jah, tõepoolest meil ei ole ei rahvast, kes oleks tahtnud neid, aga ei olnud ka niivõrd noh, kuidas öelda veendunud ideoloogilisi ametnikke, kes oleks ilmtingimata lasknud asjad ehitada. Aga tegelikult viib see meedia siis või toob tänapäeva välja. Nädal aega tagasi rääkisime siin saates tänavakunstist meili stuudios kunstikuraator Marika Agu ja temaga koos nentisime, et Eesti avalik ruum kipubki selline üsna anonüümne olema, et me küll laseme väga kergesti täita selle reklaamtahvlite või näiteks ka liiklustahvlitega, aga kunsti kui sellist kuidagi oleme väga palju lasknud end avalikku ruumi. No tegelikult kunstitulemine avaliku ruumi, ma isiklikult vabandust väga. Aga ma ei ole tänavakunstiga suur fanaatik, nii ei puudutada, ainult on oma ja ma tahaksin ikkagi, et, et meie tänavatel ja meie avalikus juures ruumis oleksid püsida. Et oleksid sellised kunstiteosed, mis ajas ei kaotaks Niva karuta olla väärtust. Ma ei oska öelda, miks pärast see niimoodi on. Ma usun siiski, et põhiliselt asi on raha taga. Tallinna kesklinna võib-olla kõige sellisem suurem maastikuga kokku sulanud arhitektoon ongi ju Tammsaare monument tegelikult ega meil väga ju muud sellist linnaruumi ja skulptuuri siduvat objekti siin ei olegi ette näidata. Soonsil üldse on niisugune sugugi mitte igapäevane ja, ja väga suur talent siduda oma rahvuslikud skulptuurid kohaliku paigaga ja see ei ole mitte ainult Tallinnas niimoodi. Sest see Tammsaare skulptuur tõesti selle pargiga on orgaaniliselt ühendunud. Aga see on ka Tartus niimoodi Tartus ju. Kristian Jaagu skulptuur Toomemäel nagu kasvaks sellest kohast välja ja seal muide jälle jällegi seal on murdmaa käsi abiks olnud nimelt. Kristjan Raual alus on Murdmaa looming ja see taga elegantselt kuidagi ja peaaegu märkamatult sulanduksid looduslikku keskkonda. Aga kas võib-olla ei ole alati küsimus nagu rahas, et kui ma võrdlen näiteks sellist Põhjamaade linnaruumi ja Lõuna-Euroopa linnadega, siis tegelikult ju ka seal torkab tohutu erinevus silma, et just sellised võtame siin tõesti Prantsusmaa või Itaalia või isegi Ungari on, on ikkagi väga sellised monumendi rohked linnaruumid ja samal ajal See on katoliiklus, leiad. Sa käisid leedukalt, milline on Leedu nii-öelda põhiline kunstisuund, siis nad ütlevad skulptuur ja see on puhas katali. No vaata siit võimegi tegelikult jõuda siis järeldusele, et meie, meie monumendi niisugune kehkus võib-olla ikkagi otsapidi kuskil kuskil olemuses meil mitte ajaloolisest taustast. Tase ja ainult raha tegelikult ju, ega eestlane ei saanud aru sellest katoliiklikust religioonist ja see sobis talle üliväga hästi, kui, kui oli võimalik käe hakata emakeelset piiblit lugema ja, ja vennastekoguduse oma elulugude kirjutamine ja niisugune asi, aga, aga samal ajal see vennastekoguduse baasilt nagu arenenud luterlus ta nõudis ka ülimat tagasihoidlikust kujundlikkuses. Riietus muutus aga tagasihoidlikuks, kirikud värviti seest halliks, kõik ja kuju tegemine järsku nagu kaotas igasuguse mõtteni, et ja sinna ta võib tagasi minna. Tuleb meelde, et ka luteri endale jäi monument püstitamata. Oi, Lutheri monument oli täitsa olemas või vabandust, ei ole. Jah, seljas oli olemas, aga, aga taastamine vist. Tähendab, tegelikult kogutakse vaikselt siiamaani raha. Ma usun ka, et see taastatakse, sest see oleks nii tore ja, ja sobiks meile raga tegelikult luteri juubeliga seoses eelmisel aastal. Me saime sellest suhteliselt vähe nagu osa ja ma ei tea, mille taha see jäi, aga tegelikult oleks juba võinud rohkem olla neid üritusi ja nii edasi. Aga ma usun, kahetse. Monument taastatakse. See koht ei olnud küll väga tore. Aga see on muidugi huvitav, kuidas me oleme jõudnud Maarjamäe monumendi juurest, Martin Lutheri kujuni. Martin Luther on natuke süüdi ka selles, et meil on nii vähem olnud. Jah, aga tegelikult mõnes mõttes võikski siia lõppu lisada võib-olla selle, millest oleks võinud alustada, et kuidas me mõnes mõttes üldse monumenti defineerime, sellepärast et lugesin, lugesin, et ka põhimõtteliselt purskkaevud võib monumentaalskulptuuri alla lisada, nii et võib-olla nüüd see ühisministeeriumi ees olev veider purskkaevu esinejat, see on siis nagu meie viimane monumentaalskulptuuri saavutus või. Võib-olla niimoodi, aga, aga ma ei usu, et see jääb nüüd viimaseks. Aga näiteks Põhja-Tallinnas sellest Kopli pargis on imeilus bassein, kus vee ollon, figuurid, niuksed nagu olete teinud seda, eks ole. Ja, ja see on ju ka monumentaalteos ja üha enam mulle hakkab see meeldima, sest see on midagi niisugust, mis ei ole nagu mingi ideoloogia koekaga otseselt regiooniga seotud. Aga me teame ju, et seal oli kunagi baltisakslaste suur kalmistu ja selline mälestusmärk nii tagasihoidlik ja looduskeskkonnaga ühtesulav. Selliseid peaks rohkem olema. Selle ilusa tõdemusega tõmbamegi vastotsad. Tänan selle vestluse eest, kunstiajaloolane Juta Kivimäe. Mina olen Peeter Helme, koos minuga on stuudios ka saatejuht Maarja Vaino ja nagu öeldud, meie tänane saatekülaline valis ka muusika ja saate lõpulooks. Sest Leonard Goeni lugu Everybody nõus tema 1988. aasta albumil taimi hormoon, aga ma küsin ka, et miks just tsellu? Võib-olla sellepärast, et eelmisel aastal ta lahkus meist ja see oli niisugune. Igapäevainimese väikese inimese laulik oli kõuelind, väike juudi vanamees, kes läks inimestele hinge, sest ta oma lauludes rääkis nendest asjadest, millest me kõik aru saame. Iga lihtne mees tänavalt ja naine, ta saab tema lauludest aru ja selles konkreetses laulus on mainitud üht ja teist, mis on olnud kord juba nii ja Nad jäävad ka need asjad, mida ta seal laulab, need jäävad, vist sai, eks hästi kauaks ajaks. Kuulmiseni. Saade on järelkuulatav vikerraadio kodulehel võib mobiiliäpi kaudu.